AASTAARUANNE 2023
Sisukord | lk 3 Sisukord TEGEVUSARUANNE 5 6 MAJANDUSTULEMUSED 40 1 TALLINNA SADAMAST 6 6.1 Põhinäitajad 40 1.1 Ärimudel 6 6.2 Majanduskeskkond 41 1.2 Peamised tegevustulemused 2023 8 6.3 Vene-Ukraina sõja mõjud ja peamised majanduskeskkonna riskid 42 1.3 Olulisemad sündmused ja tunnustused 2023 9 6.4 Turuülevaade: reisijad 43 1.4 Juhatuse esimehe pöördumine 12 6.5 Turuülevaade: kaup 45 1.5 Visioon, missioon, väärtused 13 6.6 Tegevustulemused 47 1.6 Strateegia 2023–2027 14 6.6.1 Reisijate arv 49 1.7 Tallinna Sadama huvigrupid ja väärtusahelad 17 6.6.2 Kaubamaht 50 2 TEENUSE VASTUTUS 19 6.6.3 Üleveoteenus reisiparvlaevadega 51 2.1 Ohutus ja turvalisus 19 6.6.4 Multifunktsionaalne jäämurdja Botnica 51 2.2 Kvaliteedijuhtimine ja riskid 21 6.7 Tulud ja kulud 52 2.3 Kliendid ja tarnijad 22 6.8 Kasum 55 3 KESKKOND 24 6.9 Segmentide tulemused 56 3.1 Energiatõhusus ja säästev tarbimine 25 6.10 Investeeringud ja arenguväljavaated 58 3.2 Puhas Läänemeri ja ringmajandus 26 6.11 Dividend 59 3.3 Puhas õhk 28 6.12 Aktsia ja aktsionärid 60 4 MEIE INIMESED 31 7 ÜHINGUJUHTIMINE 62 4.1 Töötajad 31 7.1 Üldkoosolek 63 4.2 Personalistrateegia 33 7.2 Nõukogu 64 4.3 Tervis ja tööohutus 35 7.3 Auditikomitee ja siseaudit 67 5 ÜHISKONDLIK PANUS 36 7.4 Tasustamiskomitee 67 5.1 Liikmelisus organisatsioonides 36 7.5 Nimetamiskomitee 68 5.2 Kestliku arengu koostöö ja vabatahtlik tegevus 37 7.6 Juhatus 68 7.7 Tütar- ja sidusettevõtete nõukogud ja juhatused 70 7.8 Juhatuse ja nõukogu koostöö 70 7.9 Teabe avalikustamine ja kommunikatsioon 70 7.10 Finantsaruandlus 71 7.11 Hea Ühingujuhtimise Tava vastavuse deklaratsioon 71
Sisukord | lk 4 TASUSTAMISARUANNE 72 Lisa 14. Eraldised 116 Lisa 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad 117 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 76 Lisa 16. Maksuvõlad 118 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 77 Lisa 17. Võlakohustised 119 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 78 Lisa 18. Sihtfinantseerimine 123 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 79 Lisa 19. Omakapital 130 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 80 Lisa 20. Müügitulu 134 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 81 Lisa 21. Tegevuskulud 136 Lisa 1. Üldine inforamatsioon 81 Lisa 22. Muud tulud 138 Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted 82 Lisa 23. Finantskulud 138 Lisa 3. Tegevussegmendid 92 Lisa 24. Tehingud seotud osapooltega 139 Lisa 4. Finantsriskide juhtimine 96 Lisa 25. Siduvad tulevikukohustused 141 Lisa 5. Olulised raamatupidamishinnangud ja otsused 102 Lisa 26. Investeerimistegevused rahavoogude aruandes 141 Lisa 6. Finantsinstrumendid 104 Lisa 27. Tingimuslikud kohustised 142 Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid 105 Lisa 28. Kontserniga seotud uurimised 143 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 106 Lisa 29. Lisainformatsioon emaettevõtte kohta 144 Lisa 9. Investeeringud sidusettevõttesse 107 Lisa 30. Aruandeperioodi järgsed sündmused 149 Lisa 10. Kinnisvarainvesteeringud 109 Lisa 11. Materiaalne põhivara 110 JUHATUSE KINNITUS 150 Lisa 12. Immateriaalne põhivara 112 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 151 Lisa 13. Rendilepingud 113 NÕUKOGU KINNITUS 156
TEGEVUSARUANNE
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 6 1 Tallinna Sadamast 1.1 Ärimudel ASi Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtete (edaspidi ka Tallinna Sadam või kontsern) ärimudel põhineb neljal tasakaalustatud ärivaldkonnal (reisijad, kaup, laevandus ja kinnisvara), mis tagavad kontserni kasumlikkuse ka keerulistel aegadel. Tallinna Sadam omab Eesti suurimat kauba- ja reisisadamate kompleksi. Tegu on aasta ringi laevatatavate, kergesti ligipääsetavate ning piisavalt sügavate sadamatega, kus on võimalik vastu võtta kõiki Taani väinasid läbivaid laevu. Tallinna Sadamale kuulub kaks reisisadamat (Vanasadam ja Saaremaa sadam) ning kaks kaubasadamat (Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam). • 2023 TOP 2 reisisadam Läänemerel: 8 mln reisijat, 5646 reisilaevakülastust. • Reisisadamad: Vanasadam ja Saaremaa sadam. Muugal üks laevaliin • Reisilaevade vastuvõtmine, sadamate infrastruktuuri pakkumine ja arendamine, reisijate ja sõidukite teenindamine • Reisilaevaliinid: Tallinn–Helsingi, Tallinn–Stockholm, Muuga–Vuosaari, kruiisilaevad REISIJAD • 2023 13 mln tonni kaupa, 1380 