AASTAARUANNE 2024
Äriregistri kood 10137319 Käibemaksukohuslase registreerimisnumber EE100068489 Registreeritud aadress Sadama 25, 15051 Tallinn Asukohamaa Eesti Vabariik aktsiaselts Audiitor AS PricewaterhouseCoopers AS Tallinna Sadam Konsolideeritud majandusaasta aruanne 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta kohta
AASTAARUANNE 2024 Sisukord 3 TEGEVUSARUANNE 5 6 MAJANDUSTULEMUSED 38 1 TALLINNA SADAMAST 6 6.1 Põhinäitajad 38 1.1 Ärimudel 6 6.2 Majanduskeskkond 39 1.2 Peamised tegevustulemused 2024 8 6.3 Vene-Ukraina sõja mõjud ja peamised majanduskeskkonna riskid 40 1.3 Olulisemad sündmused ja tunnustused 2024 9 6.4 Turuülevaade: reisijad 41 1.4 Juhatuse esimehe pöördumine 11 6.5 Turuülevaade: kaup 43 1.5 Visioon, missioon, väärtused 12 6.6 Tegevustulemused 45 1.6 Strateegia 2023–2027 13 6.6.1 Reisijate arv 47 1.7 Tallinna Sadama huvigrupid ja väärtusahelad 16 6.6.2 Kaubamaht 48 2 TEENUSE VASTUTUS 18 6.6.3 Üleveoteenus reisiparvlaevadega 49 2.1 Ohutus ja turvalisus 18 6.6.4 Jäämurdja Botnica 49 2.2 Kvaliteedijuhtimine ja riskid 20 6.7 Tulud ja kulud 50 2.3 Kliendid ja tarnijad 21 6.8 Kasum 53 3 KESKKOND 23 6.9 Segmentide tulemused 54 3.1 Energiatõhusus ja säästev tarbimine 24 6.10 Investeeringud ja arenguväljavaated 56 3.2 Puhas Läänemeri ja ringmajandus 25 6.11 Dividend 58 3.3 Puhas õhk 27 6.12 Aktsia ja aktsionärid 59 4 MEIE INIMESED 30 7 ÜHINGUJUHTIMINE 61 4.1 Töötajad 30 7.1 Üldkoosolek 62 4.2 Personalistrateegia 32 7.2 Nõukogu 63 4.3 Tervis ja tööohutus 33 7.3 Auditikomitee ja siseaudit 67 5 ÜHISKONDLIK PANUS 34 7.4 Tasustamiskomitee 67 5.1 Liikmelisus organisatsioonides 34 7.5 Nimetamiskomitee 68 5.2 Kestliku arengu koostöö ja vabatahtlik tegevus 35 7.6 Juhatus 68 7.7 Tütar- ja sidusettevõtete nõukogud ja juhatused 70 7.8 Juhatuse ja nõukogu koostöö 70 7.9 Teabe avalikustamine ja kommunikatsioon 70 7.10 Finantsaruandlus 71 7.11 Hea Ühingujuhtimise Tava vastavuse deklaratsioon 71 Sisukord
AASTAARUANNE 2024 Sisukord 4 TASUSTAMISARUANNE 72 Lisa 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad 119 Lisa 16. Maksuvõlad 120 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 76 Lisa 17. Võlakohustised 121 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 77 Lisa 18. Sihtfinantseerimine 125 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 78 Lisa 19. Omakapital 131 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 79 Lisa 20. Müügitulu 136 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 80 Lisa 21. Tegevuskulud 138 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 81 Lisa 22. Muud tulud 140 Lisa 1. Üldine inforamatsioon 81 Lisa 23. Finantskulud 140 Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted 82 Lisa 24. Tehingud seotud osapooltega 141 Lisa 3. Tegevussegmendid 92 Lisa 25. Siduvad tulevikukohustused 143 Lisa 4. Finantsriskide juhtimine 96 Lisa 26. Investeerimistegevused rahavoogude aruandes 143 Lisa 5. Olulised raamatupidamishinnangud ja otsused 102 Lisa 27. Tingimuslikud kohustised ja kohtuvaidlused 144 Lisa 6. Finantsinstrumendid 104 Lisa 28. Kontserniga seotud uurimised 146 Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 106 Lisa 29. Lisainformatsioon emaettevõtte kohta 146 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 107 Lisa 30. Tegevuste eristamine lähtudes elektrituru seadusest 151 Lisa 9. Investeeringud sidusettevõttesse 108 Lisa 10. Kinnisvarainvesteeringud 110 Lisa 11. Materiaalne põhivara 111 JUHATUSE KINNITUS 155 Lisa 12. Immateriaalne põhivara 114 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 156 Lisa 13. Rendilepingud 115 NÕUKOGU KINNITUS 161 Lisa 14. Eraldised 118 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 162
TEGEVUSARUANNE
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 6 ASi Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtete (edaspidi ka Tallinna Sadam või kontsern) ärimudel põhineb neljal tasakaalustatud ärivaldkonnal (reisijad, kaup, laevandus ja kinnisvara), mis tagavad kontserni kasumlikkuse ka keerulistel aegadel. Tallinna Sadam omab Eesti suurimat kauba- ja reisisadamate kompleksi. Tegu on aasta ringi laevatatavate, kergesti ligipääsetavate ning piisavalt sügavate sadamatega, kus on võimalik vastu võtta kõiki Taani väinasid läbivaid laevu. Tallinna Sadamale kuulub kaks reisisadamat (Vanasadam ja Saaremaa sadam) ning kaks kaubasadamat (Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam). 1 Tallinna Sadamast 1.1 Ärimudel TS Laevad OÜ • Parvlaevade opereerimine Rohuküla–Heltermaa, Virtsu–Kuivastu liinidel • 2024 2,5 mln reisijat ja 1,2 mln sõidukit, 23 179 reisi • 5 parvlaeva: Leiger, Tiiu, Tõll, Piret, Regula TS Shipping OÜ (MPSV Botnica) • Jäämurdetööd Põhja-Eesti sadamates • Avamere tööd ja välisprojektid suve- ja sügisperioodil LAEVANDUS: • 16 ha Vanasadama kinnisvaraarendus • 76 ha Muuga tööstuspark • 34 ha Paldiski Lõunasadama tööstuspark • 10 ha Saaremaa sadama logistikapark • Vabad maad ja üüripinnad sadamates KINNISVARA: • 2024 TOP 2 reisisadam Läänemerel: 8 mln reisijat, 5692 reisilaevakülastust. • Reisisadamad: Vanasadam ja Saaremaa sadam. • Reisilaevade vastuvõtmine, sadamate infrastruktuuri pakkumine ja arendamine, reisijate ja sõidukite teenindamine • Reisilaevaliinid: Tallinn–Helsingi, Tallinn–Stockholm, Muuga–Vuosaari, Paldiski–Kapellskär, kruiisilaevad REISIJAD: • 2024 13 mln tonni kaupa, 1435 kaubalaeva külastust • Kaubasadamad: Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam. Vanasadamas ro-ro • Kaubalaevade vastuvõtmine, sadamate infrastruktuuri pakkumine ja arendamine kaupade käitluseks ja veoks • Kaubaliigid: puistlast, konteinerid, ro-ro, vedellast, segalast KAUP:
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 7 Tallinna Vanasadam on teenindatavate reisijate arvu poolest Helsingi järel Läänemere põhjaregiooni teine reisisadam. Muuga sadam on Eesti suurim kaubasadam. Tallinna Sadam pakub sadamateenuseid landlord-ärimudeli põhiselt ehk omab, haldab ja arendab kaisid, akvatooriume ja neid ümbritsevaid maa-alasid, rendib maad kaubaoperaatoritele, korraldab laevaliiklust akvatooriumites ja tagab ohutu navigatsiooni sadama vetes. Tallinna Sadamale kuuluvad reisiterminalid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud ehitised, superstruktuur kaubasadamates kuulub kaubaoperaatoritele. Sadamates pakub innovaatiliste lahendustega jäätmekäitlusteenust Tallinna Sadama sidusettevõte AS Green Marine (edaspidi ka Green Marine). Tütarettevõtte OÜ TS Laevad (edaspidi ka TS Laevad) kaudu opereerib Tallinna Sadam reisi- parvlaevu, millega pakub sõitjate üleveoteenust Eesti mandriosa ja kahe suurima saare — Saaremaa ja Hiiumaa — vahel. Kontsernile kuulub viis reisiparvlaeva ja teenindatavad liinid on kõige tihedama liiklusega siseriiklikud mereühendused Eestis. Laevanduse ärivaldkonnas tegutseb ka kontserni teine tütarettevõte OÜ TS Shipping (edaspidi ka TS Shipping), kellele kuulub multifunktsionaalne jäämurdja Botnica, millega pakutakse talveperioodidel jäämurde- teenust Põhja-Eesti rannikul ning suveperioodidel jäämurde-, jääseire- ja eskortteenuseid Põhja-Kanada arktilistes vetes ja mujal offshore-projektides. Kinnisvara ärivaldkond on suures osas alles ettevalmistusfaasis. Vanasadama kinnisvara arendusalade detailplaneeringud on algatatud ja menetluses Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. Piirkonna üldise atraktiivsuse ja väärtuse kasvatamiseks on aastatel 2020–2023 valminud uued reisijate äriga seotud uusarendused: reisiterminal D koos parkimismaja ja terminali esise väljakuga, reisiterminale ühendav Admirali sild jalakäijatele, keskkonnasõbralik ja moodne kruiisiterminal koos promenaadiga, uue reisiterminali A kvartali arenduseks korraldati 2023 arhitektuurikonkurss ja 2024 valmis eelprojekt. Detsembris valmis trammiliin koos peatusega Vanasadamas, mis on oluline samm keskkonnasõbraliku infrastruktuuri loomisel. Finantsarvestuses kasutatavad ärisegmendid erinevad mõnevõrra ärivaldkondade jaotuses. Segmentideks on: reisisadamad, kaubasadamad, reisiparvlaevad ja muu. Reisisadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist reisijate teenindamisele keskendunud sadamates — Vanasadamas ja Saaremaa sadamas — ning Vanasadama kinnisvaraarendust. Kaubasadamate segmendis kajastame sadamateenuste osutamist kaupade käitlemisele keskendunud sadamates — Muuga sadamas ja Paldiski Lõunasadamas — ning kauba- sadamates asuvate tööstusparkidega seotud tegevusi. Reisiparvlaevade segment hõlmab tütarettevõtte TS Laevad tegevust ehk Eesti mandri ja suursaarte vahelise üleveoteenuse osutamist. Segment „muu“ koosneb peamiselt multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimisest tütarettevõtte TS Shipping poolt ja kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumist/kahjumist sidusettevõttesse Green Marine tehtud investeeringutelt. Segmentide tulemusi on kirjeldatud punktis 6.9 ja raamatupidamise aastaaruande lisas 3. Tallinna Sadama kontserni ettevõtete struktuur
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 8 1.2 Peamised tegevustulemused 2024 Müügitulu 119,6 mln EUR (+2,5%) 1 Kaubamaht 13,1 mln tonni (+4,4%) Jäämurdja Botnica tööga hõivatuse määr 60% (–5,0%) Korrigeeritud EBITDA 53,1 mln EUR (+8,1%) Reisijate arv 8,2 mln (+3,6%) Eesti mandri ja suursaarte vaheline liiklus: 23 179 reisi (+0,6%), 2,5 mln reisijat (+2,1%), 1,2 mln sõidukit (+3,6%) EBITDA marginaal 44,4%, kasum 19,2 mln EUR (+20,6%) Laevakülastuste arv 7127 (+1,4%) 38% laevakülastustest ESI 2 soodustusega (+3,0%) Investeeringud 38,8 mln EUR (+87,3%) Makstud dividendid 19,199 mln EUR (0,073 EUR aktsia kohta) KHG 3 heide 21 656 tonni CO 2 ekvivalendina (-9%) 1 Muutused siin lehel võrreldes 2023. aastaga 2 ESI — Environmental Ship Index. 3 Kasvuhoonegaasid (KHG): CO 2 , N 2 O ja CH 4 taandatud CO 2 ekvivalendina.
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 9 KASVASID KAUBAMAHUD JA REISIJATE ARV VANASADAMAT KÜLASTASID TALVEKRUIISID KÄIVITUSID FIN-EST ROHEKORIDORI ÜHISPROJEKTID ALUSTASID UUED KONTEINERLAEVALIINID 1.3 Olulisemad sündmused ja tunnustused 2024 JÄTKUS MERETUULEPARKIDE KAI EHITUS PALDISKI LÕUNASADAMAS
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 10 TS LAEVAD VÕITIS VIRTSU-KUIVASTU JA ROHUKÜLA-HELTERMAA LAEVALIINIDE OPEREERIMISHANKE PERIOODIKS 01.10.2026–30.09.2033 TS SHIPPING SÕLMIS SUVE- PERIOODI LEPINGU BAFFINLAND IRON MINES CORPORATIONIGA AASTATEKS 2024–2028 SÕLMITI LM (VEELDATUD METAANI) TERMINALI RAJAMISE KOKKULEPE MUUGA SADAMASSE GREEN MARINE AVAS UUE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLUSTEHASE AVATI VANASADAMA TRAMMILIIN VÕÕRUSTATI PURJEREGATTI TALL SHIP RACES
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 11 2024. aasta oli Tallinna Sadama jaoks tähendusrikas, sest suutsime oma reisijate ja kaubavood suunata kasvule, keskendusime oma strateegiliste eesmärkide elluviimisele jätkates oluliste tulevikku suunatud investeeringutega ning astusime samme keskkonnasäästlikkuse suunas. Möödunud aastal teenindasime enam kui 8 mln reisijat ning üle 13 mln tonni kaupa. Meie parvlaevad viisid üle mere rekordilised 2,5 mln reisijat ja 1,2 mln sõidukit. Jäämurdjal Botnica oli tööd aastaringselt, tõestades oma mitmekülgsust ja väärtust. Kauba- ja reisilaevade külastuste arv on hakanud tasapisi suurenema, mis avaldab positiivset mõju meie tuludele. Samas on regioonis karmistunud konkurentsiolukord seoses Venemaa algatatud agressioonisõjaga, mis on mõjutanud Läänemere kaubavahetust ja marginaliseerinud ida-lääne kaubakoridori. Lisaks on ebasoodne majanduskeskkond ja kõrged energiahinnad mõjutanud operaatorite laevafirmade ja kogu merendussektori tegevust. Nende tegurite koosmõju sunnib meid otsima kasvuvõimalusi kõigis neljas ärivaldkonnas, kus näeme selget potentsiaali. Konkurentsivõime suurendamiseks jätkasime Paldiski Lõuna- sadamas kai ehitust meretuuleparkide ehitus- ja teenindus- laevadele. Suvel avasime uue konteinerlaevaliini, kui Muuga sadamasse jõudis biometanoolil liikuv konteinerlaev Eco Maestro. Lisaks sõlmisime JetGas OÜ-ga kokkuleppe veeldatud metaani terminali rajamiseks Muuga sadamasse, mis toob tulevikus kaasa lisanduvaid laevakülastusi ja kaubamahtusid ning toetab transpordisektori üleminekut keskkonnasõbralikumatele kütustele. Kaubavaldkonnas näeme perspektiivi Rail Baltica avanemisega kaasneva uue põhja-lõuna kaubakoridori, tööstusparkide arendamise ning vedellastiterminalide uuskasutuse, sealhulgas rohekütuste hoiustamise vallas. Samuti oma infrastruktuuri kasutusse andmist laevade ümberehituse valdkonnas. Koostöös Helsingi Sadamaga oleme seadnud eesmärgiks luua kliimaneutraalne reisikoridor Tallinna ja Helsingi vahel. Selle raames algatasime 19 ühisprojekti, mille hulgas on rohe- kütuste kasutuselevõtu ja süsiniku sidumise uuringud, sadamate nullheitmega infrastruktuuri arendamine, tõhustatud jäätme- käitlus ning jalgrattaturismi edendamine. Kruiisivaldkonnas teeme aktiivset koostööd teiste Läänemereäärsete sadamate ja sihtkohtadega, mille tulemused juba näitavad positiivseid märke laevakülastuste arvu tõusust lähiaastatel. Meie tütarettevõtte TS Laevad aasta tähtsündmuseks oli hankevõit Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaliinide teenindami- seks järgmisel hankeperioodil 2026–2033. Samuti pikendas TS Shipping koostööd Baffinland Iron Mines Corporationiga, sõlmides lepingu, mille kohaselt on jäämurdjal Botnica võimalus tegutseda Kanada arktilistes vetes kuni 2028. aastani. Merendussektor on kiirete muutuste keerises, alates rohepöörde nõuetest kuni digitaliseerimise ja geopoliitiliste mõjudeni. Tallinna Sadam on valmis neile väljakutsetele vastu astuma, seades esikohale jätkusuutlikkuse, nutikad tehnoloogiad ja paindlikkuse. 2025. aastal plaanime jätkata investeeringuid nii taristu uuendamisse, roheenergia lahenduste laiendamisse kui ka innovaatilistesse logistikalahendustesse. Meie eesmärk on tugevdada oma positsiooni Läänemere juhtiva sadamana, pakkudes maailmatasemel teenuseid ja panustades Eesti majanduse arengusse. Organisatsioonina tegeleme järjepidevalt oma äriprotsesside tõhustamise ning efektiivsusprogrammi rakendamisega, et olla veelgi edukam, paindlikum ning kasumlikum ettevõte. Täname kõiki meie töötajaid, partnereid ja aktsionäre, kelle panus on olnud väärtuslik meie eduloos. Teie toetus ja koostöö on aidanud meil saavutada suurepäraseid tulemusi ning kindlustanud aluse jätkuvaks eduks. 1.4 Juhatuse esimehe pöördumine Merendussektor on kiirete muutuste keerises, alates rohepöörde nõuetest kuni digitaliseerimise ja geopoliitiliste mõjudeni. Tallinna Sadam on valmis neile väljakutsetele vastu astuma, seades esikohale jätkusuutlikkuse, nutikad tehnoloogiad ja paindlikkuse. VALDO KALM Tallinna Sadama juhatuse esimees
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 12 1.5 Visioon, missioon, väärtused Tallinna Sadama visioon on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise. Tallinna Sadam on Läänemere kaasaegne merevärav. Oleme kasvule orienteeritud arendus- ja teenindusettevõte. Loome oma klientidele ja töötajatele jätkusuutliku keskkonna ja võimalused arenguks, ühendades ühtseks logistiliseks tervikuks kaupade ja reisijate teenindamise, laevanduse ning mereäärse kinnisvaraarenduse. Kuulame kogukondi ja kaitseme keskkonda. Oleme avatud, nutikad ja usaldusväärsed. Oleme Eesti kui mereriigi kuvandi kandja ja majanduse üks mootoritest. Tallinna Sadama põhiväärtusteks on avatus, nutikus ja usaldusväärsus. Oleme avatud uuetele ideedele ja uuendustele ja leiame võimaluse neid ellu viia. Jagame oma kavatsuste ja tegude kohta informatsiooni ettevõtte sees kui ka väljaspool. Teeme arukaid ja nutikaid otsuseid ning õigeid asju õigel ajal ja moel. Otsime, kasutame ja pakume ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks leidlikke uuendusmeelseid lahendusi. Oleme usaldusväärsed. Peame kinni antud lubadustest ja viime need kvaliteetselt ellu. Oleme oma valdkonna asjatundlikud, pädevad ja mõjukad eksperdid, suhtume lugupidavalt ja hoolivalt nii endasse kui teistesse. Oleme koondanud oma väärtused ja eetilised põhimõtted ühtseks eetikakoodeksiks, milles oleme sõnastanud ka täpsemad eetikaalased ootused oma partneritele. Lisaks avasime väärkäitumisest teatamise kanali ja valmisid juhised vastavate teadete esitamiseks ja menetlemiseks. Asjakohaseid teavitusi saavad edastada nii grupi töötajad kui ka välised isikud soovi korral ka konfidentsiaalselt või anonüümselt.
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 13 1.6 Strateegia 2023–2027 Tallinna Sadama strateegia põhifookuses on ettevõtte visiooni — olla Läänemere uuendus- meelseim sadam — elluviimine; omanike ootuste ja dividendilubaduse täitmine ning kõrge ärikultuuri edendamine ja kestliku arengu tagamine. Äristrateegia Tallinna sadam töötab ärimahtude taastamise nimel ning meil on mõõdukaid kasvuvõimalusi kõikides oma ärivaldkondades. Reisijate valdkonnas, mida on enim mõjutanud koroonakriis ja eelkõige kruiisiäris ka Vene-Ukraina sõda, on fookuses mahtude taastamine nii regulaarliinidel kui ka kruiisilaevade teenindamise osas. Valdkonna investeeringud on suunatud reisijate teenindamise infrastruk- tuuri parandamisse ning keskkonnasäästlike sadamateenuste lahenduste rajamisele laeva- dele, hoonetele ja reisijatele. Eesmärgiks on keskkonnasõbraliku klienditeekonna arendamine Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi rohekoridoride loomise kaudu. Kaubaäris tegeleme majandusolukorra ja sanktsioonide tõttu vähenenud kaubamahu taastamise võimaluste otsimisega ning Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõime suurendamisega koos kõikide logistilise ahela osalistega. Meretuuleparkide arendamine lähipiirkonda loob head võimalused nii ehitus- kui hooldussadamana tegutsemiseks ning fossiilsete kütuste asendamine alternatiivsete energiaallikatega tekitab võimalusi uute kaubagruppide käitlemiseks. Kaubasadamatest kujunevad tootmise ja lisandväärtuse andmise sõlmpunktid, mis tagab meile stabiilse ja pikaajalise tulu ning tööstusparkide alade kasutuselevõtu. Tõuseb põhja-lõuna koridori olulisus ja Eesti kasutus väravana Skandinaaviasse. Laevanduse valdkonnas on eesmärgiks põhiäri kindlustamine Eesti suursaarte parvlaeva- ühendusel ning multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica aastaringse teenuse pakkumine. Kasvuvõimalustena analüüsitakse parvlaevateenuse võimalikku laiendamist välisriikidesse ning meretuuleparkidele hoolduslaevastiku pakkumist. Kontserni tegevust ja äristrateegia elluviimist mõjutavad kõige enam Euroopa üldine ebastabiilne majandusolukord, jätkuv Vene-Ukraina sõda ning keskkonnanõuete ja regulatsioonide karmistumine. Globaalsete tarneahelate muutumine võib samas avada võimalusi uute kaubavoogude teenindamiseks. Samuti sunnivad energiahindade volatiilsus ja kliimanõuded leidma kiiremini uusi lahendusi alternatiivsete energiaallikate ja rohekütuste kasutuselevõtuks, mis loob eeldused energee- tika valdkonnaga seotud projektide arendamiseks sadamates. Kinnisvara valdkonnas jätkame atraktiivse linnaruumi loomisega ning Vanasadama arenguplaani ehk Masterplaani 2030+ elluviimisega. Strateegia perioodil on eesmärgiks esimeste kinnisvara arenduste projekteerimise/ehitamisega alustamine ning kvaliteetse ja avatud linnaruumi kujundamine. Fookuses on taastuvenergia kasutamine, sh merevee baasil kaugküte ja -jahutus, kestlike liikumisvõimaluste soodustamine ning energiatõhusad ja nutikad hooned. Strateegia elluviimiseks püstitame iga-aastased eesmärgid ning nende täitmisse panustavad kõik ettevõtte töötajad. Tallinna Sadama tuleviku edu võtmeks peame tegevus- ja mõtteviisi, et meie igapäevased äriotsused ja investeeringud peavad toetama võrdselt nii ettevõtte, ümbritseva keskkonna kui ka ühiskonna arengut laiemalt.
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 14 Kestlik areng Tallinna Sadam panustab järjekindlalt oma äri- ja arendustegevuse negatiivse mõju vähenda- misesse keskkonnale. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on oluline rõhk keskkonnaga seotud prioriteetidel ja kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel aastaks 2050. Lähtume teadmisest, et Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas ning puhas õhk on oluline elukvaliteedi näitaja, et tagada meie tegevuse jätkumine elamis- piirkondade läheduses. Oleme võtnud eesmärgiks tegeleda ka ringmajanduse suurendamise ning energiatõhususe tõstmisega. Eesti suurima mereväravana vastutame Eesti kui mereriigi kuvandi eest. Seetõttu on meie prioriteediks luua nii Eesti külalistele ja kõigile linlastele kvaliteetne avalik ruum. Panustame piirkondlikusse arengusse ka läbi parvlaevaliikluse osutades elutähtsat ja kvaliteetset teenust suursaarte elanikele ja külastajatele. Jätkuvalt on meie olulisemateks prioriteetideks tervis, ohutus ja turvalisus. Tallinna Sadam panustab oma tegevusega nii Eesti Vabariigi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse, Euroopa Liidu roheleppe (Green Deal) täitmisesse kui ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisesse. Meil on välja töötatud mõõdikud, nende sihttasemed ja veebirakendus kestliku arengu eesmärkide täitmise jälgimiseks. 2024. aasta lõpus viisime läbi CSRD 4 direktiivi kohaselt Tallinna Sadama kahese olulisuse hindamise, mille eesmärk oli välja selgitada ESRS 5 standardi nõuetest tulenevad olulised ESG teemad keskkonna (Environment), sotsiaal- (Social) ning ärijuhtimise (Governance) valdkonnas. Hindamise käigus kaardistasime vastavalt ESRS nõuetele ärisuundade jaoks olulised mõjuolulised teemad (positiivsed ja negatiivsed) ning finantsolulised teemad (riskid ja võimalused). CSRD direktiivis määratletud kestlikkuse aruandluse standardite kohaselt on kahese olulisuse üheks tähtsaks ning vältimatuks osaks sidusrühmade kaasamine. Tallinna Sadama peamised kaasatavad sidusrühmad selgitati välja väärtusahela kaardistamise kaudu. 2024. aastal uurisime klientidelt ja koostööpartneritelt, samuti töötajatelt rahulolu-uuringu raames nende aktiivsust ESG teemadega tegelemisel ning ootusi Tallinna Sadamale. 4 CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) — äriühingute kestlikkus-aruandluse direktiiv 5 ESRS (European Sustainability Reporting Standards) — Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) poolt koostatud Euroopa jätkusuutlikkuse raporteerimise standardid Arenguvõimalused REISIJAD: • liinireisijate mahtude taastamine Helsingi ja Stockholmi liinidel • kruiisilaevade külastuste ja reisijate mahtude taastamine • sadamaalal liikuvuse ja mereühenduste arendamine (sh liiklusjuhtimine, rohekoridorid, uued liinid) KAUP: • meretuuleparkide ehitus- ja hooldussadama rajamine • sadama tööstuskeskuseks kujunemine • ro-ro/con-ro liinide edasiarendamine Muugal ja Paldiski Lõunasadamas, lähiregiooni kaubavahetuse logistiliseks sõlmpunktiks kujunemine ja põhi- lõuna suunalise kaubavahetuse kasvatamine (sh Rail Baltica võimalused) • alternatiivkütuste tootmine sadamas • laevade ümberehitamise keskus ehk retrofit HUB LAEVANDUS: • Eesti suursaarte parvlaevaühendusel põhiäri kindlustamine • meretuuleparkide hoolduslaevastiku pakkumine • opereerimise efektiivsuse kasv, laevade elektrifitseerimine ja alternatiivkütuste kasutamine • jäämurde- ja offshore-teenuse mahu kasvatamine välisprojektides • parvlaevateenuse pakkumine välisriikides KINNISVARA: • Vanasadama ala arendusplaani Masterplaan 2030+ elluviimine • vabade ressursside ja alade kasutusse andmine
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 15 • Innovatsioon • Teadusel põhinev arengutegevus • Atraktiivsus tööandjana • Vastutustundlik äritegevus, areng ja koostööpartnerite valik MAJANDUSLIKUD PRIORITEEDID SOTSIAALSED PRIORITEEDID • Kvaliteetne avalik ruum ja piirkondlik areng • Tervis, ohutus, turvalisus • Kestliku arengu teadlikkuse suurendamine KESKKONDLIKUD PRIORITEEDID • Puhas Läänemeri • Ringmajanduse suurendamine • Puhas õhk • Energiatõhusus ja säästev tarbimine Vastustest selgus, et Tallinna Sadama kõige olulisemateks keskkonnateemadeks hinnatakse taastuvenergia lahenduste arendamist ning merereostuse vältimist. Sotsiaalvaldkonnas toodi kõige olulisemate teemadena välja ohutuse tagamine nii töötajatele, reisijatele kui ka klientidele ning ligipääsetavus teenustele, ehk elutähtsa teenuse osutamine, mh laevaliikluse ning kaubavahetuse tagamine sadamates ning Eesti suursaarte vahel. Ärijuhtimise valdkonnas hinnatakse enim Tallinna Sadama innovatsiooni ning digitaliseerimisega seonduvaid tegevusi ja nende eesmärgipärast juhtimist ning suhete arendamist ja hoidmist klientide ja koostööpartneritega. Läbiviidud kahese olulisuse hindamise metoodika alusel hinnati Tallinna Sadama kaheselt oluliseks keskkonnateemaks kliimamuutuste leevendamine. Sotsiaalvaldkonnas on kaheselt olulised ligipääs sadamasse ja elutähtsa teenuse osutamine, töötajate ohutuse tagamine, töötajate koolitamine ja oskuste arendamine ning töötasu. Ärijuhtimise valdkonnas on kaheselt olulised Tallinna Sadama innovatsioon ja digitaliseerimine ning partnersuhete haldamine. Saadud tulemused võtame aluseks Tallinna Sadama kestliku arengu strateegia uuendamisel ja kestlikkuse aruandluse koostamiseks vastavalt CSRD nõuetele alates 2025. aastast.
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 16 ÜHISKOND JA KOGUKOND • Kohalikud omavalitsused • Kohalikud kogukonnad • Koostööorganisatsioonid ja -võrgustikud • Haridus- ja teadusasutused • Avalikkus ja meedia TÖÖTAJAD • Tallinna Sadama grupi ettevõtete olemasolevad ja tulevased töötajad • Ametiühingud KLIENDID JA PARTNERID • Kaubaterminalide ja reisilaevade operaatorid • Reisiparvlaevade ja rahvusvaheliste liinide reisijad • Jäämurdja prahtijad • Agendid ja rentnikud • Tarnijad • Finantseerijad • Logistikaahela osapooled • Järelevalveametid ja institutsioonid INVESTORID • Eesti Vabariik suuraktsionärina • Rahvusvahelised institutsionaalsed investorid • Eesti pensioni- ja investeerimisfondid • Eesti jaeinvestorid • Potentsiaalsed investorid 1.7 Tallinna Sadama huvigrupid ja väärtusahelad
AASTAARUANNE 2024 1. Tallinna Sadamast 17 • suveperioodil jäämurde ja eskort-teenused välisprojektides • talveperioodil jäämurre Eesti põhjarannikul • laevade tehniline valmisolek • laevade mehitatus OFFSHORE TÖÖD JÄÄMURRE EESTIS LAEV MUU SEGMENT (JÄÄMURDJA BOTNICA) • laevade opereerimine • pardateenindus • laevade tehniline valmisolek • laevade mehitatus MEREVEDU LIIKLUSJUHTIMINE SADAMA ALAL PILETIMÜÜK LAEVAD REISIPARVLAEVAD • agendid • vedajad • ekspedeerijad sh: • laevaliikuse juhtimine, jäätmekäitlus, reostustõrje, kommunaalteenused • puksiir, loots, punkerdamine Kaubaoperaatorite tegevus: • superstruktuuri rajamine ja haldus • laadimine, lossimine, ladustamine • kauba töötlemine ja väärindamine sh: • maa, kaid, rambid, kommunikatsioonid jm • arendus, ehitus, hooldus, haldus • hoonestusõiguse seadmine • raudtee transport • maantee transport MEREVEDU SADAMATEENUSED KAUBATERMINALID SADAMA INFRASTRUKTUUR MAISMAA TRANSPORT KAUBASADAMAD Reisioperaatorid: • Tallink • Viking Line • Eckerö Line • kruiisioperaatorid sh: • laevaliikuse juhtimine, jäätmekäitlus, kaldaelekter, reostustõrje, kommunaalteenused • puksiir, loots, punkerdamine • liikumine sadama alal (sh Tark Sadam süsteem) • teenused terminalis sh: • maa, kaid, rambid, galeriid, kommuniktasioonid jm • arendus, ehitus, hooldus, haldus • vabade pindade rent • inimsõbralik sadama ala • atraktiivne ajaveetmise koht MEREVEDU SADAMATEENUSED REISITERMINALID SADAMA INFRASTRUKTUUR AVALIK RUUM REISISADAMAD Tallinna Sadama grupi poolt osutatavad teenused Partnerite poolt osutatavad teenused MÕJURID: • Geopoliitika, sh keskkond • Majanduskeskkond • Tarneahelad • Konkurents • Ohutus ja turvalisus • Infotehnoloogia • Tööjõud • Regulatsioonid • Epideemiad • Ilmastik
AASTAARUANNE 2024 2. Teenuse vastutus 18 Õppused Panustame igapäevaselt ohutuse ja turvalisuse tagamisse kõigis Tallinna Sadama äri- valdkondades. Tänu põhjalikule ennetustööle on Tallinna Sadamas viimase kümne aasta jooksul esinenud vaid üksikuid tõsisemate tagajärgedega intsidente. Suure hukkunute või vigastuste arvuga ohuolukordi esinenud ei ole. Tallinna Sadama sadamates on sadamaseadusest tulenevate veeliikluse ohutuse, turvalisuse-, keskkonnakaitse- ning lasti ohutu käitlemise nõuete täitmiseks rakendatud ohutuse tagamise süsteem. Toimub pidev võimalike ohuolukordade riskide hindamine ning vajadusel ohutus- meetmete ajakohastamine. Sadama ohutus on üldisemalt reguleeritud sadama eeskirjas. Ohuolukorras tegutsemiseks toimuvad regulaarselt õppused ja teeme jätkuvalt ohutus- alast koostööd järelevalveametite, kohalike kogukondade ja operaatoritega, sh sadama territooriumil tegutsevate ohtlike ainete käitlejatega. Tallinna Sadam osaleb riigi Kaitse- tegevuse kava rakendamises ning 2024. aastal toimunud õppustel harjutati teabe liikumist ja mängiti läbi erinevaid stsenaariume. Septembri lõpus toimus Lääne-Harju valla, mille haldusalasse Paldiski Lõunasadam kuulub, kriisireguleerimisõppus „ESCAPE24“. Kahepäevasel õppusel harjutati koostöös Kaitseväe, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveametiga evakueerimist, evakuatsioonikohtade toimimist, logistikat ning valla kriisistaabi tööd. Koostöös Päästeametiga viiakse regulaarselt läbi tulekahjuõppusi ja tuleohutuspaigaldiste kontrolle. 2024. aastal korraldasime kokku 10 tulekahjuõppust, kus osalesid Päästeamet, Tallinna Kiirabi, operaatorid, turvateenuse pakkuja sadama töötajad. Muuga ja Paldiski sadamates leidis aset kokku kolm tulekahjujuhtumit, kuid nende mõju oli ebaoluline. Üheski juhtumis inimesed viga ei saanud ja Tallinna Sadama vara jäi kahjustamata. Turvanõuete rakendamise eesmärgiks sadamates on laevade, reisijate, kauba ja sadama- aladel tegutsevate inimeste (sh töötajate) ohutuse tagamine ning süütegude ennetamine. Kõikides Tallinna Sadama koosseisu kuuluvates sadamates rakendatakse ISPS 6 koodeksist tulenevaid kõrgendatud turvanõudeid Transpordiameti ja Kaitsepolitseiameti poolt läbi viidud riskianalüüsil põhineva turvaplaani alusel. 2 Teenuse vastutus 2.1 Ohutus ja turvalisus 6 International Code for the Security of Ships and Port Facilities — Rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks. Kriisireguleerimine/toimepidevus Tulekahjuõppus Reostustõrje Turvaõppus 40 30 20 10 0 2020 2021 2022 2023 2024 24 3 6 2 21 4 2 3 20 1 10 3 22 10 3 1 24 10 3 1
AASTAARUANNE 2024 2. Teenuse vastutus 19 Turvameetmete toimivust testitakse regulaarsete õppuste käigus. Vanasadam on määratud riigikaitseobjektiks, millest tulenevalt rakendatakse seal täiendavaid turvalisuse meetmeid. Kõik meie sadamad on juurdepääsupiiranguga alad, kuhu sissepääs toimub lubade alusel, sadamates on tagatud mehitatud valve ning pidevas parendamises kaasaegsed turvalisuse tagamist toetavad tehnilised valvesüsteemid. Kõik meie sadamad on riigipiiri seaduse alusel määratud rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud piiripunktideks, kus piirikontrolli teostab Politsei- ja Piirivalveamet. Aprillis toimus Riigikontrolli audit, mille käigus hinnati muuhulgas Tallinna Sadama tegevusi liitlaste üksuste vastuvõtmisel. Juunis viis Transpordiamet läbi Vanasadama turvalisuse riskianalüüsi, mille tulemuste alusel uuendati ka Vanasadama turvaplaan. TS Shipping on juurutanud jäämurdja Botnica ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks juhtimis- süsteemi, millesse on integreeritud peamiste rahvusvaheliste merenduskonventsioonide (ISM, SOLAS, MARPOL, STCW jt) ja ISO standardite (9001:2015, 14001:2015, 45001:2018) nõuded. Samuti jälgitakse rahvusvahelise avameretööstuse suuniseid ja parimaid tavasid. TS Shipping on IMCA (International Marine Contractors Association) liige ja jälgib oma töös selle juhiseid, soovitusi ja praktikaid. Lähtudes eelnimetatud nõuetest ja suunistest korraldatakse laeval igal aastal ligi kakskümmend erinevat ohutuse- ja turvalisusealast õppust ja treeningut. Samuti korraldatakse ühisõppusi laeva- ja kaldameeskonna koostöö harjutamiseks. TS Laevad rakendab turvanõuete tagamiseks ISPS koodeksist tulenevaid nõudeid. Tule- ohutuse tagamiseks toimuvad laevadel vastavalt SOLAS nõuetele pääste- ja tuletõrjeõppused kord nädalas. Laevadel viiakse läbi erinevaid ühisõppusi koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Päästeametiga. Lisaks on traditsiooniks saanud korraldada suvel parvlaevadel koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning vabatahtlike päästjatega Mereohutuse päevi, mille raames tutvustatakse reisijatele päästevestide õiget kasutamist ning antakse muud olulist infot mereohutuse kohta. Merekeskkonna hoidmisel ja prügimajanduses lähtub TS Laevad MARPOL nõuetest. Kogu ohutusjuhtimise süsteem (SMS) on rakendatud kõikidel TS Laevad laevadel, mille täitmist auditeerib iga-aastaselt ka Transpordiamet.
