3 AASTAARUANNE 2025 Sisukord Sisukord TEGEVUSARUANNE 5 1 TALLINNA SADAMAST 6 1.1 Ärimudel 6 1.2 Peamised tegevustulemused 2025 8 1.3 Olulisemad sündmused 2025 9 1.4 Juhatuse esimehe pöördumine 11 1.5 Visioon, missioon, väärtused 12 1.6 Strateegia 2023–2027 13 1.7 Tallinna Sadama huvigrupid ja väärtusahelad 16 2 TEENUSE VASTUTUS 18 2.1 Ohutus ja turvalisus 18 2.2 Kvaliteedijuhtimine ja riskid 18 2.3 Kliendid ja tarnijad 18 3 KESKKOND 19 3.1 Energiatõhusus ja säästev tarbimine 20 3.2 Merereostuse vältimine ja ringmajandus 21 3.3 Kliimamuutuste leevendamine ja õhusaaste vältimine 22 4 MEIE INIMESED 23 4.1 Töötajad 23 4.2 Personalistrateegia 23 4.3 Tööohutus 23 5 MAJANDUSTULEMUSED 24 5.1 Põhinäitajad 24 5.2 Majanduskeskkond 25 5.3 Vene-Ukraina sõja mõjud ja 26 peamised majanduskeskkonna riskid 5.4 Turuülevaade: reisijad 27 5.5 Turuülevaade: kaup 29 5.6 Tegevustulemused 31 5.6.1 Reisijate arv 33 5.6.2 Kaubamaht 34 5.6.3 Üleveoteenus reisiparvlaevadega 35 5.6.4 Jäämurdja Botnica 36 5.7 Tulud ja kulud 37 5.8 Kasum 40 5.9 Segmentide tulemused 41 5.10 Investeeringud ja arenguväljavaated 43 5.11 Dividend 45 5.12 Aktsia ja aktsionärid 46 6 ÜHINGUJUHTIMINE 49 6.1 Üldkoosolek 50 6.2 Nõukogu 51 6.3 Auditikomitee ja siseaudit 55 6.4 Tasustamiskomitee 55 6.5 Nimetamiskomitee 56 6.6 Juhatus 56 6.7 Tütar- ja sidusettevõtete nõukogud ja juhatused 58 6.8 Juhatuse ja nõukogu koostöö 58 6.9 Teabe avalikustamine ja kommunikatsioon 58 6.10 Finantsaruandlus 59 6.11 Hea Ühingujuhtimise Tava vastavuse deklaratsioon 59 6.12 Juhtorganite soolise tasakaalu eesmärkide täitmine 59

4 AASTAARUANNE 2025 Sisukord TASUSTAMISARUANNE 60 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 64 Konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruanne 65 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 66 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 67 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 68 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 69 Lisa 1. Üldine inforamatsioon 69 Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted 70 Lisa 3. Tegevussegmendid 80 Lisa 4. Finantsriskide juhtimine 84 Lisa 5. Olulised raamatupidamishinnangud ja otsused 91 Lisa 6. Finantsinstrumendid 93 Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 95 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 96 Lisa 9. Investeeringud sidusettevõttesse 97 Lisa 10. Kinnisvarainvesteeringud 99 Lisa 11. Materiaalne põhivara 100 Lisa 12. Immateriaalne põhivara 102 Lisa 13. Rendilepingud 103 Lisa 14. Eraldised 106 Lisa 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad 107 Lisa 16. Maksuvõlad 108 Lisa 17. Võlakohustised 109 Lisa 18. Sihtﬁnantseerimine 113 Lisa 19. Omakapital 118 Lisa 20. Müügitulu 123 Lisa 21. Tegevuskulud 125 Lisa 22. Muud tulud 127 Lisa 23. Finantskulud 127 Lisa 24. Tehingud seotud osapooltega 128 Lisa 25. Siduvad tulevikukohustused 130 Lisa 26. Investeerimistegevused rahavoogude aruandes 130 Lisa 27. Tingimuslikud kohustised ja kohtuvaidlused 131 Lisa 28. Kontserniga seotud uurimised 132 Lisa 29. Lisainformatsioon emaettevõtte kohta 133 Lisa 30. Tegevuste eristamine lähtudes elektrituru seadusest 138 JUHATUSE KINNITUS 142 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 143 NÕUKOGU KINNITUS 148 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 149

6 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast ASi Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtete (edaspidi ka Tallinna Sadam või kontsern) ärimudel põhineb neljal tasakaalustatud ärivaldkonnal (reisijad, kaup, laevandus ja kinnisvara), mis tagavad kontserni kasumlikkuse ka keerulistel aegadel. Tallinna Sadam omab Eesti suurimat kauba- ja reisisadamate kompleksi. Tegu on aasta ringi laevatatavate, kergesti ligipääsetavate ning piisavalt sügavate sadamatega, kus on võimalik vastu võtta kõiki Taani väinasid läbivaid laevu. Tallinna Sadamale kuulub kaks reisisadamat (Vanasadam ja Saaremaa sadam) ning kaks kaubasadamat (Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam). 1 Tallinna Sadamast 1.1 Ärimudel TS LAEVAD OÜ • Parvlaevade opereerimine Rohuküla–Heltermaa, Virtsu–Kuivastu liinidel • 2025 2,5 mln reisijat ja 1,2 mln sõidukit, 23 050 reisi • 5 parvlaeva: Leiger, Tiiu, Tõll, Piret, Regula TS SHIPPING OÜ (MPSV Botnica) • Jäämurdetööd Põhja-Eesti sadamates • Avamere tööd ja välisprojektid suve- ja sügisperioodil LAEVANDUS: • 16 ha Vanasadama kinnisvaraarendus • 76 ha Muuga tööstuspark • 34 ha Paldiski Lõunasadama tööstuspark • 10 ha Saaremaa sadama logistikapark • Vabad maad ja üüripinnad sadamates KINNISVARA: • 2025 TOP 2 reisisadam Läänemerel: 8,3 mln reisijat, 5709 reisilaevakülastust. • Reisisadamad: Vanasadam ja Saaremaa sadam. • Reisilaevade vastuvõtmine, sadamate infrastruktuuri pakkumine ja arendamine, reisijate ja sõidukite teenindamine • Reisilaevaliinid: Tallinn–Helsingi, Tallinn–Stockholm, Muuga–Vuosaari, Paldiski- Kapellskär, kruiisilaevad REISIJAD: • 2025 14 mln tonni kaupa, 1418 kaubalaeva külastust • Kaubasadamad: Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam. Vanasadamas ro-ro • Kaubalaevade vastuvõtmine, sadamate infrastruktuuri pakkumine ja arendamine kaupade käitluseks ja veoks • Kaubaliigid: puistlast, konteinerid, ro-ro, vedellast, segalast KAUP:

7 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast Tallinna Vanasadam on teenindatavate reisijate arvu poolest Helsingi järel Läänemere põhjaregiooni teine reisisadam. Muuga sadam on Eesti suurim kaubasadam. Tallinna Sadam pakub sadamateenuseid landlord-ärimudeli põhiselt ehk omab, haldab ja arendab kaisid, akvatooriume ja neid ümbritsevaid maa-alasid, rendib maad kaubaoperaatoritele, korraldab laevaliiklust akvatooriumites ja tagab ohutu navigatsiooni sadama vetes. Tallinna Sadamale kuuluvad reisiterminalid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud ehitised, superstruktuur kaubasadamates kuulub kaubaoperaatoritele. Sadamates pakub innovaatiliste lahendustega jäätmekäitlusteenust Tallinna Sadama sidusettevõte AS Green Marine (edaspidi ka Green Marine). Tütarettevõtte OÜ TS Laevad (edaspidi ka TS Laevad) kaudu opereerib Tallinna Sadam reisi- parvlaevu, millega pakub sõitjate üleveoteenust Eesti mandriosa ja kahe suurima saare — Saaremaa ja Hiiumaa — vahel. Kontsernile kuulub viis reisiparvlaeva ja teenindatavad liinid on kõige tihedama liiklusega siseriiklikud mereühendused Eestis. Laevanduse ärivaldkonnas tegutseb ka kontserni teine tütarettevõte OÜ TS Shipping (edaspidi ka TS Shipping), kellele kuulub multifunktsionaalne jäämurdja Botnica, millega pakutakse talveperioodidel jäämurde- teenust Põhja-Eesti rannikul ning suveperioodidel jäämurde-, jääseire- ja eskortteenuseid Põhja-Kanada arktilistes vetes ja mujal avameretööde projektides. Kinnisvara ärivaldkond on suures osas ettevalmistusfaasis. Vanasadama kinnisvara arendus- alade detailplaneeringud on algatatud ja menetluses Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. Uue reisiterminali A kvartali arenduseks korraldati 2023 arhitektuurikonkurss ja 2024 valmis eelprojekt. 2024. aasta detsembris valmis trammiliin koos peatusega Vanasadamas, mis on oluline samm keskkonnasõbraliku infrastruktuuri loomisel. Finantsarvestuses kasutatavad ärisegmendid erinevad mõnevõrra ärivaldkondade jaotuses. Segmentideks on: reisisadamad, kaubasadamad, reisiparvlaevad ja muu. Reisisadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist reisijate teenindamisele keskendunud sadamates — Vanasadamas ja Saaremaa sadamas — ning Vanasadama kinnisvaraarendust. Kaubasadamate segmendis kajastame sadamateenuste osutamist kaupade käitlemisele keskendunud sadamates — Muuga sadamas ja Paldiski Lõunasadamas — ning kauba- sadamates asuvate tööstusparkidega seotud tegevusi. Reisiparvlaevade segment hõlmab tütarettevõtte TS Laevad tegevust ehk Eesti mandri ja suursaarte vahelise üleveoteenuse osutamist. Segment „muu“ koosneb peamiselt multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimisest tütarettevõtte TS Shipping poolt ja kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumist/kahjumist sidusettevõttesse Green Marine tehtud investeeringutelt. Segmentide tulemusi on kirjeldatud punktis 5.9 ja raamatupidamise aastaaruande lisas 3. Tallinna Sadama kontserni ettevõtete struktuur

8 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast 1.2 Peamised tegevustulemused 2025 1 Muutused siin lehel võrreldes 2024. aastaga 2 Korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit ja vara väärtuse langust, ﬁnantstulusid ja -kulusid ning tulumaksukulu, korrigeerituna varade sihtﬁnantseerimise amortisatsiooniga 3 ESI — Environmental Ship Index 4 Kasvuhoonegaasid (KHG): CO 2 , N 2 O ja CH 4 taandatud CO 2 ekvivalendina Müügitulu 118,7 mln EUR (–0,8%) 1 Kaubamaht 13,8 mln tonni (+5,1%) Jäämurdja Botnica tööga hõivatuse määr 49% (–19,0%) Korrigeeritud EBITDA 2 56,5 mln EUR (+6,4%) Reisijate arv 8,3 mln (+1,0%) Eesti mandri ja suursaarte vaheline liiklus: 23 050 reisi, 2,5 mln reisijat (+1,2%), 1,2 mln sõidukit (+3,5%) Korrigeeritud EBITDA marginaal 47,6%, kasum 22,5 mln EUR (+17,3%) Laevakülastuste arv 7127 (+0,0%) 38% laevakülastustest ESI 3 soodustusega (+0,0%) Investeeringud 33,2 mln EUR (–14,4%) Makstud dividendid 19,199 mln EUR (0,073 EUR aktsia kohta) KHG 4 heide 19 261 tonni CO 2 ekvivalendina (–11%)

9 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast TALLINNA SADAMA AKTSIA AASTANE KOGUTOOTLUS 5 OLI 29% KASVASID KAUBAMAHUD JA REISIJATE ARV 1.3 Olulisemad sündmused 2025 VANASADAMAT KÜLASTAS REKORDARV TALVEKRUIISE TS SHIPPING SÕLMIS LEPINGU ATLANTIC TOWING LIMITED’GA NING OSALES KAUBALAEVA THAMESBORG PÄÄSTEOPERATSIOONIL PÕHJA-KANADAS 5 Aktsia aastane kogutootlus = (aastane aktsia hinnatõus + dividend) / aktsia hind aasta alguses

10 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast UUE KAI EHITUSTÖÖD PALDISKI LÕUNASADAMAS SAID VALMIS KÄIVITUS SWED-EST ROHEKOOSTÖÖ STOCKHOLMI SADAMAGA TALLINNA VANASADAMAT KÜLASTAS SEL AASTAL UUS KRUIISIFIRMA — THE RITZ-CARLTON YACHT COLLECTION OMA LAEVAGA ILMA. LISAKS TOIMUS VEEL 11 KRUIISILAEVA ESMAKÜLASTUST

11 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast 2025. aasta oli Tallinna Sadama jaoks sisukas ja tulemusterohke. Keskendusime järjekindlalt oma strateegiliste eesmärkide elluviimisele, tugevdasime ettevõtte majanduslikku positsiooni ning arendasime uusi ärisuundi, mis loovad eeldused pikaajaliseks ja kestlikuks kasvuks. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid kaubamahud — Paldiski Lõunasadamas taastusid vedellasti mahud, Muugal teenindasime rekordilised laadungid terast ja vilja. Kokku läbis meie sadamaid üle 13,8 miljoni tonni kaupa ehk 5% rohkem kui aasta varem. Kaubavoogude kasv peegeldab meie suutlikkust kohaneda muutunud turuolukorraga ning pakkuda klientidele usaldusväärseid ja paindlikke lahendusi. Paldiski Lõunasadamas sai valmis uue multifunktsionaalse kai arendus, mis loob eeldused nii kaubakäsitluse mitmekesistamiseks kui ka tuuleparkide ehitus- ja teeninduslaevade vastuvõtmiseks ning Eesti militaarvõimekuse suurendamiseks. Strateegiliste arengute seas oli oluline samm Rail Baltica kaubajaama ühenduse projekteerimislepingu sõlmimine Muuga sadamas, mis tugevdab Tallinna Sadama rolli tulevases põhja–lõuna kaubakoridoris. Samuti jätkasime tööd uute terminali- ja ladustuslahenduste arendamisel ning rahvusvaheliste koostöösuhete laiendamisel, et suurendada Eesti kui logistikakeskuse atraktiivsust. Reisijateeninduses tähistasime mitmete regulaarsete laevaliinide olulisi verstaposte ning nägime kasvu ka hooajaväliste kruiisilaevakülastuste arvus, mis näitab Tallinna kui mitmekülgse sihtkoha atraktiivsust. Lisaks panustasime kogukonnasuhete arendamisse, teadus- ja hariduskoostöösse ülikoolidega ning kriisi- valmiduse tõstmisse läbi rahvusvaheliste õppuste ja koostööprojektide. Keskkonnasäästlikkus ja innovatsioon olid 2025. aastal jätkuvalt fookuses. Vanasadamas algatasime mitmeid projekte, mis aitavad vähendada sadamategevuse keskkonnamõju, näiteks kruiisilaevade kaldaelektriühenduse rajamiseks. Olulise tähisena pälvis Vanasadama alajaama projekt Eesti esimese BIM-ehitusloa. Samuti süvendasime koostööd teiste Läänemere sadamatega, sealhulgas Stockholmi sadamaga, et edendada rohelisemaid meretranspordi lahendusi. Finantsiliselt oli aasta edukas ka meie aktsionäride jaoks. Tallinna Sadama aktsia pakkus 2025. aastal tugevat tootlust ning maksime välja kogu eelneva aasta kasumi dividendideks. See kinnitab meie pühendumust läbi- paistvale ja stabiilsele dividendipoliitikale ning aktsionäri- dele väärtuse loomisele. Merendussektor tegutseb jätkuvalt keerulises ja kiiresti muutuvas keskkonnas, mida mõjutavad geopoliitilised pinged, majanduse ebastabiilsus ning rohepöördega kaasnevad nõuded. Tallinna Sadama mitmekesine äri- mudel, tugev bilanss ja selge strateegiline siht annavad meile kindluse nende väljakutsetega toime tulla. Järgnevatel aastatel jätkame investeeringuid taristu uuendamisse, digitaliseerimisse ja keskkonnasõbralike lahenduste arendamisse. Meie eesmärk on tugevdada Tallinna Sadama positsiooni Läänemere juhtiva sadamakontsernina ning panustada Eesti majanduse kestlikku arengusse. Tänan siiralt kõiki meie töötajaid, koostööpartnereid ja aktsionäre pühendumuse ja usalduse eest. Teie panus on olnud määrava tähtsusega meie ühiste saavutuste taga. 1.4 Juhatuse esimehe pöördumine VALDO KALM Tallinna Sadama juhatuse esimees Tallinna Sadama mitmekesine ärimudel, tugev bilanss ja selge strateegiline siht annavad meile kindluse nende väljakutsetega toime tulla.