kaubalaeva külastust • Kaubasadamad: Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam. Vanasadamas ro-ro • Kaubalaevade vastuvõtmine, sadamate infrastruktuuri pakkumine ja arendamine kaupade käitluseks ja veoks • Kaubaliigid: puistlast, konteinerid, ro-ro, vedellast, segalast KAUP TS LAEVAD OÜ • Parvlaevade opereerimine Rohuküla-Heltermaa, Virtsu-Kuivastu liinidel • 2023 2,4 mln reisijat ja 1,1 mln sõidukit, 23 000 reisi • 5 parvlaeva: Leiger, Tiiu, Tõll, Piret, Regula TS SHIPPING OÜ (MPSV BOTNICA) • Jäämurdetööd Põhja-Eesti sadamates • Avamere tööd ja välisprojektid suve- ja sügisperioodil LAEVANDUS • 16 ha Vanasadama kinnisvaraarendus • 76 ha Muuga tööstuspark • 34 ha Paldiski Lõunasadama tööstuspark • 10 ha Saaremaa sadama logistikapark • Vabad maad ja üüripinnad sadamates KINNISVARA
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 7 Tallinna Vanasadam on teenindatavate reisijate arvu poolest Helsingi järel Läänemere põhjaregiooni teine reisisadam. Muuga sadam on Eesti suurim kaubasadam. Tallinna Sadam pakub sadamateenuseid landlord-ärimudeli põhiselt ehk omab, haldab ja arendab kaisid, akvatooriume ja neid ümbritsevaid maa-alasid, rendib maad kaubaoperaatoritele, korraldab laevaliiklust akvatooriumites ja tagab ohutu navigatsiooni sadama vetes. Tallinna Sadamale kuuluvad reisiterminalid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud ehitised, superstruktuur kaubasadamates kuulub kaubaoperaatoritele. Sadamates pakub innovaatiliste lahendustega jäätmekäitlusteenust Tallinna Sadama sidusettevõte AS Green Marine (edaspidi ka Green Marine). Tütarettevõtte OÜ TS Laevad (edaspidi ka TS Laevad) kaudu opereerib Tallinna Sadam reisi- parvlaevu, millega pakub sõitjate üleveoteenust Eesti mandriosa ja kahe suurima saare — Saaremaa ja Hiiumaa — vahel. Kontsernile kuulub viis reisiparvlaeva ja teenindatavad liinid on kõige tihedama liiklusega siseriiklikud mereühendused Eestis. Laevanduse ärivaldkonnas tegutseb ka kontserni teine tütarettevõte OÜ TS Shipping (edaspidi ka TS Shipping), kellele kuulub multifunktsionaalne jäämurdja Botnica, millega pakutakse talveperioodidel jäämurdeteenust Põhja-Eesti rannikul ning suveperioodidel jäämurde-, jääseire- ja eskortteenuseid Põhja-Kanada arktilistes vetes ja mujal offshore projektides. Kinnisvara ärivaldkond on suures osas alles ettevalmistusfaasis. Vanasadama kinnisvara arendusalade detailplaneeringud on algatatud ja menetluses Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. Piirkonna üldise atraktiivsuse ja väärtuse kasvatamiseks on aastatel 2020-2023 valminud uued reisijate äriga seotud uusarendused: reisiterminal D koos parkimismaja ja terminali esise väljakuga, reisiterminale ühendav Admirali sild jalakäijatele, keskkonnasõbralik ja moodne kruiisiterminal koos promenaadiga, uue reisiterminali A kvartali arenduseks korraldati 2023 arhitektuurikonkurss. Finantsarvestuses kasutatavad ärisegmendid erinevad mõnevõrra ärivaldkondade jaotuses. Segmentideks on: reisisadamad, kaubasadamad, reisiparvlaevad ja muu. Reisisadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist reisijate teenindamisele keskendunud sadamates — Vanasadamas ja Saaremaa sadamas — ning Vanasadama kinnisvaraarendust. Kaubasadamate segmendis kajastame sadamateenuste osutamist kaupade käitlemisele keskendunud sadamates — Muuga sadamas ja Paldiski Lõunasadamas — ning kauba- sadamates asuvate tööstusparkidega seotud tegevusi. Reisiparvlaevade segment hõlmab tütarettevõtte TS Laevad tegevust ehk Eesti mandri ja suursaarte vahelise üleveoteenuse osutamist. Segment muu koosneb peamiselt multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimisest tütarettevõtte TS Shipping poolt ja kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumist/kahjumist sidusettevõttesse Green Marine tehtud investeeringutelt. Segmentide tulemusi on kirjeldatud punktis 6.9 ja raamatupidamise aastaaruande lisas 3. Tallinna Sadama kontserni ettevõtete struktuur
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 8 1.2 Peamised tegevustulemused 2023 1 Muutused siin lehel võrreldes 2022. aastaga 2 ESI — Environmental Ship Index. 3 Kasvuhoonegaasid (KHG): CO 2 , N 2 O ja CH 4 taandatud CO 2 ekvivalendina. Müügitulu 116,5 mln EUR (–4,2%) 1 Kaubamaht 12,6 mln tonni (–29,1%) Jäämurdja Botnica tööga hõivatuse määr 63% (–4,9 protsendipunkti) Korrigeeritud EBITDA 49,2 mln EUR (–11,9%) Reisijate arv 7,9 mln (+13%) Eesti mandri ja suursaarte vaheline liiklus: 22 972 reisi (+0,6%), 2,4 mln reisijat (+4,9%), 1,1 mln sõidukit (+3,3%) EBITDA marginaal 42,2%, kasum 15,9 mln EUR (–37,9%) Laevakülastuste arv 7026 (–1,5%) 35% laevakülastustest ESI 2 soodustusega (+17 protsendipunkti) Investeeringud 20,7 mln EUR (+49,6%) Makstud dividendid 19,199 mln EUR (0,077 EUR aktsia kohta) KHG 3 heide 23 874 tonni CO 2 ekvivalendina (+10%)