AASTAARUANNE 2024 2. Teenuse vastutus 20 2.2 Kvaliteedijuhtimine ja riskid Kontserni emaettevõte on alates 2003. aastast rakendanud integreeritud juhtimissüsteemi, mis vastab kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi standarditele ISO 9001 ja ISO 14001. Vastavus rahvusvaheliste standardite nõuetele kinnitab, et Tallinna Sadama juhtimissüsteem tagab klientide ja sidusrühmade rahulolu, tööprotsesside tõhususe ning riskide ja keskkonna- aspektide piisava kontrolli. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi pidevat parendamist toetavad kliendirahulolu, ettevõtte maine ja töötajate pühendumuse mõõtmine ja tulemuste analüüsimine. 2024. aastal olid muuhulgas prioriteediks keskkonna-, digitaliseerimise- ja innovatsiooni projektid. 2024. aastal läbisime edukalt sertifikaadi uuendamise auditi vastavalt ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele, mille viis läbi sertifitseerimisfirma Bureau Veritas Eesti OÜ. Vastavalt riskide haldamise raamistikule jälgime ja hindame regulaarselt Tallinna Sadama tegevust mõjutavaid riske, mis on jaotatud kolme põhikategooriasse: väliskeskkonna riskid, ärivaldkondade riskid ja tegevusriskid ning kõikidele riskidele on määratud riskitõsidusastmed (madal, keskmine, kõrge või ekstreemne) ja maandamismeetmed, mis sõltuvad konkreetse riski iseloomust. Kontserni finantsriskide haldamise ning maandamise põhimõtetest ja viisidest saab ülevaate raamatupidamise aastaaruande lisast 4. Väliskeskkonnariskidest mõjutavad kontserni tegevust enim ülemaailmne ebastabiilne majandus, sh majanduse võimalik ülekuumenemine, kiire inflatsioon ja majanduskriis. Suurt mõju võivad avaldada meie olulisemate klientide äritegevusega seotud riskid ja potentsiaalsete klientide vähene valmisolek investeerimiseks, lisaks rahvusvahelised ja Euroopa ülesed piiravad keskkonnanõuded ja -regulatsioonid (Euroopa Liidu rohelepe, sh „FIT for 55“ kliimapakett, laevade dekarboniseerimine jms), mille mõju väljendub pikemas vaates võimalikus sadamateenuste nõudluse ja kulubaasi muutustes. Samuti hindame kõrge riskina (küll harva esinevana) võimalikke energiatarne katkestusi, mis on põhjustatud riketest ja/või energiadefitsiidist. Järjest enam panustame infoturberiskide juhtimisele ja küberturvalisuse tagamisele. DDoS-ründed on jätkunud ka 2024. aastal, kuid nende mõju on tänu kaitsemeetmetele väike. Kõrge oli õngitsus- ja pahavara sisaldavate elektronkirjade hulk. Lisaks sellele toimusid võrgust süsteemide skaneerimised, mis viitab sellele, et otsitakse turvanõrkuseid. Reisijate ärivaldkonda mõjutavad enim laevakülastuste vähenemine seoses reisilaevade prahtimisega muudele turgudele kõrgete kütuste hindade ja reisijate vähesuse tõttu ning Euroopa kliimapoliitikast tulenevate regulatsioonide rakendamisega seotud lisakulude kasv meretranspordis, mis omakorda tõstab teenuse hinda ja vähendab nõudlust (eelkõige kruiisiäris) Läänemere regioonis. Kaubavaldkonnas on peamine risk idaturu kadumisest ja üldisest majanduspoliitikast tulenev tarneahelate ja logistika ümberkujunemine, mistõttu teatud kaubaliigid enam meie sadamate kaudu ei liigu. Kinnisvara valdkonnas on olulised riskid seotud kohalike omavalitsuste planeeringuprotsesside võimaliku venimisega ja potentsiaalsete kohtuvaidlustega. Laevanduses on suurim risk rakenduse mitteleidmine reisiparvlaevadele Eesti riigiga sõlmitud pikaajalise lepingu lõppedes ja jäämurdjale Botnica jäämurdehooaja välisteks perioodideks. Tegevusriskidest on olulised riskid seotud tütarettevõtete ja oluliste varade turuväärtuse võimaliku vähenemisega. Muud Tallinna Sadama tegevusega seotud riskid, sh keskkonnaalased, ohutuse ja turvalisuse, nõuete täitmise ning personaliga seotud riskid jäävad hinnanguliselt kas keskmisele või madalale tasemele (sealjuures arvestades riskide maandamismeetmeid).
AASTAARUANNE 2024 2. Teenuse vastutus 21 2.3 Kliendid ja tarnijad Meie suurimateks klientideks on reisilaevade operaatorid, kaubaterminalide operaatorid ja Eesti Vabariik reisiparvlaevade ja jäämurdja Botnica teenuslepingute kaudu. Teenuste lõpptarbijatena on meie klientideks ka Saaremaa ja Hiiumaa liinide reisiparvlaevade reisijad ning ka rahvusvaheliste laevaoperaatorite reisijad, samuti kaubavedajad ja -omanikud. Kliendisuhtluses järgime avatuse ja kaasamise põhimõtteid. Regulaarselt toimuvad kohtumised võtmeklientidega ning vähemalt kord aastas tutvustame klientidele Tallinna Sadama olulisi kavatsusi, projekte ja investeeringuid. Klientide rahulolu jälgime kuues kliendigrupis, milleks on kaubaterminalide operaatorid, laevaliinioperaatorid, laevaagendid, üürnikud, reisijad ning jahisadama kliendid. 2024. aastal oli kliendirahuloluindeks kuuepallisüsteemis 5,38 (2023: 5,42). Lisaks uurisime ka tarnijate ja muude koostööpartnerite rahulolu Tallinna Sadama kui äripartneriga. Vastavad näitajad olid 5,73 ja 5,71. 2024. aasta kahese olulisuse analüüsi raames uurisime partnerite panust kestliku arengu teemadesse. Küsitluses osales 63 organisatsiooni, kelleks olid nii kliendid, tarnijad, rahastajad ning avaliku halduse asutused ja muud koostööpartnerid. 83% vastajatest on kestliku arengu strateegia olemas või väljatöötamisel ning suur osa ettevõtetest avalikustavad juba kestlikkusega seotud informatsiooni, on hinnanud ettevõtte ja/või toodete jalajälge ning rakendanud tegevuses ressursitõhususe mõõtmeid.
AASTAARUANNE 2024 2. Teenuse vastutus 22 Toodete ja teenuste tellimisel lähtume keskkonnasäästlikkuse kriteeriumitest juba hankenõuete koostamisel ja välistame keskkonda koormavate lahenduste pakkumise. 2024. aastal korraldati kokku 87 hanget, neist kestliku kriteeriumi eesmärgi täitmisel läheb arvesse 70 hanget. 70 hankest 61 olid sõlmitud kestlikke kriteeriume kasutades, so 87% hangete arvulisest mahust (2023: 83%). Sõlmitud lepingute rahalisest mahust sisaldas vastavaid kriteeriume 79% (2023: 78%). Koos oma partneritega oleme võtnud eesmärgiks, et külastajad ja reisijad tunneksid end meie juures oodatuna ning meie sadamates ja laevadel oleks külalislahke kultuur ja kohavaim. 2024. aastal valmis trammitee, mis võimaldab meie reisijatel ja sadamakülastajatel valida keskkonnasõbralikuma viisi liikumisel sadamast linna ja vastupidi. Koostöös laevafirmadega kaardistasime teenused reisijatele kõikides sadamates ning jätkasime klienditeekonna meeldivamaks muutmisega (nt WC-d Muuga sadamas, lauatennis Vanasadama reisi- terminalis). Märtsis osalesime kogu Vanasadama kogukonnaga Hea Teeninduse Kuu raames teenindusmissioonil „Märka, kiida ja tunnusta teenindajat“. Tütarettevõte TS Laevad soovib oma reisijatele pakkuda parimat reisikogemust Eestis ja mõõdab regulaarselt üleveoteenust kasutavate klientide rahulolu pakutavate teenuste soovitusindeksi metoodika alusel. Rahuloluindeks saavutas 2024. aastal rekordilise taseme, olles ligi 79% (2023: 78%). Reisijad on rahul sujuva teenindusega nii sadamates kui laevadel, mugava piletimüügikeskkonnaga ning paindlikkusega, mida pakub e-pilet. Klientide ja kontserni tegevusvaldkondade sidusgruppidega koostöös toimusid 2024. aastal mitmed üritused ja konverentsid. Olime eestvedajaks „Transpordisektori Rohefoorumile“, mis keskendus ESG valdkonna teemadele ja näidetele. Paldiski Ettevõtjate Liidu konverents „Teistmoodi Paldiski“ rõhus elu- ja tööstuskeskkonna koostoimele. Osalesime koostöö- partnerina „XX Rahvusvahelisel Merenduskonverentsil 2024“, panustasime rahvusvaheliste konverentside „Baltic Ports for Climate“ ja „Baltic Sea in Transition“ läbiviimisse Tallinnas. Septembris toimus meremajanduse kuu, mil korraldasime koos oma klientidega külastusi merendushuvilistele Muuga sadamasse, Vanasadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse.
AASTAARUANNE 2024 3. Keskkond 23 Tallinna Sadama kestliku arengu keskkonnaalased strateegilised prioriteedid on: • energiatõhusus ja säästev tarbimine, • puhas Läänemeri ja ringmajanduse suurendamine, • puhas õhk. Tallinna Sadam panustab äri- ja arendustegevuses järjekindlalt oma tegevuse negatiivse mõju vähendamisele keskkonnale. Tunneme vastutust loodus- ja merekeskkonna eest, kuulame kogukondi, teeme koostööd omavalitsuste, teadusasutuste ja teiste Läänemere suurimate sadamatega, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng ja toimimine. Keskkonna- juhtimissüsteemi aluseks on ESRS nõuetele vastavalt kaardistatud olulised keskkonnale mõjuolulised teemad (positiivsed ja negatiivsed), finantsolulised teemad (riskid ja võimalused), samuti oluliste keskkonnaaspektide ja neist tulenevate keskkonnamõjude väljaselgitamine ning sellest lähtudes keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete määratlemine tulemuslikkuse parandamiseks. 3 Keskkond
AASTAARUANNE 2024 3. Keskkond 24 Energiatõhususe ja säästva tarbimise hindamise mõõdikud Mõõdik Eesmärk tase 2030 Baasaasta 2019 2023 2024 MPSV Botnica Energy Efficiency Operational Index (EEOI) 7 Hoida tasemel 0,3–0,4 0,4 0,5 0,6 Välisvalgustuse kaasajastamise määr 100% 31% 54% 58% Hoonete energiatõhusus (kWh/m 2 aastas) 130 197 183 178 Taastuvenergia osakaal energiatarbimises * 90% 0,4% 74% 73% * Sh elektri- ja soojusenergia. 3.1 Energiatõhusus ja säästev tarbimine Oleme võtnud eesmärgiks energiatõhususe suurendamise ja energiatarbimisest 90% ulatuses taastuvenergia kasutamise, sh pidades silmas loodusressursside säästvat tarbimist. Pikaajaliseks eesmärgiks aastaks 2050 on saavutada Tallinna Sadama tegevuse kliimaneutraalsus. Eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame alljärgnevaid energiatõhususe ja säästva tarbimise hindamise mõõdikuid. Alates 2021. aastast ostab emaettevõte Tallinna Sadam oma tarbeks ainult taastuvelektrit. 2024. aastal oli ettevõtte taastuvelektri sisseost 11,8 GWh. Lisaks tootsime 4,5% elektritarbimisest oma Vanasadama, Muuga ja Paldiski Lõunasadama päikesepaneelide abil. Vanasadama kruiisiterminali hoonet kütab ja jahutab merevesi ning terminali päikesepaneelide toodang kattis 55% kruiisiterminali elektritarbimisest. Kogu energiatarbimine (soojus ja elekter) oli 16 GWh, millest taastuvenergia osakaal oli 73%. Vanasadama kruiisiterminali rahvusvaheline ökomärgis Green Key (Roheline võti) kinnitab külastajatele ja partneritele, et tegutseme keskkonnahoidlikul viisil. Jäämurdja Botnica navigeerimisel jälgitakse SEEMP (Ship Energy Efficiency Management Plan) põhimõtteid, nt laeva kursside ja kiiruste valikut, et vältida tugevaid vastutuuli ja lainetust (ingl weather routing). See on aidanud oluliselt säästa kütust ja tagada ohutum ookeani ületus. 2024. aastal teostati jäämurdetöid Eestis, pakuti Inglismaal gaasiplatvormile walk-to-work teenust ja murti jääd Põhja-Kanadas. Suvisel offshore tööl Inglismaal oli meie põhiülesandeks laeva platvormi kõrval paigal hoida, millega kaasnes kütusekulu lisanduvate meremiilideta. Alates 2024. aastast ostab TS Laevad laevastiku ja kontoripindade tarbeks elektrit ainult taastuvatest allikatest. TS Laevade reisiparvlaevad Piret, Tõll, Leiger ja Tiiu on varustatud Blueflow Energy Management innovaatilise kütusekulu jälgimise süsteemiga, mis aitab reaalajas parandada laevajuhtide sõiduvõtteid, kasutada optimaalset kiirust vastavalt navigatsioonipiirkonnale ning planeerida laeva veealuse korpuse puhastuse vajadust kütusekulu kokkuhoidmiseks vähendades sellega laevakütusest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Energiatõhususe eesmärgil jätkati laevadel valgustuse vahetusega LED tehnoloogia vastu, paigaldati digilogiraamatud. Võrreldes 2019. baasaastaga, mil jälgimissüsteemi veel ei rakendatud, oli laevade keskmine kütusekulu liinireisi kohta 2024. aastal 11% väiksem (2023: 15%). 2024. aastal vähenes TS Laevad KHG emissioon lisaks kütusekulu jälgimissüsteemiga ka seoses elektrienergia tarbimisega taastuvatest energiaallikatest, mille tulemusel kujunes TS Laevad KHG emissioon liinireisi kohta 2024. aastal 4% väiksemaks kui 2023. aastal. 7 EEOI = FC * CF / D *m (FC — kütusekulu tonnides; CF — kasutatava diiselkütuse konversioonifaktor; D — läbitud distants miilides; m — kaubakogus (m=1).)
AASTAARUANNE 2024 3. Keskkond 25 Laevajäätmete vastuvõtt Mõõdikud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks Mõõdik Eesmärk tase 2030 Baasaasta 2019 2023 2024 Ringmajandusse suunatud laevajäätmete osakaal 70% 54% 49% 55% Vanasadamas reovett ära andnud kruiisilaevade laevakülastuste osakaal 100% 81% 84% 74% Reostusjuhtumite arv akvatooriumides 0 9 5 9 Muuga lahe põhjaelustiku liigirikkuse indikaator (võrreldes referentspiirkonnaga) 100% 100% 100% 97% Tallinna lahe põhjaelustiku liigirikkuse indikaator (võrreldes referentspiirkonnaga) 100% 100% 100% 100% 3.2 Puhas Läänemeri ja ringmajandus Prioriteedi pikaajalisteks eesmärkideks on 70% laevajäätmete suunamine ringmajandusse, merereostusohu ja -riskide mõju minimeerimine ning liigirikkuse säilitamine rannikualadel kontserni tegevusega seotud piirkondades. Nende eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame alltoodud mõõdikuid. Tallinna Sadam kannab hoolt, et meie tegevusest tekkiv ökoloogiline jalajälg oleks mini- maalne. Meie sadamates on tagatud piisavad võimsused sadamat külastavate laevade pilsivee ja õliste setete, reovee, prügi ning skraberi jäätmete vastuvõtmiseks. Kuna kruiisi- laevade ja reisilaevade sadamakülastuste arv oli 2024. aastal samal tasemel võrreldes 2023. aastaga, siis olid ka vastuvõetud laevajäätmete kogused aruandeaastal samas suurus- järgus. 2024. aasta auditeerimata andmetel oli 55% laevajäätmetest suunatud ringlusesse (2023: 49%). Ringlusse suunatud jäätmete mahtu mõjutab vastuvõetavate jäätmete liigiline koosseis ning jäätmete lõppkäitlejate ringlusesse suunamise võimekusega. Ladestatavate jäätmete osakaal on minimaalne ning vastuvõetud jäätmetest suunati 2024. aastal (auditeerimata andmetel) taaskasutusse (põletusse) ja ringlusse kokku 98% (2023: 98%). Tallinna Sadam panustab Läänemere puhtuse tagamisse aidates kaasa laevadelt reovee merre laskmise vältimisele. Selleks on Vanasadamas rajatud reovee kanalisatsioonitorustik kruiisikaidel, kõigil tihedama kasutusega liinilaevade kaidel ja mikrotunnel reovee vastuvõtuvõimsusega kuni 1200 m 3 /h. Muuga sadama kolmele kaile on rajatud reovee kanalisatsioonitorustik võimsusega kuni 40 m 3 /h. Tänu nimetatud investeeringutele saavad Vanasadamas peatuvad kruiisilaevad ja reisilaevad ning Muuga sadamas peatuvad ro-pax tüüpi reisilaevad reovett ära anda piiramatus koguses ja lisatasuta. Skraberi jäätmed Reovesi Ohtlikud jäätmed Pilsivesi ja õlised setted Prügi 250 200 150 100 50 0 2020 2021 2022 2023 2024 tuh m 3 12 18 63 87 17 14 175 15 24 130 24 11 131 25 11
AASTAARUANNE 2024 3. Keskkond 26 2024. aastal andsid reisilaevad ja kruiisilaevad Vanasadamas reovett kokku ligikaudu 123 tuh m³ (2023: 121 tuh m³). Paljudele kruiisilaevadele on paigaldatud IMO nõuetele vastavad reoveepuhastusseadmed, mis eemaldavad tõhusalt fosfori ja lämmastiku — peamised Läänemere eutrofeerumise põhjustajad. Selle tulemusena vähenes reovett ära andnud kruiisilaevade osakaal 2024. aastal 74%-ni (2023: 84%). Reisilaevade puhul ei ole vastava osakaalu näitaja oluline, kuna nende tihe sõidugraafik ja tavapäraselt lühike külastusaeg piiravad reovee äraandmise võimalusi. 2024. aastal jätkus jäätmete liigiti kogumine nii Tallinna Sadama kontoriruumides, reisiterminalides kui ka TS Laevade reisiparvlaevadel, mis annab olulise panuse jäätmete suunamiseks ringmajandusse. Peame oluliseks sadamategevuse võimalikest mõjudest tingituna ka mere liigilise mitme- kesisuse jälgimist. Pikaajaline eesmärk on, et põhjakoosluste liikide arv Vanasadama (Tallinna lahes) ja Muuga sadama lähistel ei erineks referentspiirkonna (Kakumäe laht) keskmistest väärtustest. Mõõdik peegeldab hästi sadamategevuste mõju mereökosüsteemidele, kuna põhjakoosluste liikide arv näitab otseselt muutusi vee läbipaistvuses, eutrofeerumise intensiivsuses, süvendamise mahus ja muude reoainete koormuses. Selleks kasutame iga-aastase riikliku keskkonnaseire (Eesti Mereinstituut ja Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaagentuur) andmeid Muuga ja Tallinna lahe põhjaelustiku liikide arvu kohta. 2024. aasta seire andmetel on mere seisund Muuga sadama lähistel 97% (2023: 100%) ja Vanasadama lähistel jätkuvalt sama mis referentsjaamas ehk mõõdik 100%. Laevajäätmete ringmajandus Kruiisi- ja reisilaevadelt Vanasadamas vastu võetud reovesi Liinilaevade reovesi Kruiisilaevade reovesi Reovett andnud kruiisilaevade osakaal 200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0 tuh m 3 2020 2021 2022 2023 2024 83% 47 10 94% 39 38 67 98 34 87 24 98 80% 84% 74% Ringlusesse Põletusse Ladestus 2020 2021 2022 2023 2024 113 81 77 70 5000 4000 3000 2000 1000 0 tonni 721 1226 1681 1381 2020 1939 1882 1882 360 1789 2258
AASTAARUANNE 2024 3. Keskkond 27 3.3 Puhas õhk Puhta välisõhu prioriteedi pikaajaliseks eesmärgiks on kliimaneutraalsuse saavutamine ja null-emissioon sadamas seisvatel laevadel aastaks 2050. Nende eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame alltoodud mõõdikuid. Tallinna Sadama tegevusega kaasneva võimaliku õhusaaste käsitlemisel oleme keskendunud mitmele olulisele valdkonnale: KHG heite allikate CO 2 emissiooni jälgimine, naſtaterminalide kaupadest pärinevad lõhnaprobleemid, õhusaaste laevadelt ning sadamatasude diferentseerimine lähtudes laeva panusest õhusaaste vähendamisesse. Puhtama välisõhu saavutamiseks oleme algatanud mitmeid projekte ja loonud innovaatilisi lahendusi erinevates valdkondades. 8 Kasvuhoonegaasid (KHG) — CO 2 , N 2 O ja CH 4 taandatud CO 2 ekvivalendina. 9 KHG heite maht 2023. aastal on muutunud seoses elektritarbimise täpsustumisega (varem oli 23 874). 10 2023. aasta CO 2 arvutamise eriheitetegurid muutusid 2024. aastal, millest tulenevalt muutus ka 2023. aasta number (varem oli 84%) Puhta välisõhu mõõdikud Mõõdik Eesmärk tase 2030 Baasaasta 2019 2023 2024 KHG 8 heide (tonni CO 2 ekvivalent) 2050=0; (–55% 2030) 33 086 23 839 9 21 656 TS Laevad CO 2 heide liinireisi kohta (%; 2020=100%) 26% 100% 83% 10 80% ESI soodustust saanud laevakülastuste osakaal (%) 50% 18% 35% 38% Liinilaevade kaldaelektri kasutamise aeg kogu laevakülastuse ajast Vanasadamas (%) 50% 0% 52% 63% Kaubasadamate ro-ro ühikute osakaal kogu ro-ro ühikute arvust (%) 50% 29% 34% 36% 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5000 0 Soojustarbimine Liikuvad seadmed TS omandis laevad Elektritarbimine 2020 2021 2022 2023 2024 tonni CO 2 ekv 18 783 7519 20 713 18 877 21 090 20 347 Tallinna Sadama KHG heide 27 819 23 847 21 633 23 839 21 656
AASTAARUANNE 2024 3. Keskkond 28 24% Elektritarbimine 56% Laevad 13% Liikuvad seadmed 7% Soojustarbimine 72 277 tonni CO 2 ekv 2023. a KHG emissioon (sh operaatorid, üürnikud ja laevaliiklus) 11 2023. aasta algandmed täpsustusid seoses eriheiteteguri muutusega 2024. aasta suvel. SEI (Stockholm Environmental Institute) avaldab tegelikud eriheitetegurid iga aasta suvel eelneva aasta kohta. Kuna suuremad Tallinna Sadama KHG emissiooniga (scope 1-2) otseselt seotud mõjud on (reisiparvlaevade) kütus, elektri ja soojustarbimine ning transpordivahendite valik, siis on energiatõhusus ja taastuvenergiaallikate suurem kasutus peamised märksõnad KHG vähendamiseks. Kogu KHG emissioonist (scope 1-3) moodustab üle poole meie sadamaid külastavate laevade KHG heide, mille vähendamist saame mõjutada vaid kaudselt, luues keskkonnasäästlikke sadamateenuseid ja soodustades nende kasutamist. Tallinna Sadama tegevusest tingitud KHG heite emissioon laiemas ulatuses ehk koos operaatorite, üürnike ja laevakülastustega (scope 1,2,3 kokku) oli 2023. aastal 72 277 tonni CO 2 , mis on võrreldes 2019. aastaga (baasaasta) vähenenud 42% (2022: 83 163 tonni CO 2 ekv), eelkõige seoses 2022. aastal Paljassaare sadamas tegevuse lõpetamisega ja elektrienergia suurema kasutusega taastuvatest energiaallikatest. Samuti vähenes laevakülastustega seotud emissioon seoses tankerite külastuste arvu vähene- misega ja ühe tankeri pikaajalise sadamas seismise lõppemisega. Tallinna Sadama enda otsene ja kaudne KHG heide (scope 1 ja 2 kokku) oli 2024. aastal 21 656 tonni CO 2 ekvivalendina (2023. aastal 23 839 11 tonni CO 2 ekvivalendina). Sellest 69% on seotud Eesti mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaliikluse opereerimisega. Võrreldes eelneva aastaga vähenes kontserni CO 2 emissioon ligikaudu 9% (võrreldes 2019. baasaastaga vähenes 35%). Emissiooni vähenemine oli tingitud peamiselt jäämurdja Botnica väiksemast kütusekulust seoses laeva remonttöödega , samuti vähenes emissioon tänu TS Laevade üleminekust taastuvenergiaallikast toodetud elektrile ja energiatõhususe meetmetega saavutatud väiksemast reisiparvlaevade kütusekulust. Kuigi TS Laevade liinireiside arv kasvas 1% võrreldes 2023. aastaga, siis CO 2 emissioon liinireisi kohta oli 2024. aastal 4% väiksem kui 2023. aastal (20% väiksem kui 2019. aastal). Mõõdame oma tegevusega kaasnevat KHG emissiooni aastast 2019 lähtuvalt saasteallika omandist või kontrollist erinevate mõjualade (scope) lõikes: • Scope 1 — Tallinna Sadama otsesed saasteallikad (Tallinna Sadama omandis olevad laevad, sõidukid, muu tehnika ja katlamajad). • Scope 2 — Tallinna Sadama kaudsed saasteallikad (ostetud elektri- ja soojusenergia Tallinna Sadama omandis olevatele hoonetele ja infrastruktuurile). • Scope 3 — muud kaudsed saasteallikad (üürnikud, operaatorid, sadamat külastavad laevad, sadamat läbiv liiklus ja ro-ro kaup, lasti käitlemise seadmed, raudteeliiklus). KHG arvestusmetoodika ja vähendamise meetmetega saab lähemalt tutvuda meie veebilehel keskkonna rubriigis.
AASTAARUANNE 2024 3. Keskkond 29 12 ESI põhineb laeva lämmastikuühendite (NO x ), väävliühendite (SO x ), tahkete osakeste (PM) ja CO 2 heitkoguste arvestamisel ning võtab arvesse ka laeva ühendamist kaldaelektriga ja selle kasutamist sadamas. https://www.environmentalshipindex.org 2024. aastal jätkati koostööprojektidega Eesti-Soome rohekoridori (FIN-EST Green Corridor) raames. Projekti osalised on Tallinna linn, Helsingi linn, kliimaministeerium, Tallinna Sadam, Helsingi Sadam ja reislaevaoperaatorid — Tallink, Viking Line ja Eckerö Line. Projekti eesmärk on tagada, et tulevikus on nii reisija- ja kaubavedu Eesti ja Soome vahelisel mereteel kui ka Tallinna ja Helsingi linnade sadamaühendused ja -teenused keskkonnasäästlikud ja kliimaneutraalsed. Koostöölepe on märgiline samm näitamaks, et rohekoridor on oluline nii sadamate, laevafirmade, linnade kui ka riigi tasandil ning osalised on valmis solidaarselt panustama Euroopa ühe tihedamalt kasutatava meretee keskkonnajalajälje vähendamiseks. Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks suunatakse üha enam raskeveokeid ja muid sõidukeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse, kus Paldiski-Kapellskäri ja Muuga-Vuosaari liinil teenindavad sõidukeid ro-pax tüüpi laevad. Nii Vanasadamas kui Muuga sadamas on kasutusel kahekordsed rambid, mis võimaldavad suurendada sõidukite peale- ja mahalaadimise kiirust märkimisväärselt. Ühtlasi vähendab kiirem maha- ja pealelaadimine autoliiklusest tulenevat emissiooni (sh CO 2 ). Paldiski Lõunasadama ja Muuga sadama ro-ro osakaal kogu Tallinna Sadama ro-ro ühikute arvust moodustas 36% (2023: 34%). Seoses Venemaa ja Valgevene kaupadele kehtestatud sanktsioonidega ning vedelkütuste ja naſtatoodete transiidi olulise vähenemisega läbi Muuga sadama, on kokkuleppel Mida oleme teinud puhtama välisõhu saavutamiseks? Keskkonnaametiga õhuseire statsionaarsetes seirejaamades alates 2024. aastast peatatud. Vajaliku õhuseiret õhusaaste osas teostati 2024. aastal elektroonsete lõhnasensorite ehk e-ninade seiresüsteemi abil. E-ninad on paigutatud Muuga sadama piirkonda lõhnahäiringu kontrollieesmärgil ja nende abil on võimalik kiirelt tuvastada võimalikku lõhnahäiringut ja tekitaja asukohta ning asuda probleemi koheselt lahendama. 2024. aastal ei olnud fikseeritud õhusaaste ületamisi ja sadamale ei laekunud ühtegi kaebust. Eeltoodud tegevus toimub koostöös Muuga sadama naſtaoperaatoritega. Anname keskkonnasõbralikumatele laevadele sadamatasude soodustust ESI indeksi (Environmental Ship Index) 12 alusel. 2024. aastal andsime ESI indeksi alusel soodustust kokku 2707 laevakülastuse eest, mis moodustab 38% (2023: 35%) kogu laevakülastuste arvust. Lisaks pakume Vanasadamas liinilaevadele kaldaelektrit ja automaatsildumise teenust. Muuga sadamas, Paldiski Lõunasadamas ja Vanasadamas on välja arendatud liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam, mis muudab sõidukite laevale liikumise sujuvaks ja kiireks. Reisiparvlaevadel kasutame kütusekulu optimeerimiseks BlueFlow süsteemi ja reisiparvlaev Tõll sõidab tänu hübriidtehnoloogiale osaliselt elektritoitel. Lähemalt saab meie keskkonnalahendustega tutvuda Tallinna Sadama veebilehel.
AASTAARUANNE 2024 4. Meie inimesed 30 Tallinna Sadam annab tööd ligi 450 inimesele. Kontserni keskmine töötajate arv 2024. aastal oli 438 inimest (2023: 461 inimest). Ettevõtte kestlikku arengut aitab tagada mitmekesine ja laialdase kogemuste pagasiga töötajaskond. Keskmise töötasu 3,6%-line kasv 2024. aastal oli tingitud peamiselt tütarettevõtte TS Laevad ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu vahel kehtiva kollektiivlepingust tulenevate töötasude tõusu, uute ametikohtade ning 2024. aasta tulemustel põhinevate suuremate tulemustasude väljamaksete prognoosi tõttu. 4 Meie inimesed 4.1 Töötajad Töötajate arv ja tööjõukulud Keskmine töötajate arv 600 500 400 300 200 100 0 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0 2020 2021 2022 2023 2024 Tööjõukulu inimest tuh EUR 465 469 23 165 468 461 438 25 147 25 722 19 491 20 920 Töötajate vanuseline jaotus seisuga 31.12.2024 < 30 30–39 40–49 50–59 60–69 ≥ 70 125 100 75 50 25 0 Naised Mehed 16 58 31 61 87 31 24 86 16 15 6 Tallinna Sadama töötajate keskmine staaž on 9,5 aastat. Kõrgeim (15,8 aastat) on see sadamategevustega seotud töötajate hulgas ning madalaim meie noores tütarettevõttes TS Laevad (5,8 aastat). Töötajate sooline jaotus on tingitud ettevõtte põhitegevustest, milleks on sadamamajandus ja laevandus. Laevapere liikmete, kaimadruste ja remonditöölistena soovivad tööle asuda pigem mehed. Tallinna Sadama laiendatud juhatuse ja tütarettevõtete juhtide 14-liikmelisse juhtkonda kuulub aasta lõpu seisuga 4 naist ehk naiste osakaal juhtkonnas on 29% (2023: 33%). Oleme võtnud eesmärgiks tõsta naisjuhtide osakaalu
AASTAARUANNE 2024 4. Meie inimesed 31 13 GRI (Global Reporting Initiative) aruandlusstandardi mitmekesisuse ja võrdsete võimaluste näitaja GRI 405 (Diversity and Equal Opportunity). Töötajate sooline jaotus seisuga 31.12.2024 25% Naised 75% Mehed Kokku 438 töötajat 45%-ni aastaks 2030. Soolise palgalõhe 13 näitaja ehk naiste keskmise tunnitasu suhe meeste keskmisesse tunnitasusse oli 2024. aastal 70% (2023: 83%). Naiste osakaal ettevõttes on madal, kuid naised töötavad rohkem tippspetsialistina ja juhtivatel, kõrgemalt tasustatud positsioonidel. 2024. aasta lõpu seisuga töötas Tallinna Sadama grupis kuni 35-aastaseid inimesi 14% (2023: 16,5%). Ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks ja innovaatilise mõtteviisi tagamiseks oleme pikaajalise kestliku arengu eesmärgina võtnud sihiks kasvatada seda näitajat 2030. aastaks 25%-ni. Kõrgemas vanuses spetsialistidele järelkasvu tagamiseks sõlmisime 2019. aastal koostööleppe Mereakadeemiaga, mis on aluseks praktika ja teadusalase koostöö edendamiseks ning 2024. aastal pakkusime praktikat 17 Mere- akadeemia tudengile. Lisaks oli Tallinna Sadamas eriala praktikal veel 9 noort inimest Merekoolist, Tallinna Tööstushariduskeskusest ja teistest koolidest.
AASTAARUANNE 2024 4. Meie inimesed 32 4.2 Personalistrateegia Tallinna Sadama personalistrateegia järgnevate aastate fookused on: ühtsustunne ja hea koostöö, arengu ja tervise toetamine, nutikad tööprotsessid ja efektiivne töökorraldus ning uuendusmeelsus. Personalistrateegia eesmärgiks on pühendunud inimesed õigetes rollides. Peamisteks mõõdikuteks on meie inimeste pühendumuse indeks ja vabatahtlik voolavus. Samuti jälgime mainet tööandjana ning osaleme Kantar Emori poolt korraldatavas tööandja maine uuringus. Töötajate pühendumuse jälgimiseks viime igal aastal läbi töötajate pühendumuse uuringu. Töötajate pühendumuse indeksit mõõdame 7 punkti skaalal. 2024. aastal vastas uuringule 76% töötajatest ning pühendumuse indeks oli 7 punkti skaalal 5,7 (2023: 6,0 punkti). Töötajate vabatahtlik voolavus oli 2024. aastal 8,5% (2023: 6,1%), eesmärk on hoida see näitaja 9% piires. Kantar Emori poolt korraldatavas tööandja maine uuringus oli Tallinna Sadam eelistatuimate tööandjate pingereas palgatöötajate sihtrühmas 8. kohal (2023: 8. koht). Oma inimeste pingutuse ja heade tulemuste märkamiseks on meil heaks traditsiooniks anda kord kvartalis üle Kvartali Tähe tunnustus. Selle traditsiooniga tunnustab juhtkond iga kvartal töötajaid, kes on viimaste kuude jooksul oma töökuse, meie väärtuste esindamise või algatusvõime poolest eriliselt silma paistnud. Lisaks saavad kolleegid iga aasta lõpus valida ja tunnustada Aasta Tegijaid ehk inimesi, kes on esindanud kõige paremini Tallinna Sadama väärtuseid. Tallinna Sadamas toetame inimeste erialast arengut ning füüsilist ja vaimset tervist. Viimaste aastate prioriteediks on olnud digioskuste arendamine ja juhtimiskvaliteedi tõstmine Tallinna Sadama juhtimispõhimõtete alusel. 2022. aastast toimub ka Sadama Akadeemia seminaride sari, mille käigus oma ala asjatundjad räägivad meile äri, infotehnoloogia, energeetika jm meile oluliste valdkondade trendidest ja arengutest. Uutele töötajatele mõeldes korraldame ca 3 korda aastas uue töötaja infopäeva, mille eesmärk on tutvustada uutele töötajatele ettevõtte eesmärke, erinevaid tegevusvaldkondi ja juhtimist. Tervise hoidmiseks katame töötajate sportimise kulusid kokkulepitud piirmäära ulatuses ning võimaldame oma inimestel võtta nädala jagu lisapuhkust talvekuudel. Igal aastal on olnud meil heaks traditsiooniks tervisekuu korraldamine, mille raames oleme kutsunud külla huvitavaid esinejaid terviseteemadel ning korraldanud muid tegevusi, mis aitavad tõsta terviseteadlikkust või tutvuda uute võimalustega oma tervise hoidmiseks. Vaimse tervise hoidmiseks pakume töötajatele vaimse tervise nõustamist oma partneri Meliva AS spetsialistide juures. Ühtsustunde hoidmiseks ja tervislikele eluviisidele tähelepanu pööramiseks korraldasime 2024. aastal mitmeid suuremaid ja väiksemaid üritusi ja meeskonnategevusi. Ühtset inforuumi aitavad hoida regulaarsed infopäevad kõigile töötajatele, mis toimuvad nii ettevõttes kohapeal kui ka veebis otseülekannetena. Infopäevadel anname ülevaate ettevõtte eesmärkide täitmisest ja olulistest projektidest ning räägime ettevõtluskeskkonna arengutest. Ettevõtte juhtide ja valdkonna spetsialistidega koguneme ka kord aastas strateegiapäeval. Ühiste eesmärkide poole aitab Tallinna Sadamas liikuda tulemusjuhtimise süsteem, mis tagab, et ettevõtte strateegilised eesmärgid on viidud iga meeskonna ja spetsialistini. Eesmärgistamisel peame oluliseks, et oodatavad tulemused oleksid selgelt kokku lepitud ja mõõdetavad. Meil on kasutusel eesmärgistamise ja riskijuhtimise tarkvara PlanPro, mis aitab samuti kaasa eesmärgistamise kvaliteedi tõstmisele: töötajate eesmärgid on kõikidele nähtavad ning seotud otseselt ettevõtte eesmärkidega. Töötajatele laieneb kas aastane või kvartaalne tulemustasusüsteem kokkulepitud eesmärkide saavutamise alusel. Värbamisel ja edutamisel lähtume töötaja väärtustest, kogemustest ja kompetentsidest välistades diskrimineerimise soo, vanuse, rahvuse jms põhjal. 2024. ja eelneval aastal ei esinenud Tallinna Sadamas ühtegi diskrimineerimisjuhtumit.
AASTAARUANNE 2024 4. Meie inimesed 33 4.3 Tööohutus Tööohutus on meie ettevõtte üks peamisi prioriteete. Meie töötajaskonnast 40% moodustavad kontoritöötajad, kelle peamised töökeskkonna ohud on seotud sundasendist tuleneva vähese liikumisega ja arvutiga töötamisega. Ülejäänud 60% töötajatest tegelevad kõrgendatud riskiga töödega, nagu töötamine kõrgustes või öösiti, samuti tuletööde teostamine, ohtlike seadmetega (nt tuubused, rambid) töötamine, laevadel ja kaidel ning reisiterminalides asetsevate seadmete käsitsemine. Me analüüsime pidevalt töökeskkonna riske ja täiustame töötingimusi, arvestades töötajate ettepanekuid töökohtade ajakohastamiseks. Me suuname töötajaid regulaarselt tervisekontrolli, tagame teadlikkuse töökeskkonna ohuteguritest ja kaitsemeetmetest, hangime isikukaitse- ja abivahendeid ning soodustame tervislikku eluviisi. Tööõnnetuseks loetakse igasugust tööülesannete täitmisel juhtunud töötaja tervisekahjustust. 2024. aastal registreerisime ühe tööõnnetuse, kus töötaja astus kraana relsile ja murdis parema hüppeliigese. Lisaks viime läbi ohutusalaseid koolitusi nii uutele kui ka olemasolevatele töötajatele, vastavalt nende töövaldkonna riskidele. 2024. aastal lõime uue e-õppe keskkonna, mille kaudu hakkame töötajaid juhendama ja ohutusalaseid teste läbi viima.