12 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast 1.5 Visioon, missioon, väärtused Tallinna Sadama visioon on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise. Tallinna Sadam on Läänemere kaasaegne merevärav. Oleme kasvule orienteeritud arendus- ja teenindusettevõte. Loome oma klientidele ja töötajatele jätkusuutliku keskkonna ja võimalused arenguks, ühendades ühtseks logistiliseks tervikuks kaupade ja reisijate teenindamise, laevanduse ning mereäärse kinnisvaraarenduse. Kuulame kogukondi ja kaitseme keskkonda. Oleme avatud, nutikad ja usaldusväärsed. Oleme Eesti kui mereriigi kuvandi kandja ja majanduse üks mootoritest. Tallinna Sadama põhiväärtusteks on avatus, nutikus ja usaldusväärsus. Oleme avatud uuetele ideedele ja uuendustele ja leiame võimaluse neid ellu viia. Jagame oma kavatsuste ja tegude kohta informatsiooni ettevõtte sees kui ka väljaspool. Teeme arukaid ja nutikaid otsuseid ning õigeid asju õigel ajal ja moel. Otsime, kasutame ja pakume ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks leidlikke uuendusmeelseid lahendusi. Oleme usaldusväärsed. Peame kinni antud lubadustest ja viime need kvaliteetselt ellu. Oleme oma valdkonna asjatundlikud, pädevad ja mõjukad eksperdid, suhtume lugupidavalt ja hoolivalt nii endasse kui teistesse. Oleme koondanud oma väärtused ja eetilised põhimõtted ühtseks eetikakoodeksiks, milles oleme sõnastanud ka täpsemad eetikaalased ootused oma partneritele. Lisaks on avatud väärkäitumisest teatamise kanal koos juhistega vastavate teadete esitamiseks ja menetlemiseks. Asjakohaseid teavitusi saavad edastada nii grupi töötajad kui ka välised isikud soovi korral ka konﬁdentsiaalselt või anonüümselt

13 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast 1.6 Strateegia 2023–2027 Tallinna Sadama strateegia põhifookuses on ettevõtte visiooni — olla Läänemere uuendus- meelseim sadam — elluviimine; omanike ootuste ja dividendilubaduse täitmine ning kõrge ärikultuuri edendamine ja kestliku arengu tagamine. Äristrateegia Tallinna sadam töötab ärimahtude taastamise nimel ning meil on mõõdukaid kasvuvõimalusi kõikides oma ärivaldkondades. Reisijate valdkonnas, on fookuses mahtude kasvatamine nii regulaarliinidel kui ka kruiisi- laevade teenindamise osas. Valdkonna investeeringud on suunatud reisijate teenindamise infrastruktuuri parandamisse ning keskkonnasäästlike sadamateenuste lahenduste rajamisele laevadele, hoonetele ja reisijatele. Eesmärgiks on keskkonnasõbraliku klienditeekonna arendamine Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi rohekoridoride kaudu. Kaubaäris tegeleme vähenenud kaubamahu taastamise võimaluste otsimisega ning Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõime suurendamisega koos kõikide logistilise ahela osalistega. Meretuuleparkide arendamine lähipiirkonda loob head võimalused nii ehitus- kui hooldussadamana tegutsemiseks ning fossiilsete kütuste asendamine alternatiivsete energiaallikatega tekitab võimalusi uute kaubagruppide käitlemiseks. Kaubasadamatest kujunevad tootmise ja lisandväärtuse andmise sõlmpunktid, mis tagab meile stabiilse ja pikaajalise tulu ning tööstusparkide alade kasutuselevõtu. Tõuseb põhja-lõuna koridori olulisus ja Eesti kasutus väravana Skandinaaviasse. Laevanduse valdkonnas oleme kindlustanud põhiäri Eesti suursaarte parvlaevaühendusel ning töötame selle nimel, et multifunktsionaalne jäämurdja Botnica oleks aastaringselt kasumlikult teenust pakkumas. Kasvuvõimalustena analüüsime parvlaevateenuse võimalikku laiendamist välisriikidesse ning avameretööde hoolduslaevastiku pakkumist globaalsele turule. Kinnisvara valdkonnas jätkame atraktiivse linnaruumi loomisega ning Vanasadama arenguplaani ehk Masterplaani 2030+ elluviimisega. Strateegia perioodil on eesmärgiks esimeste kinnisvara arenduste projekteerimise/ehitamisega alustamine ning kvaliteetse ja avatud linnaruumi kujundamine. Fookuses on taastuvenergia kasutamine, sh merevee baasil kaugküte ja -jahutus, kestlike liikumisvõimaluste soodustamine ning energiatõhusad ja nutikad hooned. Strateegia elluviimiseks püstitame iga-aastased eesmärgid ning nende täitmisse panustavad kõik ettevõtte töötajad. Tallinna Sadama tuleviku edu võtmeks peame tegevus- ja mõtteviisi, et meie igapäevased äriotsused ja investeeringud peavad toetama võrdselt nii ettevõtte, ümbritseva keskkonna kui ka ühiskonna arengut laiemalt. Arenguvõimalused REISIJAD: • liinireisijate mahtude kasvatamine Helsingi ja Stockholmi liinidel • kruiisilaevade külastuste ja reisijate mahtude kasvatamine • sadamaalal liikuvuse ja rahvusvaheliste rohekoridoride arendamine KAUP: • meretuuleparkide ehitus- ja hooldussadama käivitamine • sadama tööstuskeskuseks kujundamine • ro-ro/con-ro liinide edasiarendamine Muugal ja Paldiski Lõunasadamas, lähiregiooni kaubavahetuse logistiliseks sõlmpunktiks kujunemine ja põhi- lõuna suunalise kaubavahetuse kasvatamine (sh Rail Baltica võimalused) • alternatiivkütuste tootmis- ja teenindusvõimekuse arendamine LAEVANDUS: • Eesti suursaarte parvlaevaühendusel põhiäri kindlustamine • avameretööde hoolduslaevastiku pakkumine • opereerimise efektiivsuse kasv, laevade elektriﬁtseerimine ja alternatiivkütuste kasutamine • jäämurde- ja avameretööde teenuse mahu kasvatamine välisprojektides • parvlaevateenuse pakkumine välisriikides KINNISVARA: • Vanasadama ala arendusplaani Masterplaan 2030+ elluviimine • vabade ressursside ja alade kasutusse andmine

14 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast Kestlik areng Tallinna Sadam pöörab oma tegevuses süstemaatilist tähelepanu kestlikkusega seotud keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisvaldkonna teemadele. Ettevõtte kestlikkusalase tegevuse, eesmärkide, meetmete ning mõju põhjalikum käsitlus on esitatud eraldiseisvas Tallinna Sadama kestlikkusaruandes. Kestlikkusaruanne on koostatud vabatahtlikkuse alusel, lähtudes Euroopa Liidu kestlikkus- aruandluse direktiivi CSRD 6 põhimõtetest ning Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest ESRS 7 . Kestlikkusaruanne ei vasta CSRD ja ESRS kohustuslikule avalikustamisulatusele ning ei hõlma kõiki direktiivis ja standardites sätestatud andmepunkte, kuna kõik vastavad nõuded ei ole Tallinna Sadamale kohaldatavad. Kestlikkusaruanne hõlmab Tallinna Sadama tütarettevõtete 2025. aasta konsolideeritud andmeid ning käsitleb ettevõtte kestlikkusalast tegevust ja mõju aruandeperioodil 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2025. Kestlikkusaruanne on koostatud eesmärgiga suurendada läbipaistvust, toetada vastutustundlikku ja kestlikku juhtimist ning vastata omaniku ja sidusrühmade ootustele. 6 Corporate Sustainability Reporting Directive — Euroopa jätkusuutliku aruandluse direktiiv 7 Euroopa ﬁnantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) poolt koostatud Euroopa jätkusuutlikkuse raporteerimise standardid

15 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast LAEVANDUS KAUP KINNISVARA REISIJAD ÄRITEGEVUSEST TULENEV MÕJU Kliimaneutraalsus 2050 • 70% laevajäätmetest ringmajandusse • 90% taastuvenergiat oma tarbeks • O merereostust • Energiatõhusus ja säästev tarbimine • Merekeskkonna kaitse • Ringmajanduse suurendamine • Kliimamuutuste leevendamine ja õhusaaste vältimine KESKKONDLIKUD PRIORITEEDID Sadamaala on osa ühisruumist ja kogukonnaga sidustatud • Kiire ligipääs ja läbitavus • 0 kaebust, tõsist tööõnnetust ja juhtumit • Kvaliteetne avalik ruum ja piirkondlik areng • Tervis, ohutus, turvalisus • Juurdepääs teenustele ja teabele SOTSIAALSED PRIORITEEDID Läänemere uuendusmeelseim ja konkurentsivõimeliseim sadam • Dividendipoliitika jätkuv täitmine • Pühendunud töötajad • Innovatsioon • Teadusel põhinev arendustegevus • Vastutustundlik äritegevus, areng ja koostööpartnerite valik • Atraktiivsus tööandjana JUHTIMISE PRIORITEEDID PRIORITEEDID OLULISEMAD EESMÄRGID

16 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast ÜHISKOND JA KOGUKOND • Kohalikud omavalitsused • Kohalikud kogukonnad • Koostööorganisatsioonid ja -võrgustikud • Haridus- ja teadusasutused • Avalikkus ja meedia TÖÖTAJAD • Tallinna Sadama grupi ettevõtete olemasolevad ja tulevased töötajad • Ametiühingud KLIENDID JA PARTNERID • Kaubaterminalide ja reisilaevade operaatorid • Reisiparvlaevade ja rahvusvaheliste liinide reisijad • Jäämurdja prahtijad • Agendid ja rentnikud • Tarnijad • Finantseerijad • Logistikaahela osapooled • Järelevalveametid ja institutsioonid INVESTORID • Eesti Vabariik suuraktsionärina • Rahvusvahelised institutsionaalsed investorid • Eesti pensioni- ja investeerimisfondid • Eesti jaeinvestorid • Potentsiaalsed investorid 1.7 Tallinna Sadama huvigrupid ja väärtusahelad

17 AASTAARUANNE 2025 1. Tallinna Sadamast • suveperioodil jäämurde ja eskort-teenused välisprojektides • talveperioodil jäämurre Eesti põhjarannikul • laevade tehniline valmisolek • laevade mehitatus OFFSHORE TÖÖD JÄÄMURRE EESTIS LAEV MUU SEGMENT (JÄÄMURDJA BOTNICA) • laevade opereerimine • pardateenindus • laevade tehniline valmisolek • laevade mehitatus MEREVEDU LIIKLUSJUHTIMINE SADAMA ALAL PILETIMÜÜK LAEVAD REISIPARVLAEVAD • agendid • vedajad • ekspedeerijad sh: • laevaliikuse juhtimine, jäätmekäitlus, reostustõrje, kommunaalteenused • puksiir, loots, punkerdamine Kaubaoperaatorite tegevus: • superstruktuuri rajamine ja haldus • laadimine, lossimine, ladustamine • kauba töötlemine ja väärindamine sh: • maa, kaid, rambid, kommunikatsioonid jm • arendus, ehitus, hooldus, haldus • hoonestusõiguse seadmine • raudtee transport • maantee transport MEREVEDU SADAMATEENUSED KAUBATERMINALID SADAMA INFRASTRUKTUUR MAISMAA TRANSPORT KAUBASADAMAD Reisioperaatorid: • Tallink • Viking Line • Eckerö Line • kruiisioperaatorid sh: • laevaliikuse juhtimine, jäätmekäitlus, kaldaelekter, reostustõrje, kommunaalteenused • puksiir, loots, punkerdamine • liikumine sadama alal (sh Tark Sadam süsteem) • teenused terminalis sh: • maa, kaid, rambid, galeriid, kommuniktasioonid jm • arendus, ehitus, hooldus, haldus • vabade pindade rent • inimsõbralik sadama ala • atraktiivne ajaveetmise koht MEREVEDU SADAMATEENUSED REISITERMINALID SADAMA INFRASTRUKTUUR AVALIK RUUM REISISADAMAD Tallinna Sadama grupi poolt osutatavad teenused Partnerite poolt osutatavad teenused MÕJURID: • Geopoliitika, sh keskkond • Majanduskeskkond • Tarneahelad • Konkurents • Ohutus ja turvalisus • Infotehnoloogia • Tööjõud • Regulatsioonid • Epideemiad • Ilmastik

18 AASTAARUANNE 2025 2. Teenuse vastutus Panustame igapäevaselt ohutuse ja turvalisuse tagamisse kõigis Tallinna Sadama äri- valdkondades. Tänu põhjalikule ennetustööle on Tallinna Sadamas viimase kümne aasta jooksul esinenud vaid üksikuid tõsisemate tagajärgedega intsidente. Suure hukkunute või vigastuste arvuga ohuolukordi esinenud ei ole. Detailsemalt saab lugeda kestlikkusaruandes. 2.2 Kvaliteedijuhtimine ja riskid Kontserni emaettevõte on alates 2003. aastast rakendanud integreeritud juhtimissüsteemi, mis vastab kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi standarditele ISO 9001 ja ISO 14001. Vastavus rahvusvaheliste standardite nõuetele kinnitab, et Tallinna Sadama juhtimissüsteem tagab klientide ja sidusrühmade rahulolu, tööprotsesside tõhususe ning riskide ja keskkonna- aspektide piisava kontrolli. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi pidevat parendamist toetavad kliendirahulolu, ettevõtte maine ja töötajate pühendumuse mõõtmine ja tulemuste analüüsimine. 2025. aastal olid muuhulgas prioriteediks keskkonna-, digitaliseerimise- ja innovatsiooniprojektid. 2025. aastal läbisime edukalt välisauditi vastavalt ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele, mille viis läbi sertiﬁtseerimisﬁrma Bureau Veritas Eesti OÜ. Vastavalt riskide haldamise raamistikule jälgime ja hindame regulaarselt Tallinna Sadama tegevust mõjutavaid riske, mis on jaotatud kolme põhikategooriasse: väliskeskkonna riskid, ärivaldkondade riskid ja tegevusriskid ning kõikidele riskidele on määratud riskitõsidusastmed (madal, keskmine, kõrge või ekstreemne) ja maandamismeetmed, mis sõltuvad konkreetse riski iseloomust. Kontserni ﬁnantsriskide haldamise ning maandamise põhimõtetest ja viisidest saab ülevaate raamatupidamise aastaaruande lisast 4, ülejäänud riskid on põhjalikumalt käsitletud kestlikkusaruandes. 2.3 Kliendid ja tarnijad Meie suurimateks klientideks on reisilaevade operaatorid, kaubaterminalide operaatorid ja Eesti Vabariik reisiparvlaevade ja jäämurdja Botnica teenuslepingute kaudu. Teenuste lõpptarbijatena on meie klientideks ka Saaremaa ja Hiiumaa liinide reisiparvlaevade reisijad ning ka rahvusvaheliste laevaoperaatorite reisijad, samuti kaubavedajad ja -omanikud. Kliendisuhtluses järgime avatuse ja kaasamise põhimõtteid. Regulaarselt toimuvad kohtumised võtmeklientidega ning vähemalt kord aastas tutvustame klientidele Tallinna Sadama olulisi kavatsusi, projekte ja investeeringuid. Klientide rahulolu jälgime kuues kliendigrupis, milleks on kaubaterminalide operaatorid, laevaliinioperaatorid, laevaagendid, üürnikud, reisijad ning jahisadama kliendid. 2025. aastal oli kliendirahuloluindeks kuuepallisüsteemis 5,22 (2024: 5,38). Detailsemalt saab lugeda kestlikkusaruandes. Klientide ja kontserni tegevusvaldkondade sidusgruppidega koostöös toimusid 2025. aastal mitmed üritused ja konverentsid. Paldiski Ettevõtjate Liidu konverentsi „Teistmoodi Paldiski“ fookuses oli tööstuse areng. Konverentsil ettekannetes ja paneeldiskussioonis rõhutasid meie esindajad, et Eesti majanduse edenemise eelduseks on stabiilne ja etteaimatav arengukurss ja seda eelkõige energiapoliitika puhul, et luua eeldused suurte tööstusinvesteeringute toomiseks Eestisse. XXI Rahvusvahelisel Merenduskonverentsil rõhutasime sadamate rolli tuleviku merenduses. Juunis tähistasime koos laevaﬁrmadega Tallinn-Stockholm laevaliini 35 ja juulis Tallinn- Helsingi liini 60 aastapäeva. Mõlemad laevaliinid on olulised nii inimestevahelise suhtluse kui ka majanduse ja turismi arengu seisukohalt. Septembris toimus meremajanduse kuu, mil korraldasime koos oma klientidega külastusi merendushuvilistele Muuga sadamasse, Vanasadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse. 2 Teenuse vastutus 2.1 Ohutus ja turvalisus