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 9 1.3 Olulisemad sündmused ja tunnustused 2023 ALGAS MERETUULEPARKIDE KAI EHITUS PALDISKI LÕUNASADAMAS LEPING LNG KAI OPEREERIMISEKS PAKRINEEME SADAMAS REISIPARVLAEVADEL TÄITUS 15 MILJONIT REISIJAT REISIJATE ARVU TAASTUMINE 8 MILJONI REISIJANI NASDAQ BÖRSIKELLA HELISTAMINE NEW YORGIS
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 10 VALMIS TOPELTRAMP RO-RO LAEVADELE MUUGA SADAMAS TALLINNA SADAM — AASTA TURISMIEDENDAJA TOP3 GREEN KEY KESKKONNAMÄRGIS KRUIISITERMINALILE VANASADAMA A-TERMINALI KVARTALI ARHITEKTUURIKONKURSS Autor: Molumba OÜ
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 11 EESTI-SOOME ROHEKORIDORI LOOMINE (FIN-EST GREEN CORRIDOR) VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE INDEKSI KULDMÄRGIS TRANSPORDISEKTORI ROHEFOORUM SUURÕPPUS CREVEX MUUGA SADAMAS INVESTOR TOOMAS KÜLAS TALLINNA SADAMAL
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 12 1.4 Juhatuse esimehe pöördumine Möödunud aasta oli Tallinna Sadamale väljakutsete rohke ja võtmesõnadeks oli jätkuvalt pöördelistes ärikeskkonna tingimustes ümberorienteerumine ja uutele projektidele keskendumine. Samas aitavad meie tasakaalustatud ärimudel ja tugev kliendibaas erinevates kriisides edukalt hakkama saada, jätkuvalt kasumit teenida ja tagada dividendi maksmise võimekus. Seoses Venemaale rakendatud sanktsioonidega on meie vedellasti ja väetise mahud oluliselt vähenenud, kuid me ei oota transiidi taastumist Ukraina sõja eelsele tasemele, vaid otsime koostöös oma klientide ja partneritega aktiivselt võimalusi uute mahtude ja ärisuundade kaasamiseks, et taastada ja kasvatada Tallinna Sadama väärtust. Uutest kasvupotentsiaaliga projektidest üks olulisimaid on meretuuleparkide kai rajamine Paldiski Lõunasadamasse, mille ehitus algas suvel ja mis valmib 2026. aasta kevadeks. Taastuvenergia valdkonnas näeme ka muid võimalusi ja kaalume meretuuleparkidele hoolduslaeva teenuse pakkumist. Reisijate äri taastus mõõdukas tempos jõudes 8 miljoni reisijani ja usun, et see kasv jätkub ka järgnevatel aastatel. Loodame Tallinnas jälle näha ka rohkem kruiisituriste, kelle jaoks Tallinn on olnud viimase kümnendi lemmiksihtkoht tänu oma erakordsele keskaegsele vanalinnale, mille kontrastiks on maailma tasemel innovaatilised teenused ja lahendused. Samas ei pea me rääkima ainult kasvust, vaid peame oma teenuseid muutma targemaks ja efektiivsemaks ning seejuures ei tohi me unustada oma tegevuse mõju looduskeskkonnale. Reisijate äri valdkonnas sõlmisime sellel eesmärgil Tallinna ja Helsingi linnade ning reisi- laevade operaatoritega Eesti-Soome rohekoridori leppe, mille eesmärk on koos välja arendada kliimaneutraalne mereühendus reisijatele kahe riigi vahel. Panustame rohelisse tulevikku ka atraktiivse mereäärse linnaruumi loomisega. 2023. aastal viisime läbi reisiterminali A arhitektuurikonkursi ja jätkame Vanasadama kinnisvara arendusvisiooni elluviimist, mille tulemusena tekib uus ja inimsõbralik linnakeskkond koos mugava ja keskkonnasõbraliku trammiühendusega kesklinna. Peame oma teenuseid muutma targemaks ja efektiivsemaks ning seejuures ei tohi me unustada oma tegevuse mõju looduskeskkonnale. Tugeva konkurentsivõime tagatiseks on ka koostöö, oskusteave ja pikaajalise hindamatu kogemusega inimesed, kes aitavad kriisidest läbi tulla ja ellu viia uusi kasvuprojekte. Tänan kõiki, kes panustavad koos meiega tulevikku juba täna, sest ilma koostöö ja pikaajalise visioonita kaugele ei purjeta. VALDO KALM Tallinna Sadama juhatuse esimees