AASTAARUANNE 2024 5. Ühiskondlik panus 34 Cruise Baltic European Maritime Information Sharing and Analysis Centre EM-ISAC, küberturvalisuse valdkond Cruise Europe EcoPorts Euroopa sadamate keskkonnakaitse- organisatsioon Eesti Logistika- ja Sadamate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Läänemere Sadamate Organisatsioon (BPO) Paldiski Ettevõtjate Liit Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Rail Baltica Business Network Rohetiiger Eesti Merendusklaster Eesti Laevaomanike Liit Teised koostööorganisatsioonid on nähtavad meie veebilehel. Eesti Vesinikuorg Tallinna Sadama põhitegevusega seotud peamised koostööorganisatsioonid on: 5 Ühiskondlik panus 5.1 Liikmelisus organisatsioonides
AASTAARUANNE 2024 5. Ühiskondlik panus 35 5.2 Kestliku arengu koostöö ja vabatahtlik tegevus Üheks keskseks teemaks äritegevuses ja tulevikuplaanide tegemisel on meie jaoks teadlikkus kestliku arengu põhimõtetest ja oma teadmiste jagamine ning tegelemine oma tegevusvaldkondade mõju teemadega ühiskonnas. Kuues erinevas omavalitsusüksuses tegutseva sadamapidajana on meil vastutus kohalike kogukondade ees. Koostööd huvigruppidega teeme ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Osaleme mitmetes töögruppides, mille eesmärk on meie piirkonna merenduse ja logistika konkurentsivõime suurendamine. Oktoobris 2024 tegi FIN-EST Rohekoridori juhtkomitee olulise sammu kliimaneutraalse meretranspordi edendamiseks Soome lahel, kinnitades 19 ühisprojekti nimekirja, mille hulgas on näiteks erinevad uuringud rohekütuste kasutuselevõtuks ja süsiniku püüdmiseks, sadamate nullheitmega infrastruktuuri arendused, jäätmekäitluse täiustamine suurendamaks ringlussevõttu nii laevade kui reisijate tekitatud jäätmete parema sorteerimisvõimaluste tagamisega, aga ka jalgrattaturismi edendamine muutes rattateekonnad linnadest laevadeni ja vastupidi mugavamaks. Rohetiigri projektis teeme koostööd Eesti erinevate ettevõtetega, et suurendada teadlikkust rohemuutustest ning püüelda tasakaalustatud majandusmudeli poole. 2024. aastal avaldati Tallinna Sadama juhtimisel koostatud transpordi teekaart. Transpordi teekaart annab nii riigile kui sektorile suunised, kuidas oleks mõistlik läbi viia rohepööret transpordisektoris, käsitledes reisijate ja kaupade vedu kõigil neljal transpordiliigil: maantee-, raudtee-, mere- ja lennutranspordis. TALL SHIP RACES 2024
AASTAARUANNE 2024 5. Ühiskondlik panus 36 Läänemere kruiisisadamaid ja –sihtkohti ühendavas organisatsioonis Cruise Baltic viisime 2024. aastal ellu mitmeid turundustegevusi, mille eesmärgiks on luua võimalused jätkusuutlikuks reisimiseks, kruiisilaevade ja –reisijate teenindamiseks ning mahtude taastamiseks kriiside eelsele ajale. 2024. aasta märtsis toimus kruiisifirmade külastus Saaremaale. Euroopa kruiisisadamaid koondava organisatsiooni Cruise Europe tegevuses oli 2024. aastal fookuses Läänemere piirkond kui kõige rohkem kriisidest kannatada saanud kruiisiregioon. Stockholmis toimunud Cruise Europe aastakoosoleku ja konverentsi järgselt toimus kruiisifirmade tutvumisreis Tallinnasse. Panustame aktiivselt riigikaitsesse: osaleme erinevates elanikkonnakaitse projektides, kriisikomisjonide töös ja kriisireguleerimisõppuste korraldamisel. NATO ühisõppuste ja missioonide raames peatuvad laevad meie sadamates. Septembrikuus toimus TalTechi Eesti Mereakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös MarineHäkk, mis tõi kokku tudengid, teadlased ja eksperdid. 12-tunnise häkatoni keskmes oli Fin-Est rohekoridor ehk kliimaneutraalsete ja jätkusuutlike lahenduste edendamine meretranspordis Eesti ja Soome vahel. Marinehäki väljakutsed keskendusid kergliiklusvahendite kasutamisele sadamas, jäätmete sorteerimise tõhustamisele, sadamat kasutavate ettevõtete andmevahetuse süsteemide loomisele, samuti õhukvaliteedi mõõtmisele ja kaide materjalide vastupidavuse suurendamisele. Võitja tiim pakkus välja uudse lahenduse sadamarajatiste ehitamiseks kasutamaks taaskasutatud polümeerkomposiidist valmistatud sulundseinaelemente, mida praegu valmistatakse terasest. Teisele kohale tulnud hüperspektraalkaamera abil õhukvaliteedi mõõtmise lahendus võimaldab reaalajas jälgida ja prognoosida sadamate õhusaastet. Mereakadeemia tunnustas Tallinna Sadamat kui Mere(akadeemia) sõber. Teeme koostööd ka teiste teadusasutustega Eestis ja mujal nii digilahenduste väljatöötamisel kui ka uuenduslike ehitustehniliste võimaluste analüüsimisel, tutvustame tudengitele Tallinna Sadamat, kaasame praktikante ja meie töötajad annavad vabatahtliku tegevuse korras külalislektoritena loenguid oma valdkonnas. Tegeleme järjepidevalt Vanasadama arendusplaani Masterplaan 2030+ elluviimisega, et kujundada Vanasadama alast tänapäevane, kõrgetasemelise avaliku ruumiga, atraktiivne ja elav linnakeskus. Hea näide siinjuures on Vanasadama moodne ja mitmekülgne kruiisi- terminal koos promenaadiga, mis avab mereääre linnarahvale vaba aja veetmiseks ning loob uusi turismi ja ärivõimalusi. 2024. aastal toimus kruiisiterminalis 75 erinevat sündmust. MEREVÄE ÕPPUSED
AASTAARUANNE 2024 5. Ühiskondlik panus 37 2024. aastal toimus Vanasadamas Tallinna Sadama kaaskorraldusel maailmakuulus purjelaevade regatt Tall Ship Races. Vanasadam täitus suurte ja uhkete purjelaevadega, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust avastada merendustraditsioone. Üritus tõi Tallinnasse tuhandeid külastajaid ja andis märkimisväärse panuse linna turismimajandusse. Tallinn sai Sail Training Internationali peaauhinna „Host Port of the Year 2024“. Kliimaministeerium tunnustas Tall Ship Races korraldust „Aasta merendusteo“ tiitliga rahvusvahelise regati Eestisse toomise ning merendushuvi õhutamise eest. Eesti Pimedate Liit andis auhinna „Aasta tegu 2024” suursündmuse ligipääsetavaks muutmise eest erivajadustega, sealhulgas nägemispuudega inimestele. Lisaks toimus taliujumise festival ICESWIM 2024, ja ka Jazzkaare linnaruumi projektid. Traditsiooniliselt korraldame koos Verekeskusega doonoripäeva, kust võtavad osa Tallinna Sadama, meie koostööpartnerite töötajad ja teised vabatahtlikud vereloovutajad. Ülemaailmse maailma koristuspäeva raames koristasid Tallinna Sadama vabatahtlikud koostöös MTÜ Eesti Sukeldujate Klubi liikmetega Admiraliteedi basseini prügist. Veest toodi välja ja viidi minema autorehve, toole, ostukärusid ja palju muud. Annetame Aega üleskutse raames viis Tallinna Sadama segakoor Laulude Lemmik (koosseisus meie praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid) jõulurõõmu Nõmme Sotsiaalmaja elanikele. Koor esines, toimus ühislaulmine koos elanikega ning vestlus- ja suupistelaud. TS Laevad teeb koostööd Hiiumaa ja Saaremaa turismiühingute, omavalitsuste ja ettevõtetega kohaliku elu edendamiseks. MAAILMA KORISTAJAD TALIUJUMISE FESTIVAL ICESWIM 2024 VANASADAMAS
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 38 6.1 Põhinäitajad 14 Näitaja Ühik 2024 2023 muutus % Müügitulu tuh EUR 119 587 116 646 2 942 2,5% Ärikasum tuh EUR 29 148 24 630 4 518 18,3% Korrigeeritud EBITDA 15 tuh EUR 53 134 49 170 3 963 8,1% Põhivara kulum ja väärtuse langus tuh EUR –24 833 –25 389 557 –2,2% Tulumaks tuh EUR –3 125 –2 985 –140 4,7% Kasum tuh EUR 19 153 15 882 3 271 20,6% Investeeringud tuh EUR 38 831 20 727 18 104 87,3% Töötajate arv (keskmine) in 438 461 –23 –5,0% Kaubamaht tuh tonni 13 134 12 586 548 4,4% Reisijate arv tuh in 8 201 7 918 283 3,6% Laevakülastuste arv tk 7 127 7 026 101 1,4% Varade maht perioodi lõpus tuh EUR 629 861 606 164 23 697 3,9% Netovõlg perioodi lõpus tuh EUR 167 622 143 664 23 958 16,7% Omakapital perioodi lõpus tuh EUR 377 613 377 659 –46 0,0% Aktsiate arv perioodi lõpus tuh tk 263 000 263 000 0 0,0% Ärikasum/müügitulu 24,4% 21,1% Korrigeeritud EBITDA/müügitulu 44,4% 42,2% Kasum/müügitulu 16,0% 13,6% EPS: kasum/kaalutud keskmine aktsiate arv EUR 0,07 0,06 0,01 20,6% Omakapital/aktsiate arv EUR 1,44 1,44 0,00 0,0% Kasum/varade maht 3,0% 2,6% 0,4% - Kasum/omakapital 5,1% 4,2% 0,9% - Aktsia hind perioodi lõpus 1,056 1,128 –0,072 –6,4% P/E: Aktsia hind/kasum aktsia kohta 14,5 18,7 –4,2 –22,4% 6 Majandustulemused 14 Tabelis esitatud suhtarvud võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid vahesid. 15 Korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langust, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning tulumaksukulu ja korrigeerituna varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga.
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 39 6.2 Majanduskeskkond IMFi oktoobrikuu prognoosi 16 kohaselt oli 2024. aasta ülemaailmne majanduskasv 3,2% ning eeldatavasti jääb see järgnevatel aastatel nõrgaks, kuid siiski stabiilseks. 2025. aasta jaanuarikuus tehtud eelduste kohaselt on aastatel 2025 ja 2026 kasvu prognoosiks 3,3%, mis jääb alla ajaloolise keskmise, mis 2000–2019 oli 3,7%. Oktoobrikuus esitatud prognooside kohaselt langes globaalne inflatsioon 2023. aasta 6,7%-lt 5,8%-ni 2024. aastal ning 2025. aastaks oodatakse alanemist 4,3%-ni. Poliitiline ebakindlus maailmas on endiselt kõrge. Äkilised finantsturgude volatiilsuse puhkemised võivad karmistada finantstingimusi ning mõjutada investeeringuid ja kasvu. Inflatsiooni alanemise protsessi võivad mõjutada uued kaupade hindade tõusud püsivate geopoliitiliste pingete taustal, mis võivad takistada keskpankade rahapoliitika leevendamist. Pärast 2022. aastal toimunud riikide „taasavamist“ aeglustus arenguriikide majanduskasv 2023. aastal oluliselt ja prognoositakse, et see jääb kõikuma 1,7%–1,8% vahemikus kuni 2029. aastani. Oktoobris koostatud prognoosis korrigeeriti USA majanduskasvu 2,8%-ni, mis oli 0,2 protsendipunkti parem, kui juulis prognoositi — peamiselt tänu suuremale tarbimisele ja mitteeluruumide investeeringutele. Euroala majanduskasv jõudis oma madalaima punktini 2023. aastal ning oodatakse SKP kasvu kiirenemist 2024. aastal 0,8%-ni tänu parematele eksporditulemustele. 2025. aastaks oodatakse majanduskasvuks 1% ja 2026. aastaks 1,4%, mida toetab tugevam sise- majanduse nõudlus läbi finantstingimuste leevendamise ja usalduse paranemise. Eesti Panga andmetel on Eesti majandus püsinud mitu kvartalit järjest samal tasemel. Olukord ei ole halvenenud ega paranenud. Tegevusalade kaupa on aga toimunud muudatused, mis viitavad, et majanduslik olukord hakkab paranema. Näiteks ekspordimaht on pöördunud kasvule. Eelduste kohaselt kiireneb hinnakasv tarbijate jaoks koos käibemaksumäära kasvuga 4,3%-ni. Euroopa majandusprognoosi kohaselt euroala koguinflatsioon peaks 2024. aastal vähenema üle poole võrra, jõudes 5,4%-lt 2023. aastal 2,4%-ni ning jätkama langust ka järgenvatel aastatel. Eurosüsteemi ekspertide detsembri prognoosi kohaselt pidurdub euroala inflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,1% juures ning 2026. aastaks jääb 1,9% lähedale. 2024. aasta alguses tõusid Eestis käibemaks ja aktsiisid. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid eelkõige toidu ja mittealkohoolsete jookide hindade tõusud, mis moodustasid indeksi kogutõusust 23,7%. Samas olid bensiin 2,7% ja diislikütus 4,4% odavamad. Suurimad kaubagrupid, kus tarbijahinnaindeks on suurenenud võrreldes eelmise aastaga, on sideteenused 8,5%, tervishoid 8,1% ja haridus ja lasteasutused 7,5%. Eesti Panga andmetel on elektrihinnad olnud Eesti majandusele lisakoormaks, sest meie hinnatase püsib Põhjamaade omast märksa kõrgem. Mootorsõidukimaksu ootuses on elavnenud autoturg, kuid autode hinnakasvu pole märgata. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt jääb ka 2025. aastal eratarbimine tagasihoidlikuks, kuna järgmise kahe aasta jooksul toimuvad maksutõusud, mis vähendavad tarbijate ostujõudu. Lisaks tõusis Eesti töötuse määr 2024. aasta augustis 7,8%-ni ja hõiveootused on muutumas negatiivsemaks. Eesti Panga andmetel palgakasvu aeglustumine jätkub 2025. aastal, kus valitsemissektori töötasu tõus on aeglasem ja varasemate aastatega võrreldes on tagasihoidlikum ka miinimumpalga tõus. Lisaks mõjutab keskmise brutopalga tõusu 2025. aastal rakenduv tulumaksu tõus ning 2026. aastal lisandub riigikaitsemaks. Tööpuuduse määr oli 2024. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis 7,4%, mis näitas võrreldes teise kvartaliga kahanemist 0,2 protsendipunkti võrra. Registreeritud töötus on samuti 2024. aasta jooksul püsinud langustrendis. 17 Tallinna Sadama majandustulemustele on positiivset mõju avaldanud jätkuv kasv reisijate äris, kus suurim muutus on olnud Tallinn-Helsingi vahel opereerivate reisilaevade külastajate arvus. Lisaks sellele on kaubaäris toimunud pööre ja kaubamahud on asunud tõusuteele — suurim kasv tonnides võrreldes 2023. aastaga on puistlasti mahtudes. 16 IMF „World Economic Outlook Update“, jaanuar 2025, IMF “World Economic Outlook Update”, oktoober 2024. 17 Statistikaamet, Eesti Pank, Finantsinspektsioon, ajakirjandus.
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 40 6.3 Vene-Ukraina sõja mõjud ja peamised majanduskeskkonna riskid Venemaa sõjategevus Ukrainas ja seejärel Venemaale rakendatud sanktsioonid on peamiselt mõjutanud ettevõtte kaubaäri, enim on vähenenud vedellasti osakaal. Vedellasti kauba- operaatorid on tegemas pingutusi sanktsioneeritud kauba asendamiseks alternatiivsete kaupadega. Kõik kontserni klientideks olevad kaubaoperaatorid on Euroopa Liidus registree- ritud ettevõtted ja arveldamine nendega toimub eurodes. AS Tallinna Sadam teeb igakülgset koostööd oma partnerite, Rahapesu Andmebüroo jt riigi institutsioonidega Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks ja nende vastutustundlikuks rakendamiseks nii kaubale kui kontserni klientidele. Lisaks kaubaärile on sõjategevus mõjutanud ka kruiislaevade külastusi, seda ennekõike Peterburi kui peamise sihtkoha kadumise tõttu Läänemere kruiisisadamate kaardilt. Kruiisi- laevade külastuste arv on siiski näitamas tõusu ja koostöös teiste Läänemere sadamatega tehakse pingutusi Läänemere piirkonna turunduseks. Üldistest majanduskeskkonna arengutest on ettevõtte enim mõjutatud majanduskasvu taastumise tempost nii Eestis kui peamiste kaubanduspartnerite juures. Elavnev majandus on aluseks aktiivsemale kaubavahetusele, tarbijate kindlustunde suurenemisele ja inimeste aktiivsemale reisimisele, mis kandub üle ka kontserni tegevusmahtudesse. Nii Soome kui Rootsi puhul ennustatakse lähisaastateks majanduskasvu, samas maailmamajanduses on kasvanud ebakindlus ja suurenev protektsionism kätkeb endas riske Euroopa majanduse tuleviku osas. Lisaks on Põhjamaad tihedalt seotud Saksamaa majandusega, mille puhul on välja toodud mitmeid majanduskasvu takistavaid tegureid. Kontserni sadamates asuvate tööstusparkide vabade maa-alade kasutusse andmine on tihedalt seotud välisinvestorite poolt Eestisse tehtavate investeerimisotsustega. Jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa tegevus võivad kaasa tuua investeeringute edasilükkumise või nendest loobumise. Samuti on energiamahukate tootmisinvesteeringute puhul üheks peamiseks teguriks energia hind ja taastuvatest allikatest toodetud elektri kättesaadavus. Elektri hinna suhteliselt kõrge tase ja roheenergia piiratud kasutatavus võivad osutuda takistuseks positiivsetele investeerimisotsustele, mis omakorda võib mõjutada nii tööstusparkide maade kasutusse andmise tempot kui sadamate kaudu käideldavaid kaubakoguseid.
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 41 Muud Mariehamn Turu Tallinn Stockholm Helsingi TS turuosa 2020 2021 2022 2023 2024 40 30 20 10 0 40% 30% 20% 10% 0 mln reisijat Reisijate arv Läänemere idaosa sadamates * 6.4 Turuülevaade: reisijad Läänemeri on üks tihedaima laevaliiklusega sisemeresid maailmas. Läänemere valgalas elab peaaegu 85 mln inimest ning laevaliiklus on üks peamisi piirkonna transpordimeetodeid. Hinnanguliselt sõidab laevaga Läänemere idaosas aastas 30–40 mln reisijat, mistõttu on see kõige tihedama rahvusvahelise reisilaevaliiklusega ala Läänemeres. Üheks suurema reisijate arvuga sadamaks on Tallinna sadam — Helsingi järel teisel kohal, kolmas on Stockholm. Nende sadamate vahel sõidavad Läänemere suurimad, peamiselt reisijate veoks mõeldud reisilaevad. Võrreldes teiste Läänemere-äärsete piirkondadega soodustab tihedat laevaliiklust Eesti, Soome ja Rootsi vahel nii sihtsadamate omavaheline optimaalne kaugus reisilaevaliikluseks kui ka asjaolu, et suuremahuline reisilaevaliiklus toimub just nimetatud riikide pealinnade vahel, mis kõik asuvad mere ääres. * Ei ole arvestatud sadamaid, mille reisijate arv moodustub peamiselt lähireisidelt (kestusega ca 1 h). 15,7 15,3 4,8 28% 23% 3,6 4,3 3,5 4,7 3,7 28,7 29,6 29,8 8,1 9,1 9,5 7,9 7,4 7,2 7,0 7,9 8,2 24% 27% 28%
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 42 2024. aastal jätkus reisilaevaliikluses taastumine pandeemia järgsest ajast ning reisijate arv on Läänemerel kasvamas, jäädes sadamate vaates veel siiski 65–75% tasemele pandeemia eelse ajaga võrreldes. Kokkuvõttes kasvas Läänemere idaosa suuremate sadamate reisijate arv 2024. aastal 0,3 mln reisija võrra (+1%) 29,8 mln reisijani. Kõige suurem kasv oli Helsingis ja Tallinnas ning suurim langus Turu ja Stockholmi sadamates. Kruiisiturism on maailmas koroonakriisist taastunud ja ülemaailmne kruiisireisijate arv püsib üle pandeemiaeelse taseme. Kuigi laevade täituvus 2024. aastal paranes ka Läänemerd külastavatel kruiisilaevadel, ei ole pandeemia eelne aeg siin veel taastunud. Kruiisifirmad on jätkuvalt ettevaatlikud laevakülastuste broneerimisel, kuna Läänemere piirkonda mõjutab endiselt Venemaa sõjategevus Ukrainas, mistõttu Peterburi on Läänemere kruiisisadamate kaardilt kadunud ja mille tõttu on kaugematelt turgudelt pärit kruiisireisijate huvi Läänemere, kui Venemaaga piirneva regiooni vastu, endiselt leige. Peterburi kaotuse tõttu otsitakse alternatiivseid sihtkohti ning laiendatakse hooaja kestust, et olla atraktiivne sihtkoht. Kruiisiturismi taastumisele Euroopas avaldab mõju ka Euroopa Liidu poolt kehtestatud karmid keskkonnanõuded, mis muudavad Läänemere piirkonnas seilamise võrreldes muude kruiisipiirkondadega kallimaks. Kruiisireisijad Läänemere suurimates kruiisisadamates 2020 2021 2023 2022 2024 1200 1000 800 600 400 200 0 tuhat reisijat KIEL KOPENHAAGEN ROSTOCK STOCKHOLM VISBY TALLINN HELSINGI
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 43 6.5 Turuülevaade: kaup Läänemere idakalda kaubamahu turuülevaade hõlmab Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome lahe äärseid Soome suuremaid sadamaid, keda peame oma regiooni turuks konkurentsiasendi mõistes. 2024. aasta kaubaveo turumaht oli 259,4 mln tonni, mis tähendas 13,7 mln tonni ehk –5% kaubamahu vähenemist. Lastiliikidest kasvas ainsana segalast (+4,4 mln tonni ehk +4,2%). Mahu suurenemine toimus kõikides segalasti kaubagruppides, kuid kõige suurem oli kasv ro-ro kaubas (+1,6 mln tonni ehk +4,5%) ja ka konteinerites (+1,6 mln tonni ehk +3,0%). Puistlasti järsk vähenemine (–14,2 mln tonni ehk –19,1%) oli tingitud peamiselt kivisöe (–11,8 mln tonni ehk –53%) mahu langusest Poola ja Läti sadamates. Vedellast vähenes 3,9 mln tonni võrra (–4,2%), suurimad langused olid Sköldviki ja Klaipeda sadamates. Sadamate lõikes olid suurimateks kaubamahu kasvatajateks Klaipeda (+2,6 mln tonni ehk +6,3%) ja Tallinna Sadam (+0,5 mln tonni ehk +4,4%). Klaipeda kasv oli peamiselt seotud ehitusmaterjali importimisega, mis tulenes aktiivsest tee- ja raudtee-ehitusest. Tallinna Sadama kasv oli peamiselt tingitud puistlasti ja konteinerite mahu tõusust. Suurimad langused olid aga Sköldviki sadamas (–4,2 mln tonni ehk –17,8%) seoses naſta ja naſtasaaduste mahu vähenemisega ning Poola sadamates Gdanskis (–3,6 mln tonni ehk –4,4%) ja Gdynias (–2,5 mln tonni ehk –8,5%), seoses Poola valitsuse poolse impordipiirangute kehtestamisest kivisöele, et toetada Poola kaevandussektorit. Läänemere idakalda suuremate sadamate kaubamaht * * Alates 2021. aastast ei sisalda Venemaa sadamaid 600 500 400 300 200 100 0 mln tonni 2020 2021 2022 2023 2024 519 221 148 79 40 31 85 79 53 41 17 274 40 19 56 79 94 288 35 18 53 75 92 273 Segalast Ro-ro Konteinerid Puistlast Vedellast 88 60 55 37 19 259
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 44 Läänemere idakalda suurimad sadamad olid Gdansk (77,4 mln tonni, turuosa 29,8%), Klaipeda (44,3 mln tonni, turuosa 17,1%) ja Gdynia (26,9 mln tonni, turuosa 10,4%). Tallinna Sadam on 8. kohal, turuosaga 5,1% (2023. aastal 8. koht, turuosaga 4,6%). Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2023. aasta korrigeeritud andmete põhjal 1,2 mln tonni võrra (–5,3%) 21,8 mln tonni tasemele, millest Tallinna Sadama sadamate turuosa moodustas 60,4% (2023: 54,8% korrigeerituna). Eesti sadamate turuosa 60% Tallinn 12% Sillamäe 9% Pärnu 8% Kunda 11% Muud Läänemere idakalda suuremate sadamate turuosa 30% Gdansk 5% Hamina Kotka 17% Klaipeda Butinge 5% Helsingi 10% Gdynia 5% Tallinn 8% Sköldvik 3% Ventspils 7% Riia 3% Liepaja 7% Muud
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 45 6.6 Tegevustulemused 2024. aastal mõjutas Tallina Sadama tegevustulemusi kauba- ja reisijate äri taastumine. Reisijate arv regulaarliinidel kasvas ja reisilaevakülastuste arv oli stabiilne. Ka kruiisilaeva- külastuste arv kasvas, kuid laevad olid väiksemad, mistõttu kruiisireisijate arv langes. Kaubaäris kasvas märgatavalt nii puistlasti, konteinerite kui segalasti kaubamaht. Mõõdukas kasv oli ro-ro kaupades, samas vedellasti mahud vähenesid. Müügitulude kasvu ja tegevuskulude ning muude kulude languse tulemusel kasvasid nii ärikasum kui korrigeeritud EBITDA. Vaatamata sellele, et intressimäärad pöördusid langusele, tõi suurenenud laenukoormus kaasa kõrgema intressikulu, mistõttu puhaskasum kasvas vähem kui ärikasum ja korrigeeritud EBITDA. Müügitulu kasvas 2,9 mln eurot (+2,5%) 119,6 mln euroni. Müügitulu suurenemisse panustasid kõik ärisegmendid. Reisijatulud suurenesid 4% tänu reisijate arvu kasvule (+4%) ja kruiisireisijate arvu langus enam kui 7% olulist mõju reisijatuludele ei avaldanud. Kaubatasude tulu kasvu (+4%) toetas kaubamahtude tõus (+4%), samuti suurenes kauba- laevadega seotud laevatasude tulu. Täiendava panuse tulude tõusu andis sadamateenuste osutamine riigile kuuluvas Pakrineeme sadamas ja indekseerimisel põhinev renditulude kasv. Eesti mandri ja suursaarte vahel reisiparvlaevadega osutatava üleveoteenuse reiside arvu suurenemine (+0,9%) ja tasumäärade indekseerimine tõi kaasa üleveoteenuste tulude kasvu. Reisiparvlaevadega seotud renditulude kasvu mõjutasid reisijate arvu kasv ja suurem müük kaubanduspindadel. Ostetud teenuste, kütusekulu, tööjõukulude, kulumi ja ka muude tegevuskulude kasv olid proportsioonis müügituludega. Kokkuvõttes jäi segmendi ärikasum eelmise aasta tasemele, kuid korrigeeritud EBITDA kasvas vähem kui müügitulud.
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 46 Multifunktsionaalse jäämurdja Botnica prahipäevade arv vähenes kokku 10 päeva võrra. Vaatamata laeva madalamale kasutusmäärale müügitulu kasvas, kuna prahipäevatariif projektipõhistel töödel oli kõrgem. Müügitulu kasv oleks potentsiaalselt olnud veelgi suurem, kuid tehnilise rikke tõttu jäi üks projektipõhine töö planeeritust lühemaks. Võrreldes tulude suurenemisega jäi kulude kasv madalamaks. Laeva tehnilise rikke tõttu suurenesid remondikulud, samas rendikulud, muud tegevuskulud ja kütusekulud vähenesid. Tulude kasv ning muude kulude vähenemine ületasid tegevuskulude kasvu, mistõttu suurenesid segmendi ärikasum ja korrigeeritud EBITDA. Müügitulud kasvasid kõikides segmentides, suuremal määral kaubasadamates ja reisiparv- laevade segmendis. Samuti suurenes kõigi nelja ärisegmendi korrigeeritud EBITDA, kasvades enim kaubasadamates. Kasv toimus kõigis tululiikides. Suurima tõusu tegid üleveoteenuste ja muude teenuste müük, renditulud, reisijatasud ja laeva prahitasud. Tõusid ka kaubatasu, laevatasu ja elektrienergia müügi tulud. Põhitegevusega seotud kulud vähenesid 1,4 mln eurot (–1%), ärikasum kasvas 4,5 mln eurot (+18%) ning kasum kasvas 3,3 mln eurot (+21%). Kontserni loodud lisandväärtus 18 ehk panus Eesti majandusse oli 2024. aastal 79,7 mln eurot (2023: 75,2 mln eurot), näitaja kasvas suurenenud ärikasumi ja tööjõukulude tõttu, põhivara kulum ja väärtuse langus vähenes. 18 Lisandväärtus = ärikasum + tööjõukulud + põhivara kulum ja väärtuse langus.
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 47 6.6.1 Reisijate arv Reisijate arv jätkas 2024. aastal taastumist. Reisijate arv kasvas 3,6% ja sadamaid külastas üle 8,2 mln reisija. Reisijate arv moodustas ligikaudu 77% COVID-19 pandeemia eelsest tasemest. Kasvu tegid läbi peamised liinid: Muuga-Vuosaari (+18%), Tallinn- Stockholm (+5%) ja Tallinn-Helsingi (+3%). Kruiisireisijate arv oli languses (–8%). Kruiisi- laevade külastustes arv kasvas (+9 külastust) ja keskmine täituvus suurenes, kuid laevade keskmine mahutavus oli väiksem. Tallinn-Helsingi liini reisijate osakaal kogu reisijate arvust oli eelmisel aastal 88% (2023: 88%) ja reisijate arv liinil kasvas üle 0,2 mln inimese võrra. Liinireisioperaatorid hoidsid tihedat sõidugraafikut, Tallinn-Stockholmi liinil kasvas reisijate arv 26 tuhande võrra ja laevakülastusi tehti 26% rohkem — sellele aitas kaasa laeva Victoria I sõitmine suvekuudel tavapärase Helsingi liini asemel Tallinn-Stockholmi liinil. Tallinn-Helsingi liinil seevastu laevakülastuste arv veidi kahanes (–2%), olles mõjutatud laevade regulaarsetest dokitöödest. Muuga- Vuosaari liinil kasvas laevakülastuste arv 9% võrra. Traditsioonilisi kruiisireisijaid oli 13 tuh reisija võrra vähem kui aasta varem, kokku 152 tuh reisijat. Vanasadamat külastas 100 kruiisilaeva (2023: 90) ja Saaremaad külastas 7 kruiisi- laeva (2023: 8). Muuga-Vuosaari liinil (kaubasadamate segment) oli reisijate arvu kasv märkimisväärne (18%) ning tegemist on liiniga, mis on kasvanud viimased kuus aastat järjest. Reisijate arv liinide lõikes 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 10 000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2020 2021 2022 2023 2024 mln reisijat laevakülastust Muud Kruiisireisijad Muuga-Vuosaari Tallinn-Stockholm Tallinn-Helsingi Reisi- ja kruiisi- laevakülastused 7,0 4,3 3,5 5672 7,9 8,2 5727 5629 5679 5451 6,2 3,0 4,0 7,0 7,2
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 48 Veerem Konteiner Segalast Puistlast Vedellast Kaubalaeva külastused 6.6.2 Kaubamaht 2024. aastal kasvas kaubamaht meie sadamates 0,5 mln tonni võrra (+4%) 13,1 mln tonnini, mis näitab head taastumist peale Venemaa suunaliste sanktsioonide ja üldise majanduslanguse mõjutusi. Suurima kasvu tegid läbi puistlast (+0,4 mln tonni, +19%), konteinerid (+0,2 mln tonni, +12%), ro-ro (+0,2 mln tonni, +3%) ja segalast (+0,1 mln tonni, +16%). Lastiliikide lõikes langesid: vedellasti (–0,3 mln tonni, –20%) ja mittemerelise (–2 tuh tonni, –6%) mahud. Puistlasti mahud olid peale 2021. aastat suuremal määral langenud, kuid nüüd on toimunud kasv tänu suurenenud odra (+102%), puidugraanulite (+27%), nisu (+14%) ja lahtise turba veole (+18%). Konteinerkauba maht kasvas ligi 0,2 mln tonni ehk 12% (TEU-des 19 +18% 262 tuh TEU-ni). Konteinerite kasv on tingitud tänu 40-jalaste täis konteinerite suuremale veole. Ro-ro kaubamahus toimus 2023. aastal pärast üheksa aastat kestnud kasvu langus, kuid 2024. aastal nägime veeremi mahtude kasvu. Selle tulemusel oli ro-ro jätkuvalt suurima osakaaluga lastiliik. 2024. aastal moodustas ro-ro kaup ligi 50% kogu kaubamahust, mis on 1 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Vedellasti osakaal oli aastatel 2017–2022 vahemikus 29–43%, 2023. aasta langes see 13%-le ja eelmisel aastal 10%-le. Ro-ro kaubad liiguvad eelkõige Soome liinidel (Tallinn-Helsingi, Muuga-Vuosaari) ja suurem osa sellest Helsingi liini reisilaevadega, mistõttu enamus veeremi kasvust kajastub reisisadamate segmendi tuludes. Segalasti maht kasvas 0,1 mln tonni ehk 16% peamiselt terastoodete mahtude kasvu tõttu. Vedellasti mahud vähenesid 20%, mis on tingitud vedelgaasi (LPG) mittetarnimisest 2024. aastal, samas on kasvanud bensiini ja diiselkütuse vedu. Veosuundade lõikes oli suurem muutus eksportkaupade mahu tõusus 0,5 mln tonni (+9%). Eesti importkaupade maht tõusis 53 tuh tonni võrra (+1%) ja transiitkauba maht langes 61 tuh tonni võrra (–6%). Veosuundade lõikes moodustas kaubamahust 48% eksport, 44% import ja 8% transiit (2023: vastavalt 45%, 46% ja 9%). Transiidi osakaal langes aastaga ligi 1 protsendipunkti võrra. Meie sadamaid läbiva kauba vedu ei ole oma olemuselt hooajaline. Tavapäraselt on kauba- mahu kõikumised seotud turutingimuste muutustega (sh muutustega veetava kauba maailma- turu hindades) ja/või projektipõhiste kaubamahtude volatiilsusega. Eelmisel aastal kasvas kaubamaht eelkõige aasta teises pooles. Kvartalite lõikes oli kõige kiirem kasv neljandas kvartalis — 12% võrreldes aasta varasemaga ja ca 65% kogu aasta kaubamahtude kasvust. 19 TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) — standardühik konteinerite loendamiseks ja konteinerlaevade või konteineriterminaalide mahutavuse väljendamiseks. 20 jala pikkune konteiner võrdub ühe TEU-ga. Kaubamaht lastiliikide lõikes 25 20 15 10 5 0 2020 2021 2022 2023 2024 mln tonni 2500 2000 1500 1000 500 0 laevakülastust 1637 1654 1458 21,3 22,4 17,8 5,6 6,5 6,9 1,8 1,9 2,1 4,4 4,7 2,9 9,1 8,8 5,2 1380 1435 6,4 1,9 2,2 1,7 6,6 2,1 2,6 1,4 12,6 13,1
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 49 MPSV Botnica prahtimine Reisiparvlaevade tegevusmahud 6.6.3 Üleveoteenus reisiparvlaevadega 6.6.4 Jäämurdja Botnica TS Laevad teostab Eesti mandri ja suursaarte (Saaremaa ja Hiiumaa) vahelist siseriikliku üleveoteenust reisiparvlaevadega vastavalt Eesti riigiga sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingule tähtajaga 30.09.2026. 2024. aastal sõlmiti eduka enampakkumise alusel täiendav seitsmeaastane leping kuni 30.09.2033. Teenust osutatakse riigi kinnitatud sõidugraafiku kohaselt üheaegselt kuni nelja reisiparvlaevaga (suveperioodi tipuaegadel kuni viie reisiparvlaevaga). Teenuse eest ettenähtud lepinguline tasu on põhiosas fikseeritud iseloomuga, millest osale kohaldatakse elukalliduse muutust väljendavaid hinnaindekseid. Väiksem osa tulust on muutuvtulu, mis sõltub teostatud reiside arvust. Muutuvtulule kohaldatakse samuti hinnaindeksit. Lepinguline tulu kaetakse piletitulu ja riigilt saadava ühistransporditoetusega, mis katab lepingulise tulu ja saadud piletitulu vahe, seega piletihinna võimalik muutmine riigi poolt ei mõjuta TS Laevade tulu ega kasumit. 2024. aastal tegid parvlaevad kokku 23 179 reisi, ehk 0,9% rohkem kui aasta varem, mille käigus teenindati 2,5 mln reisijat (+2%) ja 1,2 mln sõidukit (+4%). Riigi kui teenuse tellijaga kokkuleppel teostati tagavaralaevaga 420 lisareisi (2023: 484) üleveo võimsuse suurendamiseks. Osutame Eesti riigile jäämurdeteenust jäämurdjaga Botnica Soome lahe kaldal asuvate Eesti sadamate jaoks detsembrist kuni aprillini (lepingu tähtaeg on 20.04.2032). 120-päevase hoo- aja püsitasu indekseeritakse tarbijahinnaindeksi alusel. Jäämurdehooaja välisel ajal rendime jäämurdjat Botnica välja erinevateks merenduse abitöödeks. Hooaja välise töö leidmise võimalusi ja tulusust mõjutab sarnastele eritöödele spetsialiseerunud laevade prahiturg. Jäämurdehooaja välisel perioodil töötab Botnica erinevates projektides. Alates 2018. aastast oli TS Shippingul prahileping Kanada firmaga Baffinland Iron Mines Corporationiga (edaspidi Baffinland), PANAMAX tüüpi laevade eskortimiseks rauamaagikaevandusest Baffini lahte. 2024. aastal pikendasid pooled lepingut kuni 2028. aastani ja see sisaldab kliendi iga-aasta- seid call optsioone laeva prahtimiseks vähemalt 60 päevaks aastas septembrist detsembrini. 2024. aastal jäi Baffinlandi projekti prahiperiood tavapärasest lühemaks, kuna erinevalt eelnevatest aastatest puudus kliendil vajadus kokkulepitud prahiperioodi pikendamiseks. Alates 2024. aasta maist oli laev prahitud ettevõttele BP Exploration Operating Company Ltd, et toetada ettevõtte operatsioone tavaliselt järelevalveta Mungo platvormil Põhjameres. Töid teostades tekkis laeval tehniline rike, mis lühendas planeeritud tööaega. Rike kõrvaldati ja Botnica asus Baffinlandi prahitööle Põhja-Kanadasse õigeaegselt. Reisijad Sõidukid mln reisijat /sõidukit 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0 Reiside arv 2020 2021 2022 2023 2024 laevareisi 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 2,0 1,0 2,2 1,1 2,3 1,1 1,1 2,4 1,2 2,5 20 118 21 518 22 842 22 972 23 179 300 240 180 120 60 0 100% 80% 60% 40% 20% 0 päeva 2020 2021 2022 2023 2024 Prahipäevade arv Kasutusmäär 249 267 249 68% 73% 68% 240 66% 221 60%
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 50 Müügitulu Korrigeeritud EBITDA Korrigeeritud EBITDA marginaal 2020 2021 2022 2023 2024 150 120 90 60 30 0 mln EUR 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0 107,4 58,4 110,1 54,0 121,7 55,8 116,6 49,2 119,6 53,1 54% 49% 46% 42% 44% Üleveoteenus Laeva prahitasu (Botnica) Muude teenuste müük Elektrienergia müük Kasutusrendi tulu Resijatasu Kaubatasud Laevatasud 150 120 90 60 30 0 2020 2021 2022 2023 2024 mln EUR 33,6 10,2 7,1 13,4 10,3 7,5 37,2 121,7 Tallinna Sadama 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 119,6 mln eurot, mis on 2,9 mln eurot ehk 3% rohkem kui aasta varem. Korrigeeritud EBITDA kasvas 4,0 mln euro võrra (+8%) 53,1 mln euroni. Kuna korrigeeritud EBITDA kasvas enam kui müügitulu, siis korrigeeritud EBITDA marginaal kasvas 42%lt 44%ni. 6.7 Tulud ja kulud Müügitulu ja EBITDA Müügitulu liikide lõikes 35,4 11,5 4,5 13,7 11,5 6,5 31,4 116,6 119,6 110,1 29,8 9,8 6,2 12,0 5,7 7,2 37,4 37,6 6,8 7,0 11,6 9,1 29,0 107,4 4,5 11,9 4,6 14,1 11,9 6,7 31,5 36,2
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 51 Müügitulu kasv oli tingitud kõikide tululiikide kasvust. Suuremal määral on tõusnud tulu üle- veoteenustelt, muude teenuste müügist, renditulust aga ka reisijatasutuludest. Kasvasid ka laeva prahitasu (jäämurdja Botnica), kauba- ja laevatasud ning elektrienergiast saadav tulu. Tulu üleveoteenustelt kasvas 0,8 mln euro võrra (+2%) 36,2 mln euroni seoses lepingulise püsitasu muutuvosa indekseerimisega. Reiside arv Mandri-Eesti suursaarte vahel kasvas võrreldes eelmise aastaga 0,9%. Tulu muudest teenustest suurenes 0,5 mln eurot (+25%), tulude kasvu peamiseks põhjuseks olid Pakrineeme kai opereerimisest saadavad tulud, mida eelmisel aasta ei olnud. Lisaks kasvasid tulud reklaami müügist ja toitlustamisteenuste osutamisest jäämurdja Botnica prahitöödel. Renditulu kasvas 0,4 mln eurot (+3%), kokku 14,1 mln euroni, seda tänu suurmatele tuludele kaubasadamate segmendis (tasude indekseerimine) ja reisiparvlaevade segmendis (reisijate arvu kasv ja tasumäärade tõus kaubanduspindadele). Ka reisisadamate segmendis renditulud kasvasid tänu suurenenud parkimistasudele ja tasude indekseerimisele. Reisijatasude tulu tõusis 0,4 mln euro võrra (+4%) 11,9 mln euroni. Reisijatasude tõusu toetas reisijate arvu kasv peamistel liinidel (Tallinn-Helsingi, Muuga-Vuosaari ja Tallinn-Stockholm). Tulu jäämurdja Botnica prahitasust kasvas 0,4 mln eurot (+3%) 11,9 mln euroni, seda vaatamata prahipäevade vähenemisele. Botnica prahitasud tõusid tänu kõrgematele prahitasu määradele erinevatel projektipõhistel töödel. Kaubatasu tulu kasvas 0,2 mln eurot (+4%), kuna kaubamahud kasvasid 4%. Tulu kaubatasust kasvas eelkõige puistlasti, konteinerite ja veeremi mahtude kasvu tõttu. Laevatasude tulu kasvas 0,1 mln eurot (+0%) 31,5 mln euroni. Laevatasude kasvu põhjuseks on suurenenud universaallaevade ja konteinervedajate külastuste arv, lisaks külastas kaubasadamaid rohkem suure mahutavusega bulkereid. Vähenesid suure mahutavusega tankerite külastused kaubasadamates ning reisisadamates kruiisilaevade külastuste arv küll tõusis, kuid keskmiselt olid laevad mahutavuselt väiksemad, mis tõi kaasa kruiiskülastustega seotud laevatasude mõningase languse. Tulu elektrienergia müügist kasvas 0,1 mln eurot (+2%) 4,6 mln euroni. Tulud elektrienergiast kasvasid peamiselt võrguteenuste ja kaldaelektri suurenenud müügikoguste tõttu, samas elektrienergia börsihind veidi langes. Muud tulud vähenesid 2024. aastal 0,5 mln euro võrra (–21%) 1,7 mln euroni. 2023. aastal kajastati suur viiviste tulu, mis oli peamiselt seotud MPG AgroProduction OÜ pankroti- menetluse algatamisega 2023. aasta novembris. Põhitegevusega seotud kulud (tegevuskulud, tööjõukulud, finantsvarade väärtuse langus ning põhivara kulum ja väärtuse langus) olid 91,8 mln eurot, kahanedes aastaga 1,4 mln eurot ehk 1%. Tegevuskulud vähenesid 1,0 mln eurot (–2%), seda eelkõige maksukulude ja muude tegevuskulude vähenemise tõttu. Maksukulud vähenesid 1,2 mln eurot (–44%) alandatud maamaksumäära tõttu. Muud tegevuskulud vähenesid 0,5 mln eurot (–13%) ja rendikulud vähenesid 0,3 mln eurot (–18%). Mõlema kululiigi languse põhjuseks oli peamiselt jäämurdja Botnica kulude vähenemine. 2023. aastal olid Botnica kulud kõrged seoses ettevalmistusega projektipõhisteks töödeks (näiteks laevatrepi rent). Langes ka elektrienergia kulu (–0,1 mln eurot, –2%). Elektrienergia puhul suurenes ostetud võrguteenuse maht ja elektrienergia maht veidi langes, kulusid aitas vähendada ka börsihinna langus. Reklaamikulud vähenesid 44 tuh eurot (–18%) reisi- ja kaubasadamate kulude arvelt. Tegevuskuludest tõusid enim infrastruktuuri jaoks ostetavad teenused (+0,3 mln eurot, +8%) tulenevalt korrashoiu- ja valveteenuste kallinemisest. Ostetud teenuste kulu kasvas 0,3 mln eurot (+6%), kuna suurenesid reisparvlaevade segmendi sadamatasude kulud. Põhivarade remondikulud kasvasid 0,2 mln eurot (+2%). Suur tõus remondikuludes leidis aset segmendis muud (+0,8 mln eurot), kuna jäämurdjal Botnical ilmnes projektipõhise töö tegemisel tehniline rike. Seda tasakaalustas remondikulude vähenemine kaubasadamates 0,8 mln eurot (eelmisel aastal olid suuremad remonttööd Muuga sadamas seoses kai betoonkonstruktsioonide remondi ja korrosioonkaitsega). Reisisadamate remondikulud kasvasid 0,2 mln eurot, reisiparvlaevade segmendis jäid remondikulud võrdlusperioodiga samale tasemele. Konsultatsiooni- ja arenduskulud suurenesid 0,1 mln eurot (+14%) tulenevalt õigusabi kulude kasvust, mis ületas kaide tehniliste uuringute kulude vähenemist. Kütusekulu kasvas 0,1 mln eurot (+1%) reisiparvlaevade segmenti mõjutanud raskemate jääolude tõttu 2024. aasta alguses. Kindlustuskulud kasvasid 52 tuh eurot (+6%). Vähe- väärtusliku vara soetuse ja korrashoiu ning soojuse-, vee- ja kanalisatsiooni kulud oluliselt ei muutnud. Finantsvarade väärtuse languse kulu vähenes 0,3 mln eurot (–30%) — 2023. aastal oli vastavate kulude kõrge tase seotud MPG AgroProduction OÜ makseraskusega ja sellest tuleneva suuremahulisenõuete allahindamisega.