19 AASTAARUANNE 2025 3. Keskkond Tallinna Sadama kestliku arengu keskkonnaalased strateegilised prioriteedid on: • energiatõhusus ja säästev tarbimine, • merekeskkonna kaitse ja ringmajanduse suurendamine, • kliimamuutsute leevendamine ja õhusaaste vältimine. Tallinna Sadam panustab äri- ja arendustegevuses järjekindlalt oma tegevuse negatiivse mõju vähendamisele keskkonnale. Tunneme vastutust loodus- ja merekeskkonna eest, kuulame kogukondi, teeme koostööd omavalitsuste, teadusasutuste ja teiste Läänemere suurimate sadamatega, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng ja toimimine. Keskkonnajuhtimissüsteemi aluseks on ESRS nõuetele vastavalt kaardistatud olulised keskkonnale mõjuolulised teemad (positiivsed ja negatiivsed), ﬁnantsolulised teemad (riskid ja võimalused), samuti oluliste keskkonnaaspektide ja neist tulenevate keskkonna- mõjude väljaselgitamine ning sellest lähtudes keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete määratlemine tulemuslikkuse parandamiseks. 3 Keskkond

20 AASTAARUANNE 2025 3. Keskkond 3.1 Energiatõhusus ja säästev tarbimine Oleme võtnud eesmärgiks energiatõhususe suurendamise ja energiatarbimisest 90% ulatuses taastuvenergia kasutamise, sh pidades silmas loodusressursside säästvat tarbimist. Pikaajaliseks eesmärgiks aastaks 2050 on saavutada Tallinna Sadama tegevuse kliima- neutraalsus. Eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame alljärgnevaid energiatõhususe ja säästva tarbimise hindamise mõõdikuid. Alates 2021. aastast ostab emaettevõte Tallinna Sadam oma tarbeks ainult taastuvelektrit. 2025. aastal oli ettevõtte taastuvelektri sisseost 12,3 GWh. Lisaks tootsime 5,2% elektri- tarbimisest oma Vanasadama, Muuga ja Paldiski Lõunasadama päikesepaneelide abil. Vanasadama kruiisiterminali hoonet kütab ja jahutab merevesi ning terminali päikese- paneelide toodang kattis 54% kruiisiterminali elektritarbimisest. Kogu energiatarbimine (soojus ja elekter) oli 16,8 GWh, millest taastuvenergia osakaal oli 77%. Vanasadama kruiisiterminali rahvusvaheline ökomärgis Green Key (Roheline võti) kinnitab külastajatele ja partneritele, et tegutseme keskkonnahoidlikul viisil. Jäämurdja Botnica navigeerimisel jälgitakse SEEMP (Ship Energy Eﬃciency Management Plan) põhimõtteid, sealhulgas laeva kursi ja kiiruse optimeerimist eesmärgiga vältida tugevaid vastutuuli ja lainetust (ingl weather routing). Selline lähenemine on võimaldanud vähendada kütusekulu ning tagada ohutumad ookeaniületused. 2025. aastal pakuti jäämurdeteenust Eesti vetes ning osaleti päästeoperatsioonil Põhja-Kanadas. Alates 2024. aastast ostab TS Laevad laevastiku ja kontoripindade tarbeks elektrit ainult taastuvatest allikatest. TS Laevade reisiparvlaevad Piret, Tõll, Leiger ja Tiiu on varustatud Blueﬂow Energy Management innovaatilise kütusekulu jälgimise süsteemiga, mis aitab reaalajas parandada laevajuhtide sõiduvõtteid, kasutada optimaalset kiirust vastavalt navigatsioonipiirkonnale ning planeerida laeva veealuse korpuse puhastuse vajadust kütusekulu kokkuhoidmiseks vähendades sellega laevakütusest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Energiatõhususe eesmärgil jätkati laevadel valgustuse vahetusega LED tehnoloogia vastu, paigaldati digilogiraamatud, optimeeriti ventilatsiooni süsteemi. Võrreldes 2019. baasaastaga, mil jälgimissüsteemi veel ei rakendatud, oli laevade keskmine kütusekulu liinireisi kohta 2025. aastal 15% väiksem (2024: 11%). 2025. aastal vähenes TS Laevad KHG emissioon lisaks kütusekulu jälgimissüsteemiga ka seoses elektrienergia tarbimisega taastuvatest energiaallikatest, mille tulemusel kujunes TS Laevad KHG emissioon liinireisi kohta 2025. aastal 3% väiksemaks kui 2024. aastal. Energiatõhususe ja säästva tarbimise hindamise mõõdikud Mõõdik Eesmärk tase 2030 Baasaasta 2019 2024 2025 MPSV Botnica Energy Eﬃciency Operational Index (EEOI) 8 Hoida tasemel 0,3–0,4 0,4 0,6 0,4 Välisvalgustuse kaasajastamise määr 100% 31% 58% 64% Hoonete energiatõhusus (kWh/m 2 aastas) 130 197 178 172 Taastuvenergia osakaal energiatarbimises * 90% 0,4% 73% 77% * Sh elektri- ja soojusenergia. 8 EEOI = FC * CF / D *m (FC — kütusekulu tonnides; CF — kasutatava diiselkütuse konversioonifaktor; D — läbitud distants miilides; m — kaubakogus (m=1).)

21 AASTAARUANNE 2025 3. Keskkond 3.2 Merereostuse vältimine ja ringmajandus Prioriteedi pikaajalisteks eesmärkideks on 70% laevajäätmete suunamine ringmajandusse, merereostusohu ja -riskide mõju minimeerimine ning liigirikkuse säilitamine rannikualadel kontserni tegevusega seotud piirkondades. Nende eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame alltoodud mõõdikuid. Tallinna Sadam kannab hoolt, et meie tegevusest tekkiv ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne. Alates 2025. aastast kajastatakse aruandes üksnes olulisi merereostusjuhtumeid, mis võivad omada märkimisväärset mõju merekeskkonna seisundile või nõuda ulatuslikke reostustõrje- ja puhastustoiminguid. Väiksemahulisi ning kiiresti likvideeritavaid reostusi, mis ei oma keskkonnale olulist mõju, aruandes ei kajastata. 2025. aastal olulisi merereostusjuhtumeid ei esinenud. Põhjalikumalt meie tegevustest merereostuse vältimiseks ja ringmajanduse suurendamiseks ning graaﬁkud on toodud kestlikkusaruandes. Mõõdikud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks Mõõdik Eesmärk tase 2030 Baasaasta 2019 2024 2025 Ringmajandusse suunatud laevajäätmete osakaal 70% 54% 55% 58% Vanasadamas reovett ära andnud kruiisilaevade laevakülastuste osakaal 100% 81% 74% 83% Reostusjuhtumite arv akvatooriumides 0 0 0 0 Muuga lahe põhjaelustiku liigirikkuse indikaator (võrreldes referentspiirkonnaga) 100% 100% 97% 87% Tallinna lahe põhjaelustiku liigirikkuse indikaator (võrreldes referentspiirkonnaga) 100% 100% 100% 100%

22 AASTAARUANNE 2025 3. Keskkond 3.3 Kliimamuutuste leevendamine ja õhusaaste vältimine Puhta välisõhu prioriteedi pikaajaliseks eesmärgiks on kliimaneutraalsuse saavutamine ja null-emissioon sadamas seisvatel laevadel aastaks 2050. Nende eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame alltoodud mõõdikuid. Tallinna Sadama tegevusega kaasneva võimaliku õhusaaste käsitlemisel oleme keskendunud mitmele olulisele valdkonnale: KHG heite allikate CO 2 emissiooni jälgimine, naﬅaterminalide kaupadest pärinevad lõhnaprobleemid, õhusaaste laevadelt ning sadamatasude diferentsee- rimine lähtudes laeva panusest õhusaaste vähendamisesse. Tallinna Sadama tegevusega kaasnev KHG heide arvutatakse valitsustevahelise kliima- muutuste rühma (IPCC) 2006 aasta juhiste 11 alusel. Ettevõte mõõdab oma heidet alates 2019. aastast, lähtudes saasteallika omandist või kontrollist erinevate mõjualade 12 (scope) lõikes: • Scope 1 — Tallinna Sadama otsesed saasteallikad: Tallinna Sadama omandis olevad laevad, sõidukid, muu tehnika ja katlamajad. • Scope 2 — Tallinna Sadama kaudsed saasteallikad: ostetud elektri- ja soojusenergia Tallinna Sadama omandis olevatele hoonetele ja infrastruktuurile. • Scope 3 — muud kaudsed saasteallikad: üürnikud, operaatorid, sadamat külastavad laevad, sadamat läbiv liiklus ja ro-ro kaup, lasti käitlemise seadmed, raudteeliiklus. Tallinna Sadama enda otsene ja kaudne KHG heide (scope 1 ja 2 kokku) oli 2025. aastal 19 261 tonni CO 2 ekvivalendina (2024. aastal 21 597 tonni CO 2 ekvivalendina). Sellest 75% on seotud Eesti mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaliikluse opereerimisega. Võrreldes eelneva aastaga vähenes kontserni CO 2 emissioon ligikaudu 11% (võrreldes 2019. baas- aastaga vähenes 42%). KHG arvestusmetoodika, tulemused scope 1, 2 ja 3 lõikes ja vähendamise meetmetega saab lähemalt tutvuda meie veebilehel keskkonna rubriigis ja kestlikkusaruandes. Puhta välisõhu mõõdikud Mõõdik Eesmärk tase 2030 Baasaasta 2019 2024 2025 KHG 9 heide (tonni CO 2 ekvivalent) 2050=0; (–55% 2030) 33 086 21 597 10 19 261 TS Laevad CO 2 heide liinireisi kohta (%; 2019=100%) 26% 100% 80% 77% ESI soodustust saanud laevakülastuste osakaal (%) 50% 18% 38% 38% Liinilaevade kaldaelektri kasutamise aeg kogu laevakülastuse ajast Vanasadamas (%) 50% 0% 63% 58% Kaubasadamate ro-ro ühikute osakaal kogu ro-ro ühikute arvust (%) 50% 29% 36% 37% 9 Kasvuhoonegaasid (KHG) — CO 2 , N 2 O ja CH 4 taandatud CO 2 ekvivalendina 10 KHG heite maht 2024. aastal täpsustus seoses eriheiteteguri muutusega 2025. aastal SEI (Stockholm Environmental Institute) avaldab tegelikud eriheitetegurid iga aasta suvel eelneva aasta kohta 11 https://www.ipcc.ch/report/2006-ipcc-guidelines-for-national-greenhouse-gas-inventories/ 12 Mõjualad põhinevad GloMEEP (ülemaailmse merenduse energiatõhususe partnerlusprojekti) juhendile sadama õhuemissiooni hindamiseks: Port Emissions Toolkit, Guide No.1: Assessment of port emissions

23 AASTAARUANNE 2025 4. Meie inimesed 4.1 Töötajad Tallinna Sadam annab tööd enam kui 400 inimesele. Kontserni keskmine töötajate arv 2025. aastal oli 425 inimest (2024: 438 inimest). Ettevõtte kestlikku arengut aitab tagada mitmekesine ja laialdase kogemuste pagasiga töötajaskond. 4.2 Personalistrateegia Tallinna Sadama personalistrateegia järgnevate aastate fookused on: ühtsustunne ja hea koostöö, arengu ja tervise toetamine, nutikad tööprotsessid ja efektiivne töökorraldus ning uuendusmeelsus. Personalistrateegia eesmärgiks on pühendunud inimesed õigetes rollides. Peamisteks mõõdikuteks on meie inimeste pühendumuse indeks ja vabatahtlik voolavus. Samuti jälgime mainet tööandjana ning osaleme Kantar Emori poolt korraldatavas tööandja maine uuringus. Värbamisel ja edutamisel lähtume töötaja väärtustest, kogemustest ja kompetentsidest välistades diskrimineerimise soo, vanuse, rahvuse jms põhjal. 2025. ja eelneval aastal ei esinenud Tallinna Sadamas ühtegi diskrimineerimisjuhtumit. 4.3 Tööohutus Tööohutus on meie ettevõtte üks peamisi prioriteete. Ligikaudu 40% moodustavad kontori- töötajad, kelle peamised töökeskkonna ohud on seotud sundasendist tuleneva vähese liikumisega ja arvutiga töötamisega. Ülejäänud 60% töötajatest tegelevad kõrgendatud riskiga töödega, nagu töötamine kõrgustes või öösiti, samuti tuletööde teostamine, ohtlike seadmetega (nt tuubused, rambid) töötamine, laevadel ja kaidel ning reisiterminalides asetsevate seadmete käsitsemine. Me analüüsime pidevalt töökeskkonna riske ja täiustame töötingimusi, arvestades töötajate ettepanekuid töökohtade ajakohastamiseks. Me suuname töötajaid regulaarselt tervise- kontrolli, tagame teadlikkuse töökeskkonna ohuteguritest ja kaitsemeetmetest, hangime isikukaitse- ja abivahendeid ning soodustame tervislikku eluviisi. Tööõnnetuseks loetakse igasugust tööülesannete täitmisel juhtunud töötaja tervisekahjustust. 2025. aastal registreerisime ühe tööõnnetuse, mille käigus töötaja sai vigastuse tööülesannete täitmisel. Lisaks korraldab ettevõte järjepidevalt tööohutusalaseid koolitusi nii uutele kui ka olemas- olevatele töötajatele, vastavalt nende töövaldkonna riskidele. Detailsemat infot töötajate ja personalistrateegia kohta leiab kestlikkusaruandest. 4 Meie inimesed

24 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.1 Põhinäitajad 13 Näitaja Ühik 2025 2024 muutus % Müügitulu tuh EUR 118 687 119 587 –901 –0,8% Ärikasum tuh EUR 32 704 29 148 3 555 12,2% Korrigeeritud EBITDA 14 tuh EUR 56 510 53 134 3 375 6,4% Põhivara kulum ja väärtuse langus tuh EUR –25 008 –24 833 –176 0,7% Tulumaks tuh EUR –5 415 –3 125 –2 290 73,3% Kasum tuh EUR 22 463 19 153 3 310 17,3% Investeeringud tuh EUR 33 245 38 831 –5 586 –14,4% Töötajate arv (keskmine) in 425 438 –13 –2,9% Kaubamaht tuh tonni 13 799 13 134 664 5,1% Reisijate arv tuh in 8 284 8 201 83 1,0% Laevakülastuste arv tk 7 127 7 127 0 0,0% Varade maht perioodi lõpus tuh EUR 622 063 629 861 –7 798 –1,2% Netovõlg 15 perioodi lõpus tuh EUR 141 708 167 622 –25 914 –15,5% Omakapital perioodi lõpus tuh EUR 380 877 377 613 3 264 0,9% Aktsiate arv perioodi lõpus tuh tk 263 000 263 000 0 0,0% Ärikasum/müügitulu 27,6% 24,4% Korrigeeritud EBITDA/müügitulu 47,6% 44,4% Kasum/müügitulu 18,9% 16,0% EPS: kasum/kaalutud keskmine aktsiate arv EUR 0,09 0,07 0,01 17,3% Omakapital/aktsiate arv EUR 1,45 1,44 0,1 0,9% Kasum/varade maht 3,6% 3,0% 0,6% - Kasum/omakapital 5,9% 5,1% 0,8% - Aktsia hind perioodi lõpus 1,296 1,056 0,240 22,7% P/E: Aktsia hind/kasum aktsia kohta 15,2 14,5 0,7 4,6% 5 Majandustulemused 13 Tabelis esitatud suhtarvud võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid vahesid 14 Korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit ja vara väärtuse langust, ﬁnantstulusid ja -kulusid (kokku) ning tulumaksukulu, korrigeerituna varade sihtﬁnantseerimise amortisatsiooniga 15 Võlakohustised miinus raha ja raha ekvivalendid