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 13 1.5 Visioon, missioon, väärtused Tallinna Sadama visioon on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise. Tallinna Sadam on Läänemere kaasaegne merevärav. Oleme kasvule orienteeritud arendus- ja teenindusettevõte. Loome oma klientidele ja töötajatele jätkusuutliku keskkonna ja võimalused arenguks, ühendades ühtseks logistiliseks tervikuks kaupade ja reisijate teenindamise, laevanduse ning mereäärse kinnisvaraarenduse. Kuulame kogukondi ja kaitseme keskkonda. Oleme avatud, nutikad ja usaldusväärsed. Oleme Eesti kui mereriigi kuvandi kandja ja majanduse üks mootoritest. Tallinna Sadama põhiväärtusteks on avatus, nutikus ja usaldusväärsus. Oleme avatud uuetele ideedele ja uuendustele ja leiame võimaluse neid ellu viia. Jagame oma kavatsuste ja tegude kohta informatsiooni ettevõtte sees kui ka väljaspool. Teeme arukaid ja nutikaid otsuseid ning õigeid asju õigel ajal ja moel. Otsime, kasutame ja pakume ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks leidlikke uuendusmeelseid lahendusi. Oleme usaldusväärsed. Peame kinni antud lubadustest ja viime need kvaliteetselt ellu. Oleme oma valdkonna asjatundlikud, päevad ja mõjukad eksperdid, suhtume lugupidavalt ja hoolivalt nii endasse kui teistesse. 2023. aastal koondasime oma kehtivad väärtused ja eetilised põhimõtted ühtseks eetikakoodeksiks, milles sõnastasime ka täpsemad eetikaalased ootused oma partneritele. Lisaks avasime väärkäitumisest teatamise kanali ja valmisid juhised vastavate teadete esitamiseks ja menetlemiseks. Asjakohaseid teavitusi saavad edastada nii grupi töötajad kui ka välised isikud soovi korral ka konfidentsiaalselt või anonüümselt. Autor: Molumba OÜ
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 14 1.6 Strateegia 2023–2027 Tallinna Sadama strateegia põhifookuses on ettevõtte visiooni — olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, elluviimine; omanike ootuste ja dividendilubaduse täitmine ning kõrge ärikultuuri edendamine ja kestliku arengu tagamine. Äristrateegia Töötame ärimahtude taastamise nimel ning meil on mõõdukaid kasvuvõimalusi kõikides oma ärivaldkondades: nii kauba-, reisijate- kui ka kinnisvara- ja laevandusäris. Reisijate valdkonnas, mida on enim mõjutanud koroonakriis ja eelkõige kruiisiäris ka Vene- Ukraina sõda, on selgelt fookuses mahtude taastamine nii regulaarliinidel kui ka kruiisi- laevade teenindamise osas. Valdkonna investeeringud on suunatud reisijate teenindamise infrastruktuuri parandamisse ning keskkonnasäästlike sadamateenuste lahenduste rajamisele laevadele, hoonetele ja reisijatele. Eesmärgiks on keskkonnasõbraliku klienditeekonna arendamine Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Stockholmi rohekoridoride loomise kaudu. Kaubaäris tegeleme majandusolukorra ja sanktsioonide tõttu vähenenud kaubamahu taastamise võimaluste otsimisega ning Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõime suurendamisega koos kõikide logistilise ahela osalistega. Meretuuleparkide arendamine lähipiirkonda loob head võimalused nii ehitus- kui hooldussadamana tegutsemiseks ning fossiilsete kütuste asendamine alternatiivsete energiaallikatega tekitab võimalusi uute kaubagruppide käitlemiseks. Sadamast kujuneb tarneahelate muutumisega seotult aina olulisem erinevate transpordiliikide sõlmpunkt, tõuseb põhja-lõuna koridori olulisus ning eesmärk on võtta laiemalt kasutusele Muugal ja Paldiski Lõunasadamas paiknevad tööstusparkide alad. Kinnisvara valdkonnas jätkame atraktiivse linnaruumi loomisega ning Vanasadama arenguplaani ehk Masterplaani 2030+ elluviimisega. Strateegia perioodil on eesmärgiks põhja piirkonna kinnisvara arendusega alustamine ning kvaliteetse ja avatud linnaruumi kujundamine. Laevanduse valdkonnas on fookuses Eesti suursaarte parvlaevaühenduse hanke võitmine ja põhiäri kindlustamine ning multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica aastaringse teenuse pakkumine. Uue ärisuunana hinnatakse võimalust meretuuleparkides hoolduslaevastiku pakkumiseks. Kontserni tegevust ja äristrateegia elluviimist mõjutavad kõige enam Euroopa üldine ebastabiilne majandusolukord, jätkuv Vene-Ukraina sõda ning keskkonnanõuete ja regulatsioonide karmistumine. Globaalsete tarneahelate muutumine võib samas avada võimalusi uute kaubavoogude teenindamiseks. Samuti sunnivad energiahindade volatiilsus ja kliimanõuded leidma kiiremini uusi lahendusi alternatiivsete energiaallikate ja rohekütuste kasutuselevõtuks, mis loob eeldused energeetika valdkonnaga seotud projektide arendamiseks sadamates. Strateegia elluviimiseks püstitame iga-aastased eesmärgid ning nende täitmisse panustavad kõik ettevõtte töötajad. Tallinna Sadama tuleviku edu võtmeks peame tegevus- ja mõtteviisi, et meie igapäevased äriotsused ja investeeringud peavad toetama võrdselt nii ettevõtte, ümbritseva keskkonna kui ka ühiskonna arengut laiemalt.