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 52 20 Korrigeeritud EBITDA — kasum enne finantstulu ja -kulu, tulumaksu ja kulumit/amortisatsiooni ning vara väärtuse langust, korrigeerituna varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga Põhitegevusega seotud kulud Tööjõukulud kasvasid 0,5 mln eurot ehk 2% eelkõige preemiate ja ühekordsete tasude arvelt. Kontserni keskmine töötajate arv vähenes aastaga 461-lt töötajalt 438-le töötajale ehk 5,0%. Vähenes põhivarade kulum ja väärtuse langus (–0,6 mln eurot ehk –2,2%). 2023. aasta I kvartalis toimus suurem põhivarade ühekordne mahakandmine seoses põhivarade arvele võtmise alampiiri tõstmisega alates 01.01.2023 vastavalt ettevõttele kohalduva avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatusele. 2024. aastal jäi põhivara mahakandmise mõju madalamaks. Muud kulud vähenesid 0,7 mln eurot (–63,7%) ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu mõjul, mida varasemal aastal suurendas MPG AgroProduction OÜ makseraskustest tingitud ühekordne viivisenõuete ebatõenäoliseks hindamine. 2024. aasta ärikasumiks kujunes 29,1 mln eurot (kasv 4,5 mln eurot, +18%), kuna tulud kasvasid ja kulud kahanesid. Ärikasum kasvas enam kui müügitulu, mistõttu kontserni tegevuse efektiivsust näitav ärikasumi marginaal kasvas 21,1%-lt 24,4%-le. Ärikasum suurenes kõikides segmentides. Korrigeeritud EBITDA 20 kasvas 4,0 mln eurot (+8%) 53,1 mln euroni kaubasadamate ja muud segmendi (jäämurdja Botnica) heade tulemuste tõttu. Sarnaselt ärikasumile toimus korrigeeritud EBITDA kasv kõigis neljas ärisegmendis. Korrigeeritud EBITDA marginaal tõusis 42,2%-lt 44,4%-le. Tegevuskulud Finantsvarade väärtuse langus Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus 2020 2021 2022 2023 2024 100 80 60 40 20 0 mln EUR 91,9 42,9 23,2 25,3 93,2 25,4 41,4 25,2 81,6 36,3 20,9 24,8 74,4 29,9 19,5 24,1 91,8 24,8 25,7 40,4
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 53 Kasum 40 30 20 10 0 mln EUR 6.8 Kasum Kasum Kasumi kujunemist mõjutasid lisaks eelpool toodule nii finantstulud ja -kulud kui ka dividendide tulumaks. Finantskulu suurenes 0,8 mln eurot (+11%), kuna võlakohustused kasvasid. Intressimäärade langus vähendas finantstulusid 0,3 mln eurot (–27%). Kapitali- osaluse meetodil arvestatud kasum sidusettevõtjalt Green Marine oli 0,5 mln eurot (2023: 0,4 mln eurot). Kasum enne tulumaksustamist oli 22,3 mln eurot kasvades 3,4 mln eurot (+18%). Kontserni 2024. aasta kasumiks kujunes 19,2 mln eurot (+3,3 mln eurot, +21%). Võrreldes tulumaksueelse kasumiga oli kasv väiksem, kuna dividendide tulumaksukulu vähenemine eelmisel aastal oli tingitud edasilükkunud tulumaksu tühistamisest summas 0,1 mln eurot. 2024. aastal maksime dividende 19,2 mln eurot (2023: 19,2 mln eurot). 2020 2021 2022 2023 2024 15,9 25,6 25,6 28,5 19,2
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 54 Segmentide müügitulu ja EBITDA 6.9 Segmentide tulemused Segmentideks on reisisadamad, kaubasadamad, reisiparvlaevad ja muud. Segmentide täpsem kirjeldus on toodud raamatupidamisaruande lisas 3. Tulu kasvas kõikides segmentides. Enim suurenes tulu kaubasadamate segmendis (+1,2 mln eurot, +4%) ja reisiparvlaevade segmendis (+0,9 mln eurot, +2%). Segmendis muud oli kasv 0,5 mln eurot (+4%) ja reisisadamates kasvas tulu 0,3 mln eurot (+1%). Korrigeeritud EBITDA kasvas suuremal määral kaubasadamate ja muud segmentides, väiksemal määral reisisadamate ja reisiparvlaevade segmendis. Reisisadamate segmendi müügitulu kasvas reisijatasude, elektrienergia müügi, renditulude ja muude teenuste osas. Reisijatasusid mõjutas suurem reisijate arv. Elektrienergia müügitulu kasvas suurenenud võrguteenuse ja kaldaelektri tarbimise tõttu. Suurenes ka renditulu, mida toetas D-terminalist saadav parkimistulude kasv ja tasude indekseerimine. Laevatasud langesid ja selle põhjuseks olid väiksema mahutavusega kruiisilaevade külastused. Samas kruiisilaevade külastuste arv kasvas. Reisisadamaid külastas vähem reisilaevu, mis omakorda mõjutas laevatasudest saadavaid tulusid. Kuna reisilaevade külastuste arv vähenes, langes ka veeremi kogus reisisadamates, mis tõi kaasa väikse languse kaubatasudes. Kaubasadamate segmendi müügitulu kasvu mõjutas laevatasude suurenemine. Suurenes kaubalaevade, eelkõige universaallaevade ja konteinervedajate, külastuste arv ja saabunud laevad olid keskmiselt suuremad (GT ühikutes). Kasvas ka tulu muudelt teenustelt, mis oli seotud 2024. aastal Pakrineeme kai opereerimisest saadavate tuludega. Kasvanud kaubamahtude tõttu kasvasid kaubatasu tulud. Renditulud kasvasid rendi ja hoonestusõiguse tasude indekseerimise tulemusena. Elektrienergia müügitulu veidi vähenes, kuna elektrienergia börsihind langes, müügimahud püsisid samal tasemel. Reisiparvlaevade segmendi müügitulu kasvas nii lepinguliste tasumäärade indekseerimise mõjul kui ka tulenevalt suuremast reiside arvust (+0,9%). Muu segmendi müügitulu kasvas, kuigi jäämurdja Botnica projektipõhiste tööde prahipäevade arv langes. Müügitulu suurendasid projektipõhiste tööde kõrgemad prahipäevatariifid. Muud Reisiparvlaevad Kaubasadamad Reisisadamad 150 120 90 60 30 0 mln EUR 9,9 30,7 40,7 28,8 110,1 121,7 37,9 38,8 34,8 10,3 55,8 5,7 14,6 16,8 18,6 49,2 3,0 15,3 11,3 19,6 54,0 13,7 12,5 22,3 5,6 116,6 37,5 30,8 36,6 11,7 119,6 37,9 32,0 37,5 12,2 53,1 15,5 14,1 19,9 3,6 Müügitulu Korrigeeritud EBITDA 2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 55 Muutus 2024/2023 tuhandetes eurodes Reisi- sadamad Kauba- sadamad Reisiparv- laevad Muud Kokku Müügitulu 345 1 208 906 482 2 941 Korrig. EBITDA 264 2 891 186 623 3 964 Ärikasum 1 023 2 884 4 607 4 518 Korrig. EBITDA marginaal 0,2% 7,7% –0,5% 4,1% 2,3% Korrigeeritud EBITDA kasvas 2024. aastal 4,0 mln eurot (+8%), enim kaubasadamate segmendis (+2,9 mln eurot, +26%). Korrigeeritud EBITDA kasvas muud segmendis 0,6 mln eurot (+21%), reisisadamate segmendis 0,3 mln eurot (+1%) ja reisiparvlaevade segmendis 0,2 mln eurot (+1%). Korrigeeritud EBITDA tõusu toetas kõikide segmentide müügitulude kasv. Kaubasadamate segmendis suurenes korrigeeritud EBITDA müügitulust rohkem, kuna kulusid suudeti vähendada (eelkõige remondikulusid). Muud segmendi korrigeeritud EBITDA kasvas müügituludest kiiremini, kuna muud tulud kompenseerisid kulude kasvu, muud kulud vähenesid ning suurenes kasum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõttest Green Marine. Reisisadamate ja reisiparvlaevade segmendis kasvasid nii tulud kui kulud, kuid korrigeeritud EBITDA-d mõjutavate kulude kasv oli väiksem kui tulude kasv. Korrigeeritud EBITDA marginaal kasvas 42,2%-lt 44,4%-le, peamiselt kasvust segmentides kaubasadamad ja muud. Tulemused segmentide lõikes 2024 2023 tuhandetes eurodes Reisi- sadamad Kauba- sadamad Reisiparv- laevad Muud Kokku Reisi- sadamad Kauba- sadamad Reisiparv- laevad Muud Kokku Müügitulu 37 878 31 959 37 539 12 211 119 587 37 533 30 751 36 633 11 729 116 646 Korrig. EBITDA 19 854 14 148 15 490 3 642 53 134 19 590 11 257 15 304 3 019 49 170 Ärikasum 12 772 6 103 9 730 543 29 148 11 749 3 219 9 726 –64 24 630 Korrig. EBITDA marginaal 52,4% 44,3% 41,3% 29,8% 44,4% 52,2% 36,6% 41,8% 25,7% 42,2%
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 56 Ettemaksed Investeeringud mln EUR 2020 2021 2022 2023 2024 50 40 30 20 10 0 –10 13,9 20,7 38,8 37,1 14,7 Investeeringud 6.10 Investeeringud ja arenguväljavaated 2024. aastal investeeris kontsern 38,8 mln eurot, mis oli 18,1 mln eurot ehk 87% rohkem kui eelneval aastal. Investeeringud sadamapidamisega seotud infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetamisesse ning olemasoleva taristu parendamisesse olid kokku 36,7 mln eurot. Jäämurdjaga Botnica seotud investeeringud olid 0,1 mln eurot ja reisiparvlaevadega seotud investeeringud 2,1 mln eurot. 2024. aasta suurim investeering oli seotud Paldiski Lõunasadama uue meretuuleparkide kai ja 10 ha suuruse tagala ala ehituse jätkamisega. Muuga sadamas oli suurim investeering kai rekonstrueerimisse, et tagada suurte konteinerlaevade häireteta vastuvõtmine. Vana- sadamas investeeriti uue A-terminali, A-terminali välisruumi, peamaja ja parkimismaja projekteerimisse, veeühendustorustikuga liitumisse, reisilaevade liikluse parandamisesse (kai 5 ramp). Investeeriti ka tarkvara arendusse, andmesalvestuse laiendusse ja raadioside uuendusse. Jäämurdjal Botnica suuremaid investeeringuid ei tehtud. Reisiparvlaevade puhul olid olulisemateks investeeringuteks peamasinate vahetus (RPL Piret), plaanilised dokitööd (Tõll), peamasinate jahutite vahetus ja kriitiliste seadmete soetus. 2025. aastaks planeeritud investeeringutest on suurimaks Paldiski Lõunasadamasse uue kai ja 10 ha suuruse tagalaala ehituse jätkamine. Kai ja tagalaala ehitustööd lõpetatakse eeldatavalt 2025. aasta lõpus ja kasutusvalmiduse tähtaeg on 2026. aasta veebruaris. Uus kai võimaldab hakata Paldiskist teenindama meretuuleparkide ehitamist ja olla partneriks nende hooldamisel. Kaid saab kasutada ka militaartranspordi eesmärgil, mis omakorda võimaldab suurendada kaupade ja sõidukite meretranspordi üldist võimekust. Vanasadamas jätkatakse uue A-terminali, A-terminali välisruumi, sadama peamaja ja parkimismaja projekteerimisega ning reisilaevade liikluse parandamisega. Lisaks inves- teeritakse hooneautomaatika üleviimisesse uuele süsteemile ja kruiisikaide valgustite asendamisesse LED valgustusega. Muuga sadamas jätkatakse kai rekonstrueerimist, et tagada suurte konteinerlaevade häireteta vastuvõtmine ja võimaldada tulevikus kaldaelektri pakkumist laevadele. Jätkatakse hooneautomaatika üleviimist uuele süsteemile. Investeeritakse LNG laevasid vastu võtvasse kaisse ning osade kaide välisvalgustuse üleviimisesse LED lahendusele. -5,5 42,6 39,4 14,7 12,8 19,2
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 57 Jäämurdjal Botnica plaanitakse uuendada kraanat ja tehakse tehnilisi parendustöid. Reisi- parvlaevade puhul on suurimad investeeringud parvlaevade plaanilised dokitööd, vahetatakse välja RPL Leiger kaks peamasinat, ja uuendatakse reisiparvlaevade tehnilisi seadmeid. Samuti investeeritakse laevade pileti-, kassa, läbipääsusüsteemi ja kodulehe arendusse. Investeeritakse ka IT-sse — nii tark- kui ka riistvarasse. Lisaks teeme igal aastal olulisi uuringu- ja arenguväljaminekuid, 2024. aastal kokku summas 0,28 mln eurot (2023: 0,37 mln eurot). Uuringu- ja arenguväljaminekud olid seotud peamiselt reisi- ja kaubasadamate kaide tehniliste uuringutega. 2025. aastal ootame reisijate arvu taastumise jätkumist. Kaubamahtudes on Vene-Ukraina sõja mõjudest tingitud langus realiseerunud ja 2025. aasta saab olema mõjutatud ennekõike sellest, milliseks kujuneb üldine majanduslik olukord Eestis ja peamiste kaubanduspartnerite juures. Müügituludes näeme mõõdukat kasvuvõimalust. Tegevuskulude osas näeme samuti kasvu, kuid müügitulude kasvust väiksemas mahus. Finantskulusid mõjutab üldine intressimäärade langus. Eeldame, et kontserni ärikasum kasvab, kuid puhaskasumit mõjutab dividendide tulumaksukulu suurenemine tulenevalt tulumaksumäära muutumisest. Prognoosime 2025. aastal sadamategevusega seotud investeeringute vähenemist, kuna Paldiski meretuuleparkide kaide investeeringute maht väheneb võrreldes 2024. aastaga.
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 58 6.11 Dividend Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning pidades silmas ühekordsete tehingute mõju. 2024. aastal maksime aktsionäridele dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19,199 mln eurot ehk 121% eelmise aasta kasumist. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2024 (ex-päev 09.05.2024) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 17.05.2024 Nasdaq CSD vahendusel. 2023. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 19,199 mln eurot ehk 0,073 eurot aktsia kohta (75% kasumist). Täpsemalt raamatupidamise aastaaruande lisas 19. Investeeringud % eelmise aasta kasumist Dividendid
19 20 30 121% 26 19 68% 71% 100% 75%
| mln EUR | 50 | 150% 140% 130% |
| 40 | 120% | |
| 110% | ||
| 100% |
| 30 | 90% |
| 80% | |
| 70% |
| 20 | 60% |
| 50% | |
| 40% |
| 10 | 30% |
| 20% | |
| 10% |
| 0 | 0 | |||||
| 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 59 OMX Baltic Benchmark GI TSM1T — Tallinna Sadam 200% 180% 160% 140% 120% 100% 80% 60% 7 6 5 4 3 2 1 0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0 Päeva käive (mln EUR) Aktsia hind (EUR) Päeva käive Aktsia hind 6.12 Aktsia ja aktsionärid Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle. Aktsia avamishind 2024. aasta alguses oli 1,13 eurot. Seisuga 31.12.2024 oli aktsia sulgemishind 1,056 eurot. Ettevõtte turuväärtus seisuga 31.12.2024 oli 277,73 mln eurot (31.12.2023: 296,66 mln eurot). Tallinna Sadama aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga 13.06.2018 kuni 31.12.2024 Allikas: nasdaqbaltic.com Tallinna Sadama aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate käive alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 31.12.2024 Allikas: nasdaqbaltic.com 06.2018 09.2018 12.2018 03.2019 06.2019 09.2019 12.2019 03.2020 06.2020 09.2020 12.2020 03.2021 06.2021 09.2021 12.2021 03.2022 06.2022 09.2022 12.2022 03.2023 06.2023 09.2023 12.2023 03.2024 06.2024 09.2024 12.2024 06.2018 09.2018 12.2018 03.2019 06.2019 09.2019 12.2019 03.2020 06.2020 09.2020 12.2020 03.2021 06.2021 09.2021 12.2021 03.2022 06.2022 09.2022 12.2022 03.2023 06.2023 09.2023 12.2023 03.2024 06.2024 09.2024 12.2024
AASTAARUANNE 2024 6. Majandustulemused 60 Viis suurimat aktsionäri seisuga 31.12.2024 Aktsionäri nimi Aktsiate arv Osalus, % Kliimaministeerium 176 295 032 67,0% Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD) 9 350 000 3,6% SEB Pensionifond 55+ 6 484 365 2,5% LHV Pensionifond L 3 217 828 1,2% Interactive Brokers LLC Client Omnibus (USA) 2 123 814 0,8% 2024. aastal tehti kokku 45 721 tehingut (2023: 64 198) 10,7 mln Tallinna Sadama aktsiaga (2023: 14,3 mln aktsiaga) ja tehingute käive oli 11,7 mln eurot (2023: 19,2 mln eurot). Seisuga 31.12.2024 oli ettevõttel 23 464 aktsionäri (31.12.2023: 24 174), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Kliimaministeeriumi
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 61 7 Ühingujuhtimine Tallinna Sadama juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Tallinna Sadama nõukogu ja juhatus lähtuvad oma tegevuses ettevõtte strateegiast, väärtustest, kehtivast seadusandlusest ja Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi ka HÜT) põhimõtetest. HÜTi põhimõtetega seotud erisused Tallinna Sadama tegevuses on esitatud ning põhjendatud tegevusaruande punktis 7.11. Eesti Vabariigi kui enamusaktsionäri peamised eesmärgid seoses osalusega Tallinna Sadamas on: • optimaalse ja stabiilse omanikutulu teenimine läbi ettevõtte kasumliku ja efektiivse majandustegevuse igas valitud tegevusvaldkonnas; • ettevõtte äriline kaasamine riiklike strateegiliste eesmärkide saavutamisel (sh vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale ning ettevõtte kestliku arengu tagamisel püüelda kliimaneutraalsuse poole aastaks 2050), arvestades ettevõtte tegevusvaldkonda ja ärilisi huve ning ettevõtte suhtes kohaldatavaid seadusi ning regulatsioone; • heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning eeskujuliku ärikultuuri elluviimine ja edendamine; • arvestades kehtestatud sanktsioone ja piiranguid mitte omada ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 62 7.1 Üldkoosolek Üldkoosolek on Tallinna Sadama kõrgeim juhtimisorgan, mille esmased ülesanded on põhi- kirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, nõukogu liikmete nimetamine ja nõukogu esimehe valimine, tagasikutsumine ja tasustamistingimuste määramine (nimetamiskomitee ettepanekul), omaniku ootuste kehtestamine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine, audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine, nõukogu töökorra kehtestamine, teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine, tütarettevõtete juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine ning muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas mitte hiljem kui nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt kolm nädalat enne üldkoosolekut ettevõtte veebilehel ja börsiteate kaudu. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse aktsiaraamatu alusel seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Iga aktsia annab selle omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid talle spetsiifilised kontrolli- või hääleõigused. 2024. aastal toimus üks korraline aktsionäride üldkoosolek, erakorralisi üldkoosolekuid ei toimunud. 25. aprillil 2024 toimunud üldkoosolekul kinnitati 2023. aasta majandusaasta aruanne, kasumi jaotamine (sh dividendide maksmine kokku summas 19,199 mln eurot), pikendati nimetamiskomitee väikeaktsionäride esindajate volitusi järgmiseks viieks aastaks, määrati nimetamiskomitee liikmetele koosolekutel osalemise eest tasu, kinnitati aktsionäride ootused. Aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hääletasid aktsionärid, kellele kuuluvate aktsia- tega oli esindatud 183 308 771 häält, mis moodustasid 69,70% kõigist aktsiatega esindatud häältest (sh enne üldkoosolekut kirjalikult hääletanud aktsionärid). Üldkoosolekul osalesid ettevõtte esindajatena: nõukogu esimees Riho Unt, juhatuse esimees Valdo Kalm, juhatuse liige ja finantsjuht Andrus Ait, turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro, õigusosakonna juhataja Erly Lüdig. Aktsionäride üldkoosolekute materjalid ja otsused on avaldatud Tallinna Sadama veebilehel www.ts.ee. Eesti Vabariik (alates 01.07.2023 Kliimaministeeriumi ja eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) omab Tallinna Sadamas 67,03%-list osalust, 32,97% aktsiatest kuulub Eesti- ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ning jaeinvestoritele. Aktsionäride struktuur ja ülevaade suurimatest aktsionäridest seisuga 31.12.2024 on esitatud tegevusaruande punktis 6.12.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 63 7.2 Nõukogu Nõukogu vastutab ettevõtte tegevuste planeerimise eest, korraldab ettevõtte juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees. Tallinna Sadama nõukogus on 6–8 liiget, kes määratakse ametisse kuni viieks aastaks. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest (31.12.2024: 5/7, sh nõukogu esimees) on sõltumatud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tava lisas toodud tingimustele. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees. Nõukogu liikmete nimetamiseks teeb üldkoosolekule ettepaneku Tallinna Sadama nimetamis- komitee, kes teeb ühtlasi ettepanekuid ka nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. Nimetamiskomitee tegevust kirjeldab lähemalt tegevusaruande punkt 7.5. Nõukogu pädevuses on kontserni aastaeelarve ning majandusaasta aruande kinnitamine, samuti kontserni strateegia, eesmärkide ning arengusuundade kinnitamine. Lisaks käsitleb nõukogu oma koosolekutel kontserni põhitegevusega seotud riske, erinevatest regulatsioonidest tulenevaid fookusteemasid, samuti investeeringuid ja suuremahulisi finantseerimisi, aga ka muid äritegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Nõukogu koosseis oli seisuga 31.12.2024: Riho Unt (esimees), Marek Helm, Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Risto Mäeots, Veiko Sepp ja Ain Tatter. HÜTi lisas toodud sõltumatuse tunnustele vastavad nõukogu liikmed on Riho Unt, Marek Helm, Maarika Honkonen, Risto Mäeots, Veiko Sepp. Kõigi nõukogu liikmete volituste tähtaeg on 30.06.2025. Nõukogu liikmete hulgas ei ole endisi Tallinna Sadama ega selle tütarettevõtete juhatuse liikmeid. Nõukogu töökorraldus toimub üldkoosolekul kinnitatud nõukogu töökorra kohaselt. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. 2024. aastal toimus 11 nõukogu koosolekut (2023: 9 koosolekut). Nõukogu töökord ja aktsionäride üldkoosolekule esitatavad nõukogu aruanded (Tallinna Sadama konsolideeritud majandusaasta aruande ja nõukogu tegevuse kohta) on avalikustatud Tallinna Sadama veebilehel. Nõukogu liikme määramise ja tasustamise kord on sätestatud riigivaraseaduse (edaspidi ka RVS) §-s 85. Nõukogu liikme tasu suuruse kehtestab üldkoosolek, lähtudes nimetamiskomitee ettepanekust ja 2022. aastal üldkoosoleku poolt kinnitatud nõukogu ja juhatuse tasustamispõhimõtetest. Nõukogu liikmele kehtestatud kuutasu suuruseks on 1000 eurot kuus ning esimehele kehtestatud kuutasu suuruseks 2000 eurot kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, mil ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Lisatasu makstakse nõukogu tööorgani ehk auditikomitee või tasustamiskomitee töös osalevatele nõukogu liikmetele. Kokku arvestati nõukogu liikmetele 2024. aastal erinevaid tasusid 105,5 tuh eurot (2023: 103,4 tuh eurot), sh nõukogu liikme tasu 94,5 tuh eurot (2023: 93,5 tuh eurot). Lahkumishüvitist ega teisi lisatasusid (peale tasu nimetatud komiteede tegevuses osalemise eest) Tallinna Sadama nõukogu liikmetele ei maksta. Tallinna Sadam on nõukogu liikmetega seotud osapooltega teinud üksikuid väikesemahulisi tehinguid, mis on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24. Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel tingimustel, mis on võrdsed mitteseotud isikute omadega. 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamise seisuga ei ole Tallinna Sadama nõukogu liikmed teavitanud ühestki majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktist. Huvide konflikti riski tekkimisel on riskile avatud nõukogu liige ennast päevakorrapunkti arutelult ja otsustamisest taandanud. Nõukogu liikmetele laieneb kontserniülene huvide konflikti vältimise kord (sh ettevõttele oma ärihuvide deklareerimise kohustus) ning äriseadustikus sätestatud konkurentsikeeld.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 64 Nõukogu koosseis: RIHO UNT Nõukogu esimees MAREK HELM Nõukogu liige VEIKO SEPP Nõukogu liige MAARIKA HONKONEN Nõukogu liige Riho Unt on nõukogu liige alates 2020. aasta juulist. Hetkel töötab ta fondijuhtimise ja finantsnõustamise valdkonnas. Eelnevalt on olnud SEB Grupi vanemnõunik ja SEB Eesti juht. Omab 20-aastast kogemust pangandussektoris ning pikaajalist kogemust rahvusvahelises juhtimises. Marek Helm on nõukogu liige alates 2022. aasta juulist. Helm on GScan OÜ juhatuse esimees. Ta omab pikaajalist kõrgetasemelist kogemust digitaalse tehnoloogia rakendamises ja eestvedamises ASi Nortal kesk-ida ja aafrika regiooni ärijuhina, erinevatelt juhtivatelt positsioo- nidelt Maksu- ja Tolliameti juhina, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina, Politsei- ja Piirivalveameti ühendamise juhina ja Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhina. Veiko Sepp on nõukogu liige alates 2020. aasta juulist. Sepp on AS Levira juhatuse liige, ta on eelnevalt olnud Ericsson Eesti AS juhatuse esimees ja töötanud juhtivatel ametikohtadel telekommunikatsiooni valdkonnas. Ta omab pikaajalist rahvusvahelist kogemust telekommunikatsiooni ja logistika digitaliseerimise valdkondades, sh aasias. Maarika Honkonen on nõukogu liige alates 2018. aasta aprillist. Honkonen on partner Baltic Hospitality Forumis ja ettevõttes New Seven OÜ, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri nõukogu liige ning Eesti Mentorite Koja asutajaliige ja tippjuhtide mentor. On eelnevalt olnud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, ERGO Insurance SE juhatuse liige ning Kindlustusseltside Liidu ja Ergo Funds AS nõukogu liige.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 65 KAUR KAJAK Nõukogu liige RISTO MÄEOTS Nõukogu liige AIN TATTER Nõukogu liige Kaur Kajak on nõukogu liige alates 2022. aasta aprillist. Kajak on Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler ja AS Eesti Raudtee nõukogu liige. Omab pikaajalist kogemust töötades erinevatel positsioonidel Tehnilise Järelevalve Ametis ning Päästeametis. On olnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. Ain Tatter on Kliimaministeeriumi teede- ja raudteede osakonna juhataja ning AS Eesti Loots nõukogu liige. Ta omab 20-aastast kogemust riigi osalusega infrastruktuuriettevõtete strateegilises juhtimises — ta on olnud nõukogu liige ettevõtetes AS Saarte Liinid, AS Eesti Teed ja AS Eesti Raudtee. Risto Mäeots on nõukogu liige alates 2022. aasta juulist. Mäeots on AS Magnetic MRO juhatuse esimees ning Eesti Lennundusklastri asutaja ja nõukogu liige. Ta alustas Magnetic MRO mehhaanikuna ja omab 15-aastast kogemust lennunduses ja masinaehituses.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 66 2024. a koosolekutel osalemine 2024. a makstud tasud eurodes Nõukogu liikme nimi Nõukogu liikme volituste periood Nõukogu Auditikomitee Tasustamiskomitee Nõukogu Auditikomitee Tasustamiskomitee Riho Unt 01.07.2020–30.06.2025 11/11 5/5 5/5 24 000 1 250 1 250 Maarika Honkonen 17.04.2018–30.06.2025 11/11 5/5 - 12 000 1 250 0 Veiko Sepp 01.07.2020–30.06.2025 11/11 - 5/5 12 000 0 1 875 Kaur Kajak 26.04.2023–30.06.2025 11/11 5/5 - 12 000 1 250 0 Ain Tatter 01.07.2023–30.06.2025 10/11 - 5/5 11 500 0 1 250 Marek Helm 01.07.2023–30.06.2025 10/11 5/5 - 11 000 1 875 0 Risto Mäeots 01.07.2023–30.06.2025 11/11 - 4/5 12 000 0 1 000 94 500 5 625 5 375 Ülevaade Tallinna Sadama nõukogu liikmete ja nende lähedaste isikute 21 omatavatest Tallinna Sadama aktsiatest seisuga 31.12.2024: Omab Tallinna Sadama aktsiad seisuga 31.12.2024 Nõukogu liikme nimi Isiklikult (tk) Lähedaste isikute kaudu (tk) Riho Unt 0 10 000 Risto Mäeots 0 0 Marek Helm 0 0 Maarika Honkonen 0 0 Kaur Kajak 0 0 Ain Tatter 0 0 Veiko Sepp 7 526 2 500 KOKKU 7 526 12 500 21 Vastavalt turukuritarvituse määruse definitsioonile (EL 596/2014 I art. 3 p.1 lg 25).