25 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.2 Majanduskeskkond 2025. aasta aprillis teatasid Ameerika Ühendriigid märkimisväärsete tariiﬁde kehtestamisest enamikele kaubanduspartneritele. Tänu erasektori paindlikkusele, mis suurendas importi aasta esimeses pooles ja korraldas kiiresti ümber tarneahelad, samuti tänu kaubandus- lepingute läbirääkimistele USA ja erinevate riikide vahel suudeti hoida kaubandussüsteem avatuna. IMFi oktoobrikuu prognoosi 16 kohaselt oli 2025. aasta ülemaailmne majanduskasv 3,2% ning eeldatavasti langeb 3,1%-ni järgmisel aastal. 2026. aasta jaanuarikuus tehtud eelduste kohaselt on 2026. aastal majanduskasv 3,3% ja 2027. aastal on globaalse majanduskasvu prognoosiks 3,3% — seda eeldustel, et tariiﬁd ning ebakindlus jätkuvalt pärsivad majandusaktiivsust. Oktoobrikuus esitatud prognooside kohaselt peaks ülemaailmne inﬂatsioon langema 4,2 protsendini ja 2026. aastal 3,7 protsendini. Väljavaateid ohustavad riskid on endiselt pigem negatiivse suunaga, kuna pikaajaline poliitiline ebakindlus võib pidurdada tarbimist ja investeeringuid. Šokid tööjõupakkumisele, eeskätt piiravate sisserändepoliitikate tõttu, võivad vähendada majanduskasvu, eriti riikides, kus rahvastiku vananemine ja oskustööjõu puudused on aktuaalsed. Oktoobrikuus tehtud eelduste kohaselt jäävad 2025. aasta euroala intressimäärad stabiilselt püsima 2 protsendi juures, mis on sama nagu ka aprillikuus prognoositud. Ameerika Ühendriikides langesid 2025. aasta lõpuks intressimäärad oodatud 3,5–3,75 protsendini. Eesti Panga andmetel ei ole kaubandustingimuste halvenemine ja geopoliitiline ebakindlus seni maailmamajandust jõudnud veel kahjustada. Kõrgemad tollimäärad on küll muutunud piiriülese kaubanduse kallimaks, kuid kaubanduskokkulepete sõlmimine on vähendanud eba- määrasust tulevaste kaubavoogude suhtes. Eesti majandus taastub ja elavneb iga järgneva aastaga. Inimeste ostujõud suureneb, kuna tulumaksusüsteemis toimuvad muutused ning intressimäärad ja hinnatõus on juba alanenud. Erinevad lühiajalised näitajad on viimase aasta jooksul näidanud majanduse kiiremat tugevnemist, kui ametlik SKP statistika. Tegevusaladest andsid 2025. aasta kolmandas kvartalis suure osa majanduskasvust üllatuslikud harud nagu näiteks energeetika, mille lisandväärtus kasvas aastaga üle 20%. Euroala inﬂatsioon kiirenes 2025. aastal 2,1%-lt oktoobris kuni 2,2%-ni novembris ning teenuste hinnatõus kiirenes 3,5%-ni. Eurosüsteemi ekspertide detsembri prognoosi kohaselt aeglustub euroala inﬂatsioon 2026. aastal keskmiselt 1,9%-ni ning 2027. aastal 1,8%-ni. 2025. aasta tõi Eestile kaasa toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusu, mis mõjutas kõiki eestlasi. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid eelkõige toidu ja mittealkohoolsete jookide hindade tõusud, aga ka aasta alguses kehtima hakanud automaks ning aprillis kehtima hakanud uued hinnad tervishoiusüsteemis. Suurimad kauba- grupid, kus tarbijahinnaindeks on suurenenud võrreldes eelmise aastaga on tervishoid (8,9%), transport (7,9%) ning toit ja mittealkohoolsed joogid (6,9%). Eesti Panga andmetel põhjustasid uut hinnasurvet teisel poolaastal maksutõusud, sest juulis tõusid nii käibemaks kui ka alkoholi- ja tubakaaktsiis. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt on Eesti majandus peale 2024. aasta stagnatsiooni vaikselt taastumas ning 2025. aastaks prognoositakse SKP reaalkasvuks 0,6%. Avaliku sektori kulutused kasvavad, kuid samas ka eratarbimine taastub aeglaselt, kuna palgakasv ületab hinnatõusu. Eesti Panga andmetel keskmine palk suurenes 2025. aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses 5,9% ning keskmine brutopalk ulatus 2075 euroni. Palgakasv avalikus sektoris jääb väiksemaks kui erasektoris, kuna tervishoiu ja hariduse kollektiivselt kokkulepitud palgatõus on väike. Tööpuuduse määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 7,1%, mis näitas võrreldes teise kvartaliga kahanemist 0,7 protsendipunkti võrra. Registreeritud töötus on samuti 2025. aasta jooksul püsinud langustrendis. 17 Tallinna Sadama majandustulemustele on positiivset mõju avaldanud jätkuv kasv reisijate äris, kus suurim muutus on olnud Tallinn-Helsingi vahel opereerivate reisilaevade külastajate arvus. Lisaks sellele on jätkuv taastumine kaubaäris ja kaubamahud on tõusuteel — suurim kasv tonnides võrreldes 2024. aastaga on vedellasti mahtudes. 16 IMF „World Economic Outlook“, oktoober 2025 ja IMF „World Economic Outlook Update“, jaanuar 2026 17 Eesti Pank „Rahapoliitika ja majandus“, Statistikaamet, Euroopa Komisjon „European Economic Forecast“

26 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.3 Vene-Ukraina sõja mõjud ja peamised majanduskeskkonna riskid Venemaa sõjategevus Ukrainas ja Venemaale rakendatud sanktsioonid on peamiselt mõjutanud ettevõtte kaubaäri, enim on vähenenud vedellasti osakaal. Vedellasti kauba- operaatorid on tegemas pingutusi sanktsioneeritud kauba asendamiseks alternatiivsete kaupadega. Kõik kontserni klientideks olevad kaubaoperaatorid on Euroopa Liidus registree- ritud ettevõtted ja arveldamine nendega toimub eurodes. AS Tallinna Sadam teeb igakülgset koostööd oma partnerite, Rahapesu Andmebüroo jt riigi institutsioonidega Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks ja nende vastutustundlikuks rakendamiseks nii kaubale kui kontserni klientidele. Lisaks kaubaärile on sõjategevus mõjutanud ka kruiislaevade külastusi, seda ennekõike Peterburi kui peamise sihtkoha kadumise tõttu Läänemere kruiisisadamate kaardilt. Kruiisi- laevade külastuste arv on siiski näitamas tõusu, lisandunud on talvekruiisid ja koostöös teiste Läänemere sadamatega tehakse pingutusi Läänemere piirkonna turundamiseks. Üldistest majanduskeskkonna arengutest on ettevõtte enim mõjutatud majanduskasvu taastumise tempost nii Eestis kui peamiste kaubanduspartnerite juures. Elavnev majandus on aluseks aktiivsemale kaubavahetusele, tarbijate kindlustunde suurenemisele ja inimeste aktiivsemale reisimisele, mis kandub üle ka kontserni tegevusmahtudesse. Nii Soome kui Rootsi puhul ennustatakse lähisaastateks majanduskasvu, samas maailmamajanduses on kasvanud ebakindlus, USA tollipoliitika ja suurenev protektsionism kätkeb endas riske Euroopa majanduse tuleviku osas. Lisaks on Põhjamaad tihedalt seotud Saksamaa majandusega, mille puhul on välja toodud mitmeid majanduskasvu takistavaid tegureid. Kontserni sadamates asuvate tööstusparkide vabade maa-alade kasutusse andmine on tihedalt seotud välisinvestorite poolt Eestisse tehtavate investeerimisotsustega. Jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa tegevus võivad kaasa tuua investeeringute edasilükkumise või nendest loobumise. Samuti on energiamahukate tootmisinvesteeringute puhul üheks peamiseks teguriks energia hind ja taastuvatest allikatest toodetud elektri kättesaadavus. Elektri hinna suhteliselt kõrge tase ja roheenergia piiratud kasutatavus võivad osutuda takistuseks positiivsetele investeerimisotsustele, mis omakorda võib mõjutada nii tööstusparkide maade kasutusse andmise tempot kui sadamate kaudu käideldavaid kaubakoguseid.

27 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Muud Mariehamn Turu Tallinn Stockholm Helsingi TS turuosa 2021 2022 2023 2024 2025 40 30 20 10 0 mln reisijat Reisijate arv Läänemere idaosa sadamates * 5.4 Turuülevaade: reisijad Läänemeri on üks tihedaima laevaliiklusega sisemeri maailmas. Läänemere valgalas elab peaaegu 85 mln inimest ning laevaliiklus on üks peamisi piirkonna transpordimeetodeid. Hinnanguliselt sõidab laevaga Läänemere idaosas aastas 30–40 mln reisijat, mistõttu on see kõige tihedama rahvusvahelise reisilaevaliiklusega ala Läänemeres. Üheks suurema reisijate arvuga sadamaks on Tallinna sadam — Helsingi järel teisel kohal, kolmas on Stockholm. Nende sadamate vahel sõidavad Läänemere suurimad, peamiselt reisijate veoks mõeldud reisilaevad. Võrreldes teiste Läänemere-äärsete piirkondadega soodustab tihedat laevaliiklust Eesti, Soome ja Rootsi vahel nii sihtsadamate omavaheline optimaalne kaugus reisilaevaliikluseks kui ka asjaolu, et suuremahuline reisilaevaliiklus toimub just nimetatud riikide pealinnade vahel, mis kõik asuvad mere ääres. * Ei ole arvestatud sadamaid, mille reisijate arv moodustub peamiselt lähireisidelt (kestusega ca 1 h). 15,3 3,5 4,7 3,7 29,6 29,7 30,3 9,6 7,3 8,3 2,2 2,2 9,5 7,2 8,2 1,9 2,2 9,1 7,4 7,9 2,0 2,4 28,7 8,1 7,9 7,0 1,8 2,7 23% 24% 27% 27% 28%

28 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 2025. aastal jätkus reisilaevaliikluses taastumine pandeemia järgsest ajast ning reisijate arv on Läänemerel kasvamas, jäädes sadamate vaates veel siiski 70–80% tasemele pandeemia eelse ajaga võrreldes. Kokkuvõttes kasvas Läänemere idaosa suuremate sadamate reisijate arv 2025. aastal 0,5 mln reisija võrra (+1,6%) 30,2 mln reisijani. Suurim kasv oli Helsingis ja muudes sadamates kokku ning suurim langus Turu sadamas. Kruiisiturism on maailmas koroonakriisist taastunud ja ülemaailmne kruiisireisijate arv ületab pandeemiaeelse taseme. Kuigi laevade täituvus 2025. aastal paranes ka Läänemerd külastavatel kruiisilaevadel, ei ole pandeemia eelne aeg siin veel taastunud. Kruiisiﬁrmad on jätkuvalt ettevaatlikud laevakülastuste broneerimisel, kuna Läänemere piirkonda mõjutab endiselt Venemaa sõjategevus Ukrainas, mistõttu Peterburi on Läänemere kruiisisadamate kaardilt kadunud ja mille tõttu on kaugematelt turgudelt pärit kruiisireisijate huvi Lääne- mere, kui Venemaaga piirneva regiooni vastu, endiselt leige. Peterburi väljalangemise tõttu otsivad kruiisiﬁrmad alternatiivseid sihtkohti ning pikendavad hooaja kestust, et säilitada piirkonna atraktiivsus. Koostöös Läänemere kruiisisadamate ja rahvusvaheliste kruiisiettevõtetega arendatakse võimalusi pakkuda aastaringset külastuskogemust ning tutvustada regiooni mitmekülgseid võimalusi ja atraktiivsust ka väljaspool suvehooaega. Kruiisiturismi taastumisele Euroopas avaldab mõju ka Euroopa Liidu poolt kehtestatud karmid keskkonnanõuded, mis muudavad Läänemere piirkonnas seilamise võrreldes muude kruiisipiirkondadega kallimaks. 1200 1000 800 600 400 200 0 tuhat reisijat KIEL KOPENHAAGEN ROSTOCK STOCKHOLM VISBY TALLINN HELSINGI Kruiisireisijad Läänemere suurimates kruiisisadamates 2021 2022 2024 2023 2025

29 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.5 Turuülevaade: kaup Läänemere idakalda kaubamahu turuülevaade hõlmab Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome lahe äärseid Soome suuremaid sadamaid, keda peame oma regiooni turuks konkurentsiasendi mõistes. 2025. aasta kaubaveo turumaht oli 268,8 mln tonni, mis tähendas 9,4 mln tonni ehk 3,6% kaubamahu suurenemist. Lastiliikidest kasvas enim vedellast (+6,3 mln tonni ehk +7,1%), suurimad tõusud olid Sköldviki (4,8 mln tonni) ja Klaipeda (0,9 mln tonni) sadamates. Segalasti maht (koos konteinerite ja ro-ro kaupadega) kasvas 5,6 mln tonni võrra (+5%), mida vedas eeskätt konteinerkauba mahu kasv 8,1 mln tonni võrra (+14,8%), peamiselt Poola ja Leedu sada- mates. Ro-ro kaubaveo maht suurenes 1,0 mln tonni võrra (+2,8%), samas kui suurim langus oli puidu veos segalastina, mis vähenes 2,3 mln tonni võrra (–17,8%). Puistlasti maht vähenes 2,5 mln tonni võrra (–4,2%), peamiselt teravilja (–2,8 mln tonni ehk –12,5%) ja kivisöe (–1 mln tonni ehk –9,3%) veomahu kahanemise tõttu. Samas ajal kasvas väetise puistlasti maht 1,2 mln tonni võrra (+26%). Sadamate lõikes olid suurimateks kaubamahu kasvatajateks Sköldvik (+4,9 mln tonni ehk +25,1%) ja Klaipeda sadam (+3,9 mln tonni ehk +8,8%). Sköldviki kasv oli peamiselt seotud nii toornaﬅa kui ka naﬅasaaduste mahu suurenemisega. Klaipeda kasv oli peamiselt tingitud konteinerite mahu tõusust. Suurim langeja oli aga Riia sadam (–1,3 mln tonni ehk –7,3%) seoses teravilja ja puidu mahu vähenemisega. Läänemere idakalda suuremate sadamate kaubamaht Segalast Ro-ro Konteinerid Puistlast Vedellast 350 300 250 200 150 100 50 0 mln tonni 2021 2022 2023 2024 2025 35,4 53,1 74,9 91,9 18,1 84,5 78,7 53,1 41,2 16,8 88,7 60,1 54,7 36,5 19,5 95,0 57,6 62,9 37,5 15,8 40,1 55,8 78,6 94,4 18,8 273,4 274,3 259,5 268,8 287,7

30 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Läänemere idakalda suurimad sadamad olid Gdansk (80,4 mln tonni, turuosa 30%), Klaipeda (48,3 mln tonni, turuosa 18,0%) ja Gdynia (25,7 mln tonni, turuosa 9,6%). Tallinna Sadam on 6. kohal, turuosaga 5,1% (2024. aastal 8. koht, turuosaga 5,1%). Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2025. aasta andmete põhjal 1,0 mln tonni võrra (–4,5%) 20,8 mln tonni tasemele, millest Tallinna Sadama sadamate turuosa moodustas 66,3% (2024: 60,3% korrigeerituna). Eesti sadamate turuosa Läänemere idakalda suuremate sadamate turuosa 30% Gdansk 5% Hamina Kotka 18% Klaipeda Butinge 5% Helsingi 10% Gdynia 5% Tallinn 9% Sköldvik 3% Ventspils 6% Riia 3% Liepaja 6% Muud 66% Tallinn 9% Sillamäe 9% Pärnu 7% Kunda 9% Muud

31 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.6 Tegevustulemused 2025. aastal mõjutas Tallina Sadama tegevustulemusi kauba- ja reisijate äri taastumine. Reisijate arv kasvas nii regulaarliinidel kui kruiisireisijate osas. Kruiisilaevakülastuste arv suurenes, samas reisilaevakülastuste arv jäi stabiilseks. Kaubaäris kasvasid märgatavalt vedellasti kaubamahud, mis on tänu ühe vedellastioperaatori märkimisväärsele mahtude kasvule. Mõõdukas kasv oli puistlasti mahtudes, samas vähenesid nii veeremi kui ka konteinerite mahud. Tegevuskulud langesid suuremal määral, kui müügitulu, mille tulemusel kasvasid nii ärikasum kui korrigeeritud EBITDA. Puhaskasumi kasv oli veidi väiksem, kuna dividendide maksumäär suurenes ja kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum vähenes, mis ületas vähenenud ﬁnantskulude positiivset mõju. Müügitulu langes 0,9 mln eurot (–0,8%) 118,7 mln euroni. Müügitulu langus toimus jäämurdja Botnica madalama kasutusmäära tulemusel segmendis muud, ülejäänud segmentides müügitulu kasvas. Laevatasutulud kasvasid tänu suurema mahutavusega laevade külastustele (tankerid ja kruiisilaevad) ja tasumäärade indekseerimisele. Reisijatulud suurenesid 3% tulenevalt reisijate arvu kasvust (+1%) ja reisilaevakülastajate tasude indekseerimisest 2025. aasta esimeses pooles. Kaubatasude tulu kasvu (+3%) toetas kaubamahtude tõus (+5%), samuti suurenes kaubalaevadega seotud laevatasude tulu. Renditulude kasvule aitas kaasa indekseerimine. Eesti mandri ja suursaarte vahel reisiparvlaevadega osutatava üleveoteenuse reiside arv vähenes (–0,6%), kuid tulud kasvasid. Tulude kasvu mõjutas positiivselt tasude indekseerimine Eesti tööjõu- ja tarbijahinna indeksitega ning tulusid vähendavalt mõjus madalam kütuse hinnaindeks. Reisiparvlaevadega seotud renditulude kasvu mõjutasid reisijate arvu kasv ja suurem müük kaubanduspindadel. Kütusekulud, põhivara hoolduse ja remondikulud ning elektrienergia kulud küll vähenesid, kuid see ei kompenseerinud põhivarade kulumi ja väärtuse languse, tööjõukulude ning konsultatsiooni- ja arenduskulude kasvu, mis kokkuvõttes langetas segmendi ärikasumit. Korrigeeritud EBITDA langes oluliselt vähem, kui ärikasum.