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 15 Arenguvõimalused Kestlik areng Tallinna Sadam panustab järjekindlalt, et vähendada oma äri- ja arendustegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on oluline rõhk keskkonnaga seotud prioriteetidel ja kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel aastaks 2050. Lähtume teadmisest, et Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas ning puhas õhk on oluline elukvaliteedi näitaja, et tagada meie tegevuse jätkumine elamispiirkondade läheduses. Oleme võtnud eesmärgiks tegeleda ka ringmajanduse suurendamise ning energiatõhususe tõstmisega. Eesti suurima mereväravana vastutame Eesti kui mereriigi kuvandi eest. Seetõttu on meie prioriteediks luua nii Eesti külalistele ja kõigile linlastele kvaliteetne avalik ruum. Panustame piirkondlikusse arengusse ka läbi parvlaevaliikluse osutades elutähtsat ja kvaliteetset teenust suursaarte elanikele ja külastajatele. Jätkuvalt on meie olulisemateks prioriteetideks tervis, ohutus ja turvalisus. Tallinna Sadam panustab oma tegevusega nii Eesti Vabariigi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse, Euroopa Liidu roheleppe (Green Deal) täitmisse kui ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisesse. Meil on välja töötatud mõõdikud, nende sihttasemed ja veebirakendus kestliku arengu eesmärkide täitmise jälgimiseks. 2023. aastal valmis analüüs ja teekaart CSRD direktiivi 4 nõuete kaardistamiseks ja rakendamise ettevalmistamiseks Tallinna Sadamas. Pikaajalise järjepideva töö tulemusena pälvisime Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldtaseme. 2023. aastal uurisime klientidelt rahulolu-uuringu raames, kui olulised on neile meie kestliku arengu fookused. Vastustest selgus, et kliendid hindavad kõige olulisemateks ohutuse ja turvalisuse ning Läänemere puhtuse prioriteete. 4 CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) — äriühingute kestlikkus-aruandluse direktiiv REISIJAD • liinireisijate mahtude taastamine Helsingi ja Stockholmi liinidel • kruiisilaevade külastuste ja reisijate mahtude taastamine • sadamaalal liikuvuse ja mereühenduste parendamine (sh liiklusjuhtimine, rohekoridorid, uued liinid) KAUP • meretuuleparkide ehitus- ja hooldussadama rajamine • lähiregiooni kaubavahetuse logistiliseks sõlmpunktiks kujunemine ja põhi-lõuna suunalise kaubavahetuse kasvatamine (sh Rail Baltica võimalused) • ro-ro/con-ro liinide edasiarendamine Muugal ja Paldiski Lõunasadamas • alternatiivkütuste tootmine sadamas LAEVANDUS • Eesti mandri- ja suursaarte üleveoteenuslepingu uue perioodi hanke võitmine • meretuuleparkide hoolduslaevastiku pakkumine • opereerimise efektiivsuse kasv, laevade elektrifitseerimine ja alternatiivkütuste kasutamine • jäämurde- ja offshore-teenuse nõudluse suurenemine välisprojektides KINNISVARA • Vanasadama ala arendusplaani Masterplaan 2030+ elluviimine • tööstusparkide arendamine ja lisandväärtuse pakkumine • vabade ressursside ja alade kasutusse andmine
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 16 • Innovatsioon • Teadusel põhinev arengutegevus • Atraktiivsus tööandjana • Vastutustundlik äritegevus, areng ja koostööpartnerite valik MAJANDUSLIKUD PRIORITEEDID SOTSIAALSED PRIORITEEDID • Kvaliteetne avalik ruum ja piirkondlik areng • Tervis, ohutus, turvalisus • Kestliku arengu teadlikkuse suurendamine KESKKONDLIKUD PRIORITEEDID • Puhas Läänemeri • Ringmajanduse suurendamine • Puhas õhk • Energiatõhusus ja säästev tarbimine
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 17 1.7 Tallinna Sadama huvigrupid ja väärtusahelad ÜHISKOND JA KOGUKOND • Kohalikud omavalitsused • Kohalikud kogukonnad • Koostööorganisatsioonid ja -võrgustikud • Haridus- ja teadusasutused • Avalikkus ja meedia TÖÖTAJAD • Tallinna Sadama grupi ettevõtete olemasolevad ja tulevased töötajad • Ametiühingud KLIENDID JA PARTNERID • Kaubaterminalide ja reisilaevade operaatorid • Reisiparvlaevade ja rahvusvaheliste liinide reisijad • Jäämurdja prahtijad • Agendid ja rentnikud • Tarnijad • Finantseerijad • Logistikaahela osapooled • Järelevalveametid ja institutsioonid INVESTORID • Eesti Vabariik suuraktsionärina • Rahvusvahelised institutsionaalsed investorid • Eesti pensioni- ja investeerimisfondid • Eesti jaeinvestorid • Potentsiaalsed investorid