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 67 7.3 Auditikomitee ja siseaudit 7.4 Tasustamiskomitee Tulenevalt audiitortegevuse seadusest on ettevõte moodustanud auditikomitee, mis on nõukogu nõuandev organ ning mille ülesanne on jälgida ja analüüsida rahandus- informatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi arendamise ja toimimise tõhusust, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi ning audiitorettevõte ja audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust audiitortegevusega seotud nõuetele. Auditikomitee esitab lähtuvalt oma ülesannetest nõukogule ettepanekuid ja soovitusi. Komitee koosseisus on neli liiget ning liikmed nimetab nõukogu. Seisuga 31.12.2024 olid auditikomitee liikmeteks: Marek Helm (esimees), Maarika Honkonen, Kaur Kajak ja Riho Unt. Auditikomitee lähtub oma tegevuses audiitortegevuse seadusest ja nõukogu poolt kinnitatud töökorrast. Auditikomitee töövormiks on koosolekud ning 2024. aastal toimus 5 auditikomitee koosolekut (2023: 5 koosolekut). Komitee liikmed osalesid täiskoosseisus kõigil toimunud koosolekutel. Auditikomitee liikmete tasumäärad on kehtestatud 25.04.2022 üldkoosoleku poolt kinnitatud tasustamispõhimõtetes ja on 25% nõukogu liikme tasust, esimehel 1,5 kordne tasumäär koosoleku kohta (liikme tasu 250 eurot, esimehel 375 eurot). Kui komitee liige koosolekul ei osale, siis talle vastava kuu eest tasu ei maksta. Tallinna Sadamas on moodustatud siseauditi üksus, kes tegutseb kontserniüleselt. Sise- auditi osakond allub funktsionaalselt nõukogule, kes muuhulgas kinnitab osakonna töötajate koosseisu ja nimetab üksuse juhi. Osakond lähtub siseauditi valdkonna tegevuses eelkõige audiitortegevuse seadusest, siseauditi standarditest ja nõukogu poolt kinnitatud osakonna põhimäärusest ja osakonna töökorrast. Osakonna tegevus toimub nõukogu kinnitatud riskipõhise tööplaani kohaselt. Vajadusel kaasatakse organisatsiooniväliseid eksperte, samuti arvestatakse tegevuses muude väliste auditite ja kontrollidega. Osakond annab oma tegevusest (sh tähelepanekutest ja soovitustest) jooksvalt ülevaateid auditikomitee ja nõukogu koosolekutel. Sõltumatu välishindaja hinnangul vastab siseauditi üksuse tegevus siseauditi kutsetegevuse rahvus- vahelistele standarditele. 2021. aasta sügisel asutas Tallinna Sadama nõukogu tasustamiskomitee, mille peamisteks ülesanneteks on: • ettevõtte strateegiast lähtuvate juhatuse kompetentside vajaduse määramine; • juhatuse liikmete tasustamispõhimõtete väljatöötamine, kaasajastamine ja täitmise jälgimine ning • nõukogule ettepanekute esitamine juhatuse liikmete valimiseks ja tasustamiseks. Komitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes nimetatakse nõukogu liikmete seast tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Üks komitee liikmetest on nõukogu esimees. Seisuga 31.12.2024 olid tasustamiskomitee liikmeteks Veiko Sepp (esimees), Risto Mäeots, Ain Tatter ja Riho Unt. Aruandeaastal toimus 5 tasustamiskomitee koosolekut (2023: 5 koosolekut), kus käsitleti juhatuse 2023. aasta tulemusplaani täitmist, 2024. aasta eesmärke, juhatuse liikmete lepingute tingimusi ning muid jooksvaid küsimusi. Tasustamiskomitee esitas nõukogule ettepaneku juhatuse liige- kommertsjuht Margus Vihmani lepingu pikendamiseks kolmeks aastaks kuni 31.10.2027. Samuti tegi tasustamiskomitee ettepaneku äriarendusjuht Rene Pärdi valimiseks juhatusse viieks aastaks alates 01.05.2024. Nõukogu kinnitas mõlemad ettepanekud. Tasustamiskomitee töös osalemist tasustatakse samadel alustel kui auditikomiteed.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 68 7.5 Nimetamiskomitee 7.6 Juhatus 2019. aastal asutatud Tallinna Sadama nõukogu liikmete nimetamiskomitee ülesandeks on Tallinna Sadama nõukogu liikmekandidaatide sobivuse hindamine ning üldkoosolekule ettepanekute tegemine nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks ning nõukogu koosseisu suuruse, liikmete volituse kestuse ja nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse määramiseks. Nimetamiskomitee liikmeteks on ametikoha põhiselt enamusaktsionäri esindajatena Rahandusministeeriumi kantsler, riigi osalust valitseva ministeeriumi kantsler, Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud riigi äriühingute nimetamiskomitee esimees ning 5-aastase tähtajaga kaks väikeaktsionäride esindajat. Seisuga 31.12.2024 olid nimetamiskomitee liikmeteks Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler), Merike Saks (Rahandusministeeriumi kantsler), Annika Uudelepp (Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee esimees), Tomas Kairys (EBRD Balti regiooni juht) ja Gert Vilms (ASi SEB Varahaldus juhatuse liige). Nimetamiskomitee liikmete tasumäärad on kehtestatud 04.04.2024 üldkoosoleku poolt kinnitatud tasustamispõhimõtetes — 200 eurot koosoleku kohta ja esimehel 300 eurot koosoleku kohta. Kui komitee liige koosolekul ei osale, siis talle tasu ei maksta. 2024. aastal nimetamiskomitee koosolekuid ei toimunud (2023: 1 koosolek) ja nimetamis- komitee liikmetele komitee töö eest tasu ei makstud. Juhatus on juhtimisorgan, kes esindab ja juhib Tallinna Sadama igapäevast tegevust kooskõlas seaduste ja Tallinna Sadama põhikirjaga. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning tagama riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise. Juhatus lähtub oma tegevuses nõukogu poolt kinnitatud pikaajalisest strateegiast ja iga- aastastest tegevuseesmärkidest. Vastavalt põhikirjale on juhatuses 2–5 liiget, kelle valib nõukogu kuni viieks aastaks. Esindusõigus on juhatuse esimehel ning ühel juhatuse liikmetest ühiselt. Kõigi juhatuse liikmetega on allkirjastatud teenistuslepingud. Ükski juhatuse liige ei ole ühegi teise emitendi (börsiettevõtte) juhatuse liige ega nõukogu esimees. Juhatuse liikmete kuuluvus Tallinna Sadama tütar- ja sidusettevõtete nõukogudesse on esitatud tegevusaruande punktis 7.7. Juhatusele arvestatud tasud ja muud hüvitised 2024. aasta eest on esitatud käesoleva majandusaasta aruande osaks olevas tasustamis- aruandes. Aruandeperioodil on Tallinna Sadam juhatuse liikmetega seotud osapooltega teinud üksikuid väikesemahulisi tehinguid, mis on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24. Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel, mitteseotud isikutega võrdsetel tingimustel. 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamise seisuga ei ole Tallinna Sadama juhatuse liikmed teavitanud kontserni ühestki majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktist. Seisuga 31.12.2024 omavad juhatuse liikmed Tallinna Sadama aktsiaid järgnevalt: Valdo Kalm 41 828 aktsiat, Andrus Ait 11 000 aktsiat, Margus Vihman 22 486 aktsiat ja Rene Pärt 4000 aktsiat. Juhatuse liikmete lähedased isikud Tallinna Sadama aktsiaid ei oma.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 69 Juhatuse koosseis: VALDO KALM Juhatuse esimees, juhatuse liikme volitusega kuni 28. veebruar 2027 Valdo Kalm on Tallinna Sadama juhatuse esimees alates 2016. aasta märtsist. Varasemalt juhtis Kalm üle 20 aasta erinevaid telekomiettevõtteid — toonast Eesti Telefoni, EMT-d, Eesti Telekomi (praegune Telia Eesti). Valdo Kalmul on magistrikraad automaatika- ja telemehaanika erialal Tallinna Tehnikaülikoolist. MARGUS VIHMAN Juhatuse liige, kommertsjuht, juhatuse liikme volitusega kuni 31. oktoober 2027 Margus Vihman on Tallinna Sadama juhatuse liige alates 2016. aastast. Vihman vastutab ettevõttes kommertstegevuste ehk kliendisuhete ja müügitegevuse eest. Varasemalt on Vihman olnud müügidirektor ettevõttes Krimelte, regiooni müügidirektor ehitusettevõttes Ruukki ja allorganisatsiooni tegevjuht ehituskeemia ettevõttes Henkel Makroflex. Margus Vihmanil on Estonian Business Schooli magistrikraad rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. ANDRUS AIT Juhatuse liige, finantsjuht, juhatuse liikme volitustega kuni 20. veebruar 2027 Andrus Ait on Tallinna Sadama juhatuse liige alates veebruarist 2022. Eelnevalt on Ait töötanud Riigi Kinnisvara AS-s erinevatel finantsvaldkonna positsioonidel, sh finantsjuhi ja juhatuse liikmena. Andrus Aidal on majandusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist. RENE PÄRT Juhatuse liige, äriarenduse juht, juhatuse liikme volitustega 1. maist 2024 kuni 30. aprillini 2029 Rene Pärdil on logistikaalane kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikoolist ning ärijuhtimise magister Aston University’st. Pärt on töötanud rahvusvahelises logistika- korporatsioonis Kühne+Nagel äriarendus- juhina ning laevanduskontsernis DFDS Baltikumi müügi- ja partnersuhete juhina.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 70 7.7 Tütar- ja sidusettevõtete nõukogud ja juhatused 7.8 Juhatuse ja nõukogu koostöö 7.9 Teabe avalikustamine ja kommunikatsioon Tallinna Sadama 100% omanduses olevate tütarettevõtete nõukogudes on reeglina kolm liiget. 2024. aasta lõpu seisuga olid TS Shippingu nõukogu liikmed Valdo Kalm (esimees), Andrus Ait ja Rene Pärt. TS Shippingu juhatusse kuulusid kaks liiget: Vahur Ausmees (juhatuse esimees) ja Damir Utorov. TS Laevad nõukogu liikmed olid 31.12.2024 seisuga Valdo Kalm (esimees), Andrus Ait ja Rene Pärt. TS Laevad juhatus on kolmeliikmeline: Indrek Randveer (juhatuse esimees), Guldar Kivro ja Katrin Aron. Tallinna Sadama sidusettevõtte Green Marine nõukogu liikmed olid 31.12.2024 seisuga Valdo Kalm (esimees), Andrus Ait, Margus Vihman, Carl-Jüri Piht ja Innar Susi. Sidusettevõtte juhatus on kaheliikmeline ja sinna kuuluvad juhatuse esimees Indrek Kajakas ja Aivar Sülla. Juhatus ja nõukogu teevad Tallinna Sadama eesmärkide ja strateegia väljatöötamiseks ning elluviimiseks tihedat koostööd. Juhatuse ja nõukogu vaheline infovahetus toimub peamiselt nõukogu ja auditikomitee koosolekute raames. Juhatus lähtub oma tegevuses nõukogu antud strateegilistest juhistest ja teavitab nõukogu äritegevuses ilmnevatest olulistest riskidest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada Tallinna Sadama majandustegevust ja eesmärkide saavutamist. Koosolekute raames saab nõukogu regulaarseid ülevaateid kontserni tegevus- ja finantstulemustest. Alates Tallinna Sadama aktsiate Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 järgime börsireeglitest ja ELi turukuritarvituse määrusest tulenevaid nõudeid. Teabe avalikustamisel lähtume eelkõige investorite võrdse kohtlemise põhimõttest ning siseteabe hoidmisele ja avalikustamisele kehtivatest reeglitest. Tallinna Sadama peamised infokanalid on börsiteated, pressiteated, veebileht www.ts.ee, sotsiaalmeediakanalid (LinkedIn, Facebook). Veebilehel on muuhulgas kättesaadav ettevõtet tutvustav juhtimisalane üldinfo, strateegia, dividendipoliitika, jooksva aasta finantskalender tegevustulemuste ja finantsaruannete avaldamise kuupäevadega, tegevusmahtude statistika, vahearuanded ja majandusaasta aruanded. Tallinna Sadama juhatus tutvustab kvartaalselt (vahearuande avalikustamisel) ettevõtte majandustulemusi interaktiivsetel veebiseminaridel, mis on järele vaadatavad ja mille presentatsioonid on samuti veebilehel kättesaadavad. 2024. aastal korraldasime investoritele neli inglise ja eesti keelset vahearuandeid tutvustavat veebiseminari. Aprillis toimus aktsio- näride üldkoosolek füüsilisel kujul ning võimaldasime aktsionäridele ka kirjalikku eelhääletust. Üldkoosoleku otsused ja üldkoosolekule esitatavad nõukogu aruanded on avalikustatud Tallinna Sadama veebilehel www.ts.ee. Investorkohtumisi korraldame vastavalt vajadusele ja investorite soovidele. Investorite ja analüütikutega suheldes tugineme ainult eelnevalt avalikustatud teabele. 2024. aastal toimusid investorkohtumised Tallinnas ja Viinis kui ka veebikanalite kaudu. Lisaks investorsuhetele on ka Tallinna Sadama turundustegevuses ja kommunikatsioonis olulisel kohal vahetu suhtlemine erinevate siht- ja huvigruppidega ning mitmesuunaline infovahetus, aga ka ettevõtte mainekujundus, mis on oluliseks teguriks ettevõtte äristrateegia elluviimisel. Vastutustundliku ettevõttena jälgime oma turundus- ja kommunikatsiooni- tegevuses ja sõnumites avatuse, aususe ja eetika põhimõtteid.
AASTAARUANNE 2024 7. Ühingujuhtimine 71 7.10 Finantsaruandlus 7.11 Hea Ühingujuhtimise Tava vastavuse deklaratsioon Finantsaruannete koostamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Konsolideeritud raamatupidamisaruanded koostatakse kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL). Tallinna Sadama audiitor on AS PricewaterhouseCoopers (PwC) ja vandeaudiitori aruande allkirjastaja on Jüri Koltsov. Audiitorleping sõlmiti 2023. aastal kestusega kaks aastat (2023 ja 2024 majandusaastate aruannete auditeerimiseks) ning seda on võimalik pikendada ka 2025. majandusaasta aruande auditeerimiseks. Lisaks auditeerimisele ei ole audiitorühing osutanud ettevõttele teenuseid, mis võiksid ohustada audiitori sõltumatust. 2024. aastal oli kõigi audiitorettevõtete poolt osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma 116 tuh eurot (2023: 102 tuh eurot). 2024. aastal on lepingulise audiitori poolt osutatud auditeerimise teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma 76 tuh eurot (2023: 76 tuh eurot) ja muude teenuste eest (finants- alased koolitused) on kontsern PwC-le tasunud 1 tuh eurot (2023: 14 tuh eurot). Teised audiitorettevõtted osutasid kontsernile aruannete tõlketööde teenust, IT-lahenduse ekspertiisi ja välisrahastusprojektide auditeerimise teenust. Tallinna Sadam järgib Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) välja arvatud HÜTi punkti 6.2.2: HÜT 6.2.2. – Juhatus esitab enne audiitoriga audiitorteenuse lepingu sõlmimist lepingu eelnõu nõukogule kinnitamiseks. /…/ Tallinna Sadama juhatus ei pea vajalikuks audiitoriga sõlmitava audiitorteenuse lepingu eelnõu kinnitamist nõukogu poolt, kuna audiitor leitakse avaliku hankemenetluse käigus. Leping sõlmitakse hanke tulemuste põhjal ning lepingu olulised tingimused (sh pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste hindamise tingimused, lepingu tähtaeg ja tööülesanded) on nõukogu nõuandva organi auditikomiteega kooskõlastatud enne audiitori hanke välja- kuulutamist. Vastavalt Finantsinspektsiooni juhendile „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioonist“ korraldab ettevõte audiitori rotatsiooni, tagades audiitori sõltumatuse.
TASUSTAMISARUANNE
AASTAARUANNE 2024 Tasustamisaruanne 73 Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 135 3 on börsiettevõtted kohustatud esitama tasustamisaruande emitendi juhatuse liikmetele aruandeaastal makstud tasude ning tasustamispõhimõtete järgimise kohta. 2021. aastal asutas Tallinna Sadama nõukogu 4-liikmelise tasustamiskomitee (vt tegevusaruande punkt 7.4), mille peamisteks ülesanneteks on: • ettevõtte strateegiast lähtuvate juhatuse kompetentside vajaduse määramine; • juhatuse liikmete tasustamispõhimõtete väljatöötamine, kaasajastamine ja täitmise jälgimine ning • nõukogule ettepanekute esitamine juhatuse liikmete valimiseks ja tasustamiseks. Tasustamiskomitee töötas välja nõukogu ja juhatuse tasustamispõhimõtted, mis kinnitati 2022. aasta aktsionäride üldkoosolekul. Juhatusele makstavad tasud Juhatuse liikme tasu määramise aluseks on vastutuse tase, ametialased kohustused, isiku professionaalsed oskused, kogemused ja haridustase, mis on seotud Tallinna Sadama tegevuse ning eesmärkide saavutamisega. Juhatuse liikmete tasusid vaadatakse üle lähtuvalt palgaturu arengutest ja ettevõtte tulemustest. Fikseeritud põhitasu: • Kuutasu vastavalt juhatuse liikme lepingule • Puhkusetasu vastavalt juhatuse liikme lepingule: põhipuhkus 28 päeva ja talvepuhkus 7 päeva • Haigushüvitis vastavalt ravikindlustuse seadustele Tulemustasu: • Muutuv tasu vastavalt tulemusjuhtimissüsteemi põhimõtetele püsitatud ettevõtte iga- aastaste eesmärkide saavutamisele. Juhatusele liikmete eesmärkide täitmisele annab hinnangu tasustamiskomitee ja esitab ettepaneku nõukogule tulemustasu maksmiseks kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist. Muud hüvitised: • Koolitused • Lähetustega seotud hüvitised • Tehniline tugi (telefon, auto jm töövahendid) • Juhtkonna vastutuskindlustuse hüvitis • Lahkumishüvitis • Konkurentsikeelu tasu Lühiajalise preemiasüsteemi aluseks on strateegiliste eesmärkide saavutamise jälgimiseks nii juhatuse liikmetele kui töötajatele rakendatav tulemusjuhtimise süsteem. Tulemusjuhtimise süsteemi kohaselt püstitatakse igal aastal 3–6 kontserni peaeesmärki (müügitulu, EBITDA, klientide rahulolu, aktsia aastane tulumäär ja kõige olulisemate projektide elluviimine, sh kestliku arengu projektid) ja alameesmärgid (tegevusmahud, äriprojektid, muudatused protsessides jm), mille täitmisest sõltub vastava inimese tulemustasu määr. Ettevõtte üldiste eesmärkide (peaeesmärgid) täitmisest sõltub üldjuhul 60% juhatuse liikme (või töötaja) tulemustasust ja 40% moodustab isiklikult seatud eesmärkide (alameesmärgid) täitmine. Juhatusele kinnitab eesmärgid ja nende täitmist hindab nõukogu lähtudes tasustamiskomitee ettepanekutest kord aastas, vastava majandusaasta aruande kinnitamisel. Tulenevalt riigivaraseaduses kehtestatud piirangust pikaajalised preemiasüsteemid Tallinna Sadamal puuduvad ja olemasolev lühiajaline preemiasüsteem ei ole seotud Tallinna Sadama aktsiatega.
AASTAARUANNE 2024 Tasustamisaruanne 74 Ülevaade juhatuse liikmetele 2024. aasta eest arvestatud tasudest tuhandetes eurodes Volituste periood Põhitasu Tulemustasu Muud hüvitised KOKKU Püsitasu osakaal Valdo Kalm, juhatuse esimees 01.03.2016–28.02.2027 160 51 23 234 68% Margus Vihman, juhatuse liige, kommertsjuht 01.11.2016–31.10.2027 125 40 21 186 67% Andrus Ait, juhatuse liige, finantsjuht 21.02.2022–20.02.2027 111 36 15 162 69% Rene Pärt, juhatuse liige, äriarenduse juht 01.05.2024–30.04.2029 62 23 23 109 57% KOKKU 458 150 82 690 65% Juhatuse liikmele makstava lisatasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud riigivaraseaduse §86 lg-tes 2 ja 3. Sellest tulenevalt ei või Tallinna Sadama juhatuse liikmele makstava lisatasu suurus kokku ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu ja lahkumishüvitis juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtivat kolme kuu tasu. Täiendava tasu määramise alused ja tasu suurus peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama vastava perioodi eesmärkide täitmist, ettevõttele loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Seisuga 31.12.2024 on Tallinna Sadamal kehtivate teenistuslepingute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele mõjuva põhjuseta tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu juhatuse liikmetasu ulatuses. Juhatuse liikmetel on õigus saada tagasikutsumise korral hüvitist vaid juhul, kui Tallinna Sadam lõpetab teenistuslepingu mõjuva põhjuseta, st kohustuste rikkumisel juhatuse liikmele hüvitist ei maksta. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul 50% ulatuses juhatuse liikme tasust. Kontserni tütarettevõtete ja sidusettevõtete nõukogude töös osalemise eest juhatuse liikmetele tasu ei maksta. Vastavalt Tallinna Sadama nõukogu 12.02.2024 otsusele makstakse juhatuse liikmetele tulemustasu 3,84 kordse juhatuse liikme kuutasu ulatuses 2024. aastaks seatud ees- märkide täitmise eest ehk 96% võimalikust tulemustasu määrast (s.o neljakordne juhatuse liikme kuutasu). Rene Pärdile, kes asus juhatuse liikme kohustusi täitma 2024. aastal, makstakse tulemustasu vastavalt juhatuse liikmena töötatud ajale, millele liidetakse tulemustasu perioodil 01.01.2024–30.04.2024 äriarenduse juhina töötamisel täidetud eesmärkide eest. Kontserni peaeesmärkidest (müügitulu, korrigeeritud EBITDA, klientide rahulolu, aktsia aastane tulumäär ja olulisemate projektide elluviimine, sh kestliku arengu projektid) täideti 56% (max 60%) ja juhatusele seatud individuaalsetest alameesmärkidest (strateegia elluviimine, kasvuprojektide algatamine ja töötajate pühendumusindeksi taseme hoidmine) 40% (max 40%) ehk kokku täideti 96% seatud eesmärkidest. Tulemustasu makstakse juhatuse liikmetele välja pärast kontserni 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamist nõukogu poolt. 2024. aastal juhatuse liikmetelt muutuva iseloomuga tasusid tagasi ei nõutud ja tasustamine toimus kehtivate tasustamispõhimõtete alusel eranditeta.
AASTAARUANNE 2024 Tasustamisaruanne 75 Korrigeeritud EBITDA (mln EUR) Täistööajaga töötaja keskmine tasu CFO kuni 10.2021 (Marko Raid) CFO alates 02.2022 (Andrus Ait) CCO (Margus Vihman) CBDO alates 05.2024 (Rene Pärt) CEO (Valdo Kalm) 300 250 200 150 100 50 0 100 75 60 45 30 15 0 tasu, tuh EUR 2020 2021 2022 2023 2024 EBITDA, mln EUR Aasta tasude * ja tulemuslikkuse võrdlus * Graafikul on tekkepõhiste tasudena esitatud põhitasu ja tulemustasu. Täistööajaga töötaja keskmise tasu arvestus lähtub emaettevõtte töötajate tasust. 149 134 191 49 33 150 190 120 56 27 174 122 137 54 24 58 142 116 111 23 53 211 147 165 86 32
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 77 tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 7 17 213 29 733 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 7 22 000 0 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 12 512 12 118 Varud 695 550 Muu käibevara kokku 52 420 42 401 Müügiootel põhivara 11 4 190 0 Käibevara kokku 56 610 42 401 Põhivara Investeeringud sidusettevõttesse 9 2 664 2 177 Muud pikaajalised nõuded 8 0 163 Kinnisvarainvesteeringud 10 14 069 14 069 Materiaalne põhivara 11 554 280 545 271 Immateriaalne põhivara 12 2 238 2 083 Põhivara kokku 573 251 563 763 Varad kokku 629 861 606 164 tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 01.01.2023 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlakohustised 17 12 185 15 831 Eraldised 14 1 771 1 311 Sihtfinantseerimine 18 22 146 7 344 Maksuvõlad 16 906 876 Võlad tarnijatele ja muud võlad 15 7 780 9 492 Lühiajalised kohustised kokku 44 788 34 854 Pikaajalised kohustised Võlakohustised 17 172 650 157 566 Sihtfinantseerimine 18 31 995 33 075 Muud võlad 15 2 815 3 010 Pikaajalised kohustised kokku 207 460 193 651 Kohustised kokku 252 248 228 505 OMAKAPITAL Aktsiakapital 263 000 263 000 Ülekurss 44 478 44 478 Kohustuslik reservkapital 23 304 22 858 Jaotamata kasum 46 831 47 323 Omakapital kokku 19 377 613 377 659 Kohustised ja omakapital kokku 629 861 606 164 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 78 tuhandetes eurodes Lisa 2024 2023 Müügitulu 3, 20 119 587 116 646 Muud tulud 22 1 737 2 208 Tegevuskulud 21 –40 427 –41 403 Finantsvarade väärtuse langus –805 –1 145 Tööjõukulud 21 –25 722 –25 214 Põhivara kulum ja väärtuse langus 11 –24 833 –25 389 Muud kulud –389 –1 073 Ärikasum 29 148 24 630 FINANTSTULUD JA -KULUD Finantstulud 900 1 237 Finantskulud 23 –8 257 –7 435 Finantstulud ja -kulud kokku –7 357 –6 198 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 9 487 435 Kasum enne tulumaksustamist 22 278 18 867 Tulumaksukulu 19 –3 125 –2 985 Perioodi kasum 19 153 15 882 Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) 19 0,07 0,06 Konsolideeritud koondkasumiaruanne
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 79 tuhandetes eurodes Lisa 2024 2023 Kaupade või teenuste müügist laekunud raha 126 612 124 344 Muude tulude eest laekunud raha 45 272 Maksed tarnijatele –50 431 –52 911 Maksed töötajatele ja töötajate eest –23 864 –24 165 Maksed muude kulude eest –304 –317 Makstud tulumaks dividendidelt 19 –3 325 –3 264 Äritegevusest laekunud raha 48 733 43 959 Materiaalse põhivara soetamine 26 –38 981 –17 946 Immateriaalse põhivara soetamine 26 –599 –799 Materiaalse põhivara müük 17 28 Saadud põhivara sihtfinantseerimisest 15 317 0 Saadud dividendid 9 0 357 Saadud intressid 804 1 179 Üle 3–kuulise tähtajaga deposiitide netomuutus 7 –22 000 0 Investeerimistegevuses kasutatud raha –45 442 –17 181 Võlakirjade lunastamine 17 –7 650 –7 650 Saadud laenud 17 30 000 0 Saadud laenude tagasimaksed 17 –10 466 –8 266 Makstud dividendid 19 –19 000 –19 012 Makstud intressid 17 –8 655 –6 494 Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed –40 –10 Finantseerimistegevuses kasutatud raha –15 811 –41 432 Rahavoog kokku –12 520 –14 654 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 29 733 44 387 Raha ja raha ekvivalentide muutus –12 520 –14 654 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 17 213 29 733 Konsolideeritud rahavoogude aruanne
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 80 tuhandetes eurodes Lisa Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Emaettevõtja omanike osa omakapitalist kokku Omakapital seisuga 31.12.2022 263 000 44 478 22 115 51 383 380 976 Perioodi kasum 0 0 0 15 882 15 882 Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 15 882 15 882 Väljakuulutatud dividendid 19 0 0 0 –19 199 –19 199 Kokku tehingud omanikega 0 0 0 –19 199 –19 199 Reservkapitali suurendamine 0 0 743 –743 0 Omakapital seisuga 31.12.2023 263 000 44 478 22 858 47 323 377 659 Perioodi kasum 0 0 0 19 153 19 153 Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 19 153 19 153 Väljakuulutatud dividendid 19 0 0 0 –19 199 –19 199 Kokku tehingud omanikega 0 0 0 –19 199 –19 199 Reservkapitali suurendamine 0 0 446 –446 0 Omakapital seisuga 31.12.2024 263 000 44 478 23 304 46 831 377 613 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 1 81 Kontserni tütarettevõtted seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 Tütarettevõte Asukoht Osalus (%) 2024 Osalus (%) 2023 Põhitegevusala OÜ TS Shipping Eesti Vabariik 100 100 Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica OÜ TS Laevad Eesti Vabariik 100 100 Siseriikliku üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega Lisa 1. Üldine informatsioon AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 31.12.2024 lõppenud majandusaasta konsoli- deeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord- tüüpi sadamana, üleveoteenuse korraldamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine. Kontsernile kuulub neli sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam ja Paldiski Lõunasadam osutavad peamiselt kauba- veoga seotud sadamateenuseid. Ettevõttel on ka 51%line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Emaettevõte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik . ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Kliima- ministeeriumi kaudu). Juhatus kiitis käesoleva raamatupidamise aastaaruande avalikustamise heaks 18.03.2025. Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale äriseadustikule peab käesoleva majandusaasta aruande heaks kiitma ka nõukogu ja selle peavad kinnitama aktsionärid. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne kinnitamata jätta ning nõuda uue aruande koostamist.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 82 Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted Arvestuse alused Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis sisaldab 31.12.2024 lõppenud majandusaasta finantsinformatsiooni, on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (EL). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist; erandiks on teatud finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega kooskõlas oleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kasutama eeldusi, mis mõjutavad rakendatavaid arvestusmeetodeid ning kajastatud varade ja kohustiste ning tulude ja kulude bilansilisi väärtusi. Hinnangud ja nendega seotud eeldused tuginevad ajaloolisele kogemusele ning mitmetele muudele asjakohastele teguritele, mille alusel tehakse otsuseid varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste kohta, ning mis ei tulene otseselt muudest allikatest. Tegelikud tulemused võivad kujuneda hinnangutest erinevateks. Juhatus vaatab hinnanguid regulaarselt üle ja hinnangutes toimunud muutusi kajastatakse edasiulatuvalt või perioodis, mida hinnangu muutus puudutab. Olulisemad juhtkonna hinnangud on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 83 Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2024. IAS 1 muudatused: „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks — jõustumiskuupäeva edasilükkamine” (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Need muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad kasutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused võlgade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instrumentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. Kontserni hinnangul standardi esmakordne rakendamine ei avaldanud kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Muudatused standardis IAS 7 Rahavoogude aruanne ja IFRS 7 Finantsinstrumendid: Avalikustatav teave: Tarnija finantskokkulepped (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Vastuseks finantsaruannete kasutajate murele rahastamiskokkulepete ebapiisava või eksitava avalikustamise pärast andis IASB 2023. aasta mais välja IAS 7 ja IFRS 7 muudatused, et nõuda avalikustamist ettevõtte tarnijate finantskokkulepete (supplier finance arrangement) kohta. Need muudatused nõuavad ettevõtete tarnijate finantskokkulepete avalikustamist, mis võimaldaks finantsaruannete kasutajatel hinnata nende kokkulepete mõju ettevõtte kohustustele ja rahavoogudele ning ettevõtte likviidsusriskile. Täiendavate avalikustamisnõuete eesmärk on suurendada tarnijate finantskokkulepete läbipaistvust. Muudatused ei mõjuta kajastamise ega mõõtmise põhimõtteid, vaid ainult avalikustamisnõudeid. Kontserni hinnangul standardi esmakordne rakendamine ei avaldanud kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 84 Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2025 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt. IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused: „Finantsinstrumentide klassifitseerimise ja mõõtmise muudatused“ (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 30. mail 2024 andis IASB välja IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused, et: (a) täpsustada teatud finantsvarade ja -kohustiste kajastamise ja kajastamise lõpetamise kuupäeva, koos uue erandiga osade finantskohustiste puhul, mis arveldatakse elektroonilise rahaülekandesüsteemi kaudu; (b) täpsustada ja lisada täiendavaid juhiseid hindamaks, kas finantsvara vastab ainult põhiosa ja intresside tasumise (SPPI) kriteeriumile; (c) lisada uut avalikustatavat teavet teatavate instrumentide kohta, mille lepingulised tingimused võivad muuta rahavoogusid (näiteks mõned instrumendid, mille omadused on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise (ESG) eesmärkide saavutamisega); ja (d) ajakohastada avalikustatavat teavet omakapitaliinstrumentide kohta, mis on määratletud õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi (FVOCI). Kontserni hinnangul võivad muudatused mõjutada esmakordsel rakendamisel raamatupidamise aruannet täiendava avalikustatava teabe osas. IFRS 18 Esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 2024. aasta aprillis andis IASB välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikustamise kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud: • kasumiaruande struktuuriga; • kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad); ja • täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt. IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele. Kontserni hinnangul võivad muudatused mõjutada esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruannet täiendava avalikustatava teabe osas.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 85 Konsolideeritud aruannete koostamine Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab ASi Tallinna Sadam ja selle tütarettevõtete finantsnäitajaid rida-realt konsolideerituna. Investeeringud sidusettevõtetesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Müügitulu Kontsern kajastab müügitulu hetkel, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingukohustuste täitmise ajal), st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. Kontsernil puuduvad kliendilepingud, kus periood klientidele lubatud teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. Kontserni kliendilepingute alusel kajastatava müügitulu peamised liigid on järgmised: • Laevatasud • Kaubatasud • Reisijatasud • Elektrienergia müük • Üleveoteenuste müük • Muude teenuste müük Müügitulu kajastamise aluseks on kliendilepingutes sätestatud tasu, millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Laevatasud Laevatasusid arvestatakse ja kogutakse kas pärast iga sadamakülastust või kaks korda kuus järgmiselt: • tonnaažitasu arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest; • jäätmetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest eraldi, reisilaevadel ühe külastuse eest ööpäevas; • sildumistasu arvestatakse iga sildumisoperatsiooni eest laeva kogumahutavuse alusel. Sadamakülastuseks loetakse laeva saabumist ükskõik millisesse kontsernile kuuluvasse sadamasse. Tasusid arvutatakse iga sadamakülastuse eest. Tonnaažitasu võetakse klientidelt, st laevafirmadelt, laeva ükskõik millisesse kontsernile kuuluvasse sadamasse sisenemise ja kai kasutamise (tonnaažiteenuse) eest. Jäätmete vastuvõtu ja sildumisteenuseid osutatakse jäätme- ja sildumistasude eest. Kliendileping võib sisaldada laeva sõiduplaani, milles on sadamakülastuste arv ette kindlaks määratud, või olla ühekordne, laeva juhukülastuseks sõlmitud leping. Tonnaažiteenus ning jäätmete vastuvõtu teenus ja sildumisteenus, juhul kui need valitakse, moodustavad eraldi toimingukohustused. Lisaks teeb kontsern teatud liiki laevadele mahupõhiseid tonnaažiteenuse allahindlusi vastavalt nende kalendriaasta vältel kogunenud sadamakülastuste arvule. Sellised mahupõhised allahindlused annavad kliendile õiguse osta tulevikus (ent mitte kauem kui kalendriaasta lõpuni) soodushinnaga täiendavaid tonnaažiteenuseid, andes seega kliendile olulise õiguse. Seetõttu sisaldab iga sadamakülastus, mis lisandub kogunevale sadamakülastuste arvule ja võimaldab edaspidi tonnaažiteenuse allahindlust saada, kaht kuni nelja toimingukohustust: (1) tonnaažiteenus, (2) kliendile tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse andmine, (3) jäätmete vastuvõtu teenus (kui see on valitud) ja (4) sildumisteenus (kui see on valitud).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 86 Kaubatasude muutuva osa hindamiseks kasutab kontsern kõige tõenäolisema summa meetodit. Kõige tõenäolisema summa mõõtmisel lähtutakse lepingutes kokkulepitud minimaalsetest kaubamahtudest ning tegelikest ja oodatavatest kaubamahtudest, mis eeldab juhtkonnalt hinnangute ja otsuste tegemist. Hinnangud on keerulised, kuna kaubamahud on kõikuvad. Muutuvate tasude hinnanguid uuendatakse igal bilansipäeval. Kuna kaubaoperaatorid saavad ja tarbivad infrastruktuurile ligipääsu samaaegselt, kajastatakse kaubatasude pealt teenitavat tulu aja jooksul, kasutades ajapõhist toimingu- kohustuse täitmise edenemise mõõtmist, kuna kliendid saavad infrastruktuurile ligipääsust tulenevaid hüvesid kasutada võrdses ulatuses kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Reisijatasud Reisijatasu võetakse sadama kaudu laevale minevatele ja laevalt tulevatele reisijatele teenuste osutamise eest, sh reisiterminalide, ühendusgaleriide, liiklusalade jm sarnase kasutamise eest. Tasu maksab klient, st reisilaeva operaator, tegeliku reisijate arvu alusel (alla 12-aastased reisijad on reisijatasust vabastatud). Reisijatasude arvestamise aluseks on avalik hinnakiri, kus on fikseeritud tasumäärad, ja tasu kogutakse kas pärast laeva iga sadamakülastust või kaks korda kuus. Reisijatasu tulu kajastatakse selle aja jooksul, mille vältel kliendile teenust osutatakse (kui kliendid sadamasse saabuvad või sealt lahkuvad), mis tavaliselt toimub ühe päeva jooksul. Elektrienergia müük Kontsern teenib tulu elektrienergia ja võrguteenuste müügist. Tasusid elektrienergia ja võrguteenuste müügi eest kogutakse kord kuus, tarbimiskuule järgneval kuul. Hind kehtestatakse tarbitava elektri mõõtühiku kohta. Kuna kliendid saavad ja tarbivad võimaldatavaid hüvesid samaaegselt, siis teenuse osutamine toimub aja jooksul. Kuna kontsern vastutab klientidele elektri tarnimiseks vajaliku elektrivõrgu hooldamise eest ja võib omal äranägemisel võrguteenuse hindu määrata, siis tegutseb kontsern nende teenuste osutamisel käsundiandjana. Kui laev teeb juhukülastuse või külastab sadamat kokkulepitud sõiduplaani alusel, ent ilma õiguseta saada edaspidi mahupõhist tehinguhinna soodustust, põhineb tehinguhind avalikel või kokkulepitud hindadel ja tingimustel ning see jaotatakse tervikuna tonnaažiteenusele selle eraldiseisva müügihinna alusel. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada edaspidi mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Hinnangut iga laeva sadamakülastuste koguarvu kohta uuendatakse igal bilansipäeval. Tonnaažiteenuse müügitulu kajastatakse selle aja jooksul, mil laevad iga sadamakülastuse ajal kaid kasutavad, kasutades ajapõhist toimingukohustuse täitmise edenemise mõõtmist, kuna klient saab tonnaažiteenusest tulenevaid hüvesid võrdses ulatuses kogu sadama- külastuse vältel. Ka jäätmete vastuvõtu teenuse ja sildumisteenuse müügitulu kajastatakse selle aja jooksul, mil vastavaid teenuseid osutatakse. Tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse andmisest tulenevat müügitulu kajastatakse selle aja jooksul, mil õigusi kasutatakse ja kliendid soodushinnaga tonnaažiteenuseid tarbivad. Kaubatasud Kaubatasu võetakse sadama üldinfrastruktuuri kasutamise eest. Kliendilepingud, st lepingud kaubaoperaatoritega, sõlmitakse tavaliselt 20–50 aastaks, kuid periood võib olla ka pikem. Kaubatasu arvestatakse ja kogutakse tavaliselt kord kuus kaubaoperaatori poolt aruandeperioodil ümberlaaditud kaubakoguste alusel. Kontserni toimingukohustuseks on tagada kaubaoperaatorile lepingu kehtivusaja jooksul ligipääs sadama infrastruktuurile ning võimalus seda kasutada. Toimingukohustus koosneb reast eristatavatest teenustest, mida käsitletakse lepingu kehtivusaja jooksul ühe toimingu- kohustusena. Iga kliendi kaubatasust tulenevat müügitulu arvutatakse lepingus sätestatud kauba ümberlaadimise määra(de) alusel, mis tavaliselt väheneb (vähenevad) vastavalt kaubaoperaatori poolt kalendriaasta vältel ümberlaaditud kauba mahule. Kaubaoperaatorite koostöölepingutes on üldjuhul sätestatud ka minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse kaubamahu alusel arvestatud kaubatasu.