32 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Multifunktsionaalse jäämurdja Botnica prahipäevad vähenesid kokku 42 päeva võrra. Laeva madalama kasutusmäära tõttu müügitulu langes ning lisaks ka prahipäevatariif projektipõhistel töödel oli madalam. Kuigi tulud vähenesid, vähenesid kulud suuremal määral, kuna jäämurdjal Botnica tehti vähem remonttöid ning lisaks laekus aasta varem aset leidnud laeva tehnilise rikke eest kindlustuselt hüvitis. Suuremas ulatuses vähenesid ka rendikulud, tööjõukulud ja kütusekulud. Tegevuskulude suurem langus võrreldes tulude langusega tõi kaasa segmendi ärikasumi kasvu, samas korrigeeritud EBITDA jäi eelmise aastaga võrreldes sarnasele tasemele. Müügitulud kasvasid kõikides segmentides välja arvatud segmendis muud — suuremal määral reisi- ja kaubasadamate segmentides. Korrigeeritud EBITDA kasvas reisi- ja kaubasadamates, segmentides muud ja parvlaevad toimus korrigeeritud EBITDA langus. Kasv toimus kõigis tululiikides välja arvatud laeva prahitasu, muude teenuste ja elektri- energia müük. Suurima tõusu tegid laevatasud, renditulud, reisijatasud, üleveoteenuste tulud ja kaubatasud. Põhitegevusega seotud kulud vähenesid 4,0 mln eurot (–10%), ärikasum kasvas 3,6 mln eurot (+12%) ning kasum kasvas 3,3 mln eurot (+17%). Kontserni loodud lisandväärtus 18 ehk panus Eesti majandusse oli 2025. aastal 84,3 mln eurot (2024: 79,7 mln eurot), näitaja kasvas suurenenud ärikasumi, tööjõukulude ja põhivara kulum ja väärtuse languse suurenemise tõttu. 18 Lisandväärtus = ärikasum + tööjõukulud + põhivara kulum ja väärtuse langus

33 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.6.1 Reisijate arv Reisijate arv jätkas 2025. aastal taastumist. Reisijate arv kasvas 1,0% ja sadamaid külastas ligi 8,3 mln reisijat. Reisijate arv moodustas ligikaudu 78% COVID-19 pandeemia eelsest tasemest. Kasvu tegi läbi Tallinn-Helsingi (+1%) liin, kuid kahanesid Tallinn-Stockholm (–12%) ja Muuga-Vuosaari (–3%) liinid. Kruiisireisijate arv (+25%) ja kruiisilaevade külastuste arv kasvas (+18 külastust), ühtlasi kujunes kruiisilaevade keskmine täituvus veidi suuremaks, kui 2024. aastal. Tallinn-Helsingi liini reisijate osakaal kogu reisijate arvust oli eelmisel aastal 88% (2024: 88%) ja reisijate arv liinil kasvas pea 0,1 mln inimese võrra. Tallinn-Stockholmi liinil kahanes reisijate arv 68 tuhande võrra, kuna reisilaevakülastusi oli 18% vähem — 2024. aastal aitas kaasa laeva Victoria I sõitmine suvekuudel tavapärase Helsingi liini asemel Tallinn-Stockholmi liinil. Tallinn-Helsingi liinil seevastu laevakülastuste arv kasvas (+3%), 2024. aastal mõjutasid liini laevade regulaarsed dokitööd. Muuga-Vuosaari liinil jäi laevakülastuste arv aasta varasemaga samale tasemele. Traditsioonilisi kruiisireisijaid oli 39 tuhande reisija võrra rohkem kui aasta varem, kokku 190 tuhat reisijat. Vanasadamat külastas 118 kruiisilaeva (2024: 100) ja Saaremaad külastas 7 kruiisilaeva (2024: 7). Muuga-Vuosaari liinil (kaubasadamate segment) reisijate arv langes (–3%), olles eelnevalt kasvanud kuus aastat järjest. Reisijate arv liinide lõikes 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 10 000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2021 2022 2023 2024 2025 mln reisijat laevakülastust Muud Kruiisireisijad Muuga-Vuosaari Tallinn-Stockholm Tallinn-Helsingi Reisi- ja kruiisi- laevakülastused 7,0 3,5 5672 7,9 8,2 8,3 5727 5629 5679 6,2 0,5 0,5 0,5 0,6 3,0 7,0 7,2 7,3 5709

34 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.6.2 Kaubamaht 2025. aastal kasvas kaubamaht meie sadamates 0,7 mln tonni võrra (+5%) 13,8 mln tonnini, mis näitab head taastumist peale Venemaa suunaliste sanktsioonide ja üldise majanduslanguse mõjusid. Suurima kasvu tegid läbi: vedellast (+0,6 mln tonni, +47%), puistlast (+0,1 mln tonni, +5%), mittemereline kaup (+34 tuhat tonni, +151%) ja segalast (+2 tuhat tonni, +0%). Lastiliikide lõikes langesid veidi veeremi ehk ro-ro (–0,1 mln tonni, –2%) ja konteinerite (–3 tuhat tonni, –0%) mahud. Vedellasti mahud olid languses alates 2021. aastast, kuid 2025.aastal pöördusid tõusule tänu ligroiini (+509%) ja bensiini (+142%) mahtude kasvule. Vedellasti osakaal oli aastatel 2017–2022 vahemikus 29–43%, 2023. aastal langes see 13%-le, 2024. aastal 10%-le ning 2025. aastal asus tõusuteele kasvades 14%-ni. Puistlasti mahud olid peale 2021. aastat suuremal määral langenud, kuid viimased kaks aastat on näidanud taastumist. Puistlastis on eelmise aastaga võrdluses suurenenud killustiku (+30%), puidugraanulite (+22%) ja vanaraua vedu (+9%). Segalasti maht kasvas 2 tuhat tonni peamiselt terastoodete (+26%) mahtude kasvu tõttu, kuid langenud on näiteks maapähklite (–100%) ja paberipuu (–9%) vedu. Ro-ro ehk veeremkauba mahus toimus 2023. aastal pärast üheksa aastat kestnud kasvu langus, kuid 2024. aastal nägime veeremi mahtude kasvu. 2025. aastal on veeremi kasv asendunud taas langusega. Sellegipoolest oli ro-ro jätkuvalt suurima osakaaluga lastiliik. 2025. aastal moodustas ro-ro kaup ligi 47% kogu kaubamahust, mis on 3 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Ro-ro kaubad liiguvad eelkõige Soome liinidel (Tallinn-Helsingi, Muuga-Vuosaari) ja suurem osa Helsingi liini reisilaevadega, mistõttu enamus veeremi kasvust kajastub reisisadamate segmendi tuludes. Konteinerkauba maht jäi muutumatuks, langes ligi 3 tuhat tonni ehk 0,1% (TEU-des 19 –1% 259 tuhande TEU-ni). Konteinerite minimaalne langus (tonnides) on tingitud 20-jalaste täis konteinerite vähenenud veost. 19 TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) — standardühik konteinerite loendamiseks ja konteinerlaevade või konteineriterminaalide mahutavuse väljendamiseks. 20 jala pikkune konteiner võrdub ühe TEU-ga Veerem Konteiner Segalast Puistlast Vedellast Kaubalaeva külastused Kaubamaht lastiliikide lõikes 25 20 15 10 5 0 2021 2022 2023 2024 2025 mln tonni 2000 1600 1200 800 400 0 laevakülastust 1654 1458 22,4 6,5 6,9 1,9 2,1 4,7 3,0 8,8 5,2 1380 1435 1418 6,4 1,9 2,2 1,7 6,6 6,4 2,1 2,1 2,6 2,7 1,4 2,0 17,8 12,6 13,1 13,8

35 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Veosuundade lõikes oli suurem muutus transiitkaupade mahu tõusus 0,8 mln tonni (+75%). Eesti importkaupade maht tõusis 97 tuhande tonni võrra (+2%) ja eksportkauba maht langes 0,2 mln tonni võrra (–3%). Veosuundade lõikes moodustas kaubamahust 44% eksport, 43% import ja 13% transiit (2024: vastavalt 48%, 44% ja 8%). Transiidi osakaal kasvas aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Meie sadamaid läbiva kauba vedu ei ole oma olemuselt hooajaline. Tavapäraselt on kauba- mahu kõikumised seotud turutingimuste muutustega (sh muutustega veetava kauba maailmaturu hindades) ja/või projektipõhiste kaubamahtude volatiilsusega. Eelmisel aastal kasvas kaubamaht eelkõige aasta teises pooles. Kvartalite lõikes oli kõige kiirem kasv teises ja kolmandas kvartalis — olles mõlemas kvartalis +8% võrreldes aasta varasemaga. 5.6.3 Üleveoteenus reisiparvlaevadega TS Laevad teostab Eesti mandri ja suursaarte (Saaremaa ja Hiiumaa) vahelist siseriikliku üleveoteenust reisiparvlaevadega vastavalt Eesti riigiga sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingule tähtajaga 30.09.2026. 2024. aastal sõlmiti eduka enampakkumise alusel täiendav seitsmeaastane leping kuni 30.09.2033. Teenust osutatakse riigi kinnitatud sõidugraaﬁku kohaselt üheaegselt kuni nelja reisiparvlaevaga (suveperioodi tipuaegadel kuni viie reisiparvlaevaga). Teenuse eest ettenähtud lepinguline tasu on põhiosas ﬁkseeritud iseloomuga, millest osale kohaldatakse elukalliduse muutust väljendavaid hinnaindekseid. Väiksem osa tulust on muutuvtulu, mis sõltub teostatud reiside arvust. Muutuvtulule kohaldatakse samuti hinnaindeksit. Lepinguline tulu kaetakse piletitulu ja riigilt saadava ühistransporditoetusega, mis katab lepingulise tulu ja saadud piletitulu vahe, seega piletihinna võimalik muutmine riigi poolt ei mõjuta TS Laevade tulu ega kasumit. 2025. aastal tegid parvlaevad kokku 23 050 reisi ehk 0,6% vähem kui aasta varem. Kokku teenindati 2,5 mln reisijat (+1,2%) ja 1,2 mln sõidukit (+3,5%). Riigi kui teenuse tellijaga kokkuleppel teostati tagavaralaevaga 470 lisareisi (2024: 420) üleveo võimsuse suurendamiseks. Reisiparvlaevade tegevusmahud mln reisijat /sõidukit Laevareisi 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0 Reisijad Sõidukid Reiside arv 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 2,2 1,1 2,3 1,1 1,1 2,4 1,2 2,5 1,2 2,5 22 972 22 842 21 518 23 179 23 050 2021 2022 2023 2024 2025

36 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused MPSV Botnica prahtimine 5.6.4 Jäämurdja Botnica Osutame Eesti riigile jäämurdeteenust jäämurdjaga Botnica Soome lahe kaldal asuvate Eesti sadamate jaoks detsembrist kuni aprillini (lepingu tähtaeg on 20.04.2032). Jäämurde- hooaja välisel ajal rendime jäämurdjat Botnica välja erinevateks merenduse abitöödeks. Hooaja välise töö leidmise võimalusi ja tulusust mõjutab sarnastele eritöödele spetsialiseerunud laevade prahiturg. Jäämurdehooaja välisel perioodil töötab Botnica erinevates projektides. Alates 2018. aastast oli TS Shippingul prahileping Kanada ﬁrmaga Baﬃnland Iron Mines Corporationiga (edaspidi Baﬃnland), PANAMAX tüüpi laevade eskortimiseks rauamaagikaevandusest Baﬃni lahte. 2024. aastal pikendasid pooled lepingut kuni 2028. aastani ja see sisaldab kliendi iga- aastaseid call optsioone laeva prahtimiseks vähemalt 60 päevaks aastas septembrist detsembrini. 2025. aastal Baﬃnland Iron Mines Corporation ei kasutanud võimalust Botnica prahtimiseks. 2025. aasta sügisel oli laev prahitud ettevõttele Atlantic Towing Limited perioodil 10. september kuni 6. november. Botnica osales Hollandi kaubalaeva MV Thamesborg päästetöödel, mis oli Loodeväilas madalikule sõitnud. Jäämurdja tegutses päästetööde tugilaevana — valmis murdma jääd, võtma puksiiri või muul viisil abistama laeva lahtipäästmisel — pakkudes tugevat ja turvalist kohalolekut, mis võimaldas pääste- meeskondadel töötada ohutult ja tõhusalt äärmuslikes jääoludes. 100% 80% 60% 40% 20% 0 Prahipäevade arv Kasutusmäär 300 240 180 120 60 0 päeva 267 249 231 221 179 73% 68% 63% 60% 49% 2021 2022 2023 2024 2025

37 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.7 Tulud ja kulud Müügitulu Korrigeeritud EBITDA Korrigeeritud EBITDA marginaal 2021 2022 2023 2024 2025 150 120 90 60 30 0 mln EUR 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0 110,1 54,0 121,7 55,8 116,6 49,2 119,6 53,1 118,7 56,5 49% 46% 42% 44% 48% Tallinna Sadama 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 118,7 mln eurot, mis on 0,9 mln eurot ehk 1% vähem kui aasta varem. Korrigeeritud EBITDA kasvas 3,4 mln euro võrra (+6%) 56,5 mln euroni. Kuna korrigeeritud EBITDA kasvas enam kui müügitulu, siis korrigeeritud EBITDA marginaal kasvas 44%-lt 48%-ni. Müügitulu ja EBITDA Müügitulu liikide lõikes Üleveoteenus Laeva prahitasu (Botnica) Muude teenuste müük Elektrienergia müük Kasutusrendi tulu Resijatasu Kaubatasud Laevatasud 150 120 90 60 30 0 2021 2022 2023 2024 2025 mln EUR 33,6 10,2 7,1 13,4 10,3 7,5 37,2 121,7 35,4 11,5 4,5 13,7 11,5 6,5 31,4 116,6 110,1 29,8 9,8 6,2 12,0 5,7 7,2 37,4 119,6 11,9 4,6 14,1 11,9 6,7 31,5 36,2 36,4 7,9 4,4 14,6 12,2 6,9 34,1 118,7