SISUKORD m 1. Tallinna Sadamast | lk 18 • suveperioodil jäämurde ja eskort-teenused välisprojektides • talveperioodil jäämurre Eesti põhjarannikul • laevade tehniline valmisolek • laevade mehitatus OFFSHORE TÖÖD JÄÄMURRE EESTIS LAEV MUU SEGMENT (JÄÄMURDJA BOTNICA) • laevade opereerimine • pardateenindus • laevade tehniline valmisolek • laevade mehitatus MEREVEDU LIIKLUSJUHTIMINE SADAMA ALAL PILETIMÜÜK LAEVAD REISIPARVLAEVAD • agendid • vedajad • ekspedeerijad sh: • laevaliikuse juhtimine, jäätmekäitlus, reostustõrje, kommunaalteenused • puksiir, loots, punkerdamine Kaubaoperaatorite tegevus: • superstruktuuri rajamine ja haldus • laadimine, lossimine, ladustamine • kauba töötlemine ja väärindamine sh: • maa, kaid, rambid, kommunikatsioonid jm • arendus, ehitus, hooldus, haldus • hoonestusõiguse seadmine • raudtee transport • maantee transport MEREVEDU SADAMATEENUSED KAUBATERMINALID SADAMA INFRASTRUKTUUR MAISMAA TRANSPORT KAUBASADAMAD Reisioperaatorid: • Tallink • Viking Line • Eckerö Line • kruiisioperaatorid sh: • laevaliikuse juhtimine, jäätmekäitlus, kaldaelekter, reostustõrje, kommunaalteenused • puksiir, loots, punkerdamine • liikumine sadama alal (sh Tark Sadam süsteem) • teenused terminalis sh: • maa, kaid, rambid, galeriid, kommuniktasioonid jm • arendus, ehitus, hooldus, haldus • vabade pindade rent • inimsõbralik sadama ala • atraktiivne ajaveetmise koht MEREVEDU SADAMATEENUSED REISITERMINALID SADAMA INFRASTRUKTUUR AVALIK RUUM REISISADAMAD Tallinna Sadama grupi poolt osutatavad teenused Partnerite poolt osutatavad teenused MÕJURID: • Geopoliitika, sh keskkond • Majanduskeskkond • Tarneahelad • Konkurents • Ohutus ja turvalisus • Infotehnoloogia • Tööjõud • Regulatsioonid • Epideemiad • Ilmastik
SISUKORD m 2. Teenuse vastutus | lk 19 2 Teenuse vastutus 2.1 Ohutus ja turvalisus Panustame igapäevaselt, et tagada ohutus ja turvalisus ning väärtustada seda kõigis Tallinna Sadama ärivaldkondades. Tänu põhjalikule ennetustööle on Tallinna Sadamas viimase kümne aasta jooksul esinenud vaid üksikuid tõsisemate tagajärgedega intsidente. Suure hukkunute või vigastuste arvuga ohuolukordi esinenud ei ole. Tallinna Sadama sadamates on sadamaseadusest tulenevate veeliikluse ohutuse, turvalisuse-, keskkonnakaitse- ning lasti ohutu käitlemise nõuete täitmiseks rakendatud ohutuse tagamise süsteem. Toimub pidev võimalike ohuolukordade riskide hindamine ning vajadusel ohutusmeetmete ajakohastamine. Sadama ohutus on üldisemalt reguleeritud sadama eeskirjas. Ohuolukorras tegutsemiseks toimuvad regulaarselt õppused ja teeme pidevat ohutusalast koostööd järelevalveametite, kohalike kogukondade ja operaatoritega, sh sadama territooriumil tegutsevate ohtlike ainete käitlejatega. Sadamate toimepidevuse tagamiseks toimusid 2023. aasta jooksul kõikides meie sadamates elektrikatkestuse õppused, mille tulemusena täiustati elektrienergiast sõltuvate protsesside juhtimist. Septembri lõpus toimus Eesti ajaloo suurim kriisiõppus Crevex2023. Põhiõppuse stsenaariumi kohaselt toimus Muuga sadamas rongikoosseisude kokkupõrge, mis eskaleerus suureks tulekahjuks kütuseterminalis ning seejärel plahvatuseks väetiseterminalis. Õppuse käigus harjutasid sadam, riigiasutused, erasektor, kohalikud omavalitsused ning 1100 vabatahtlikku rollimängijat ulatusliku evakuatsiooni korraldamist, suuremahulise päästesündmuse lahendamist, osapoolte omavahelist koostööd ja kommunikatsiooni. Õppus kestis 31 tundi. Oktoobris hindasid WHO poolt lähetatud väliseksperdid Eesti tervishoiuvaldkonna vastavust WHO Rahvusvahelistele Tervise-eeskirjadele (International Health Regulations), mille käigus valideeriti meie sadamate näitel Eesti sadamate üldist töökorda, sh eraldiseisvalt kriisitöö korraldust ja selle vastavust eeskirjadele. Meie sadamate osas puudusi ei tuvastatud. Õppused Kriisireguleerimine Tulekahjuõppus Reostustõrje Turvaõppus 40 30 20 10 0 2019 2020 2021 2022 2023 24 3 6 2 21 4 2 3 20 2 3 2 20 1 10 3 22 10 3 1
SISUKORD m 2. Teenuse vastutus | lk 20 Koostöös Päästeametiga viiakse regulaarselt läbi tulekahjuõppusi ja tuleohutuspaigaldiste kontrolle. 2023. aastal korraldasime kokku 10 tulekahjuõppust, kus osalesid nii turvateenuse pakkuja kui sadama töötajad. Muuga sadamas ja Vanasadamas leidis aset kokku kolm tulekahjujuhtumit, kuid nende mõju oli ebaoluline. Üheski juhtumis inimesed viga ei saanud ja Tallinna Sadama varale olulist kahju ei tekkinud. Turvanõuete rakendamise eesmärgiks sadamates on laevade, reisijate, kauba ja sadamaaladel tegutsevate inimeste (sh töötajate) ohutuse tagamine ning süütegude ennetamine. Kõikides Tallinna Sadama koosseisu kuuluvates sadamates rakendatakse ISPS 5 koodeksist tulenevaid kõrgendatud turvanõudeid Transpordiameti ja Kaitsepolitseiameti poolt läbi viidud riskianalüüsil põhineva turvaplaani alusel. Turvameetmete toimivust testitakse regulaarsete õppuste käigus. Vanasadam on