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 87 Laevade prahitasu Prahitulu saadakse nn time charter- ehk kindla perioodiga prahilepingute alusel, milles on fikseeritud prahtimise (laeva väljarentimise) periood ja selle eest saadav tasu (tavaliselt fikseeritud päevamäär). Laevade väljaprahtimisest saadavat tulu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt. Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus Kontserni sihtfinantseerimise tulu sisaldab muuhulgas ühistranspordi toetust, mida saadakse reisiparvlaevade opereerimise eest vastavalt sõitjateveo avaliku teenindamise lepingus fikseeritud tasumääradele, millest on maha arvestatud piletimüügitulu (kirje „Üleveoteenuste müük — piletitulu“). Valitsuse makstav ühistranspordi toetus koosneb fikseeritud tasu komponentidest ja reisitasu komponendist, mis kokku moodustavad sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu kogutasu. Fikseeritud komponente kajastatakse sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu perioodi vältel lineaarselt ning reisitasu komponenti kajastatakse perioodi vältel tehtud tegeliku reiside arvu alusel. Arvestusperioodil reisija- ja/ või sõidukipiletite müügist teenitud tulu arvestatakse sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu kogutasust maha ning vahe makstakse välja ja kajastatakse ühistranspordi toetusena (sihtfinantseeringuna). Finantsinstrumendid Finantsvarasid ja -kohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui mõnest kontserniüksusest saab instrumendi lepinguline osapool. Esmasel kajastamisel mõõdetakse finantsvarasid ja -kohustisi nende õiglases väärtuses. Kui finantsvara või -kohustist ei ole liigitatud õiglases väärtuses läbi koondkasumiaruande mõõdetavaks, siis selle omandamise või emiteerimisega otseselt seotud tehingukulutused kas lisatakse selle esmasele õiglasele väärtusele (vara puhul) või arvatakse selle õiglasest väärtusest maha (kohustise puhul). Tehingukulutused, mis on otseselt seotud finantsvarade ja -kohustistega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi koondkasumiaruande, kajasta- takse koheselt kasumis või kahjumis. Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektri- võrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Tuludesse kandmata liitumistasude osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Üleveoteenuste müük — piletitulu Kontsern teenib tulu enda opereeritavate siseriiklike reisiparvlaevaliinide piletimüügist. Tasu laekub piletite müümisel (nende klientide puhul, kes ei osta pileteid krediidilimiidi või ettemaksu arvelt), ettemaksu laekumisel või kord kuus (pileti alusel reisiparvlaeva teenuse kasutamisele järgneval kuul). Piletihinnad määrab Eesti riik ning need on fikseeritud. Mahupõhiseid ega muid soodustusi klientidele ei pakuta. Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse kliendilepingutest tuleneva kohustisena ja kajastatakse lühiajaliste kohustiste all saadud ettemaksena. Tulu täiendavatest teenustest (e-pileti info saatmine SMS-iga, piletite tagastamine jms teenused) kajastatakse siis, kui teenus on osutatud. Tulu muudest allikatest Renditulu Renditulu teenitakse kasutusrendilepingutest ja kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt. Rendituluna käsitletakse hoonestusõiguse tasusid ja mitteeluruumide renti.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 88 Finantskohustised Kõiki finantskohustisi (võlad tarnijatele ja muud võlad ning võlakohustised) mõõdetakse esmasel kajastamisel õiglases väärtuses ja hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, või õiglases väärtuses läbi koondkasumiaruande (intressivahetuslepingute negatiivne väärtus). Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on bilansipäevale järgneva 12 kuu jooksul või kontsernil puudub tingimusteta ühepoolne õigus lükata kohustise tasumist edasi hilisemaks kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval lepingutingimuste rikkumise tõttu koheselt sisse nõuda. Varud Varusid mõõdetakse soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Soetusmaksumuse määramiseks kasutatakse FIFO-meetodit (varude realiseerimist kajastatakse nende soetamise järjekorras). Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on näidatud soetusmaksumuse meetodil, see tähendab soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Kinnisvarainvesteeringutena kajastatud maad ei amortiseerita. Finantsvarad Finantsvarade väärtuse langus Kontsern moodustab reservi korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavatesse võlainstrumentidesse tehtud investeeringute ja rendinõuete eeldatava krediidikahjumi (Expected Credit Loss) katteks. Finantsinstrumendi eeldatava krediidikahjumi summat uuendatakse igal aruandekuupäeval, et see peegeldaks pärast instrumendi esmast kajastamist toimunud krediidiriski muutusi. Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete ja rendinõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit (vt lisa 4). Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest sündmustest: • emitendi või deebitori olulised finantsraskused; • lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine või tähtajaks tasumata jätmine; • deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema finantsraskustega seotud majanduslikel või lepingulistel põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud; • deebitori pankrot või muu finantsalane restruktureerimine või • finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tõttu. Eelnevast sõltumata loeb kontsern kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, miks sellest pikem maksetähtaja ületamine on põhjendatud. Mahakandmise põhimõtted Kontsern kannab finantsvara maha, kui ilmneb teave selle kohta, et tehingu vastaspoolel on tõsiseid rahalisi raskusi või finantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke väljavaateid, nt kui tehingu vastaspoole suhtes on kuulutatud välja likvideerimismenetlus või pankrot ja kontserni juhtkonna hinnangul on summade laekumine ebatõenäoline. Kui vara on maha kantud, võib kontsern siiski jätkata võla sissenõudmist, kasutades selleks oma võlgade sissenõudmisprotseduuridest tulenevaid meetmeid ning vajadusel ka õigusnõustajate abi. Laekunud maha kantud summad kajastatakse koondkasumiaruandes.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 89 Materiaalne põhivara Soetusmaksumus Kontserni materiaalse põhivara koosseisus olevate laevade (jäämurdja ja reisiparvlaevad) kasuliku eluea jooksul tuleb regulaarselt (tavaliselt iga 2,5–5 aasta tagant) läbi viia suuremahulisi remonttöid (kuivdoki kulutusi). Laevade kajastamisel kasutatakse komponendiarvestust, mille kohaselt nii algselt kui ka edaspidi (a) tuvastatakse mittefüüsiline kuivdoki kulutuste komponent (b) hinnatakse mittefüüsilise komponendi soetusmaksumust (kui võimalik, siis lähtudes jooksvatest turuhindadest), (c) amortiseeritakse mittefüüsilist komponenti selle kasuliku eluea jooksul alusvarast eraldi (s.o kuivdoki komponenti laevast kui tervikust eraldi) ja (d) uue kuivdoki toimumisel kantakse varasem mittefüüsilise komponendi bilansiline väärtus maha ja võetakse arvele uus mittefüüsiline kuivdoki komponent. Kulum Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest on maha lahutatud lõppväärtus lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Laevade väärtuseks ekspluatatsiooniea lõppedes (lõppväärtuseks) loetakse vanametalli väärtus. Lähtudes juhtkonna hinnangust ja tuginedes laevandussektori üldisele praktikale, peetakse laevade puhul eraldi arvestust kahe olulise erineva elueaga komponendi üle: laev ise ja sellest eraldi osana kuivdoki kulutused. Kontsernis kasutatavad põhivara eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: • Kaid 10–50 aastat • Akvatooriumi süvendusalad 20 aastat • Hooned ja muud rajatised 5–50 aastat • Masinad ja seadmed 3,3–10 aastat • Laevad 10–25 aastat • Kapitaliseeritud kuivdoki kulud 2,5–5 aastat • Muu materiaalne põhivara 2–10 aastat Maad ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Kontsernis kasutatava immateriaalse põhivara (arvutiprogrammid) eeldatav kasulik eluiga on 5 aastat. Mittefinantsvarade väärtuse langus Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb mittefinantsvarade võimalikule väärtuse langusele esinevaid asjaolusid. Võimalikule väärtuse langusele viitavate asjaolude hindamisel võetakse arvesse nii välistest kui ka sisemistest informatsiooniallikatest saadud teavet, sealhulgas olulisi muutusi maailmaturul ja nende seoseid naaberriikide, nt Venemaa ja Soome, poliitilise keskkonnaga, olulisi muutusi rahvusvahelises naſta ja muu vedellastiga, samuti puistlastiga, kauplemises, olulisi muutusi turismiturul ja olulisi muutusi ilmastiku tingimustes, mis võivad mõjutada kontserni multifunktsionaalse jäämurdja kasutamist. Mittefinantsvarade hulka kuuluvad materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad. Hinnatakse kas üksiku vara või vararühma (raha teeniva üksuse) väärtuse langust. Raha teeniv üksus on väikseim eristatav vararühm, millest tulenevad muudest varadest või vararühmadest suhteliselt sõltumatud raha laekumised. Kui esineb vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid, hinnatakse vara kaetavat väärtust ja võrreldakse seda vara finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise jääkmaksumusega. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse diskonteeritud rahavoogude prognoose, mis põhinevad finantshinnangutel, mida juhatus läbi vaatab ja mis tehakse perioodi kohta, mis vastab vara eeldatavale elueale, ent tavapäraselt ei ületa 50 aastat. Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tuleneva kahjumi summa jaotatakse proportsionaalselt olulisematele üksuse põhivaraobjektidele, nii et nende väärtus ei langeks allapoole nende õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused. Vara väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kuluna perioodil, mil see tekib. Igal aruandekuupäeval hinnatakse eelnevatel perioodidel kaetavale väärtusele alla hinnatud varasid, et tuvastada, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et kajastatud kahjum vara väärtuse langusest enam ei eksisteeri või on vähenenud. Vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamist kajastatakse koondkasumiaruandes põhivara väärtuse languse kulu vähendusena.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 90 Ettevõtte tulumaks Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär oli kuni 31.12.2024 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustas 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendus regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära rakendati dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületanud viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimis- telt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksu- kuluta. Maksuvabastuse eelduseks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada üleminekusätet. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis edasilükkunud tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütar- ja sidusettevõtete omandamisjärgselt jaotamata kasumilt ja muude reservide omandamisjärgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et ajutine erinevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat ning saab vajadusel blokeerida sidusettevõtte AS Green Marine kasumi jaotamise otsuseid, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuste investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtete või sidusettevõtte AS Green Marine kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Sihtfinantseerimine Materiaalse põhivara sihtfinantseerimine Varade soetamise sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise tulevaste perioodide ettemakstud tuluna (kohustisena), mis kantakse vara kasuliku eluea jooksul süstemaatilisel alusel tulusse. Sihtfinantseerimise abil soetatud varad võetakse esmalt arvele nende täielikus soetusmaksumuses (st brutomeetodil). Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis kantakse muudesse tuludesse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimise kohustised, mis tulenevad mitteamortiseeritavate varade (nt maa) soetamisest, kantakse tulusse, kui vara lõpuks kasutusest eemaldatakse või müüakse. Siseriikliku üleveoteenuse sihtfinantseerimine Siseriikliku üleveoteenuse osutamiseks saadavat ühistranspordi toetust ehk sihtfinantseeri- mist kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes real „Müügitulu“. Sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu kohaselt makstakse kontsernile välja lepingu alusel arvestatud müügitulu ja piletimüügitulu vahe. Kuna muid tingimusi peale üleveoteenuse osutamise ei ole, kajastatakse arvestatud sihtfinantseerimine tuluna. Siseriikliku üleveoteenuse sihtfinatseerimise tulu kajastamise põhimõtted on kirjutatud samas lisas alapealkirjaga „Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus“.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 91 Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes raha kassas, arvelduskontode jääke, rahalisi vahendeid, mis ei ole rahaveo või muude maksete vahendajate kaudu veel arvelduskontole jõudnud ja kuni kolmekuulisi tähtajalisi hoiuseid alates nende omandamise kuupäevast. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud otsemeetodit. Tehingud seotud osapooltega Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmeid ning nende lähedasi pereliikmeid, eespoolmainitud isikute kontrolli või olulise mõju all olevaid ettevõtteid, sidusettevõtteid, valitsusasutusi ja Eesti Vabariigi valitseva, olulise või kaudse mõju all olevaid äriühinguid.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 92 Lisa 3. Tegevussegmendid Teenused, mille müügitulu moodustab segmentide müügitulu Kontserni tegevuse korraldus ja juhtimine lähtub peamistest tegevusvaldkondadest. Ettevõtte kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja kasutab ressursside jaotamise otsuste tegemiseks ja segmentide tulemuste hindamiseks eeskätt kontserni peamiste tegevusvald- kondade teavet. Kontserni kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja on kontserni juhatus. Erinevaid segmente ei ole avalikustatavate segmentide esitamiseks summeeritud. Kontserni IFRS 8 määratlusele vastavad avalikustatavad segmendid on järgmised: • reisisadamad; • kaubasadamad; • reisiparvlaevad; • muu. Reisisadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist kontserni reisijate teenindamisele keskendunud sadamates — Vanasadamas ja Saaremaa sadamas. Kontsern osutab sadamateenuseid landlord-tüüpi sadamana (kontsern omab maad, millel ta tegutseb). Segmendi müügitulu sisaldab märgitud sadamate kogu müügitulu, millest olulisema osa moodustavad reisi- ja kruiisilaevadelt kogutavad laevatasud ning reisijatasud, mida kogutakse reisijate ja nende sõidukite teenindamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste kasutamise eest. Segmendi müügitulu sisaldab ka peamiselt reisijate ja reisilaevade teenindamisele keskendunud sadamate muid tulusid, nagu näiteks kinnisvara (kontori- ja äripindade) väljarentimisest teenitavat renditulu, kaubatasusid ning elektrienergia ja mitmesuguste muude teenuste müügist teenitavaid tulusid. Reisisadamate segmendi kulud hõlmavad peamiselt selle segmendi sadamate eespool kirjeldatud tulu genereerivate tegevustega seotud kulusid. Kulud sisaldavad ka segmendile jaotatud osa kontserni üldkuludest, mille jaotamise aluseks on segmendi müügitulu ja sadamategevuse valdkondade kogu müügitulu (reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi müügitulu summa) suhe. Kõik kontserni üldised tegevuskulud jaotatakse täielikult reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi vahel, kuna landlord-tüüpi sadamateenuste osutamine on kontserni peakontori (sadamapidaja) põhitegevus. Kaubasadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist kontserni kaupade käitlemisele keskendunud sadamates — Muuga sadamas, Paldiski Lõunasadamas. Kontsern osutab sadamateenuseid landlord-tüüpi sadamana (kontsern omab maad, millel ta tegutseb). Segmendi müügitulu sisaldab märgitud sadamate kogu müügitulu, millest olulisema osa moodustavad kaubalaevadelt kogutavad laevatasud, kaubaoperaatoritelt sadama infrastruktuuri kasutamise eest kogutavad kaubatasud ning kaubaoperaatoritelt ja teistelt klientidelt hoonestusõiguse lepingute ja rendilepingute alusel kogutavad renditulud. Segmendi müügitulu sisaldab ka reisijatasusid ning elektrienergia ja muude teenuste müügist teenitavaid tulusid. Kaubasadamate segmendi kulud hõlmavad peamiselt selle segmendi sadamate eespool kirjeldatud tulu genereerivate tegevustega seotud kulusid. Kulud sisaldavad ka segmendile jaotatud osa kontserni üldkuludest, mille jaotamise aluseks on segmendi müügitulu ja sadamategevuse valdkondade kogu müügitulu (reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi müügitulu summa) suhe. Kõik kontserni üldised tegevuskulud jaotatakse täielikult reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi vahel, kuna landlord-tüüpi sadamateenuste osutamine on kontserni peakontori (sadamapidaja) põhitegevus. Reisiparvlaevade segment hõlmab Eesti mandri ja kahe suurema saare, Saaremaa ja Hiiumaa, vahel reisiparvlaevadega osutatavat üleveoteenust, mida osutab kontserni tütarettevõte OÜ TS Laevad vastavalt riigiga sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingule (kokku teenindatakse kahte liini). Segmendi müügitulu sisaldab reisiparvlaeva teenuste lõpptarbijatele müüdavate piletite müügist teenitavat piletimüügitulu ja valitsuse toetust, mida makstakse ulatuses, milles piletimüügitulu ei kata sõitjateveo lepingus reisiparvlaevateenuste osutamise eest kokkulepitud tasu. Segmendi müügitulu sisaldab ka renditulu ja tulu muude teenuste osutamise eest, mida kogutakse rentnikelt, kes pakuvad reisiparvlaevade pardal reisijatele mõeldud äriteenuseid. Segmendi kulud hõlmavad kõiki kulusid, mis on seotud kahe liini opereerimiseks vajalike reisiparvlaevade omamise ja opereerimisega. Segmendi müügitulu ja tegevuse tulemused koosnevad teenust osutava tütarettevõte OÜ TS Laevad müügitulust ja tegevuse tulemustest. Reisiparvlaevade segmendile kontserni üldkulusid ei jaotata.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 93 Segment muu hõlmab tütarettevõtte OÜ TS Shipping tegevusvaldkonda, mis omab ja opereerib multifunktsionaalset jäämurdjat Botnica ja kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit/kahjumit sidusettevõttesse tehtud investeeringutelt. Segmendi müügitulud ja kulud sisaldavad OÜ TS Shipping müügitulusid ja kulusid. Sellele segmendile kontserni üldkulusid ei jaotata. Avalikustatavad segmendid rakendavad kontserniga ühesuguseid arvestusmeetodeid. Segmentide müügitulu sisaldab ainult müügitulu. Kontserni juhatusele segmentide tegevuse tulemuste kohta esitatavad näitajad on segmendi ärikasum ja segmendi korrigeeritud EBITDA. Segmendi ärikasum on kasum enne finantstulusid ja -kulusid (kokku), sidusettevõttesse tehtud investeeringutelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja tulumaksukulu. Segmendi korrigeeritud EBITDA on segmendi ärikasum enne kulumit, väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid ja saadud sihtfinantseerimise amortisatsiooni ning sisaldab sidus- ettevõttesse tehtud investeeringutelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit. Perioodi kasumiga võrreldes on segmendi korrigeeritud EBITDA perioodi kasum enne kulumit, väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, saadud sihtfinantseerimise amortisatsiooni, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ja tulumaksukulu.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 94 Segmentide müügitulu ja tegevuse tulemused tuhandetes eurodes 2024 Reisisadamad Kaubasadamad Reisiparvlaevad Muu Kokku Laevatasud 18 794 12 734 0 0 31 528 Kaubatasud 1 514 5 169 0 0 6 683 Reisijatasud 11 668 219 0 0 11 887 Elektrienergia müük 1 552 3 057 0 0 4 609 Üleveoteenuste müük — piletimüük 0 0 14 848 0 14 848 Muude teenuste müük 1 351 902 117 297 2 667 Kasutusrendi tulu 2 999 9 878 1 270 0 14 147 Laeva prahitasu 0 0 0 11 914 11 914 Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus 0 0 21 304 0 21 304 Segmendi müügitulu kokku * (lisa 20) 37 878 31 959 37 539 12 211 119 587 Segmendi korrigeeritud EBITDA 19 854 14 148 15 490 3 642 53 134 Põhivara kulum –7 663 –8 553 –5 505 –2 612 –24 333 Kahjum vara väärtuse langusest (lisad 11, 12) 0 –245 –255 0 –500 Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 18) 581 753 0 0 1 334 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 0 0 0 –487 –487 Segmendi ärikasum 12 772 6 103 9 730 543 29 148 Finantstulud ja -kulud kokku –7 357 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 487 Tulumaksukulu (lisa 19) –3 125 Perioodi kasum 19 153 * Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda reisisadamate ja kaubasadamate segmentidevahelist müügitulu vastavalt summas 185 tuh eurot ja 2 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 95 Segmentide müügitulu ja tegevuse tulemused tuhandetes eurodes 2023 Reisisadamad Kaubasadamad Reisiparvlaevad Muu Kokku Laevatasud 19 072 12 353 0 0 31 425 Kaubatasud 1 568 4 889 0 0 6 457 Reisijatasud 11 284 200 0 0 11 484 Elektrienergia müük 1 370 3 137 0 0 4 507 Üleveoteenuste müük — piletimüük 0 0 14 729 0 14 729 Muude teenuste müük 1 315 547 86 185 2 133 Kasutusrendi tulu 2 924 9 625 1 178 0 13 727 Laeva prahitasu 0 0 0 11 544 11 544 Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus 0 0 20 640 0 20 640 Segmendi müügitulu kokku * (lisa 20) 37 533 30 751 36 633 11 729 116 646 Segmendi korrigeeritud EBITDA 19 590 11 257 15 304 3 019 49 170 Põhivara kulum (lisad 11, 12) –7 819 –8 505 –5 504 –2 634 –24 462 Kahjum vara väärtuse langusest (lisad 11, 12) –596 –243 –74 –14 –927 Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 18) 574 710 0 0 1 284 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 0 0 0 –435 –435 Segmendi ärikasum 11 749 3 219 9 726 –64 24 630 Finantstulud ja -kulud kokku –6 198 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 435 Tulumaksukulu (lisa 19) –2 985 Perioodi kasum 15 882 * Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda reisisadamate ja kaubasadamate segmentidevahelist müügitulu vastavalt summas 257 tuh eurot ja 8 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 96 Lisa 4. Finantsriskide juhtimine Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (sh rahavoogude intressi- määra risk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab vähendada võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele. Riskijuhtimist teostavad kontserni vastavad spetsialistid juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtete alusel. Juhatus sätestab kirjalikult üldised riskijuhtimise põhimõtted ning samuti spetsiifilisi riskivaldkondi puudutavad korrad. Tururisk Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood on volatiilsed tulevikus valuutavahetuskursi muutuste tõttu. Kontsernil puuduvad olulised kohustised ja nõuded muudes valuutades peale oma arvestusvaluuta (euro). Kõik tasumata pikaajalised võlakohustised on samuti noteeritud eurodes. 2024. aastal toimus 97,11% laekumistest (2023: 95,8%) ja 98,67% väljaminekutest (tegevuskulud, investeeringud, finantskulud jms) (2023: 98,1%) eurodes. Kuna peaaegu kõik laekumised ja väljaminekud toimuvad eurodes ja võlakohustised on fikseeritud eurodes, võib öelda, et valuutarisk ei avalda kontserni tegevusele olulist mõju. Hinnarisk Seisuga 31.12.2024 ega eelneval perioodil ei olnud kontserni finantsseisundi aruandes kajastatud finantsinvesteeringuid omakapitaliinstrumentidesse, mis põhjustaksid kontsernile finantsinstrumentidest tulenevaid turuhinnariske. Intressimäära risk Kontserni intressimäära risk tuleneb pikaajalistest ujuva intressimääraga võlakohustistest. Seisuga 31.12.2024 ega võrdlusperioodil ei ole võlakohustiste intressimäär tuletistehingute abil fikseeritud. Seega on intressimäära riskile avatud 100% võlakohustistest. Kontserni juhtkonna hinnangul suudab kontserni rahavoog erakordsed intressimäära kõikumised üle elada ning kontsern suudab riski kanda ka ilma tuletistehinguteta. Kontserni intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju kontserni kasumile turuintressimäära hinnangulise kõikumise kaudu. Kui seisuga 31.12.2024 oleks turuintressimäär olnud 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra kõrgem/madalam, oleks kontserni majandusaasta kasum ja omakapital suurenenud/ vähenenud 1 834 tuh eurot (31.12.2023: 1 715 tuh eurot), eeldusel, et kõik teised muutujad jäävad samaks.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 97 tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Arvelduskontod ja alla 3-kuulise algse tähtajaga hoiused pankades (lisa 7) 17 169 29 653 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid (lisa 7) 22 000 0 Ostjatelt laekumata arved * (lisa 8) 8 456 6 975 Muud nõuded (lisa 8) ** 152 292 Kokku 47 777 36 920 Krediidirisk Krediidirisk tuleneb peamiselt nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiitidest. Seisuga 31.12.2024 oli kontserni maksimaalne krediidirisk summas 47 777 tuh eurot (31.12.2023: 36 920 tuh eurot). Aruandekuupäeva seisuga loeti raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid madala krediidiriskiga finantsvaradeks, kuna neid hoiti mainekates rahvus- vahelistes pankades. Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks nõutakse klientidelt, kelle maksevõimes on põhjust kahelda, ettemakset või pangagarantiid. Krediidiriski maandamiseks tehakse enne suuremahuliste lepingute sõlmimist kliendi taustauuring. Muud klientidega seotud krediidiriski juhtimise meetodid on klientide maksekäitumise igapäevane jälgimine ja vajalike meetmete operatiivne rakendamine. Kontserni analüüsi põhjal on kajastatud väärtuse langusest tulenev allahindlus nõuetele, mille krediidikvaliteet on langenud. Finantsvarade krediidikvaliteedist annab täpsema ülevaate käesoleva aruande lisa 6. Finantstehingutega seotud krediidiriskide maandamiseks kasutatakse finantsinvesteeringute tegemisel kõrge rahvusvahelise krediidireitinguga finantsasutusi. * Ostjatelt laekumata arvetest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. ** Sh ajatatud nõuded seisuga 31.12.2023 summas 163 tuh eurot.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 98 Raha arvelduskontodel ja hoiused reitingute lõikes * tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Aa3 244 29 653 A1 26 925 0 Baa2 12 000 0 Raha ja raha ekvivalentide all kajastatud summa kokku 39 169 29 653 Finantsvarade krediidikvaliteet Kui finantsvara ei ole tähtaega ületanud ja selle väärtus ei ole langenud, siis hinnatakse selle krediidikvaliteeti sõltumatute krediidireitingu agentuuride poolt kreeditoridele antud reitingute alusel (kui vastaspoolele on reiting antud). Seisuga 31.12.2024 olid kontserni rahalised vahendid paigutatud nelja panka, sh 68,8% A1, 30,6% Baa2 ja 0,6% Aa3 reitinguga pangas. Seisuga 31.12.2023 oli riskikontsentratsioon Aa3 reitinguga kahes pangas osakaaludega 99,6% ja 0,4%. Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 40,0% (2023: 57,1%) arved, mille maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Täpsema ülevaate nõuetest ostjate vastu annab lisa 8. Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Hindamispõhimõtteid on kirjeldatud arvestusmeetodite lõigus „Finantsvarade väärtuse langus“ (lisa 2). * Ülejäänud osa finantsseisundi aruande kirjete „Raha ja raha ekvivalendid“ ning „Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades“ saldost, mida ei ole selles esitatud tabelis kajastatud (44 tuh eurot seisuga 31.12.2024 ja 80 tuh eurot seisuga 31.12.2023), koosneb rahast kassas ja rahast teel, st vahenditest, mis ei ole rahaveo või makseteenuste pakkujate vahendusel veel kontserni arvelduskontodele jõudnud.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 99 Nõuded ostjate vastu — eeldatava krediidikahjumi maatriks tuhandetes eurodes Tähtaeg saabumata Maksetähtaega ületanud päevade arv 0–30 31–60 61–90 >90 Kokku Seisuga 31.12.2024 Oodatav krediidikahjumi määr 2,90% 3,20% 3,00% 80,00% 100,00% Kokku nõuded ostjate vastu 5 124 3 564 31 14 4 076 12 809 Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum –150 –115 –1 –11 –4 076 –4 353 8 456 Seisuga 31.12.2023 Oodatav krediidikahjumi määr 2,60% 1,50% 3,00% 99,80% 100,00% Kokku nõuded ostjate vastu 5 942 1 146 58 1 238 2 031 10 415 Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum –154 –17 –2 –1 236 –2 031 –3 440 6 975
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 100 Nõuded ostjate vastu — kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum tuhandetes eurodes Kogumina hinnatud nõuded, mille krediidikvaliteet ei ole langenud Langenud krediidikvaliteediga nõuded * Kokku Seisuga 31.12.2022 675 648 1 323 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine 0 1 811 1 811 Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 0 –6 –6 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 0 –81 –81 Varem allahinnatud/ mahakantud nõuete tühistamine 0 –216 –216 Muutus allahindluses tulenevalt uutest nõuetest ostjate vastu 609 0 609 Seisuga 31.12.2023 1 284 2 156 3 440 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine 0 1 291 1 291 Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 0 –2 –2 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 0 –278 –278 Varem allahinnatud/ mahakantud nõuete tühistamine 0 –203 –203 Muutus allahindluses tulenevalt uutest nõuetest ostjate vastu 31 74 105 Seisuga 31.12.2024 1 315 3 038 4 353 * Sh partneri makseraskustest tulenevalt 2024. aastal allahinnatud 650 tuh eurot (lisa 30), 2023: 1 281 tuh eurot. Muid nõudeid (lisa 8) hinnatakse 12-kuulise eeldatava krediidikahjumi kajastamise meetodil. Seisuga 31.12.2024 ei olnud nende finantsvarade krediidirisk oluliselt suurenenud ja seega ei olnud täiendavat allahindlust vaja kajastada. Seisuga 31.12.2024 koosnes suurem osa muude nõuete summast järelmaksu nõudest.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 101 Likviidsusrisk Kontsern kasutab likviidsusriski juhtimiseks kombinatsiooni järgmistest lahendustest: vaba raha arvelduskontodel, tähtajalised deposiidid, arvelduskrediit ja muud pankade pakutavad finantsinvesteeringute ja käibekapitali juhtimise lahendused, rahavoogude järjepidev jälgimine ning finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade ühildamine. Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkivate kohustuste kiireks täitmiseks vajaliku likviidsusvaruna hoitakse vähemalt 5 mln eurot, mida on võimalik kasutusse võtta lühikese etteteatamisega. Likviidsusvaru koosneb rahast ja raha ekvivalentidest, tähtajalistest hoiustest, mille algne tähtaeg ei ületa 3 kuud ja vajadusel arvelduskrediidist. Juhtkond jälgib pidevalt rahavoo prognooside abil kontserni likviidsusvarus toimuvaid muutusi ning kui varu langeb allapoole nõutavat taset, kasutatakse lühiajaliseks kontserniväliseks rahastamiseks erinevaid võla- instrumente. Minimaalne likviidsusvaru peab olema igal ajahetkel vähemalt 2 mln eurot. Seisuga 31.12.2024 ületasid lühiajalised varad lühiajalisi kohustisi 11,8 mln euro võrra (31.12.2023: 7,5 mln euro võrra). Kontsern genereerib jätkuvalt positiivset rahavoogu ning igapäevaseks äritegevuseks täiendavat finantseeringut ei vaja. Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on kontserni finantskohustised lepinguliste tagasimakse- tähtaegade alusel gruppidesse jaotatud. Tabelis esitatud saldod on lepingulised diskonteerimata rahavood, mis sisaldavad intressikandvate võlakohustiste põhiosa ja kogunenud intressi. Intressi kandvate võlakohustiste (laenud ja emiteeritud võlakirjad) intresside arvestamisel on euribori prognoosi aluseks võetud turuinformatsiooni pakkujate koostatud intressivahetustehingute tulevikku suunatud tulukõverad: 2024. aasta lõpu jaoks seisuga 27.01.2025 ja 2023. aasta lõpu jaoks seisuga 11.01.2024. Vajadusel kasutatakse kontsernisiseseks tütarettevõtete likviidsuse juhtimiseks sisemiselt kehtestatud krediidilimiite. Likviidsusanalüüs tuhandetes eurodes Laenude järelejäänud osa * Emiteeritud võlakirjad ** Võlad tarnijatele ja muud võlad Kokku Seisuga 31.12.2024 < 6 kuud 1 260 1 462 8 040 10 762 6–12 kuud 3 183 9 621 0 12 803 1–5 aastat 52 002 123 971 0 175 972 > 5 aastat 5 175 0 0 5 175 Kokku 61 619 135 054 8 040 204 713 Seisuga 31.12.2023 < 6 kuud 3 629 2 068 9 874 15 571 6–12 kuud 4 841 10 515 0 15 357 1–5 aastat 27 082 136 249 0 163 330 > 5 aastat 5 847 0 0 5 847 Kokku 41 400 148 832 9 874 200 106 * Sh tagastamata põhiosa jääk summas 57 066 tuh eurot (2023: 37 532 tuh eurot) ja hinnangulised tulevased intressimaksed summas 4 553 tuh eurot (2023: 3 868 tuh eurot). ** Sh tagastamata põhiosa jääk summas 126 300 tuh eurot (2023: 133 950 tuh eurot) ja hinnangulised tulevased intressimaksed summas 8 754 tuh eurot (2023: 14 882 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 5 102 Lisa 5. Olulised raamatupidamishinnangud ja otsused Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb kasutada raamatupidamishinnanguid, mis oma olemuse tõttu langevad harva kokku tegelike tulemustega. Juhtkond peab ka tegema otsuseid arvestusmeetodite rakendamise kohta. See lisa annab ülevaate valdkondadest, mille kohta tehtavad otsused on ebakindlamad või keerulisemad, ja kirjetest, mille puhul on suurem tõenäosus, et neid tuleb valeks osutunud hinnangute ja eelduste tõttu oluliselt korrigeerida. Rendile antud varade liigitamine Kontsern rendib kasutusrendi lepingute alusel kolmandatele isikutele välja maad ja hooneid, mida ta omab talle kuuluvates sadamates. Juhtkond on hinnanud, kas väljarenditud maad ja hooneid tuleks liigitada materiaalseks põhivaraks või kinnisvarainvesteeringuteks. Kontsern on liigitanud kõik sellised varad, mida hoitakse kauba- või reisijate voogude suurendamise abil sadama põhitegevuse tulu teenimiseks või kus kontsern läbi teenuslepingu ostab sisse põhitegevusega seotud teenuste vahendamist ja kannab tuluriski, materiaalseks põhivaraks. Seega ei ole kontserni juhtkonna hinnangul nende varade omamise peamine eesmärk mitte renditulude teenimine, vaid need aitavad ennekõike suurendada sadama põhitegevusest teenitavaid tulusid, mistõttu nende varadega seotud põhiline tulu ei tulene renditasudest. Kinnisvara, mis on kasutuseta ja mida hoitakse tulevikus arenduseesmärgil, ja mis ei ole otseselt seostatav kontserni põhitegevusega kauba- ja reisijatevoogude suurendamisel või seda toetavate tegevustega, kajastatakse kinnisvarainvesteeringuna. Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 oli kontsernil selliseid varasid kokku summas 14 069 tuh eurot. Materiaalse põhivara kasulik eluiga Kontsernile kuulub suur hulk kõrge väärtusega materiaalseks põhivaraks liigitatud infrastruktuurivarasid, millel on väga pikad eeldatavad kasulikud eluead (kuni 50 aastat). Nende varade kasulikud eluead põhinevad juhtkonna parimal hinnangul perioodi kohta, mille jooksul saab vara eeldatavasti kasutada. Juhtkonna hinnangud põhinevad sarnaste varadega seotud varasematel kogemustel, sest ehkki ehitustehnoloogiad arenevad, ei pruugi uute lahenduste mõju nende materiaalsete põhivarade füüsilisele ja kasulikule elueale veel praktikas kinnitust olla leidnud. Seisuga 31.12.2024 oli kontserni materiaalse põhivara jääkmaksumus 554 280 tuh eurot, aruandlusperioodi kulum oli 23 914 tuh eurot; seisuga 31.12.2023 olid vastavad näitajad 545 271 tuh eurot ja 23 922 tuh eurot (lisa 11). Kui amortisatsioonimäärasid langetataks 10%, siis aruandeperioodi kulum väheneks ja kasum suureneks 2 391 tuh euro võrra, 2023. aastal 2 392 tuh euro võrra. Materiaalsete põhivarade kasulikud eluead vaadatakse üle igal aruandekuupäeval. Kui uued hinnangud erinevad oluliselt eelnevatest, siis kajastatakse muutusi raamatupidamishinnangute muutustena edasiulatuvalt.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 5 103 Materiaalse põhivara väärtuse langus Kontsern hindab, kas esineb materiaalse põhivara väärtuse võimalikule langusele viitavaid asjaolusid. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ja võrreldakse seda finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise väärtusega. Vara kaetav väärtus on kas selle õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Õiglast väärtust saab tuvastada kontserni hiljutiste sarnaste varadega teostatud tehingute alusel või hinnata kutseliste hindajate kaasabil, kes lähtuvad neile saadaolevast turuinformatsioonist. Kui vara õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata või kui on tõenäoline, et see on madalam, siis koostatakse tulevaste rahavoogude mudel, et leida vara kasutusväärtus. Kasutusväärtuse arvutamiseks on vaja teha prognoose üldiste majandustingimuste, tegelike turutrendide, projektipõhiste kauba- ja/või reisijate voogude ja müüdavate teenuste hinnatasemete kohta, mida kasutatakse sisenditena selleks, et hinnata vara või raha teeniva üksuse oodatavaid tulevasi rahavoogusid ning valida kasutusväärtuse leidmiseks sobiv diskontomäär ja kasvumäär. Kui olukord tulevikus muutub, siis kajastatakse täiendav väärtuse langus või tühistatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langus kas osaliselt või täielikult. Kontsern viib varade väärtuse languse teste läbi iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kui asjaolud viitavad sellele, et varade väärtus võib olla langenud või et asjaolusid, mille tõttu varasid eelnevatel perioodidel alla hinnati, enam ei eksisteeri. Informatsioon materiaalse põhivara väärtuse languse kohta on avalikustatud lisas 11. Müügitulu kajastamine Selleks, et kuu- või kvartalipõhist müügitulu kajastada, peab kontsern andma olulisi hinnanguid eeldatavate aastaste laevakülastuste ja/või kaubamahtude kohta. Sellised hinnangud põhinevad uusimal klientidelt saadud teabel ja uusimal kontsernile kättesaadaval teabel turul toimuva kohta. Lisateave müügitulu kajastamise kohta on esitatud lisa 2 alalõigus „Müügitulu“. Sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu liigitamine Kontsernile kuulub neli reisiparvlaeva, mida ta kasutab võidetud avaliku konkursi tulemusena sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel Eesti riigile siseriikliku üleveoteenuse osutamiseks. Sõlmitud lepingust tulenevalt omab Eesti riik kontrolli selle üle, mis mahus ja missuguse hinnaga üleveoteenust peab kontsern laevadega osutama. Eesti riigil oli sõlmitud lepingust tulenevalt ühe kuni nelja reisijateveoks kasutatava reisparvlaeva väljaostu optsioon, kuigi 29.09.2022. aastal teavitas Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, et Eesti Vabariik kui veo tellija, ei soovi kasutada reisiparvlaevade väljaostu optsiooni. Tulenevalt lepingu tingimuste olemusest võib saadud sihtfinantseerimist pidada osaks piletitulust, mistõttu kontsern on liigitanud riigilt saadud tasu sihtfinantseerimisena, mis on koondkasumiaruandes esitatud kui müügitulu.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 6 104 Finantsvarad tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad 50 543 39 883 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 17 213 29 733 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades (lisa 7) 22 000 0 Nõuded ostjate vastu (lisa 8) 8 456 6 975 Muud nõuded (lisa 8) 2 874 3 175 Finantsvarad kokku 50 543 39 883 Finantskohustised tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustised 189 685 179 970 Võlad tarnijatele ja muud võlad — finantskohustised (lisa 15) 4 850 6 573 Võlakohustised (lisa 17) 184 835 173 397 Finantskohustised kokku 189 685 179 970 Lisa 6. Finantsinstrumendid Finantsinstrumentide jaotus kategooriate lõikes