38 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Müügitulu langus oli tingitud eelkõige laeva prahitasu langusest (jäämurdja Botnica). Lisaks sellele langesid ka muude teenuste müük ja elektrienergia müük. Suuremal määral tõusid laevatasutulud. Kasvasid ka renditulud, reisija- ja kaubatasud ning TS Laevade üleveoteenuste müük. Laevatasude tulu kasvas 2,5 mln eurot (+8%) 34,1 mln euroni. Laevatasude kasvu põhjuseks on suurenenud tankerite ja konteinervedajate külastuste arv. Ühtlasi olid mõlemad laeva- tüübid keskmiselt suurema mahutavusega. Kuigi kaubasadamates reisilaevade külastuste arv vähenes, siis külastanud laevad olid suurema mahutavusega, mis tähendas suuremat laevatasu tulu. Reisisadamates aitas kasvule kaasa suurenenud kruiisi- ja reisilaevade külastuste arv. Renditulu kasvas 0,4 mln eurot (+3%), kokku 14,6 mln euroni tasude indekseerimise tõttu. Reisijatasude tulu tõusis 0,3 mln euro võrra (+3%) 12,2 mln euroni. Reisijatasude tõusu toetas nii tasude indekseerimine kui ka reisijate arvu kasv Tallinn-Helsingi liinil ja kruiisilaevade reisijate arvu kasv. Tulu üleveoteenustelt kasvas 0,2 mln euro võrra (+1%) 36,4 mln euroni seoses tasude indekseerimisega. Reiside arv Mandri-Eesti suursaarte vahel langes võrreldes eelmise aastaga 0,6%. Kaubatasu tulu kasvas 0,2 mln eurot (+3%) peamiselt kaubamahtude suurenemise tõttu (+5%). Suurim mõju tulenes vedellasti mahu kasvust. Tulu jäämurdja Botnica prahitasust kahanes 4,0 mln eurot (–34%) 7,9 mln euroni, kuna prahipäevade arv vähenes 42 võrra. Tulu muudest teenustest langes 0,4 mln eurot (–14%). Tulude languse peamiseks põhjuseks olid väiksemad tulud toitlustamis- ja majutusteenuste osutamisest jäämurdja Botnica prahitöödel ning väiksemad tulud reklaami müügist. Tulu elektrienergia müügist kahanes 0,2 mln eurot (–5%) 4,4 mln euroni. Tulud elektrienergiast langesid peamiselt elektri ja võrguteenuste vähenenud müügikoguste tõttu, samas langes ka edasimüüdava elektrienergia börsihind. Muud tulud suurenesid 2025. aastal 0,6 mln euro võrra (+32%) 2,3 mln euroni, seda peamiselt Muuga sadamas toimunud maade võõrandamise tulemusel Rail Baltica Muuga raudteejaama rajamiseks. Põhitegevusega seotud kulud (tegevuskulud, tööjõukulud, ﬁnantsvarade väärtuse langus ning põhivara kulum ja väärtuse langus) olid 88,0 mln eurot, kahanedes aastaga 3,8 mln eurot ehk 4%. Tegevuskulud vähenesid 4,0 mln eurot (–10%), seda eelkõige põhivara tehnilise korrashoiu ja remontide vähenemise tõttu. Põhivarade remondikulud vähenesid 2,6 mln eurot (–30%). Suur langus 2025. aasta remondikuludes leidis aset segmendis muud, kuna jäämurdjal Botnica suurendas 2024. aasta remondikulusid projektipõhise töö tegemisel ilmnenud tehniline rike. Lisaks laekus 2025. aastal jäämurdja Botnica vastavate remondikulude katteks kindlustushüvitis (+0,9 mln eurot). Reisisadamates remondikulud kasvasid 0,4 mln euro võrra, kuna Vanasadamas tehti akvatooriumi süvendustöid, teostati kai vaiadele korrosioonikaitsetöid ning ka Saaremaa sadamas tehti kaiga seotud remonttöid. Kaubasadamates oli remonttööde kasv 0,1 mln eurot, kuna Muuga sadamas teostati kaidele remonttöid. Reisiparvlaevade segmendis jäid remondikulud võrdlusperioodist 0,3 mln euro võrra madalamaks, kuna 2024. aastal teostati suuremas mahus remonttöid reisiparvlaevadele Tõll, Leiger ja Tiiu ning soetati varuosi. Rendikulud vähenesid 0,8 mln euro võrra (–60%), mis on peamiselt seotud jäämurdja Botnica lühemast prahiperioodist tingitud madalamate kuludega masinate ja seadmete rentimiseks. Kütusekulud langesid 0,6 mln eurot (–9%), kuna reisiparvlaevade segmendis mõjutasid võrdlusperioodi kütusekulu 2024. aasta esimese kvartali raskemad jääolud, millega kaasnes parvlaevade suurem kütusetarbimine. Lisaks jäi TS Shippingu kütusekulu prahipäevade arvu vähenemise tõttu madalamaks. Muud tegevuskulud vähenesid 0,5 mln eurot (–14%), mis on samuti seotud jäämurdja Botnica tegevusega — 2024. aastal kaasnesid projektipõhiste töödega suuremad kulud erinevatele teenustöödele ja materjalidele. Elektrienergia puhul vähenes ostetud elektrienergia maht, mille tõttu elektrienergia kulu langes 0,2 mln eurot (–4%). Langesid ka kulud soojusele, veele ja kanalisatsioonile 0,1 mln euro ulatuses (–16%). Ostetud teenuste kulud oluliselt ei muutunud. Tegevuskuludest tõusid enim maksukulud (+0,3 mln eurot, +19%) maamaksumäära suurenemise tõttu. Suuremal määral kasvasid ka infrastruktuuri jaoks ostetavad teenused (+0,2 mln eurot, +5%) tulenevalt korrashoiu- ja valveteenuste kallinemisest. Konsultatsiooni- ja arenduskulud suurenesid 0,1 mln eurot (+14%), peamiselt reisiparvlaevade segmendis, kus muuhulgas viidi läbi analüüs eesmärgiga muuta parvlaevad säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Väheväärtuslikku vara soetati 63 tuhande euro võrra enam (+7%) ning reklaamikulud kasvasid 43 tuhat eurot (+22%). Kindlustuskulud oluliselt ei muutunud.

39 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Finantsvarade väärtuse languse kulu vähenes 0,8 mln eurot (–98%), kuna laekus eba- tõenäoliseks ja lootusetuks hinnatud nõudeid. Tööjõukulud kasvasid 0,8 mln eurot ehk 3% eelkõige töötasude tõusust ning palgasüsteemi muudatustest. Kontserni keskmine töötajate arv vähenes aastaga 438-lt töötajalt 425-le töötajale ehk 3%. Suurenes põhivarade kulum ja väärtuse langus (+0,2 mln eurot ehk +1%). Suurenemise taga on reisiparvlaevade segment, kus on kasvanud nii amortisatsioon kui ka põhivara väärtuse langus seoses laevade kastjahutite allahindlusega. Muud kulud vähenesid 0,1 mln eurot (–26%). Muude kulude vähenemine oli peamiselt seotud varem ebatõenäoliseks hinnatud nõuete ajatamisega seotud intresside ja viiviste laekumisega. 2025. aasta ärikasumiks kujunes 32,7 mln eurot (kasv 3,6 mln eurot, +12%). Ärikasum kasvas enam kui müügitulu, mistõttu kontserni tegevuse efektiivsust näitav ärikasumi marginaal kasvas 24,4%-lt 27,6%-le. Ärikasum suurenes kõikides segmentides peale reisiparvlaevade. Korrigeeritud EBITDA 20 kasvas 3,4 mln eurot (+6%) 56,5 mln euroni kauba- ja reisisadamate heade tulemuste tõttu. Korrigeeritud EBITDA marginaal tõusis 44,4%-lt 47,6%-le. Põhitegevusega seotud kulud 20 Korrigeeritud EBITDA — kasum enne kulumit ja vara väärtuse langust, ﬁnantstulusid ja -kulusid ning tulumaksukulu, korrigeerituna varade sihtﬁnantseerimise amortisatsiooniga Tegevuskulud Finantsvarade väärtuse langus Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus 2021 2022 2023 2024 2025 100 80 60 40 20 0 mln EUR 91,9 42,9 23,2 25,3 93,2 25,4 41,4 25,2 81,6 36,3 20,9 24,8 91,8 24,8 25,7 40,4 88,0 25,0 26,6 36,4

40 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.8 Kasum Kasumi kujunemist mõjutasid lisaks eelpool toodule nii ﬁnantstulud ja -kulud kui ka dividendide tulumaks. Finantskulu vähenes 2,5 mln eurot (–30%) seoses intressimäärade (euribor) üldise langusega ning vähenenud laenukohustustega. Finantstulud kasvasid 0,1 mln eurot (+8%). Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum sidusettevõtjalt Green Marine oli 26 tuhat eurot (2024: kasum 0,5 mln eurot). Kasum enne tulumaksustamist oli 27,9 mln eurot kasvades 5,6 mln eurot (+25%). Kontserni 2025. aasta kasumiks kujunes 22,5 mln eurot (+3,3 mln eurot, +17%). Võrreldes tulumaksueelse kasumiga oli kasv väiksem, kuna dividendide tulumaksukulu suurenes 2025. aastal maksumäära suurenemise ja regulaarsete dividendide soodusmäära kaotamise tõttu. 2025. aastal maksime dividende 19,2 mln eurot (2024: 19,2 mln eurot). Kasum 40 30 20 10 0 mln EUR Kasum 2021 2022 2023 2024 2025 15,9 25,6 25,6 19,2 22,5

41 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Segmentide müügitulu ja EBITDA 5.9 Segmentide tulemused Segmentideks on reisisadamad, kaubasadamad, reisiparvlaevad ja muud. Segmentide täpsem kirjeldus on toodud raamatupidamisaruande lisas 3. Tulu kasvas kõikides segmentides välja arvatud segmendis muud. Enim suurenes tulu kauba- sadamate segmendis (+1,4 mln eurot, +5%) ja reisisadamate segmendis (+1,6 mln eurot, +4%). Reisiparvlaevade segmendis oli kasv 0,3 mln eurot (+1%) ja segmendis muud langes tulu 4,2 mln eurot (–35%). Korrigeeritud EBITDA kasvas suuremal määral kaubasadamate ja reisisadamate segmentides. Reisiparvlaevade segmendi ja muud segmendi korrigeeritud EBITDAd vähenesid. Reisisadamate segmendi müügitulu kasvas laeva- ja reisijatasude, renditulude ja elektri- energia müügi osas. Laevatasude kasvule aitas kaasa nii kruiisi- kui ka reisilaevade suurem külastuste arv. Reisijatasusid mõjutas suurem reisijate arv ja tasude indekseerimine. Elektrienergia müügitulu kasvas suurenenud võrguteenuse, elektrienergia ja kaldaelektri müügi tõttu. Suurenes ka renditulu, mida toetas tasude indekseerimine. Vähenesid muude teenuste müük ja kaubatasud. Muude teenuste all on vähenenud reklaamimüügitulud ning kaubatasusid mõjutas veeremi mahtude langus, kuna veerem liigub põhiliselt läbi reisisadamate. Kaubasadamate segmendi müügitulu kasvu mõjutas samuti laevatasude suurenemine. Suurenemist laevatasudes mõjutasid suuremal määral tankerite ja konteinerlaevade suurem külastuste arv, lisaks olid mõlemad mainitud laevaliigid keskmiselt suurema mahutavusega (suurema GT ühikuga). Renditulud kasvasid rendi ja hoonestusõiguse tasude indekseerimise tõttu. Kasvanud kaubamahtude tõttu kasvasid kaubatasu tulud. Elektrienergia müügitulu langes suuremal määral, kuna elektrienergia börsihind langes ning langesid ka elektrienergia ja võrguteenuste müüdavad kogused. Eelmise aastaga sarnasele tasemele jäi muude teenuste müük. Reisiparvlaevade segmendi müügitulu kasvas lepinguliste tasumäärade indekseerimise mõjul, vaatamata reiside arvu kahanemisele (–0,6%). Muu segmendi müügitulu langes, sest jäämurdja Botnica projektipõhiste tööde prahi- päevade arv langes, lisaks olid madalamad projektipõhiste tööde prahipäevatariiﬁd. Muud Reisiparvlaevad Kaubasadamad Reisisadamad 130 120 110 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 mln EUR 9,9 30,7 40,7 28,8 110,1 121,7 37,9 38,8 34,8 10,3 116,6 37,5 30,8 36,6 11,7 119,6 118,7 37,9 32,0 37,5 12,2 55,8 5,7 14,6 16,8 18,6 49,2 54,0 13,7 12,5 22,3 5,6 53,1 56,5 15,5 14,1 19,9 3,6 3,0 15,3 19,6 11,3 8,0 37,8 33,4 39,5 3,6 15,2 16,9 20,8 Müügitulu Korrigeeritud EBITDA 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

42 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Muutus 2025/2024 tuhandetes eurodes Reisi- sadamad Kauba- sadamad Reisiparv- laevad Muud Kokku Müügitulu 1 627 1 445 268 –4 240 –900 Korrig. EBITDA 965 2 743 –281 –51 3 376 Ärikasum 1 079 3 381 –1 302 398 3 556 Korrig. EBITDA marginaal 0,3% 6,3% –1,0% 15,2% 3,2% Korrigeeritud EBITDA kasvas 2025. aastal 3,4 mln eurot (+6%), enim kaubasadamate segmendis (+2,7 mln eurot, +19%). Korrigeeritud EBITDA kasvas ka reisisadamate segmendis 1,0 mln eurot (+5%) ning langes reisiparvlaevade segmendis 0,3 mln eurot (–2%) ja muud segmendis 0,1 mln eurot (–1%). Korrigeeritud EBITDA tõusu toetas kõikide segmentide, välja arvatud muud segmendi, müügitulude kasv. Kaubasadamate segmendis suurenes korrigeeritud EBITDA müügitulust rohkem, kuna kulud vähenesid (eelkõige ﬁnantsvarade väärtuse langus). Reisisadamate korrigeeritud EBITDA kasvas, kuna tulud kasvasid ja see kompenseeris kulude kasvu. Segmendi muud EBITDA langus oli võrreldes müügitulude langu- sega väiksem kuna tegevuskulud vähenesid ja lisaks saadi kindlustushüvitist. Korrigeeritud EBITDA marginaal kasvas 44,4%-lt 47,6%-le, peamiselt kasvust segmentides kauba- ja reisisadamad. Tulemused segmentide lõikes 2025 2024 tuhandetes eurodes Reisi- sadamad Kauba- sadamad Reisiparv- laevad Muud Kokku Reisi- sadamad Kauba- sadamad Reisiparv- laevad Muud Kokku Müügitulu 39 505 33 404 37 807 7 971 118 687 37 878 31 959 37 539 12 211 119 587 Korrig. EBITDA 20 819 16 891 15 209 3 591 56 510 19 854 14 148 15 490 3 642 53 134 Ärikasum 13 851 9 484 8 428 941 32 704 12 772 6 103 9 730 543 29 148 Korrig. EBITDA marginaal 52,7% 50,6% 40,2% 45,1% 47,6% 52,4% 44,3% 41,3% 29,8% 44,4%