määratud riigikaitseobjektiks, millest tulenevalt rakendatakse seal täiendavaid turvalisuse meetmeid. Kõik meie sadamad on juurdepääsupiiranguga alad, kuhu sissepääs toimub lubade alusel, sadamates on tagatud mehitatud valve ning pidevas parendamises kaasaegsed turvalisuse tagamist toetavad tehnilised valvesüsteemid. Kõik meie sadamad on riigipiiri seaduse alusel määratud rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud piiripunktideks, kus piirikontrolli teostab Politsei- ja Piirivalveamet. Oktoobris toimus ÜRO Terrorismivastase Komitee ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni järelevalvevisiit Eestis. Visiidi eesmärgiks oli hinnata ÜRO resolutsioonidest tulenevad tugevusi ja nõrkusi Eestis rakendatud terrorismivastaste meetmete osas, mille käigus hinnati Vanasadama näitel Politsei- ja Piirivalveameti ja Maksu- ja Tolliameti tegevusi piiril ning Eesti sadamate üldist julgeolekuolukorda. Kümneliikmeline ekspertgrupp hindas ka Vanasadama turvaprotseduure ja ühtegi olulist kõrvalekallet ei leitud. Detsembris toimus korraline Schengeni viisaruumi välispiiri hindamine Euroopa Komisjoni poolt. Eesti merepiiripunktide tegevuse vastavust Schengeni regulatsioonidele hinnati Vanasadama ja Paldiski Lõunasadama näitel ja puudusi ei tuvastatud. TS Shipping on juurutanud jäämurdja Botnica ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks juhtimissüsteemi, millesse on integreeritud peamiste rahvusvaheliste merenduskonventsioonide (SOLAS, MARPOL, STCW jt.) ja ISO standardite (9001:2015, 14001:2015, 45001:2018) nõuded. Samuti jälgitakse rahvusvahelise avameretööstuse suuniseid ja parimaid tavasid. TS Shipping on IMCA (International Marine Contractors Association) liige ja jälgib oma töös selle juhiseid, soovitusi ja praktikaid. Lähtudes eelnimetatud nõutest ja suunistest korraldatakse laeval igal aastal ligi kakskümmend erinevat ohutuse- ja turvalisusealast õppust ja treeningut. Samuti korraldatakse ühisõppusi laeva- ja kaldameeskonna koostöö harjutamiseks. TS Laevad rakendab turvanõuete tagamiseks ISPS koodeksist tulenevaid nõudeid. Tuleohutuse tagamiseks toimuvad laevadel vastavalt SOLAS nõuetele pääste- ja tuletõrje- õppused kord nädalas. Laevadel viiakse läbi erinevaid ühisõppusi koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Päästeametiga. Lisaks on traditsiooniks saanud korraldada suvel parvlaevadel koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning vabatahtlike päästjatega Mereohutuse päevi, mille raames tutvustatakse reisijatele päästevestide õiget kasutamist ning antakse muud olulist infot mereohutuse kohta. Merekeskkonna hoidmisel ja prügimajanduses lähtub TS Laevad MARPOL nõuetest. Kogu ohutusjuhtimise süsteem (SMS) on rakendatud kõikidel TS Laevad laevadel, mille täitmist auditeerib iga-aastaselt ka Transpordiamet. 5 International Code for the Security of Ships and Port Facilities — Rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks.
SISUKORD m 2. Teenuse vastutus | lk 21 2.2 Kvaliteedijuhtimine ja riskid Kontserni emaettevõte on alates 2003. aastast rakendanud integreeritud juhtimissüsteemi, mis vastab kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi standarditele ISO 9001 ja ISO 14001. Vastavus rahvusvaheliste standardite nõuetele on tõendiks, et Tallinna Sadama juhtimissüsteem tagab klientide ja sidusrühmade rahulolu, tööprotsesside tõhususe ning riskide ja keskkonnaaspektide piisava kontrolli. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi pidevat parendamist toetavad kliendirahulolu, ettevõtte maine ja töötajate pühendumuse mõõtmine ja tulemuste analüüsimine. 2023. aastal olid muuhulgas prioriteediks keskkonna- ja digitaliseerimise projektid. Vastavalt riskide haldamise raamistikule jälgime ja hindame regulaarselt Tallinna Sadama tegevust mõjutavaid riske, mis on jaotatud kolme põhikategooriasse: väliskeskkonna riskid, ärivaldkondade riskid ja tegevusriskid ning kõikidele riskidele on määratud riskitõsidusastmed (madal, keskmine, kõrge või ekstreemne) ja maandamismeetmed, mis sõltuvad konkreetse riski iseloomust. Kontserni finantsriskide haldamise ja maandamise põhimõtetest ja viisidest saab ülevaate raamatupidamise aastaaruande lisast 4. Väliskeskkonnariskidest mõjutavad kontserni tegevust enim ülemaailmne ebastabiilne majandus, Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide mõju kaubavahetusele ja klientide äritegevusele (realiseerunud risk). Olulist mõju võivad avaldada meie olulisemate klientide äritegevusega seotud riskid ja potentsiaalsete klientide vähene valmisolek investeerimiseks, lisaks rahvusvahelised ja Euroopa ülesed piiravad keskkonnanõuded ja -regulatsioonid (Euroopa Liidu rohelepe, sh „FIT for 55“ kliimapakett, laevade dekarboniseerimine jms), mille mõju väljendub pikemas vaates võimalikus sadamateenuste nõudluse ja kulubaasi muutustes. Samuti hindame kõrge riskina (küll harva esinevana) võimalikke energiatarne katkestusi, mis põhjustatud riketest ja/või energiadefitsiidist. Järjest enam panustame infoturberiskide juhtimisele ja küberturvalisuse tagamisele. Näiteks paaril viimasel aastal on oluliselt sagenenud teenustõkestus- ehk DDoS-ründed Eesti transpordi- ja taristuettevõtetele, sh Tallinna Sadamale. 