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 6 105 Õiglane väärtus Kontserni hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate varade ja kohustiste õiglased väärtused oluliselt nende seisuga 31.12.2024 kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilisest väärtusest, va võlakohustiste osas. Avalikustamise eesmärgil leitakse võlakohustiste õiglane väärtus diskonteerides tulevasi lepingulisi rahavooge aruande hetke turu intressimääradega, mis oleksid kontsernile kättesaadavad sarnaste finantsinstrumentide puhul. Võlakohustiste õiglase väärtuse leidmiseks diskonteeriti tulevasi lepingulisi rahavooge sarnaste instrumentide turu intressimääradega seisuga 31.12.2024 vastavalt Chatham Financial poolt avalikustatud informatsioonile ja seisuga 31.12.2023, mis kehtisid S&P BBB reitingut (mis on pankadelt saadud teabe kohaselt kontsernile pankade sisemises arvestuses antud mitteametlik reiting) omavatele ettevõtetele. Võlakohustiste bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse üksikasjalikum võrdlus on esitatud lisas 17. Hinnangute kohaselt on kirjete „Nõuded ostjate vastu“ ja „Võlad tarnijatele“ bilansiline väärtus, millest on maha arvatud allahindlused, võrdne nende õiglase väärtusega.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 7 106 tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Raha kassas 19 16 Arveldusarved pankades 244 132 Lühiajalised hoiused 16 925 29 521 Raha teel 25 64 Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisad 4 ja 6) 17 213 29 733 Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades Kõik raha ja raha ekvivalentidena esitatud saldod on eurodes (nii seisuga 31.12.2024 kui ka 31.12.2023). Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 ei ole kontserni raha ja raha ekvivalentide kasutamisele seatud piiranguid. Üle 3–kuulise tähtajaga deposiidid pankades Seisuga 31.12.2024 oli kontsernil sõlmitud kuus 4-kuulise tähtajaga deposiiditehingut kokku summas 22 000 tuh eurot. Deposiidid teenivad intressi vahemikus 3,35–3,46%. Võrreldaval perioodil seisuga 31.12.2023 deposiiditehinguid ei olnud. Aruandekuupäevaks kogunenud intressinõuet kajastatakse kirjel „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 8 107 tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 FINANTSVARAD Nõuded ostjate vastu (lisa 4) 12 809 10 415 sh nõuded kliendilepingutest 5 644 6 143 Nõuete allahindlus (lisa 4) –4 353 –3 440 sh allahindlus nõuetele kliendilepingutest –306 –323 Saamata sihtfinantseerimine (lisa 18) 2 721 2 885 Nõuded sidusettevõttele (lisa 24) 10 9 Muud nõuded (lisa 4) 143 281 Finantsvarad kokku (lisa 6) 11 330 10 150 sh lühiajalised finantsvarad 11 330 9 987 pikaajalised finantsvarad * 0 163 MITTEFINANTSVARAD Maksude ettemaksed (lisa 16) 492 1 599 Muud ettemaksed 681 521 Muud nõuded (lisa 4) 9 11 Mittefinantsvarad kokku 1 182 2 131 sh lühiajalised mittefinantsvarad 1 182 2 131 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 12 512 12 281 sh lühiajalised nõuded kokku 12 512 12 118 pikaajalised nõuded kokku 0 163 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 9 108 Muutused investeeringutes sidusettevõttesse tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Bilansiline väärtus perioodi algul 2 177 2 099 Kasum kapitaliosaluse meetodil 487 435 Makstud dividendid 0 –357 Bilansiline väärtus perioodi lõpul 2 664 2 177 Lisa 9. Investeeringud sidusettevõttesse AS Green Marine Tegemist on jäätmekäitlusega tegeleva ettevõttega, mis asutati 2003. aastal. Ettevõte peamine tegevuskoht ja asukohariik on Eesti. Sidusettevõte koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga. Ehkki ASile Tallinna Sadam kuulub 51% (nii seisuga 31.12.2024 kui ka seisuga 31.12.2023) osalus ja hääleõigus ASis Green Marine ning kahele ülejäänud aktsionärile kuulub ülejäänud osalus, peaks kontsernil ASi Green Marine üle mõjuvõimu omamiseks olema sisuline hääle- või lepingulistel õigustel põhinev mõjuvõim, mille kaudu kontsern saaks ASi Green Marine tegevust suunata. ASi Green Marine põhikirja kohaselt on tegevuse kohta otsuste langetamiseks vaja vähemalt 75% hääleõigusest. Kuigi AS Tallinna Sadam võib iga otsust blokeerida, ei oma kontsern ASi Green Marine üle kontrolli, sest kontsern vajab otsuste jaoks teiste aktsionäride nõusolekut. Seega kontsern ei oma kontrolli ettevõtte üle. AS Green Marine tegeleb sadamates tekkivate jäätmete käitlusega, laevadel tekkivate ohtlike jäätmete ja heitvee käitlemiskeskuste juhtimise, halduse ja opereerimisega ning sadamate akvatooriumi ja territooriumi puhastamise ja hooldusega. Käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on osalust sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 9 109 Sidusettevõte AS Green Marine tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Käibevara 695 691 Põhivara 10 320 9 042 Lühiajalised kohustised 1 874 1 907 Pikaajalised kohustised 3 919 3 558 Eespool esitatud varad ja kohustised sisaldavad järgnevat: Lühiajalised võlakohustised 1 052 1 125 Pikaajalised võlakohustised 3 829 3 446 * Seisuga 31.12.2024 on ettevõte kasutanud arvelduskrediiti summas 157 tuh eurot (seisuga 31.12.2023: 472 tuh eurot), mis on esitatud real lühiajalised võlakohustised. ASil Tallinna Sadam ei ole kohustust anda ASile Green Marine täiendavat finants- või muud toetust. tuhandetes eurodes 2024 2023 Müügitulu 7 743 7 401 Perioodi kasum jätkuvatest tegevustest 955 853 Perioodi kasum 955 853 Perioodi koondkasum kokku 955 853 Eespool esitatud perioodi kasum sisaldab järgnevat: Põhivara kulum ja väärtuse langus 844 534 Intressikulud 293 144 Tulumaksukulu 0 160
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 10 110 tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Maa soetusmaksumuses 14 069 14 069 Kinnisvarainvesteeringute otsesed halduskulud 128 186 sh renditulu teeniva kinnisvarainvesteeringu kulud 1 1 Rendile antud kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Maa soetusmaksumuses 396 396 tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Kinnisvarainvesteeringute renditulu (lisa 20) 7 1 Järgmiste perioodide renditulu < 1 aasta 7 6 2 aastat 7 13 Kokku järgmiste perioodide renditulu 14 19 Lisa 10. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatud kinnistud on perspektiivis otsesemalt või kaudsemalt seotud sadama tegevusega (nt meretranspordiga seotud tootmine vms), mistõttu nende kinnistute väärtus avaldub pigem spetsiifiliste projektide realiseerumisel. Samuti asuvad kinnistud valdavalt piirkonnas, kus turuaktiivsus on suhteliselt väheefektiivne. Lisaks saab Muuga sadama piirkonnas asuvate kinnistute väärtust mõjutavaks teguriks olema Rail Baltica trassi täpne asukoht ning sellest tulenevad positiivsed ja negatiivsed mõjud üksikute kinnistute väärtustele. Arvestades eelnevat, ei ole kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtus võimalik usaldusväärselt leida. Kinnisvarainvesteeringutega seotud siduvaid kohustusi seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 ei ole.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 11 111 tuhandetes eurodes Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitus * Ettemaksed Kokku Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 635 061 254 747 8 835 10 748 1 039 910 430 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –248 048 –105 479 –6 593 0 0 –360 120 Jääkväärtus seisuga 31.12.2022 387 013 149 268 2 242 10 748 1 039 550 310 Liikumine 2023. aastal Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 26) 243 1 752 323 14 762 2 757 19 837 Müüdud põhivara jääkväärtuses ** 0 –28 0 0 0 –28 Arvestatud kulum –12 071 –11 199 –652 0 0 –23 922 Väärtuse langus –19 –569 –338 0 0 –926 Ümberliigitatud põhivara jääkväärtuses 7 646 8 259 307 –15 014 –1 198 0 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 642 767 261 522 8 416 10 496 2 598 925 799 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –259 955 –114 039 –6 534 0 0 –380 528 Jääkväärtus seisuga 31.12.2023 382 812 147 483 1 882 10 496 2 598 545 271 Liikumine 2024. aastal Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 26) 637 1 819 222 35 579 0 38 257 Müüdud põhivara jääkväärtuses ** –644 0 0 0 0 –644 Arvestatud kulum –11 993 –11 299 –622 0 0 –23 914 Väärtuse langus –245 –255 0 0 0 –500 Müügiootele viidud põhivara jääkväärtuses *** –3 987 –203 0 0 0 –4 190 Ümberliigitatud põhivara jääkväärtuses 3 601 2 971 13 –6 027 –558 0 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 641 820 265 314 8 503 40 048 2 040 957 725 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –271 639 –124 798 –7 008 0 0 –403 445 Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 370 181 140 516 1 495 40 048 2 040 554 280 Lisa 11. Materiaalne põhivara
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 11 112 * Seisuga 31.12.2024 sisaldas lõpetamata ehitus kogusummas 40 048 tuh eurot järgmisi olulisemaid objekte: • Paldiski Lõunasadama kai nr 6A ehitus summas 38 933 tuh eurot • A-terminali alaga seotud projekteerimised summas 809 tuh eurot * Seisuga 31.12.2023 sisaldas lõpetamata ehitus kogusummas 10 496 tuh eurot järgmisi olulisemaid objekte: • Paldiski Lõunasadama kai nr 6A ehitus summas 7 303 tuh eurot • Vanasadama kai nr 21 rekonstrueerimine summas 1 249 tuh eurot • Muuga sadama Lasti tee 6 uue töökoja projekteerimine ja ehitus summas 1 247 tuh eurot ** Seisuga 31.12.2024 oli müüdud põhivara soetusmaksumus 957 tuh eurot (2023: 857 tuh eurot) ja akumuleeritud kulum 313 tuh eurot (2023: 829 tuh eurot). *** Seisuga 31.12.2024 on viidud müügiootel põhivaraks 10 kinnistut tulenevalt Rail Baltica kaubajaama ehitusega Muuga sadamas summas 3 987 tuh eurot ja reisiparvlaeva „Piret“ 2 vahetatud mootorit summas 203 tuh eurot (31.12.2023: 0). 8 kinnistut summas 854,7 tuh eurot on viidud müügiootel varadeks soetusmaksumuses. 2 kinnistut ja 2 mootorit on allahinnatud (vt avalikustatud info real „Väärtuse langus“). Kinnistud ja mootorid võõrandatakse 2025. aasta jooksul. Kontserni varad ei ole panditud. Täielikult amortiseerunud, kuid kasutusel oleva materiaalse põhivara bilansiline väärtus (bruto) oli 31.12.2024 seisuga 46 871 tuh eurot, 31.12.2023 seisuga 45 427 tuh eurot. Materiaalse põhivaraga seotud siduvad kohustused on kajastatud lisas 25. 2024. aastal kajastati real „Väärtuse langus“, mida esitatakse koondkasumiaruandes akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse koosseisus, allahindlusi summas 500 tuh eurot, mille hulka kuulusid: • kinnistute allahindlus summas 245 tuh eurot • reisiparvlaev „Piret“ vahetatud mootorite allahindlus kuni müügihinnani summas 255 tuh eurot. 2023. aastal kajastati real „Väärtuse langus“, mida esitatakse koondkasumiaruandes akumu- leeritud kulumi ja väärtuse languse koosseisus, mahakandmisi summas 926 tuh eurot, mille hulka kuulusid: • Ujuvrambi allahindlus summas 47 tuh eurot • Põhivara piirmäära muutmisest tulenevad ümberklassifitseerimised kokku summas 879 tuh eurot, sh: • Masinad ja seadmed summas 521 tuh eurot • Muu inventar summas 339 tuh eurot • Liitumistasud summas 19 tuh eurot
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 11 113 Seisuga 31.12.2024 teostati kaetava väärtuse testid raha teenivate üksuste puhul, kus viimaste aastate tegevusmahtude vähenemisega seoses võis esineda võimalik väärtuse languse risk. Vastavateks raha teenivateks üksusteks olid kaubasadamate segmendiga seotud kaid, mille varade väärtus perioodi lõpu seisuga oli kokku 50 602 tuh eurot. Kaetava väärtuse hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodil on kasutatud hetkel kehtivaid lepinguid ning mahtude hindamisel oleme tuginenud nii operaatorite prognoosidele kui ettevõte hinnangutele tuleviku arengute kohta vastavate varade kasutamisel. Seoses oodatavate arengute ja läbiräägitavate projektidega on Muuga sadama idaosa kolme kai (kaubasadamate segment) puhul eeldatud tulude suurenemist järgmise viie aasta jooksul keskmiselt 199 tuh eurot aastas. Hindamisel on kasutatud diskontomäära 8,72% (2023: 9,25%), mille leidmisel on tuginetud muuhulgas finantsvarade hindamise mudelile, võttes sisenditena aluseks valideeritud võrdlusandmed. Tulude ja kulude kasvumäärana alates 2030. aastast on mõlema raha teeniva üksuse puhul kasutatud 2% (2023: 2%). Testide tulemusel varade väärtuse langust ei tuvastatud ja allahindlust nende osas ei tehtud. Kasutatud eeldustest omab kõige tõenäolisemat mõju tulude suurenemine Muuga sadama idaosa kolme kai (kaubasadamate segment) väärtusele. Tulude muutus 100 tuh eurot aastas avaldab mõju vastavate kaide väärtusele ulatuses 797 tuh eurot. tuhandetes eurodes Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 Diskontomäär (%) Kaetava väärtuse ja jääkväärtuse vahe Varade väärtuse muutus diskonto- määra muutusel +1 pp võrra Muuga sadama idaosa kolm kaid 6 744 8,72% 203 –827 Muuga sadama veerem- ja konteinerkaid 43 858 8,72% 6 597 177
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 12 114 tuhandetes eurodes Arvutitarkvara Lõpetamata tarkvara Kokku Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 5 086 690 5 776 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –4 041 0 –4 041 Jääkväärtus seisuga 31.12.2022 1 045 690 1 735 Liikumine 2023. aastal Soetused ja parendused (lisa 26) 111 778 889 Arvestatud kulum –540 0 –540 Väärtuse langus –1 0 –1 Ümberliigitamine lõpetamata põhivarast 1 188 –1 188 0 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 6 369 280 6 649 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –4 566 0 –4 566 Jääkväärtus seisuga 31.12.2023 1 803 280 2 083 Liikumine 2024. aastal Soetused ja parendused (lisa 26) 0 574 574 Arvestatud kulum –419 0 –419 Ümberliigitamine lõpetamata põhivarast 124 –124 0 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 6 460 730 7 190 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –4 952 0 –4 952 Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 1 508 730 2 238 Lisa 12. Immateriaalne põhivara
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 13 115 Kasutusrendile antud materiaalsed põhivarad tuhandetes eurodes Maa sh hoonestusõigus Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Kokku Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 44 710 37 201 20 133 214 1 966 67 023 Kulum 0 0 –11 287 –104 –1 699 –13 090 Jääkväärtus seisuga 31.12.2022 44 710 37 201 8 846 110 267 53 933 Lisandumised 5 158 13 126 0 0 5 284 Lõpetamised –1 352 0 –369 –6 –90 –1 817 Kulum 0 0 –493 –9 –57 –559 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 48 516 37 214 19 660 190 1 801 70 167 Kulum 0 0 –11 550 –95 –1 681 –13 326 Jääkväärtus seisuga 31.12.2023 48 516 37 214 8 110 95 120 56 841 Lisandumised 1 326 94 86 0 0 1 412 Lõpetamised –8 376 –1 413 –153 0 0 –8 529 Kulum 0 0 –458 –9 –32 –499 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 41 466 35 895 19 249 190 1 801 62 706 Kulum 0 0 –11 664 –104 –1 713 –13 481 Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 41 466 35 895 7 585 86 88 49 225 Lisa 13. Rendilepingud
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 13 116 Kasutusrendile antud materiaalsetelt põhivaradelt teenitud renditulu tuhandetes eurodes 2024 2023 Maa 4 230 8 323 Ehitised 8 532 4 118 Masinad ja seadmed 1 354 1 261 Muu materiaalne põhivara 24 24 Kasutusrendile antud materiaalsetelt põhivaradelt teenitud renditulu kokku (lisa 20) 14 140 13 726 sh tulud fikseeritud tasudest 19 188 Järgmiste perioodide renditulude diskonteerimata maksed tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 < 1 aasta 10 388 10 861 1–2 aastat 9 948 10 084 2–3 aastat 9 856 9 904 3–4 aastat 9 541 9 852 4–5 aastat 9 531 9 798 > 5 aastat 230 086 319 870 Järgmiste perioodide renditulude diskonteerimata maksed kokku * 279 350 370 369 * Järgmiste perioodide renditulude diskonteerimata maksete vähenemine seisuga 31.12.2024 on tingitud lepingupartneri pankroti väljakuulutamisest, mis on vaidlustatud kohtus 2024. aastal (lisa 27).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 13 117 Kasutusrendi all mõistetakse kokkulepet, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule makse või rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks üle varaobjekti kasutusõiguse vastavalt sõlmitud lepingutele. Kasutusrendilepingute pikkus jääb vahemikku 2 aastast kuni 26 aastani. Kasutusrendi tasu võib üldjuhul suurendada üks kord aastas vastavalt möödunud aasta tarbijahinnaindeksi muutustele (sõltuvalt lepingust võib olla aluseks kas Eesti, euroala või Saksamaa vastav indeks). Rentniku poolt rendiobjektile tehtavad parendused ei kuulu tavaliselt rendileandja poolt rendiperioodi lõpus hüvitamisele. Hoonestusõiguse lepingute alusel lähevad paljud olulised vara valdusest tulenevad riskid ja hüved üle rentnikele. Kuna enamike hoonestusõiguse lepingute oluliseks objektis on maa, mille kasulik eluiga on piiramatu, siis on rendiperioodi lõpus maaga seotud olulisi riske ja hüvesid, mis rentnikele üle ei lähe. Seetõttu arvestatakse hoonestusõiguse lepinguid peamiselt nagu kasutusrendi lepinguid. Kontserni ja klientide vahel sõlmitud hoonestusõiguse lepingutes on fikseeritud hoonestus- õiguse tasu suurused ja lepingu pikkus (jääb enamasti vahemikku 36 aastat kuni 62 aastat). Hoonestusõiguse tasu suurendatakse teatud perioodi möödumisel, enamasti, kas lähtudes maa maksustamishinna muutustest (vanemate lepingute puhul) või vastavalt tarbijahinna- indeksi muutustele (uuemate lepingute puhul). Lepingu alusel makstav hoonestusõiguse tasu ei ole üldjuhul garantiidega kaetud. Lepingu lõppemisel on rentnikul üldjuhul võimalus hoonestusõiguse alusele maale püstitatud ehitised teisaldada, taotleda lepingu pikendamist kuni ehitiste allesjäänud eluea lõpuni või saada rendileandjalt ehitiste hariliku väärtuse ulatuses hüvitist (vt ka lisa 27).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 14 118 tuhandetes eurodes 2024 2023 Tulemustasu eraldis Aruandeperioodi alguses 986 1 688 Moodustamine 1 384 987 Tühistamine –994 –1 622 Kasutamine 8 –67 Aruandeperioodi lõpus 1 384 986 Muud eraldised Aruandeperioodi alguses 325 325 Moodustamine 62 0 Aruandeperioodi lõpus 387 325 Eraldised kokku 1 771 1 311 Lisa 14. Eraldised Tulemustasu eraldis Tulemustasu eraldis moodustatakse tekkepõhiselt kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuse liikmetele ja töötajatele aruandeaasta tulemuste eest makstava hinnangulise tulemustasu kulu katteks. Eraldis sisaldab ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete kulu. Tulemustasu maksmine otsustatakse pärast vastavate ettevõtete 31.12.2024 lõppenud majandusaasta aruande kinnitamist. Muud eraldised Muude eraldiste hulka kuuluvad seisuga 31.12.2024: • Pooleliolevate kohtuasjade eraldis summas 61 tuh eurot (31.12.2023: 61 tuh eurot); • ASi Tallinna Sadam juhatuse liikmete teenistuslepingutes sisalduva konkurentsikeelu kohustuse täitmise hüvitise eraldis summas 326 tuh eurot (31.12.2023: 264 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 15 119 tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Finantskohustised Võlad tarnijatele 4 477 6 154 Võlad sidusettevõttele (lisa 24) 192 193 Muud võlad 181 226 Finantskohustised kokku (lisa 6) 4 850 6 573 sh lühiajalised finantskohustised 4 815 6 500 pikaajalised finantskohustised 35 73 sh kohustused materiaalse põhivara eest (lisa 26) 1 163 2 358 kohustused immateriaalse põhivara eest (lisa 26) 66 91 Mittefinantskohustised Võlad töövõtjatele 1 460 1 624 Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad 859 874 Kliendilepingutega seotud kohustised * 2 836 2 818 Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 590 431 Muud võlad 0 182 Mittefinantskohustised kokku 5 745 5 929 sh lühiajalised mittefinantskohustised 2 965 2 992 pikaajalised mittefinantskohustised 2 780 2 937 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 10 595 12 502 sh lühiajalised kohustised kokku 7 780 9 492 pikaajalised kohustised kokku 2 815 3 010 * 2024. aastal laekus liitumistasude ettemaks summas 67 tuh eurot (2023. aastal 2 040 tuh eurot). 2024. aastal on müügituludes kajastatud liitumistasud summas 42 tuh eurot (2023: 52 tuh eurot). Lisa 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 16 120 tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Üksikisiku tulumaks 303 295 Ettevõtte tulumaks * 14 11 Saastetasu 1 3 Sotsiaalmaks 531 513 Töötuskindlustusmakse 32 32 Kogumispensioni kindlustusmakse 18 17 Aktsiisid 7 5 Maksuvõlad kokku 906 876 Lisa 16. Maksuvõlad * Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 edasilükkunud tulumaksu kohustust ei olnud. Seisuga 31.12.2024 oli kontsernil maksude ettemakseid summas 492 tuh eurot (31.12.2023: 1 599 tuh eurot). Maksude ettemaksed on esitatud lisas 8.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 17 121 tuhandetes eurodes 2023 seisuga 31.12. 2024 Lühiajaline osa Laenukohustised 3 066 6 266 Võlakirjad 7 650 7 650 Intressivõlad 1 469 1 915 Lühiajaline osa kokku 12 185 15 831 Pikaajaline osa Laenukohustised 54 000 31 266 Võlakirjad 118 650 126 300 Pikaajaline osa kokku 172 650 157 566 Võlakohustised kokku (lisa 6) 184 835 173 397 Lisa 17. Võlakohustised
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 17 122 Laenud Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu euribor). Seisuga 31.12.2024 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 3,90% (31.12.2023: 4,90%). Laenude intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud. 2024. a II kvartalis sõlmiti laenuleping ASiga Swedbank, mille kohaselt sai AS Tallinna Sadam laenu 20 mln eurot. 2024. a III kvartalis tagastati ennetähtaegselt Nordic Investment Banki laen summas 4,8 mln eurot, mille tagasimakse tähtaeg oleks olnud 2028. aastal. 2024. a III kvartalis sõlmiti laenuleping ASiga Swedbank, mille kohaselt sai AS Tallinna Sadam laenu 10 mln eurot. Uue ja soodsama laenu abil refinantseeriti muuhulgas varasemaid laenusid. Seisuga 31.12.2024 kontsernil kasutusse võtmata laene ega laenulimiite ei olnud. Laenulepingud on tagatiseta võlakohustised, st kohustiste katteks ei ole varasid panditud. Kontsern on täitnud kõik laenulepingutes sätestatud lepingulised kohustused, sh ka need, mis puudutavad eritingimuste täitmist, informeerimise kohustust ja ettevõtte finantsnäitajate suhtarvudele kehtestatud miinimumnõudeid. 2024. aastal tasuti laenude põhiosamakseid summas 10 466 tuh eurot (2023: 8 266 tuh eurot). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2025–2030. Võlakirjade emiteerimine ja lunastamine Seisuga 31.12.2024 oli ASil Tallinna Sadam kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Ükski võlakirjaemissioon ei ole börsil noteeritud. 2024. aastal ega võrdlusperioodil võlakirju ei emiteeritud. Kontsern on täitnud kõik võlakirjade tingimustes sätestatud kohustused, sh ka need, mis puudutavad eritingimuste täitmist, informeerimise kohustust ja ettevõtte finantsnäitajate suhtarvudele kehtestatud miinimumnõudeid. Maksegraafikute kohaselt lunastati 2024. aastal võlakirju summas 7 650 tuh eurot (2023. aastal 7 650 tuh eurot). Seisuga 31.12.2024 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 3,82% (31.12.2023: 4,84%). Keskmise intressimäära langus on tingitud baasintressimäära (euribor) langusest, marginaalid ei ole muutunud. Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 17 123 Võlakohustiste finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse võrdlus * tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Bilansiline väärtus Võlakirjad 126 300 133 950 Laenukohustised 57 066 37 532 Bilansiline väärtus kokku 183 366 171 482 Õiglane väärtus Võlakirjad 128 422 134 251 Laenukohustised 61 577 37 632 Õiglane väärtus kokku 189 999 171 883 * Kasutatud sisenditest tulenevalt liigituvad kõik mõõtmised õiglase väärtuse hierarhias 2. tasemele. Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 < 6 kuu 2 252 5 298 6–12 kuud 9 933 10 533 1–5 aastat 167 650 152 066 > 5 aasta 5 000 5 500 Võlakohustised kokku (lisa 4) 184 835 173 397
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 17 124 Finantseerimistegevusest tulenevate kohustiste muutus tuhandetes eurodes 01.01.2024 Rahavood finantseerimis- tegevusest Arvestatud intress (lisa 23) 31.12.2024 Laenukohustised 37 532 19 534 0 57 066 Võlakirjad 133 950 –7 650 0 126 300 Intressivõlad 1 915 –8 655 8 209 1 469 Kokku 173 397 3 229 8 209 184 835 tuhandetes eurodes 01.01.2023 Rahavood finantseerimis- tegevusest Arvestatud intress (lisa 23) 31.12.2023 Laenukohustised 45 798 –8 266 0 37 532 Võlakirjad 141 600 –7 650 0 133 950 Intressivõlad 1 012 –6 494 7 397 1 915 Kokku 188 410 –22 410 7 397 173 397 Võlakohustiste õiglase väärtuse arvutamiseks kasutati diskonteeritud rahavoogude meetodit. Tulevasi rahavooge prognoositi tulevaste intressimäärade (tuletati aruandeperioodi lõpu jälgitavate ettevõtete võlakirjade tulukõverate ning 3 kuu ja 6 kuu euribori intressimäära vahetuslepingute määrade abil) ja lepinguliste intressimäärade alusel, mida diskonteeriti kontserni krediidiriski peegeldava diskontomääraga. Seisuga 31.12.2024 on diskonteeritud rahavoogude meetodil arvutatud finantskohustiste õiglane väärtus 3,62% suurem nende bilansilisest maksumusest (31.12.2023: 0,23% suurem). Laenulepingute ja võlakirjade tingimustega on kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele kehtestatud teatud piirmäärad. Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 täitis kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 125 Pikaajalised sihtfinantseerimise kohustised tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Ühtekuuluvusfond 18 943 19 370 TEN-T 4 973 5 520 CEF-T 7 967 8 065 Eesti Vabariigi riigieelarve 34 41 INTERREG 78 79 Pikaajalised sihtfinantseerimise kohustised kokku 31 995 33 075 sh mitteamortiseeriv vara 13 902 13 902 Arvestatud tuludesse tuhandetes eurodes 2024 2023 Põhivarade sihtfinantseerimine (lisa 3) 1 334 1 284 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 21 305 20 648 Kokku arvestatud tuludesse 22 639 21 932 sh muud müügitulud (lisa 20) 21 304 20 640 muud tulud (lisa 22) 1 335 1 292 Lisa 18. Sihtfinantseerimine
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 126 Lühiajalised sihtfinantseerimise ettemaksed tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 CEF-T 21 969 7 260 Eesti Vabariigi riigieelarve 177 84 Lühiajalised sihtfinantseerimise ettemaksed kokku 22 146 7 344 Lühiajalised sihtfinantseerimise nõuded tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 CEF-T 2 721 2 885 Lühiajalised sihtfinantseerimise nõuded kokku (lisa 8) 2 721 2 885
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 127 Ühtekuuluvusfond Muuga sadama idaosa laiendus (2007–2011) Projekti raames toetati Muuga sadama laiendamisprojekti I etappi, sh merepõhja ja rannikuala täitmist. Projekti sihtfinantseerimise jäägist, mis on 15 561 tuh eurot (31.12.2023: 15 769 tuh eurot), on seotud mitteamortiseeruva varaga 13 902 tuh eurot (31.12.2023: 13 902 tuh eurot). Muuga sadama idaosa ja tööstuspargi ühendamine (2010–2014) Projekti raames rajati Muuga sadamasse viadukt tööstuspargi ühendamiseks sadamaga, laiendati Muuga sadama vabatsooni ning ehitati välja Muuga sadama tööstuspargi raudteed. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 3 382 tuh eurot (31.12.2023: 3 601 tuh eurot). TEN-T Motorways of the Seas programm TWIN-PORT (2012–2015) Projekti raames arendati Euroopa Liidu põhja-lõuna suunalist transpordikoridori (TEN-T North Sea – Baltic) osana Tallinn-Helsingi mereühendust ehk Tallinna Vanasadama ja Helsinki Läänesadama infrastruktuuri. Vanasadamas olid investeeringud seotud sadamaala liikluskorralduse parandamise ning sadama ja linna ühendusteede arendamisega. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 714 tuh eurot (31.12.2023 769 tuh eurot). TWIN-PORT 2 (2014–2020) TWIN-PORT 2 oli jätkuprojekt TWIN-PORT projektile. Projekti raames ehitas Helsingi sadam uue Lääneterminali (Länsiterminal 2), AS Tallink Grupp tõi Tallinn–Helsingi liinile uue LNG kütusel töötava laeva „Megastar“ ning AS Tallinna Sadam investeeris erinevate Vanasadama infrastruktuuri objektide arendusse. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 4 235 tuh eurot (31.12.2023: 4 587 tuh eurot). Paldiski lõunasadama sissesõidukanali ja akvatooriumi süvendus (2019–2020) Projekti eesmärk oli süvendada Paldiski Lõunasadama sissesõidukanalit ning akvatooriumi 1m võrra, et oleks tagatud minimaalne sügavus 15,5m senise 14,5m asemel. Süvenduse tulemusel on võimalik sadamas vastu võtta suuri kaubalaevu ja tankereid (60–70 tuh GT). Suuremate laevade kasutamine kaubaveoks nõuab sama koguse kauba transportimiseks vähem külastusi ning võimaldab vähendada CO2 emissiooni kaubaühiku kohta. Samuti on sügavama kanali puhul sadamasse navigeerimine ohutum. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 23 tuh eurot (31.12.2023: 163 tuh eurot). „Läänemere põhi- ja allsadamate projekt“ (2010–2013) AS Tallinna Sadam sai „Läänemere põhi- ja allsadamate projekti“ raames toetust investeeringute tegemiseks ja koostöö arendamiseks ohutuse ja turvalisusega seotud valdkondades. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 1 tuh eurot (31.12.2023: 1 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 128 Connecting Europe Facility for Transport (CEF-T) programm TWIN-PORT 3 (2018–2023) TWIN-PORT 3 on jätkuprojekt kahele eelnevale samanimelisele projektile. Projektis osalesid AS Tallinna Sadam, Helsingi sadam, Helsingi linn ning kolm laevaoperaatorit (Tallink, Viking Line ja Eckerö Line), sealjuures on AS Tallinna Sadam projekti koordineeriv partner. Projekti eesmärgiks oli välja ehitada kaldaelektrisüsteemid mõlemas sadamas ning Tallinn–Helsingi liinil sõitvatel laevadel, et laevad saaks kasutada kai ääres elektrit maismaa elektrivõrgust ning diiselmootorid välja lülitada. Samuti ehitati mõlemasse sadamasse automaatsildumissüsteem, mis võimaldab reisilaevade kiiremat ja ohutumat sildumist. Lisaks uuendati Tallinna Vanasadamas turvasüsteeme ning Helsingi linnas rajati sadama lähedastele tänavatele lisaradu, parandati ristmike läbilaskevõimet, paigutati ümber sadamasse viiv trammitee ning ehitati üks uus sild. Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk on 2 260 tuh eurot (seisuga 31.12.2023: 2 260 tuh eurot). Projekti sihtfinantseerimise jääk on 2 955 tuh eurot (31.12.2023: 3 126 tuh eurot). TWIN-PORT 4 (2020–2023) Selle projekti puhul on tegemist seeriasse kuuluva neljanda jätkuprojektiga, mille eesmärk on Tallinn–Helsingi meretee kasutusmugavuse tõstmine kummalgi pool Soome lahte asuvate sadamate infrastruktuuri arendamise kaudu. Projektis osalevad AS Tallinna Sadam ja Helsingi sadam. Projekti eripäraks võrreldes eelmistega on investeeringud ka Muuga–Vuosaari liini arendamiseks, et viia oluline osa Eesti ja Soome vahel laevadega liikuvast raskeveokite liiklusest kesklinnadest välja vastavalt Muuga ja Vuosaari sadamasse. Mõlemasse sadamasse ehitati ühele kaile teise korruse ramp ro-ro laevadele nende efektiivsemaks teenindamiseks ning Muugal rekonstrueeriti täielikult sama kai esimese korruse ramp. Lisaks rekonstrueeriti Tallinna Vanasadamas üks terminalist laeva viiv reisijate liikumisgalerii ning rekonstrueeriti reisiterminali D esine ala koos kõigi maaluste kommunikatsioonivõrkudega. Helsingi sadam rajas oma kesklinnas asuvates sadamates ühele kaile kaldaelektri võimekuse. Kavandatud automaatsildumisseadmete paigaldamine jäi ära, kuna Helsingi sadama arendusplaanid muutusid. Ka selle projekti koordineeriv partner on AS Tallinna Sadam. 2024. aastal investeeringuid ei tehtud, 2023. aastal tehti investeeringuid summas 652 tuh eurot. Nõue sihtfinantseerimise eest on 2 721 tuh eurot (31.12.2023: 2 721 tuh eurot). Projekti sihtfinantseerimise jääk on 3 629 tuh eurot (31.12.2023: 3 858 tuh eurot). TWIN-PORT 5 (2021–2025) Selle projekti raames jätkatakse TWIN-PORT 4 alustatud Tallinn–Helsingi meretee kasutusmugavuse tõstmist kummalgi pool Soome lahte asuvate sadamate infrastruktuuri arendamise kaudu Muuga-Vuosaari liinil. Projektis osalevad AS Tallinna Sadam ja Helsingi sadam. Projekti raames on loodud laevadelt reovee vastuvõtmise võimekus Muuga sadama kaidel 13, 14 ja 15. Parema reisikogemuse loomiseks ning teeninduskvaliteedi tõstmiseks on korraldatud TWIN-PORT 5 projekti raames Vanasadamas A-terminali kompleksi ja seda ümbritseva välisruumi arhitektuuri konkurss ning tellitud terminali, parkimismaja ja uue peahoone projekteerimine. Pakkumaks jätkuvalt head ja kvaliteetset teenust oma klientidele on uuendatud liiklusjuhtimissüsteemi Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale juhtimine) tark- ja riistvara ning loodud ka uusi võimekusi nii Vanasadamas kui ka Muuga sadamas. TWIN-PORT 5 projektis keskendub Helsingi sadam oma tegevustega strateegilise eesmärgi elluviimiseks vajaliku infrastruktuuri – tunneli, 4 uue kai (sh mere täitmine) ning uue terminali rajamiseks vajalike planeeringute, uuringute ning projektide koostamisele. TWIN-PORT 5 projekti koordineeriv partner on Helsingi sadam. 2024. aastal tehti investeeringuid summas 809 tuh eurot (2023. aastal summas 2 288 tuh eurot ja kulutusi 123 tuh eurot). 2024. aastal laekus toetust 570 tuh eurot. 2023. aastal toetust ei laekunud. Nõue sihtfinantseerimise eest oli seisuga 31.12.2023 164 tuh eurot. Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk seisuga 31.12.2024 on 406 tuh eurot. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 939 tuh eurot (31.12.2023: 1 081 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 129 TWIN-PORT 6 (2024-2027) Projekti puhul on tegemist seeriasse kuuluva kuuenda jätkuprojektiga, mille eesmärk on Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse keskkonnamõjude vähendamine ning transpordivõimaluste parandamine. Projektis osaleb AS Tallinna Sadam koos Helsingi Sadamaga. Laiem eesmärk on luua kahe sadama vahel rohekoridor, et muuta tulevikus Tallinna ja Helsingi vaheline reisimine ning kaubavedu kliimaneutraalseks. Tallinna Sadam keskendub projekti raames keskkonnasõbralikkusele ja paigaldab Muuga sadamasse kaldaelektriühendused, et ro-ro ja konteinerlaevad saaksid kasutada kaldalt elektrivõrgust saadavat elektrienergiat. Projekti käigus paigaldatakse kaldaelektriühendused Muuga sadama kaidele nr 13, 14, 15, 16 ja 17. Kaldaelektriühenduse paigaldamiseks kaile nr 17 tugevdatakse ka kai esiseina 358 m ulatuses. Helsingi Sadam on sihiks võtnud Vuosaari sadama arendamise, paigaldades sinna kaldaelektriühendused võimaldatakse ro-ro ja lo-lo laevadel sadamas viibimise ajal vähendada keskkonnamõju, vähendades heitgaase ja mürareostust. TWIN PORT 6 projekti kogumaksumus on 30,8 miljonit eurot, millest pool kaetakse EL-i rahastusega, teise poole projektist tasuvad sadamad oma vahenditest. Tallinna Sadama eelarve tervest projektist on 20 325 tuh eurot ning Helsingi Sadamal 10 475 tuh eurot. TWIN-PORT 6 projekti koordineeriv partner on Helsingi sadam. 2024. aastal tehti investeeringuid summas 888 tuh eurot. 2024. aastal laekus toetust 3 557 tuh eurot. Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk on 3 113 tuh eurot. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 443 tuh eurot. CEF — Euroopa Ühendamise Rahastu projekt EstMilMob EstMilMob on projekt, mida rahastab Euroopa Liit CEF-2021 Sõjalise mobiilsuse ümbri- kust. Projektis osalevad AS Tallinna Sadam, Transpordiamet, AS Eesti Raudtee ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Projekti eesmärk on tugevdada TEN-T üld- ja põhivõrku ning selle tsiviil ja sõjalist kahest kasutust Paldiski lõunasadamas, Kanama ristmikul ja Palupera- Puka-Keeni raudteelõigul. EstMilMob projekti raames ehitab Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadamasse uue kai (kai nr 6a) koos selle tagalaalaga nii tsiviil- kui militaarotstarbel kasutamiseks. Kai saab varustatud ka rambiga ro-ro kaupade laadimiseks-lossimiseks. Koos kaiga rajatakse ka kuni 10 ha suurune tagalaala nii kauba kui militaartehnika käitlemiseks ja ladustamiseks. Tsiviilkasutuse puhul saab olema võimalik käidelda kuivlasti, puistekaupu, suuregabariidilisi kaupu, ro-ro-d. Suur perspektiiv on meretuuleparkide ehituse baassadamaks olemine, et toetada tuuleparkide ehitusel vajalike kaupade (sh mastide, generaatorite, labade) transporti. Lisaks tekib võimekus olla hiljem nende meretuuleparkide hooldusel tugisadamaks. Transpordiamet rekonstrueerib E265 Tallinna ringtee ja E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kanama viadukti ja ristmiku eesmärgiga viia ristmik vastavusse EL TEN-T põhivõrgu liiklusohutuse, keskkonna ja militaartranspordi nõuetele. Eesti Raudtee teostab ühel olulisel rahvusvahelisel suunal Valga-Tartu raudteeliinil Palupere- Puka ja Puka-Keeni jaamavahedel rööbasteede kapitaalremonti kogupikkusega ca 21 km, mis moodustab ca 25% kogu antud liini pikkusest. EstMilMob projekti koordineeriv partner on Kaitseinvesteeringute Keskus. 2024. aastal tehti investeeringuid 31 178 tuh eurot, 2023. aastal 7 090 tuh eurot. 2024. aastal laekus toetust 11 189 tuh eurot. 2023. aastal toetust ei laekunud. Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk on 16 189 tuh eurot (31.12.2023: 5 000 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 130 Eesti Vabariigi riigieelarve Ühistransporditoetus (2016–2026) 2014. aasta detsembris sõlmiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (praegu administreerib lepingut Transpordiamet) sõitjateveo avaliku teenindamise leping üleveoteenuse osutamiseks Kuivastu–Virtsu ja Rohuküla–Heltermaa reisiparvlaevaliinidel perioodil 01.10.2016–30.09.2026. Lepingu alusel makstava toetuse lõplik summa sõltub lepingus fikseeritud tasumäärade alusel igal aastal arvutatava tulubaasi ja samas perioodis kajastatud piletimüügi tulu vahest. 2024. aastal arvestati toetust 21 304 tuh eurot (2023: 20 640 tuh eurot) ja laekus 21 398 tuh eurot (2023: 20 759 tuh eurot). Ühistranspordi toetust loetakse kontserni tavapärase äritege- vuse osaks ja kajastatakse müügituluna (üleveoteenuste müük — valitsuse toetus) (lisa 20). Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk on 174 tuh eurot (31.12.2023: 80 tuh eurot). Nullheitega sõidukite toetus (2023–2027) 2023. aastal soetati kasutusrendi tingimustel sõiduk, mille soetamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus summas 4 tuh eurot. Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk on 3 tuh eurot (31.12.2023: 4 tuh eurot). Programm „Väikesadamate toetus“ (2010) Projekti raames rahastati Vanasadama Jahisadama rajamisega seotud kulusid. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 31 tuh eurot (31.12.2023 seisuga 37 tuh eurot). Programm „Atmosfääriõhu kaitse“ (2011–2013) Projekti „Muuga sadama välisõhu seiresüsteemi laiendamine“ raames laiendati 2013. aastal Muuga sadama välisõhu seire- ja juhtimissüsteemi ühe välisõhu seirejaamaga. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 4 tuh eurot (31.12.2023 seisuga 4 tuh eurot). Muu välisabi — INTERREG Läänemere piirkonna programm Projekt „Rohelised lahendused Läänemere kruiisisadamates — Green Cruise Port — Sustainable Development of Cruise Port Locations“ (2016–2019) Projekti eesmärgiks oli Läänemere kruiisisadamate koostöö arendamine sadamarajatiste ja -teenuste arendamisel keskkonnasäästliku ja majandusliku kasu aspektist. Projekti raames valmis Vanasadama kruiisiterminali põhiprojekt koos tehnilise lahendusega ja teostati uuringud põhjamaises kliimas asuva kruiisiterminali hoones võimalike ökoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks. Tehtud uuringud andsid olulise sisendi uue kruiisiterminali projekteerimisse ja kasutusele võetud tehnosüsteemide lahendusse. Projekti sihtfinantseerimise jääk on 78 tuh eurot (31.12.2023 seisuga 79 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 131 Kasum aktsia kohta 2024 2023 Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) 263 000 000 263 000 000 Aruandeperioodi konsolideeritud puhaskasum (tuhandetes eurodes) 19 153 15 882 Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) * 0,07 0,06 Lisa 19. Omakapital Aktsiakapital Seisuga 31.12.2024 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, seisuga 31.12.2023 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimis- fondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (2023: 664 000 000). Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud. ASil Tallinna Sadam ei ole eri liiki aktsiaid ega neist tulenevaid erinevaid õiguseid kasumi jaotamisel. * 31.12.2024 ja 31.12.2023 lõppenud aruandeperioodil lahjendava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 132 Kapitalijuhtimine tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Võlakohustised 184 835 173 397 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) –17 213 –29 733 Netovõlg 167 622 143 664 Kapitalijuhtimine Kontserni kapitalijuhtimise eesmärgiks on tagada, et kontserni kuuluvad ettevõtted oleksid jätkuvalt tegutsevad ning et kontsern teeniks võla- ja omakapitali optimaalse tasakaalu abil maksimaalset pikaajalist kasumit. Kontserni kapitalijuhtimise strateegia ei ole 2023. aastaga võrreldes oluliselt muutunud. Kontserni kapitalistruktuuri kuulub netovõlg (lisas 17 esitatud võlakohustised, millest on maha arvatud raha ja raha ekvivalendid) ja kontserni omakapital (sisaldab aktsiakapitali, reserve ja jaotamata kasumit). Kontsernile ei kohaldu välised kapitalinõuded. Kontserni finantsjuht vaatab kontserni kapitalistruktuuri üle vähemalt kaks korda aastas. Ülevaatuse raames hindab finantsjuht kapitalikulu ja iga kapitali liigiga seotud riske. Kontserni pikaajaline eesmärk on, et omakapitali ja varade suhe oleks 60% (arvutatakse omakapitali kogusumma ja varade kogusumma suhtena).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 133 Omakapitali ja varade suhe tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Omakapital kokku 377 613 377 659 Varad kokku 629 861 606 164 Omakapitali ja varade suhe 60% 62% Omakapitali ja varade suhe Seisuga 31.12.2024 oli kontserni omakapitali ja varade suhe, st omakapitali kogusumma ja varade kogusumma suhe 60% (31.12.2023 62%). 2023. aastaga võrreldes langes suhe 2 protsendipunkti võrra kuna omakapitali kogusumma vähenes 0,01% ja varade kogusumma suurenes 3,91% (2022. aastaga võrreldes tõusis suhe 1 protsendipunkti võrra kuna omakapitali kogusumma vähenes 0,87% ja varade kogusumma vähenes 2,43%).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 134 Vaba omakapital Seisuga 31.12.2024 moodustas kontserni vaba omakapital 46 287 tuh eurot (31.12.2023: 46 877 tuh eurot). Eesti äriseadustiku kohaselt ei maksta aktsionäridele dividende, kui aktsiaseltsi netovara, mis on kajastatud aktsiaseltsi eelmise majandusaasta lõpus kinnitatud majandusaasta aruandes, on väiksem või oleks väiksem kui aktsiakapital ja reservid, mida seaduse või põhikirja kohaselt ei maksta aktsionäridele välja. Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 oleks emaettevõte võinud jaotada kogu vaba omakapitali, ilma et oleks läinud seadusega vastuollu. Kohustuslik reservkapital Kohustuslik reservkapital vastas seisuga 31.12.2017 Eesti äriseadustikust tulenevale nõudele. Seoses 2018. aastal toimunud aktsiakapitali suurendamisega summas 77 796 tuh eurot ei ole emaettevõtte reservkapital vastavuses põhikirjas ettenähtud suurusega. Äriseadustik sätestab, et igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 kasumist kuni reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, mille järel reservkapitali suurendamine kasumi arvelt lõpetatakse. Aruandeaastal suurendati reservkapitali 446 tuh eurot (2023: 743 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 135 Dividendid tuhandetes eurodes 2024 2023 Aruandeperioodil väljakuulutatud dividendid 19 199 19 199 Aruandeperioodil makstud dividendid 19 000 19 012 Aruandeperioodil kinnipeetud tulumaks dividendidelt 199 187 Dividendid aktsia kohta (eurodes) 0,073 0,073 Tulumaks dividendidelt tuhandetes eurodes 2024 2023 Dividendidelt arvestatud tulumaks Eesti Vabariigis 3 125 3 067 Edasilükkunud tulumaksukulu dividendidelt 0 –82 Dividendidelt tasutud tulumaks Eesti Vabariigis –3 325 –3 264 sh kinnipeetud tulumaks dividendidelt –199 –187 2019. aasta dividendidelt kinnipeetud tulumaksu tagastamine 0 –10 0,073 eurot aktsia kohta, kokku 19 199 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2024 (ex-päev 09.05.2024) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 17.05.2024. Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 ei olnud edasilükkunud tulumaksu kohustist. Kontserni vaba omakapital moodustas 31.12.2024 seisuga 46 287 tuh eurot (2023: 46 877 tuh eurot). Kui kogu vaba omakapital jaotataks dividendideks, oleks maksimaalne võimalik dividendide tulumaksukohustis 10 183 tuh eurot (2023: 8 092 tuh eurot). Seisuga 31.12.2024 on 2025. aasta võimaliku tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud maksumäära 22/78, seisuga 31.12.2023 aga maksumäärasid 20/80 ja 14/86 (võimalikult dividendilt mahus 1/3 2021., 2022. ja 2023. aastal jaotatud maksustatud kasumist).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 20 136 tuhandetes eurodes 2024 2023 Müügitulud kliendilepingutest Laevatasud 31 528 31 425 Kaubatasud 6 683 6 457 Reisijatasud 11 887 11 484 Elektrienergia müük 4 609 4 507 Üleveoteenuste müük — piletimüügitulu 14 848 14 729 Muude teenuste müük 2 667 2 133 Müügitulud kliendilepingutest kokku 72 222 70 735 Muud müügitulud Kasutusrendi tulu (lisa 10 ja 13) 14 147 13 727 Laeva prahitasu 11 914 11 544 Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus (lisa 18 ja 24) 21 304 20 640 Muud müügitulud kokku 47 365 45 911 Müügitulu kokku (lisa 3) 119 587 116 646 Lisa 20. Müügitulu
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 20 137 Müügitulu riikide lõikes tuhandetes eurodes 2024 2023 Kanada 3 004 3 332 Suurbritannia 3 696 2 929 Eesti 112 887 110 385 Müügitulu kokku 119 587 116 646 sh prahitasu: Kanada 2 970 3 280 Suurbritannia 3 434 2 798 Eesti (lisa 24) 5 510 5 466 Kokku prahitasu 11 914 11 544 Müügitulu jaotamine Järelejäänud toimingukohustustele jaotatav tehinguhind Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kaubatasude, elektrienergia müügi ja muude teenuste müügiga seotud toimingukohustused osaliselt täitmata. Kontsern rakendab nende teenuste (üks toimingukohustus, mis koosneb sarjast eristatavatest teenustest) müügitulu suhtes IFRS 15 punktis 121(b) sätestatud praktilist abinõud ja ei avalikusta järelejäänud toimingukohustusele jaotatud tehinguhinna summat, kuna kontsernil on õigus saada klientidelt tasu summas, mis vastab otseselt kontserni seni tehtud toimingute väärtusele kliendi jaoks ja kontsern on kajastanud müügitulu summas, mille eest kontsernil on õigus arve esitada. Liitumistasudega seotud osaliselt täitmata toimingukohustus moodustas 31.12.2024 seisuga 673 tuh eurot (31.12.2023: 715 tuh eurot). Juhtkond hindab, et täitmata toimingukohustusele jaotatud tehinguhind kantakse järgmise 3 kuni 24 aasta jooksul (liitumise võimaldamiseks tehtud investeeringute keskmine järelejäänud kasulik eluiga) lineaarselt tuluks.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 21 138 tuhandetes eurodes 2024 2023 Kütusekulu 6 945 6 886 Elektrienergia kulu 4 829 4 918 Soojuse- vee- ja kanalisatsiooni kulu 778 783 Põhivarade tehniline korrashoid ja remont 8 506 8 312 Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused 4 368 4 035 Maksukulud 1 498 2 661 sh maamaks 1 443 2 607 Konsultatsiooni- ja arenduskulud 760 669 sh uuringute- ja arengukulud 279 367 Ostetud teenused 6 348 6 015 sh sildumisteenus 762 778 laevadelt jäätmete vastuvõtmine 2 054 1 966 sadamatasud 3 479 3 223 Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid 961 949 Reklaamikulud 200 244 Rendikulud 1 185 1 376 Lühiajaliste rendilepingute kulud 86 174 Kindlustuskulud 856 804 Muud tegevuskulud 3 107 3 577 Tegevuskulud kokku 40 427 41 403 Lisa 21. Tegevuskulud
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 21 139 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Palgakulu 19 384 19 006 Sotsiaalmaksud 6 338 6 208 Tööjõukulud kokku 25 722 25 214 Tööjõukulud
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 22 ja 23 140 tuhandetes eurodes 2024 2023 Kasum põhivara müügist 19 0 Trahvid, viivised 127 893 Tulud sihtfinantseerimisest (lisa 18) 1 335 1 292 Muud tulud 256 23 Muud tulud kokku 1 737 2 208 Lisa 22. Muud tulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Intressikulud võlakohustistelt: Intressikulud laenudelt 2 083 1 707 Intressikulud võlakirjadelt 6 126 5 690 Intressikulud võlakohustistelt kokku (lisa 17) 8 209 7 397 Kahjum valuutakursi muutustest 0 28 Muud finantskulud 48 10 Finantskulud kokku 8 257 7 435 Lisa 23. Finantskulud
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 24 141 tuhandetes eurodes 2024 2023 Tehingud sidusettevõttega Müügitulu 79 78 Tegevuskulud 2 083 1 990 Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu * Müügitulu 1 1 Tegevuskulud 13 30 Muud kulud 10 20 Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev või oluline mõju Müügitulu 27 913 26 886 sh ühistransporditoetus (lisa 20) 21 304 20 640 laeva prahitasu (lisa 20) 5 510 5 466 Muud tulud 646 100 Tegevuskulud 7 654 6 041 sh elektrienergia ja võrguteenuse kulu 3 360 2 059 sadamatasud 3 418 3 218 Muud kulud 46 22 Materiaalse põhivara soetus 929 0 Tehingud kontserni nõukogu ja juhatuse liikmetega Lühiajalised hüvitised 1 421 1 075 Sotsiaalmaksu kulu 468 355 Lisa 24. Tehingud seotud osapooltega ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu). * Kontsernil puuduvad seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 nõuded ja võlad ettevõtetele, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 24 142 tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2024 2023 Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest sidusettevõttega Nõuded (lisa 8) 10 9 Võlad (lisa 15) 192 193 Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest riigiasutustega ja ettevõtetega, milles riigil on valitsev või oluline mõju Nõuded * 2 185 2 201 Võlad 19 422 7 601 Lühiajalistest hüvitistest tulenevad kohustused kontserni nõukogu ja juhatuse liikmetele Kohustused 464 287 * 2024. ja 2023. aastal ei ole nimetatud nõuetele allahindlusi tehtud. Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel. Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid. Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte kohta esitatud deklaratsioonidel. Seisuga 31.12.2024 on ASil Tallinna Sadam kehtivate lepingute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele (keda peetakse juhtkonna võtmeisikuteks) tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu juhatuse liikme tasu ulatuses (2024. aastal 122,0 tuh eurot ja 2023. aastal 99,0 tuh eurot). Konkurentsikeelu kohustuse täitmise eest on ASil Tallinna Sadam kohustus maksta juhatuse liikmetele 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist igakuiselt hüvitist 50% ulatuses juhatuse liikme tasust (2024. aastal 245 tuh eurot ja 2023. aastal 197,9 tuh eurot). Seisuga 31.12.2024 on ASi Tallinna Sadam tütarettevõtetel kehtivate lepingute alusel kohus- tus maksta oma juhatuste liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist, mis on võrdne juhatuse liikme kolme kuu töötasuga (2024. aastal 142,1 tuh eurot ja 2023. aastal 135,4 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 25 ja 26 143 Lisa 25. Siduvad tulevikukohustused Immateriaalse põhivara soetamine tuhandetes eurodes 2024 2023 Immateriaalse põhivara soetamine –599 –799 Tasutud eelmise aasta eest 91 0 Tasumata võlad tarnijatele perioodi lõpul (lisa 15) –66 –91 Muu korrigeerimine 0 1 Kokku korrigeerimised 25 –90 Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 12) 574 889 Materiaalse põhivara soetamine tuhandetes eurodes 2024 2023 Materiaalse põhivara soetamine –38 981 –17 946 Tasaarvestused –471 0 Tasutud eelmise aasta eest 2 358 470 Tasumata võlad tarnijatele perioodi lõpul (lisa 15) –1 163 –2 358 Muu korrigeerimine 0 –3 Kokku korrigeerimised 724 –1 891 Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 11) 38 257 19 837 Lisa 26. Investeerimistegevused rahavoogude aruandes Seisuga 31.12.2024 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 38 075 tuh eurot (31.12.2023: 68 051 tuh eurot), sh 23 746 tuh eurot Paldiski Lõunasadama 6A kai ehituslepingust tulenev kohustis (31.12.2023: 54 102 tuh eurot).
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 27 144 Lisa 27. Tingimuslikud kohustised ja kohtuvaidlused Vastavalt mitmetele rendi- ja hoonestusõiguse lepingutele on ASil Tallinna Sadam kohustus kompenseerida lepingu lõppemisel rentniku püstitatud ehitiste või ASi Tallinna Sadam varale tehtud parenduste harilik väärtus. Arvestades nimetatud lepingute (iseäranis hoonestusõiguse lepingute) pikaealisust ja et enamasti on tegemist eriotstarbeliste rajatistega (sadama- terminalid), siis puudub seni arvestatav praktika selle kohta, kuidas lepingu lõppedes taolise vara harilikku väärtust leida. Eelnevast tulenevalt ei olnud majandusaasta aruande koostamise hetkeks võimalik selliste kohustiste suurust usaldusväärselt hinnata. 19.01.2024 algatati OÜ MPG AgroProduction poolt esitatud saneerimisavalduse alusel saneerimismenetlus ja liideti ühte menetlusse 28.11.2023 ASi Tallinna Sadam poolt OÜ MPG AgroProduction vastu algatatud pankrotimenetlusega, kuna OÜ MPG AgroProduction ei ole pikemalt aega täitnud lepingulisi kohustusi. Ühtlasi peatati pankrotimenetlus kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Harju Maakohus lõpetas 26.03.2024 määrusega OÜ MPG AgroProduction saneerimis- menetluse. OÜ MPG AgroProduction kaebas kohtuotsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. 12.08.2024 Riigikohtu määrusega jõustus maakohtu 26.03.2024 määrus, millega jäi OÜ MPG AgroProduction saneerimiskava kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetati. Seoses saneerimismenetluse lõpetamisega jätkus Harju Maakohtus OÜ MPG AgroProduction vastu esitatud pankrotiavalduse läbivaatamine, st 21.08.2024 nimetas kohus OÜ MPG AgroProduction ajutise pankrotihalduri. 15.10.2024 kuulutati välja OÜ MPG AgroProduction pankrot, määrati pankrotihaldur ning kuulutati välja võlausaldajate esimene üldkoosoleku aeg. 30.10.2024 esitas OÜ MPG AgroProduction (pankrotis) Tallinna Ringkonnakohtule pankroti- määrusele määruskaebuse, millega taotles tühistada pankrotimäärus ning lõpetada pankrotiavalduse menetlus. 14.11.2024 esitas AS Tallinna Sadam kohtule seisukoha, paludes jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus ei ole aastaaruande avalikustamise ajaks määruskaebust lahendanud. 04.04.2024 esitas AS Tallinna Sadam täiendava hagi OÜ MPG AgroProduction vastu hoonestusõiguse omandi ASile Tallinna Sadam ülekandmise asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalike tahteavalduste kohustamise ning hoonestus- õiguse ala vabastamise nõudes, kuna OÜ MPG AgroProduction ei ole vabatahtlikult hoonestusõigust ASile Tallinna Sadam üle andnud. Seoses OÜ MPG AgroProduction pankrotimääruse vaidlustamisega peatati menetlus kuni lahendi jõustumiseni. ASi Tallinna Sadam seisuga 31.12.2024 nõuete summa kokku on 3,6 mln eurot (hoonestus- õiguse tasu, servituudi tasu, maamaks, võlgnevus teenuste eest, intress ja 2022/2023 aasta viivis), mis on aruandeperioodi lõpu seisuga alla hinnatud. Põhinõudele lisandub leppetrahv ja 2024. aasta viivis. 29.11.2024 esitas AS Tallinna Sadam hagi ASi Tallinna Vesi vastu kahju hüvitamise nõudes summas 605 110,26 eurot, millele lisanduvad hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised. ASi Tallinna Sadam ja ASi Tallinna Vesi vahel on sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügileping, mille alusel on AS Tallinna Sadam tasunud perioodil 01.07.2011–30.11.2019 ASile Tallinna Vesi põhjendamatult kõrget veeteenuse hinda. Nimelt jõustusid 01.11.2010 ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) muudatused, millega kehtestati vee-ettevõtjale (sh ASile Tallinna Vesi) kohustus kehtestada Konkurentsiametiga kooskõlastatuna selline veeteenuse hind, mis vastab ÜVVKS §14 lg-s 2 toodud kriteeriumidele. Riigikohtu lahendiga haldusasjas 3-11-1355 on tuvastatud, et ASi Tallinna Vesi poolt 09.11.2010 esitatud hinnataotlus ei vastanud ÜVVKS §14 lg 2 kriteeriumidele. AS Tallinna Vesi esitas Konkurentsiametile ÜVVKS § 14 lg 2 kriteeriumidele vastava veeteenuse hinnataotluse alles 01.12.2019. AS Tallinna Sadam kahjunõue tuleneb enammakstud veeteenuse hinnas, s.o ASi Tallinna Vesi poolt kohaldatud põhjendamatult kõrge ja ÜVVKS §14 lg 2 kriteeriumidele vastava veeteenuse hinnavahe vastavalt ASi Tallinna Sadam poolt perioodil 01.07.2011–30.11.2019 tarbitud veeteenuse mahule. Harju Maakohtu 11.12.2024 määrusega võeti ASi Tallinna Sadam hagi menetlusse. AS Tallinna Vesi ei ole veel terviklikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kontsern on sõlminud pangaga garantiilepingu, mille alusel on pank väljastanud garantii summas 5 mln eurot OÜ TS Laevad poolt sõitjate üleveoteenuse lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Juhatuse hinnangul on garantiikohustuse realiseerimine ebatõenäoline. Kontsern on sõlminud pangaga 2-aastase garantiilepingu, mille alusel väljastas pank garantii summas 6 mln eurot OÜ TS Laevad poolt 10.09.2024 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Juhatuse hinnangul on garantii- kohustuse realiseerumine ebatõenäoline.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 28 145 Lisa 28. Kontserniga seotud uurimised 26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäe- maksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse. 28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega. Samas kaasati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Allan Kiil kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjana. Allan Kiil suri 15.06.2021 ja 23.09.2021 kaasati menetlusse Allan Kiili asemel tsiviilkostja ja kolmanda isikuna Marika Kiil. 27.06.2024 Harju Maakohus mõistis ASi Tallinna Sadam endise juhatuse liikme Ain Kaljuranna ja teised kriminaalmenetluses süüdistuse saanud isikud õigeks süütegude aegumise tõttu, vabastas arestitud varad ning mõistis osaliselt välja menetluskulud. Kannatanute, ASi Tallinna Sadam ja OÜ TS Laevad, tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada uuesti hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus ei ole jõustunud, kuna AS Tallinna Sadam, OÜ TS Laevad ja teised kohtu- menetluse pooled, esitasid 29.07.2024 apellatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtule. 14.10.2024 otsustas Tallinna Ringkonnakohus vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu otsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 04.06.2025. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 29 146 Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 11 774 16 804 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 17 000 0 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 14 123 17 004 Varud 10 4 Muu käibevara kokku 42 907 33 812 Müügiootel põhivara 3 988 0 Käibevara kokku 46 895 33 812 Põhivara Investeeringud tütarettevõtetesse 5 774 5 774 Investeeringud sidusettevõttesse 132 132 Muud pikaajalised nõuded 44 114 57 634 Kinnisvarainvesteeringud 14 069 14 069 Materiaalne põhivara 447 686 432 224 Immateriaalne põhivara 2 053 1 940 Põhivara kokku 513 828 511 773 Varad kokku 560 723 545 585 Lisa 29. Lisainformatsioon emaettevõtte kohta Emaettevõtte kohta esitatav finantsinformatsioon koosneb emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetest, mis tuleb avalikustada kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega, kuid mis ei moodusta konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet IAS 27 mõistes. Ema- ettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel selle erandiga, et emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes on investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse kajastatud soetusmaksumuses. Tabel jätkub lk 147
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 29 147 tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlakohustised 12 191 15 832 Eraldised 1 436 1 004 Sihtfinantseerimine 21 969 7 260 Maksuvõlad 475 477 Võlad tarnijatele ja muud võlad 4 740 6 594 Lühiajalised kohustised kokku 40 811 31 167 Pikaajalised kohustised Võlakohustised 172 650 157 566 Sihtfinantseerimine 31 995 33 075 Muud võlad 2 815 3 010 Pikaajalised kohustised kokku 207 460 193 651 Kohustised kokku 248 271 224 818 OMAKAPITAL Aktsiakapital 263 000 263 000 Ülekurss 44 478 44 478 Kohustuslik reservkapital 23 304 22 858 Jaotamata kasum/kahjum –18 330 –9 569 Omakapital kokku 312 452 320 767 Kohustised ja omakapital kokku 560 723 545 585
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 29 148 Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes 2024 2023 Müügitulu 70 690 69 205 Muud tulud 1 482 2 185 Tegevuskulud –22 295 –23 919 Finantsvarade väärtuse langus –815 –1 117 Tööjõukulud –13 374 –13 271 Põhivara kulum ja väärtuse langus –16 461 –17 163 Muud kulud –352 –952 Ärikasum 18 875 14 968 FINANTSTULUD JA -KULUD Finantstulud 3 363 4 419 Finantskulud –8 229 –7 398 Finantstulud ja -kulud kokku –4 866 –2 979 Kasum enne tulumaksustamist 14 009 11 989 Tulumaksukulu –3 125 –3 067 Perioodi kasum 10 884 8 922
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 29 149 Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes 2024 2023 Kaupade või teenuste müügist laekunud raha 76 257 74 818 Muude tulude eest laekunud raha 45 272 Maksed tarnijatele –28 650 –32 533 Maksed töötajatele ja töötajate eest –11 884 –12 722 Maksed muude kulude eest –173 –199 Makstud tulumaks dividendidelt –3 325 –3 264 Äritegevusest laekunud raha 32 270 26 372 Materiaalse põhivara soetamine –36 870 –13 988 Immateriaalse põhivara soetamine –459 –782 Materiaalse põhivara müük 17 28 Saadud põhivara sihtfinantseerimisest 15 317 0 Antud laenude laekumised 14 175 16 428 Saadud dividendid 0 357 Saadud intressid 3 309 3 769 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiitide netomuutus –17 000 0 Investeerimistegevuses(t) kasutatud(-)/laekunud(+)raha –21 511 5 812 Võlakirjade lunastamine –7 650 –7 650 Saadud laenud 30 000 0 Saadud laenude tagasimaksed –10 466 –8 266 Makstud dividendid –19 000 –19 012 Makstud intressid –8 654 –6 494 Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed –19 –1 Finantseerimistegevuses kasutatud raha –15 789 –41 423 Rahavoog kokku –5 030 –9 239 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 804 26 043 Raha ja raha ekvivalentide muutus –5 030 –9 239 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 774 16 804
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 29 150 Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Omakapital seisuga 31.12.2023 263 000 44 478 22 858 –9 569 320 767 Perioodi kasum 0 0 0 10 884 10 884 Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 10 884 10 884 Väljakuulutatud dividendid 0 0 0 –19 199 –19 199 Tehingud omanikega kokku 0 0 0 –19 199 –19 199 Reservkapitali suurendamine 0 0 446 –446 0 Omakapital seisuga 31.12.2024 263 000 44 478 23 304 –18 330 312 452 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 –5 774 –5 774 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 0 70 935 70 935 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2024 263 000 44 478 23 304 46 831 377 613 tuhandetes eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Omakapital seisuga 31.12.2022 263 000 44 478 22 115 1 451 331 044 Perioodi kasum 0 0 0 8 922 8 922 Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 8 922 8 922 Väljakuulutatud dividendid 0 0 0 –19 199 –19 199 Tehingud omanikega kokku 0 0 0 –19 199 –19 199 Reservkapitali suurendamine 0 0 743 –743 0 Omakapital seisuga 31.12.2023 263 000 44 478 22 858 –9 569 320 767 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 –5 774 –5 774 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 0 62 666 62 666 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2023 263 000 44 478 22 858 47 323 377 659 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti Vabariigi raamatu- pidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionärile väljamakseid.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 30 151 Lisa 30. Tegevuste eristamine lähtudes elektrituru seadusest Arvestusmeetodid Käesolev aruanne on koostatud vastavalt Elektrituruseaduse §17 lõikele 3, mille kohaselt peab elektriettevõte esitama majandusaasta aruande lisadena finantsseisundi aruande ja kasumiaruande tegevusalade lõikes. Aruandes on esitatud finantsseisundi aruanne ja kasumiaruanne järgmiste tegevusalade lõikes: • võrguteenuse osutamine; • elektrienergia müük; • muud tegevusalad. Majandusaasta jooksul peetakse raamatupidamisarvestust eraldi tegevusvaldkondade lõikes nendega otseselt seotud tulude, kulude ja põhivarade osas. Kaudsete ja üldhalduskulude jaotamisel lähtutakse tööjõukulu puhul töötajate arvestuslikust jagunemisest tegevusalade vahel ning muude kulude osas tegevusalade käivete proportsioonist. Finantsseisundi aruande kirjed jagatakse majandusaasta lõpul alljärgnevalt esitatud kirjelduse alusel. Nõuded ostjate vastu Liitumistasude, hooldusteenuste, elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise müügiarved. Varud Võrguteenusega seotud varud. Põhivarad Võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müügiga otseselt seotud põhivarad. Võlad tarnijatele Võlad tarnijatele on jaotatud vastavalt tegelikkusele, analüüs on tehtud tarnijate poolt esitatud arvete alusel. Maksuvõlad, lühiajalised eraldised, muud võlad Seotud töötasudega (palk, preemia, maksud) ning on jagatud tegevusalade lõikes vastavalt personalikulude jagunemisele. Sihtfinantseerimine Võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müügiga otseselt seotud põhivarade siht- finantseerimisest tekkinud kohustis. Kliendilepingutega seotud kohustised Kliendilepingutega seotud kohustised on tulenevalt liitumistasude iseloomust jaotatud võrguteenuse ja muu äritegevuse vahel.
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 30 152 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused seisuga 31.12. 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 17 213 29 733 0 0 0 0 17 213 29 733 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 22 000 0 0 0 0 0 22 000 0 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 12 512 12 118 212 228 273 277 12 027 11 613 Varud 695 550 10 0 0 0 685 550 Müügiootel põhivara 4 190 0 0 0 0 0 4 190 0 Käibevara kokku 56 610 42 401 222 228 273 277 56 115 41 896 Põhivara Investeeringud sidusettevõttesse 2 664 2 177 0 0 0 0 2 664 2 177 Muud pikaajalised nõuded 0 163 0 0 0 0 0 163 Kinnisvarainvesteeringud 14 069 14 069 0 0 0 0 14 069 14 069 Materiaalne põhivara 554 280 545 271 0 0 11 021 11 728 543 259 533 543 Immateriaalne põhivara 2 238 2 083 0 0 0 0 2 238 2 083 Põhivara kokku 573 251 563 763 0 0 11 021 11 728 562 230 552 035 Varad kokku 629 861 606 164 222 228 11 294 12 005 618 345 593 931 Tabel jätkub lk 153
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 30 153 Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused tuhandetes eurodes 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlakohustised 12 185 15 831 0 0 0 0 12 185 15 831 Eraldised 1 771 1 311 0 0 61 40 1 710 1 271 Sihtfinantseerimine 22 146 7 344 0 0 0 0 22 146 7 344 Maksuvõlad 906 876 0 0 37 38 869 838 Võlad tarnijatele ja muud võlad 7 780 9 492 186 222 183 188 7 411 9 082 Lühiajalised kohustised kokku 44 788 34 854 186 222 281 266 44 321 34 366 Pikaajalised kohustised Võlakohustised 172 650 157 566 0 0 0 0 172 650 157 566 Sihtfinantseerimine 31 995 33 075 0 0 1 079 1 131 30 916 31 944 Muud võlad 2 815 3 010 0 0 667 708 2 148 2 302 Pikaajalised kohustised kokku 207 460 193 651 0 0 1 746 1 839 205 714 191 812 Kohustised kokku 252 248 228 505 186 222 2 027 2 105 250 035 226 178 OMAKAPITAL Aktsiakapital 263 000 263 000 0 0 0 0 0 0 Ülekurss 44 478 44 478 0 0 0 0 0 0 Kohustuslik reservkapital 23 304 22 858 0 0 0 0 0 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 27 678 31 441 0 0 0 0 0 0 Perioodi kasum/kahjum 19 153 15 882 –84 –76 –368 –536 19 605 16 494 Jaotamata omakapitali kirjete balansseerimine 0 0 120 82 9 635 10 436 348 705 351 259 Omakapital kokku 377 613 377 659 36 6 9 267 9 900 368 310 367 753 Kohustised ja omakapital kokku 629 861 606 164 222 228 11 294 12 005 618 345 593 931
AASTAARUANNE 2024 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 30 154 Konsolideeritud koondkasumiaruanne Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused tuhandetes eurodes 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 Müügitulu 119 587 116 646 1 793 1 842 2 327 2 156 115 467 112 648 Muud tulud 1 737 2 208 0 0 41 52 1 696 2 156 Tegevuskulud -40 427 -41 403 -1 775 -1 824 -1 568 -1 415 -37 084 -38 164 Finantsvarade väärtuse langus –805 –1 145 0 0 0 0 –805 –1 145 Tööjõukulud –25 722 –25 214 –100 –91 –505 –512 –25 117 –24 611 Põhivara kulum ja väärtuse langus –24 833 –25 389 –2 –3 –663 –817 –24 168 –24 569 Muud kulud –389 –1 073 0 0 0 0 –389 –1 073 Ärikasum/-kahjum 29 148 24 630 -84 -76 -368 -536 29 600 25 242 FINANTSTULUD JA -KULUD Finantstulud 900 1 237 0 0 0 0 900 1 237 Finantskulud –8 257 –7 435 0 0 0 0 –8 257 –7 435 Finantstulud ja -kulud kokku –7 357 –6 198 0 0 0 0 –7 357 –6 198 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 487 435 0 0 0 0 487 435 Kasum/kahjum enne tulumaksustamist 22 278 18 867 -84 -76 -368 -536 22 730 19 479 Tulumaksukulu –3 125 –2 985 0 0 0 0 –3 125 –2 985 Perioodi kasum/kahjum 19 153 15 882 -84 -76 -368 -536 19 605 16 494
AASTAARUANNE 2024 Juhatuse kinnitus 155 Juhatus on koostanud ASi Tallinna Sadam tegevusaruande, tasustamisaruande ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta kohta. Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 5 kuni 75 esitatud kontserni tegevusaruanne ning emaettevõtte tasustamisaruanne annavad õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevusest, tulemustest ja aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest. Juhatus kinnitab lehekülgedel 76 kuni 154 esitatud kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande õigsust ja täielikkust, sh: 1. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus; 2. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemust õigesti ja õiglaselt; 3. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande kinnitamise kuupäevani (18.03.2025), on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; 4. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted. / Allkirjastatud digitaalselt / VALDO KALM Juhatuse esimees / Allkirjastatud digitaalselt / ANDRUS AIT Juhatuse liige / Allkirjastatud digitaalselt / MARGUS VIHMAN Juhatuse liige / Allkirjastatud digitaalselt / RENE PÄRT Juhatuse liige Juhatuse kinnitus 18.03.2025
AASTAARUANNE 2024 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 156 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
AASTAARUANNE 2024 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 157
AASTAARUANNE 2024 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 158
AASTAARUANNE 2024 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 159
AASTAARUANNE 2024 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 160
AASTAARUANNE 2024 Nõukogu kinnitus 161 ASi Tallinna Sadam nõukogu kiitis heaks ASi Tallinna Sadam konsolideeritud majandusaasta aruande 31.12.2024 lõppenud majandusaasta kohta, mis koosneb tegevusaruandest, tasustamisaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest ning millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne. / Allkirjastatud digitaalselt / RIHO UNT / Allkirjastatud digitaalselt / MAREK HELM / Allkirjastatud digitaalselt / MAARIKA HONKONEN / Allkirjastatud digitaalselt / KAUR KAJAK / Allkirjastatud digitaalselt / RISTO MÄEOTS / Allkirjastatud digitaalselt / AIN TATTER / Allkirjastatud digitaalselt / VEIKO SEPP Nõukogu kinnitus 27.03.2025
AASTAARUANNE 2024 Kasumi jaotamise ettepanek 162 / Allkirjastatud digitaalselt / VALDO KALM Juhatuse esimees / Allkirjastatud digitaalselt / ANDRUS AIT Juhatuse liige / Allkirjastatud digitaalselt / MARGUS VIHMAN Juhatuse liige / Allkirjastatud digitaalselt / RENE PÄRT Juhatuse liige Kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 oli 46 831 353 eurot, sh lõppenud majandusaasta kasum 19 152 928 eurot. Lähtudes eelnevast ja üldkoosoleku poolt kinnitatud dividendipoliitikast teeb juhatus ettepaneku maksta dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19 199 000 eurot. Äriseadustiku §332 alusel teeb juhatus ettepaneku jaotada kontserni 31.12.2024 jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 järgnevalt: dividendideks 19 199 000 eurot kohustuslikku reservkapitali 544 210 eurot jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist 27 088 143 eurot Kasumi jaotamise ettepanek