43 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Investeeringud 5.10 Investeeringud ja arenguväljavaated 2025. aastal investeeris kontsern 33,2 mln eurot, mis oli 5,6 mln eurot ehk 14% vähem kui eelneval aastal. Investeeringud sadamapidamisega seotud infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetamisesse ning olemasoleva taristu parendamisesse olid kokku 29,1 mln eurot. Jäämurdjaga Botnica seotud investeeringud olid 0,5 mln eurot ja reisiparvlaevadega seotud investeeringud 3,7 mln eurot. 2025. aasta suurim investeering oli seotud Paldiski Lõunasadama uue multifunktsionaalse kai ja 10 ha suuruse tagala ala ehituse lõpetamine. Väikeses mahus vaegtöid jäi 2026. aasta algusesse. Kai kasutusluba väljastati 2026. aasta veebruaris. Muuga sadamas olid suurimad investeeringud kaide tugevdamisse. Nendest olulisim oli seotud suurte konteinerlaevade häireteta vastuvõtmise ja tulevikus kaldaelektri pakkumise võimaldamisega (väiksemas mahus alustati investeerimist kaldaelektri lahendusse). Jätkati investeerimist hooneautomaatika uuele süsteemile üleviimisesse. Reisiparvlaevade puhul olid olulisemateks investeeringuteks peamasinate vahetus reisiparv- laeval Leiger ja parvlaevade Tiiu, Piret ja Regula plaanilised dokitööd. Vanasadamas jätkati investeeringuid seoses uue A-terminali, A-terminali välisruumi, peamaja ja parkimismaja projekteerimisega, lisaks investeeriti kaldarampidesse tagamaks sujuv reisilaevade liiklus. Jäämurdjal Botnica oli suuremaks investeeringuks 2025. aasta kevadel teostatud dokitööd ning kogu grupi üleselt investeeriti tarkvaraarendusse. 2026. aastaks planeeritud investeeringutest on suurim Vanasadamat külastavatele kruiisi- laevade kaldaelektri võimekuse loomine, millega muuhulgas kaasneb investeering uude alajaama. Uue alajaamaga seoses investeeritakse ka veoautode pääslate ja liikluslahenduse projekteerimisse ja ehitusse. Vanasadamas jätkatakse uue A-terminali, A-terminali välisruumi ja sadama peamaja projekteerimisega ning reisilaevade liikluse parandamisega. Sarnaselt Vanasadamale on Muuga sadamas suurimaks investeeringuks kaldaelektri võimekuse loomine, seda konteiner- ja ro-pax laevadele, et viia sadamataristu vastavusse Euroopa Liidus kehtima hakkavate vastavasisuliste nõuetega. Jätkatakse kai rekonstrueeri- mist, et tagada suurte konteinerlaevade häireteta vastuvõtmine ja võimaldada tulevikus kaldaelektri pakkumist laevadele. Samuti jätkatakse hooneautomaatika üleviimisega uuele süsteemile ning teostatakse parendustöid vee- ja kanalisatsioonisüsteemides. Paldiski Lõunasadamas lõpetatakse multifunktsionaalse kai rajamisega seotud tegevusi, investeeritakse teede ja tehnovõrkude rajamisse ning vahetatakse kai vendreid. Ettemaksed Investeeringud mln EUR 50 40 30 20 10 0 –10 13,9 20,7 38,8 33,2 14,7 39,4 32,6 14,7 12,8 19,2 2021 2022 2023 2024 2025

44 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Jäämurdjal Botnica plaanitakse investeeringuid laeva tehnilise võimekuse parendamiseks ning kaasajastamiseks. Reisiparvlaevade puhul on peamisteks investeeringuteks parvlaev Tiiu kahe peamasina vahetus, parvlaev Regula tehnilised parendused seoses laeva prahtimisega Transpordiameti poolt kuni 2028. aasta lõpuni, parvlaevade (Leiger ja Tõll) dokitööd ning laevastiku tehniliste seadmete uuendamine. Samuti investeeritakse laevade pileti-, kassa-, läbipääsusüsteemi uuendustesse ja iseteeninduskassadesse. Investeeritakse ka IT valdkonda, eelkõige tarkvaraarendusse. Lisaks teeme igal aastal olulisi uuringu- ja arenguväljaminekuid, 2025. aastal kokku summas 0,33 mln eurot (2024: 0,28 mln eurot). Uuringu- ja arenguväljaminekud olid seotud peamiselt reisi- ja kaubasadamate kaide tehniliste uuringutega. 2026. aastal ootame reisijate arvu mõõdukat taastumise jätkumist. Kaubamahtudes prognoosime mahtude kasvu, kuid kasvu mõjutab üldine majanduslik olukord Eestis ja peamiste kaubanduspartnerite juures. Müügituludes näeme kasvuvõimalusi, kuid sisendhindade kasvu tõttu on tõenäoline ka surve tegevuskuludele. Samuti tuleb võrdlusbaasi puhul arvestada, et 2025. aastal leidsid aset ühekordse positiivse mõjuga sündmused nagu kindlustushüvitise laekumine ja maade müük Muuga sadamas. Finantskulusid mõjutab jätkuvatest investeeringutest tulenev ﬁnantseerimisvajaduste kasv. Seetõttu on tõenäoline, et kontserni ärikasum ja puhaskasum võivad kahaneda. Prognoo- sime 2026. aastal sadamategevusega seotud investeeringute vähenemist, kuna Paldiski Lõunasadama multifunktsionaalse kai investeering lõppes, samas alustame mahukate investeeringutega kaldaelektri võimekuse tagamiseks Vanasadama kruiisikaidel ja Muuga sadamas.

45 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.11 Dividend Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning pidades silmas ühekordsete tehingute mõju. 2025. aastal maksime aktsionäridele dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19,199 mln eurot ehk 100% eelmise aasta kasumist. Dividendiõiguslike aktsionäride nime- kiri ﬁkseeriti 09.05.2025 (ex-päev 08.05.2025) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 16.05.2025 Nasdaq CSD vahendusel. 2024. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 19,199 mln eurot ehk 0,073 eurot aktsia kohta (121% kasumist). Täpsemalt raamatupidamise aastaaruande lisas 19. Dividendimaksed % eelmise aasta kasumist Dividendid

mln EUR	50	150% 140% 130%

	40	120%
		110%
		100%

30	90%
	80%
	70%

20	60%
	50%
	40%

10	30%
	20%
	10%

0						0
	2021	2022	2023	2024	2025

19 19 20 121% 100% 26 19 71% 100% 75%

46 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused 5.12 Aktsia ja aktsionärid Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle. Aktsia avamishind 2025. aasta alguses oli 1,056 eurot (2024. aasta alguses 1,13 eurot). Seisuga 31.12.2025 oli aktsia sulgemishind 1,296 eurot. Ettevõtte turuväärtus seisuga 31.12.2025 oli 340,85 mln eurot (31.12.2024: 277,73 mln eurot). Päeva käive Aktsia hind Tallinna Sadama aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate käive alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 31.12.2025 Allikas: nasdaqbaltic.com 7 6 5 4 3 2 1 0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0 Päeva käive (mln EUR) Aktsia hind (EUR) 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

47 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Tallinna Sadama aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga 13.06.2018 kuni 31.12.2025 Allikas: nasdaqbaltic.com OMX Baltic Benchmark GI TSM1T — Tallinna Sadam 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 200% 175% 150% 125% 100% 75% 50% 25% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2025. aastal tehti kokku 38 177 tehingut (2024: 45 721) 14,5 mln Tallinna Sadama aktsiaga (2024: 10,7 mln aktsiaga) ja tehingute käive oli 17,2 mln eurot (2024: 11,7 mln eurot).

48 AASTAARUANNE 2025 5. Majandustulemused Viis suurimat aktsionäri seisuga 31.12.2025 Aktsionäri nimi Aktsiate arv Osalus (%) Kliimaministeerium 176 295 032 67,0% Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD) 9 350 000 3,6% SEB Pensionifond 55+ 6 484 365 2,5% Interactive Brokers LLC Client Omnibus (USA) 2 078 714 0,8% SEB Banka AS (Läti) 1 788 468 0,7% Seisuga 31.12.2025 oli ettevõttel 22 701 aktsionäri (31.12.2024: 23 464), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (

Kliimaministeeriumi

kaudu). Aktsionäride struktuuris on võrreldes 2024. aasta lõpuga toimunud mõningaid muutusi. Eesti investeerimis- ja pensionifondide osalus on vähenenud kokku 1,3% võrra (–3,3 mln aktsiat), Eesti erainvestorid on suurendanud osalust 18%-lt 19%-le (+1,8 mln aktsiat) ja välisinvestorid 6%-lt 7%-le (+1,3 mln aktsiat). Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2025 67% Eesti riik (MLM) 19% Eesti erainvestorid 7% Välisinvestorid 5% Eesti investeerimis- ja pensionifondid 2% Baltikumi fondid ja muud ettevõtted (Läti, Leedu)

49 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine 6 Ühingujuhtimine Tallinna Sadama juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Tallinna Sadama nõukogu ja juhatus lähtuvad oma tegevuses ettevõtte strateegiast, väärtustest, kehtivast seadusandlusest ja Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi ka HÜT) põhimõtetest. HÜTi põhimõtetega seotud erisused Tallinna Sadama tegevuses on esitatud ning põhjendatud tegevusaruande punktis 6.11. Eesti Vabariigi kui enamusaktsionäri peamised eesmärgid seoses osalusega Tallinna Sadamas on: • optimaalse ja stabiilse omanikutulu teenimine läbi ettevõtte kasumliku ja efektiivse majandustegevuse igas valitud tegevusvaldkonnas; • ettevõtte äriline kaasamine riiklike strateegiliste eesmärkide saavutamisel (sh vähen- dada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale ning ettevõtte kestliku arengu tagamisel püüelda kliimaneutraalsuse poole aastaks 2050), arvestades ettevõtte tegevusvaldkonda ja ärilisi huve ning ettevõtte suhtes kohaldatavaid seadusi ning regulatsioone; • heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning eeskujuliku ärikultuuri elluviimine ja edendamine; • arvestades kehtestatud sanktsioone ja piiranguid mitte omada ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega.

50 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine 6.1 Üldkoosolek Üldkoosolek on Tallinna Sadama kõrgeim juhtimisorgan, mille esmased ülesanded on põhi- kirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, nõukogu liikmete nimetamine ja nõukogu esimehe valimine, tagasikutsumine ja tasustamistingimuste määramine (nimetamiskomitee ettepanekul), omaniku ootuste kehtestamine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine, audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine, nõukogu töökorra kehtestamine, teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine, tütarettevõtete juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine ning muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas mitte hiljem kui nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt kolm nädalat enne üldkoosolekut ettevõtte veebilehel ja börsiteate kaudu. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse aktsiaraamatu alusel seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Iga aktsia annab selle omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid talle spetsiiﬁlised kontrolli- või hääleõigused. 2025. aastal toimus üks korraline aktsionäride üldkoosolek, erakorralisi üldkoosolekuid ei toimunud. 24. aprillil 2025 toimunud üldkoosolekul kinnitati 2024. aasta majandusaasta aruanne, kasumi jaotamine (sh dividendide maksmine kokku summas 19,199 mln eurot), valiti audiitor 2025. aasta majandusaastaks, valiti uus nõukogu liikmete koosseis. Aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hääletasid aktsionärid, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 200 537 497 häält, mis moodustasid 76,25% kõigist aktsiatega esindatud häältest (sh enne üldkoosolekut kirjalikult hääletanud aktsionärid). Üldkoosolekul osalesid ettevõtte esindajatena: nõukogu liige Marek Helm, juhatuse esimees Valdo Kalm, juhatuse liige ja ﬁnantsjuht Andrus Ait, turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro, õigusosakonna juhataja Erly Lüdig. Aktsionäride üldkoosolekute materjalid ja otsused on avaldatud Tallinna Sadama veebilehel www.ts.ee. Eesti Vabariik (alates 01.07.2023 Kliimaministeeriumi ja eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) omab Tallinna Sadamas 67,03%-list osalust, 32,97% aktsiatest kuulub Eesti- ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ning jaeinvestoritele. Aktsionäride struktuur ja ülevaade suurimatest aktsionäridest seisuga 31.12.2025 on esitatud tegevusaruande punktis 5.12.

51 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine 6.2 Nõukogu Nõukogu vastutab ettevõtte tegevuste planeerimise eest, korraldab ettevõtte juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees. Tallinna Sadama nõukogus on 6–8 liiget, kes määratakse ametisse kuni viieks aastaks. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest (31.12.2025: 5/7, sh nõukogu esimees) on sõltumatud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tavas toodud tingimustele. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees. Nõukogu liikmete nimetamiseks teeb üldkoosolekule ettepaneku Tallinna Sadama nimetamis- komitee, kes teeb ühtlasi ettepanekuid ka nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. Nimetamiskomitee tegevust kirjeldab lähemalt tegevusaruande punkt 6.5. Nõukogu pädevuses on kontserni aastaeelarve ning majandusaasta aruande kinnitamine, samuti kontserni strateegia, eesmärkide ning arengusuundade kinnitamine. Lisaks käsitleb nõukogu oma koosolekutel kontserni põhitegevusega seotud riske, erinevatest regulatsioonidest tulenevaid fookusteemasid, samuti investeeringuid ja suuremahulisi ﬁnantseerimisi, aga ka muid äritegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Nõukogu koosseis oli seisuga 31.12.2024: Riho Unt (esimees), Marek Helm, Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Risto Mäeots, Veiko Sepp ja Ain Tatter. HÜTis toodud sõltumatuse tunnustele vastavad nõukogu liikmed olid Riho Unt, Marek Helm, Maarika Honkonen, Risto Mäeots, Veiko Sepp. Kõigi nõukogu liikmete volituste tähtaeg lõppes 30.06.2025. Alates 01.07.2025 on uus nõukogu koosseis järgmine: Priit Perens, Meelike Paalberg, Anneli Heinsoo, Teele Lepp, Marek Helm, Kaur Kajak ja Sander Salmu. Nõukogu liikmete hulgas ei ole endisi Tallinna Sadama ega selle tütarettevõtete juhatuse liikmeid. Nõukogu töökorraldus toimub üldkoosolekul kinnitatud nõukogu töökorra kohaselt. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. 2025. aastal toimus 8 nõukogu koosolekut (2024: 11 koosolekut). Nõukogu töökord ja aktsionäride üldkoosolekule esitatavad nõukogu aruanded (Tallinna Sadama konsolideeritud majandusaasta aruande ja nõukogu tegevuse kohta) on avalikustatud Tallinna Sadama veebilehel. Nõukogu liikme määramise ja tasustamise kord on sätestatud riigivaraseaduse (edaspidi ka RVS) § 85. Nõukogu liikme tasu suuruse kehtestab üldkoosolek, lähtudes nimetamis- komitee ettepanekust ja 2022. aastal üldkoosoleku poolt kinnitatud nõukogu ja juhatuse tasustamispõhimõtetest. Nõukogu liikmele kehtestatud kuutasu suuruseks on 1000 eurot kuus ning esimehele kehtestatud kuutasu suuruseks 2000 eurot kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, mil ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Lisatasu makstakse nõukogu tööorgani ehk auditikomitee või tasustamiskomitee töös osalevatele nõukogu liikmetele. Kokku arvestati nõukogu liikmetele 2025. aastal erinevaid tasusid 103,75 tuhat eurot (2024: 105,5 tuhat eurot), sh nõukogu liikme tasu 94 tuhat eurot (2024: 94,5 tuhat eurot). Lahkumishüvitist ega teisi lisatasusid (peale tasu nimetatud komiteede tegevuses osalemise eest) Tallinna Sadama nõukogu liikmetele ei maksta.

52 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine Nõukogu koosseis: PRIIT PERENS Nõukogu esimees ANNELI HEINSOO Nõukogu liige MEELIKE PAALBERG Nõukogu liige TEELE LEPP Nõukogu liige Priit Perens on ühtlasi Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees. Ta omab laialdast juhtimiskogemust ﬁnantssektorist (Swedbank Eesti juhatuse esimees, Baltikumi panganduse juht) ja olnud ﬁnantsjuht erinevates ettevõtetes (Optiva Pank, NRG Energy, Eesti Energia Narva Elektrijaamad). Ta on olnud mitmetes panganduse, tervishoiu ja poliitikaasutuste nõukogudes ja volikogudes. Anneli Heinsool on kompetents digipöörde, küberturvalisuse, IT-juhtimise ja ettevõtte juhtimise vallas. Praegu on ta Neverhack Estonia tegevjuht ja juhatuse liige, tugeva ettevõtlustaustaga mitme tehnoloogiaettevõtte, sealhulgas Security Soﬅware OÜ ja GT Tarkvara asutaja ja juht. Ta oli üle kümne aasta Tietoevry Estonia AS tegevjuht, juhtides suuri IT-operatsioone ja strateegilist arengut, on panustanud sektorisse juhtimisrollide kaudu Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus (presidendina) ning Eesti Tööandjate Keskliidus. Meelike Paalbergil on kompetents rahvusvahelises logistikas, tarneahela juhtimises, rahvusvahelises transpordis, operatiivjuhtimises ja tootearenduses, üle kümne aasta juhtimiskogemust Itella Estonia OÜ tegevjuhina, täiendavad piirkondlikud rollid tegevuse ja toote arenduse juhtimises. Ta on juhtinud rahvusvahelisi transpordi ärivaldkondi ja panustanud tööstuse arengusse pikaajaliste juhatuse rollide kaudu logistikaühendustes ning Transpordi ja logistika kutsenõukogus. Teele Lepal on kompetents hotellinduses, operatiivjuhtimises, äriarenduses ja korporatiivmüügis. Praegu on ta Citybox Tallinn OÜ piirkonna tegevjuht ja juhatuse liige, juhtides strateegilisi ja operatiivseid tegevusi. Omab ulatuslikku juhtimiskogemust mitme hotellihaldusettevõtte tegevjuhina, tugeva taustaga korporatiivmüügis TLG Hotelli ja Nordic Hotels OÜ rollidest.