2023. aastal toimus Tallinna Sadama suhtes rekordarv DDoS-ründeid, mis jäid tänu rakendatud kaitsemeetmetele mõjuta. Reisijate ärivaldkonda mõjutavad enim muutused inimeste reisiharjumustes ja -soovides (reisijate arvu vähenemine) ning Euroopa kliimapoliitikast tulenevate regulatsioonide rakendamisega seotud lisakulude kasv meretranspordis, mis omakorda tõstab teenuse hinda ja vähendab nõudlust (eelkõige kruiisiäris) Läänemere regioonis. Kaubavaldkonnas on peamine risk idaturu kadumisest ja üldisest majanduspoliitikast tulenev tarneahelate ja logistika ümberkujunemine, mistõttu teatud kaubaliigid enam meie sadamate kaudu ei liigu. Kinnisvara valdkonnas on olulised riskid seotud kohalike omavalitsuste planeeringuprotsesside võimaliku venimisega ja potentsiaalsete kohtuvaidlustega. Laevanduses on suurim risk pideva rakenduse mitteleidmine reisiparvlaevadele Eesti riigiga sõlmitud pikaajalise lepingu lõppedes ja jäämurdjale Botnica jäämurdehooaja välisteks perioodideks. Tegevusriskidest on olulised riskid seotud äriprojektide planeerimise ja rakendamisega ning oluliste varade turuväärtuse võimaliku vähenemisega. Muud Tallinna Sadama tegevusega seotud riskid, sh keskkonnaalased , ohutuse ja turvalisuse, nõuete täitmise ning personaliga seotud riskid jäävad hinnanguliselt kas keskmisele või madalale tasemele (sealjuures arvestades riskide maandamismeetmeid).
SISUKORD m 2. Teenuse vastutus | lk 22 2.3 Kliendid ja tarnijad Meie suurimateks klientideks on reisilaevade operaatorid, kaubaterminalide operaatorid ja Eesti Vabariik reisiparvlaevade ja jäämurdja Botnica teenuslepingute kaudu. Teenuste lõpptarbijatena on meie klientideks ka Saaremaa ja Hiiumaa liinide reisiparvlaevade reisijad ning ka rahvusvaheliste laevaoperaatorite reisijad, samuti kaubavedajad ja -omanikud. Kliendisuhtluses järgime avatuse ja kaasamise põhimõtteid. Regulaarselt toimuvad kohtumised võtmeklientidega ning vähemalt kord aastas tutvustame klientidele Tallinna Sadama olulisi kavatsusi, projekte ja investeeringuid. 2023. aastal töötasime eestikakoodeksi raames välja eetikaalased põhimõtted oma partneritele, mille järgimist eeldame omavahelises koostöös mõlemapoolselt. 81% meie suurimatest klientidest ja tarnijatest (valim vastavalt 30 ja 29) rakendavad oma tegevuses kestliku arengu põhimõtteid (2022: 74%). Aastaks 2030 on eesmärk saavutada mõõdiku tase 100%. Toodete ja teenuste tellimisel lähtume keskkonnasäästlikkuse kriteeriumitest juba hankenõuete koostamisel ja välistame keskkonda koormavate lahenduste pakkumise. 2023. aastal rakendati kestlikke hankekriteeriume 83% Tallinna Sadama hangete puhul ja sõlmitud lepingute rahalisest mahust sisaldas vastavaid kriteeriume 78%. Soovime, et kõik meie koostööpartnerid panustaksid koos meiega ühiskonda ja keskkonda. Lisaks eetikalastele põhimõtetele on meil kehtestatud Sadamakogukonna kodukord sadama-aladel teenuseid pakkuvatele partneritele, mis hõlmavad endas nii kestlikkuse, ohutuse kui ka külalislahkuse alaseid ootusi. Klientide rahulolu jälgime kuues suuremas kliendigrupis, milleks on kaubaterminalide operaatorid, laevaliinioperaatorid, laevaagendid, üürnikud, reisijad ning jahisadama kliendid. 2023. aastal oli kliendirahuloluindeks kuuepallisüsteemis 5,42 (2022: 5,34). Koos oma partneritega oleme võtnud eesmärgiks, et külastajad ja reisijad tunneksid end meie juures oodatuna ning meie sadamates ja laevadel oleks külalislahke kultuur ja kohavaim. 2023. aastal jätkasime klienditeekonna meeldivamaks muutmist Vanasadama reisiterminalides (sh lasteala, rattalaenutus ja -parkimisalad). Samas tõi Vanasadama trammitee ehitus omakorda mitmeid väljakutseid reisijate teavitamisel ja suunamisel sadamast linna ja vastupidi. Korraldasime Vanasadama A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi ja kaasasime parima lahenduse väljatöötamisse nii liinioperaatorid (Eckerö Line ja Viking Line), Eesti Arhitektide Liidu kui ka teised olulised kogukonna liikmed.