53 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine KAUR KAJAK Nõukogu liige SANDER SALMU Nõukogu liige Kaur Kajak on nõukogu liige alates aprillist 2022. Kajak on rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler ja AS Eesti Raudtee nõukogu liige. On eelnevalt olnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor ja omab pikaajalist kogemust töötades erinevatel positsioonidel eeltoodud ametis ning Päästeametis. Sander Salmul on kompetents avaliku sektori juhtimises, liikuvuse ja transpordistrateegia kujundamises, äriarenduses ning rahvus- vahelises müügis omades tugevat tausta keskkonnateenuste, infrastruktuuri ja innovatsiooni valdkonnas. Praegu on ta Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler ja mitme transpordi- ja infrastruktuurisektori ettevõtte nõukogu liige. Varasem kogemus hõlmab uue äriarenduse juhtimist Ragn-Sells AS-is, ekspordimüügi juhtimist Innovative Water Systems OÜ-s ja strateegilist rolli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis liiklusosakonna juhatajana. MAREK HELM Nõukogu liige Marek Helm on nõukogu liige alates 2022. aasta juulist. Helm on GScan OÜ juhatuse esimees. Ta omab pikaajalist kõrgetasemelist kogemust digitaalse tehnoloogia rakendamises ja eestvedamises ASi Nortal Kesk-Ida ja Aafrika regiooni ärijuhina, erinevatelt juhtivatelt positsiooni- delt Maksu- ja Tolliameti juhina, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina, Politsei-ja Piirivalve Ameti ühendamise juhina ja siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhina.

54 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine 2025. a koosolekutel osalemine 2025. a makstud tasud eurodes Nõukogu liikme nimi Nõukogu liikme volituste periood Nõukogu Auditikomitee Tasustamiskomitee Nõukogu Auditikomitee Tasustamiskomitee Riho Unt 01.07.2020–30.06.2025 4/4 4/4 1/1 12 000 1 000 250 Maarika Honkonen 17.04.2018–30.06.2025 4/4 4/4 - 6 000 1 000 0 Veiko Sepp 01.07.2020–30.06.2025 4/4 - 1/1 6 000 0 375 Ain Tatter 01.07.2022–30.06.2025 4/4 - 1/1 6 000 0 250 Risto Mäeots 01.07.2022–30.06.2025 2/4 - 1/1 4 000 0 250 Kaur Kajak 26.04.2022–30.06.2025 4/4 4/4 - 6 000 1 000 0 Kaur Kajak 01.07.2025–30.06.2028 4/4 2/2 - 6 000 500 0 Marek Helm 01.07.2022–30.06.2025 4/4 4/4 - 6 000 1 500 0 Marek Helm 01.07.2025–30.06.2028 4/4 1/2 - 6 000 375 0 Anneli Heinsoo 01.07.2025–30.06.2028 4/4 2/2 - 6 000 500 0 Meelike Paalberg 01.07.2025–30.06.2028 4/4 - 2/2 6 000 0 750 Priit Perens 01.07.2025–30.06.2028 4/4 2/2 2/2 12 000 500 500 Sander Salmu 01.07.2025–30.06.2028 4/4 - 2/2 6 000 0 500 Teele Lepp 01.07.2025–30.06.2028 4/4 - 2/2 6 000 0 500 94 000 6 375 3 375 Tallinna Sadam on nõukogu liikmetega seotud osapooltega teinud üksikuid väikesemahulisi tehinguid, mis on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24. Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel tingimustel, mis on võrdsed mitteseotud isikute omadega. 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamise seisuga ei ole Tallinna Sadama nõukogu liikmed teavitanud ühestki majandusaasta jooksul tekkinud huvide konﬂiktist. Huvide konﬂikti riski tekkimisel on riskile avatud nõukogu liige ennast päevakorrapunkti arutelult ja otsustamisest taandanud. Nõukogu liikmetele laieneb kontserniülene huvide konﬂikti vältimise kord (sh ettevõttele oma ärihuvide deklareerimise kohustus) ning äriseadustikus sätestatud konkurentsikeeld. Ülevaade Tallinna Sadama nõukogu liikmete ja nende lähedaste isikute 21 omatavatest Tallinna Sadama aktsiatest seisuga 31.12.2025: Omab Tallinna Sadama aktsiad seisuga 31.12.2025 Nõukogu liikme nimi Isiklikult (tk) Lähedaste isikute kaudu (tk) Priit Perens 0 0 Marek Helm 0 0 Kaur Kajak 0 0 Meelike Paalberg 0 2 000 Anneli Heinsoo 0 0 Teele Lepp 0 2 397 Sander Salmu 0 0 KOKKU 0 4 397 21 Vastavalt turukuritarvituse määruse deﬁnitsioonile (EL 596/2014 I art. 3 p.1 lg 25)

55 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine 6.3 Auditikomitee ja siseaudit 6.4 Tasustamiskomitee Tulenevalt audiitortegevuse seadusest on ettevõte moodustanud auditikomitee, mis on nõukogu nõuandev organ ning mille ülesanne on jälgida ja analüüsida rahandus- informatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi arendamise ja toimimise tõhusust, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi ning audiitorettevõte ja audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust audiitortegevusega seotud nõuetele. Auditikomitee esitab lähtuvalt oma ülesannetest nõukogule ettepanekuid ja soovitusi. Komitee koosseisus on neli liiget ning liikmed nimetab nõukogu. Tulenevalt 2025. Aastal toimunud muudatustest nõukogu koosseisus, toimusid muutused ka auditikomitee liikmete seas. Kuni 30.06.2025 kuulusid auditikomiteesse Marek Helm (esimees), Maarika Honkonen, Kaur Kajak ja Riho Unt. Seisuga 31.12.2025 olid auditikomitee liikmeteks: Marek Helm (esimees), Anneli Heinsoo, Kaur Kajak ja Priit Perens. Auditikomitee lähtub oma tegevuses audiitortegevuse seadusest ja nõukogu poolt kinnitatud töökorrast. Auditikomitee töövormiks on koosolekud ning 2025. aastal toimus 6 auditikomitee koosolekut (2024: 5 koosolekut). Auditikomitee liikmete tasumäärad on kehtestatud 25.04.2022 üldkoosoleku poolt kinnitatud tasustamispõhimõtetes ja on 25% nõukogu liikme tasust, esimehel 1,5 kordne tasumäär koosoleku kohta (liikme tasu 250 eurot, esimehel 375 eurot). Kui komitee liige koosolekul ei osale, siis talle vastava koosoleku eest tasu ei maksta. Tallinna Sadamas on moodustatud siseauditi üksus, mis tegutseb kontserniüleselt. Siseauditi osakond allub funktsionaalselt nõukogule, mis muuhulgas kinnitab osakonna töötajate koosseisu ja nimetab üksuse juhi. Osakond lähtub siseauditi valdkonna tegevuses eelkõige audiitortegevuse seadusest, siseauditi standarditest ja nõukogu poolt kinnitatud osakonna põhimäärusest ja osakonna töökorrast. Osakonna tegevus toimub nõukogu kinnitatud riskipõhise tööplaani kohaselt. Vajadusel kaasatakse organisatsiooniväliseid eksperte, samuti arvestatakse tegevuses muude väliste auditite ja kontrollidega. Osakond annab oma tegevusest (sh tähelepanekutest ja soovitustest) jooksvalt ülevaateid auditikomitee ja nõukogu koosolekutel. Sõltumatu välishindaja hinnangul vastab siseauditi üksuse tegevus siseauditi kutsetegevuse rahvus- vahelistele standarditele. 2021. aasta sügisel asutas Tallinna Sadama nõukogu tasustamiskomitee, mille peamisteks ülesanneteks on: • ettevõtte strateegiast lähtuvate juhatuse kompetentside vajaduse määramine; • juhatuse liikmete tasustamispõhimõtete väljatöötamine, kaasajastamine ja täitmise jälgimine ning • nõukogule ettepanekute esitamine juhatuse liikmete valimiseks ja tasustamiseks. Komitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes nimetatakse nõukogu liikmete seast tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Üks komitee liikmetest on nõukogu esimees. Seisuga 31.12.2025 olid tasustamiskomitee liikmeteks Meelike Paalberg (esimees), Sander Salmu, Teele Lepp, Priit Perens. Aruandeaastal toimus 3 tasustamiskomitee koosolekut (2024: 5 koosolekut), kus käsitleti juhatuse 2025. aasta tulemusplaani täitmist, 2026. aasta eesmärke, juhatuse liikmete lepingute tingimusi ning muid jooksvaid küsimusi. Tasustamiskomitee töös osalemist tasustatakse samadel alustel kui auditikomiteed.

56 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine 6.5 Nimetamiskomitee 6.6 Juhatus 2019. aastal asutatud Tallinna Sadama nõukogu liikmete nimetamiskomitee ülesandeks on Tallinna Sadama nõukogu liikmekandidaatide sobivuse hindamine ning üldkoosolekule ettepanekute tegemine nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks ning nõukogu koosseisu suuruse, liikmete volituse kestuse ja nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse määramiseks. Nimetamiskomitee liikmeteks on ametikoha põhiselt enamusaktsionäri esindajatena Rahandusministeeriumi kantsler, riigi osalust valitseva ministeeriumi kantsler, Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud riigi äriühingute nimetamiskomitee esimees ning 5-aastase tähtajaga kaks väikeaktsionäride esindajat. Seisuga 31.12.2025 olid nimetamiskomitee liikmeteks Marten Kokk (Kliimaministeeriumi kantsler), Merike Saks (Rahandusministeeriumi kantsler), Annika Uudelepp (Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee esimees), Tomas Kairys (EBRD Balti regiooni juht) ja Gert Vilms (ASi SEB Varahaldus juhatuse liige). Nimetamiskomitee liikmete tasumäärad on kehtestatud 04.04.2024 üldkoosoleku poolt kinnitatud tasustamispõhimõtetes — 200 eurot koosoleku kohta ja esimehel 300 eurot koosoleku kohta. Kui komitee liige koosolekul ei osale, siis talle tasu ei maksta. 2025. aastal toimus 1 nimetamiskomitee koosolek (2024: 0). Nimetamiskomitee liikmele Annika Uudelepp on tasutud toimunud nimetamiskomitee koosolekul osalemise eest tasu 200 eurot. Teistele nimetamiskomitee liikmetele komitee töö eest tasu ei makstud. Juhatus on juhtimisorgan, kes esindab ja juhib Tallinna Sadama igapäevast tegevust kooskõlas seaduste ja Tallinna Sadama põhikirjaga. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning tagama riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise. Juhatus lähtub oma tegevuses nõukogu poolt kinnitatud pikaajalisest strateegiast ja iga- aastastest tegevuseesmärkidest. Vastavalt põhikirjale on juhatuses 2–5 liiget, kelle valib nõukogu kuni viieks aastaks. Esindusõigus on juhatuse esimehel ning ühel juhatuse liikmetest ühiselt. Kõigi juhatuse liikmetega on allkirjastatud teenistuslepingud. Ükski juhatuse liige ei ole ühegi teise emitendi (börsiettevõtte) juhatuse liige ega nõukogu esimees. Juhatuse liikmete kuuluvus Tallinna Sadama tütar- ja sidusettevõtete nõukogudesse on esitatud tegevusaruande punktis 6.7. Juhatusele arvestatud tasud ja muud hüvitised 2025. aasta eest on esitatud käesoleva majandusaasta aruande osaks olevas tasustamisaruandes. Aruandeperioodil on Tallinna Sadam juhatuse liikmetega seotud osapooltega teinud üksikuid väikesemahulisi tehinguid, mis on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24. Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel, mitteseotud isikutega võrdsetel tingimustel. 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamise seisuga ei ole Tallinna Sadama juhatuse liikmed teavitanud kontserni ühestki majandusaasta jooksul tekkinud huvide konﬂiktist. Seisuga 31.12.2025 omavad juhatuse liikmed Tallinna Sadama aktsiaid järgnevalt: Valdo Kalm 176 258 aktsiat, Andrus Ait 26 000 aktsiat, Margus Vihman 22 486 aktsiat ja Rene Pärt 4 000 aktsiat. Juhatuse liikmete lähedased isikud Tallinna Sadama aktsiaid ei oma.

57 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine

Juhatuse koosseis: VALDO KALM Juhatuse esimees, juhatuse liikme volitusega kuni 28. veebruar 2027 Valdo Kalm on Tallinna Sadama juhatuse esimees alates 2016. aasta märtsist. Varasemalt juhtis Kalm üle 20 aasta erinevaid telekomiettevõtteid — toonast Eesti Telefoni, EMT-d, Eesti Telekomi (praegune Telia Eesti). Valdo Kalmul on magistrikraad automaatika- ja telemehaanika erialal Tallinna Tehnikaülikoolist. MARGUS VIHMAN Juhatuse liige, kommertsjuht, juhatuse liikme volitusega kuni 31. oktoober 2027 Margus Vihman on Tallinna Sadama juhatuse liige alates 2016. aastast. Margus Vihman vastutab ettevõttes kommertstegevuste ehk kliendisuhete ja müügitegevuse eest. Varasemalt on Margus Vihman olnud müügidirektor ettevõttes Krimelte, regiooni müügidirektor ehitusettevõttes Ruukki ja allorganisatsiooni tegevjuht ehituskeemia ettevõttes Henkel Makroﬂex. Margus Vihmanil on Estonian Business Schooli magistrikraad rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. ANDRUS AIT Juhatuse liige, ﬁnantsjuht, juhatuse liikme volitustega kuni 20. veebruar 2027 Andrus Ait on Tallinna Sadama juhatuse liige alates veebruarist 2022. Eelnevalt on Andrus Ait töötanud Riigi Kinnisvara AS-s erinevatel ﬁnantsvaldkonna positsioonidel, sh ﬁnants- juhi ja juhatuse liikmena. Andrus Aidal on majandusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist. RENE PÄRT Juhatuse liige, äriarenduse juht, juhatuse liikme volitustega 1. maist 2024 kuni 30. aprillini 2029 Pärdil on logistikaalane kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikoolist ning ärijuhtimise magister Aston Universityst. Rene Pärt on töötanud rahvusvahelises logistikakorporatsioonis Kühne+Nagel äriarendusjuhina ning laevanduskontsernis DFDS Baltikumi müügi- ja partnersuhete juhina.

58 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine 6.7 Tütar- ja sidusettevõtete nõukogud ja juhatused 6.8 Juhatuse ja nõukogu koostöö 6.9 Teabe avalikustamine ja kommunikatsioon Tallinna Sadama 100% omanduses olevate tütarettevõtete nõukogudes on reeglina kolm liiget. 2025. aasta lõpu seisuga olid TS Shippingu nõukogu liikmed Valdo Kalm (esimees), Andrus Ait ja Rene Pärt. TS Shippingu juhatusse kuulus Vahur Ausmees. TS Laevad nõukogu liikmed olid 31.12.2025 seisuga Valdo Kalm (esimees), Andrus Ait ja Rene Pärt. TS Laevad juhatus on kolmeliikmeline: Indrek Randveer (juhatuse esimees), Guldar Kivro ja Katrin Aron. Tallinna Sadama sidusettevõtte Green Marine nõukogu liikmed olid 31.12.2025 seisuga Valdo Kalm (esimees), Andrus Ait, Margus Vihman, Carl-Jüri Piht ja Innar Susi. Sidusettevõtte juhatus on kaheliikmeline ja sinna kuuluvad juhatuse esimees Indrek Kajakas ja Aivar Sülla. Juhatus ja nõukogu teevad Tallinna Sadama eesmärkide ja strateegia väljatöötamiseks ning elluviimiseks tihedat koostööd. Juhatuse ja nõukogu vaheline infovahetus toimub peamiselt nõukogu ja auditikomitee koosolekute raames. Juhatus lähtub oma tegevuses nõukogu antud strateegilistest juhistest ja teavitab nõukogu äritegevuses ilmnevatest olulistest riskidest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada Tallinna Sadama majandustegevust ja eesmärkide saavutamist. Koosolekute raames saab nõukogu regulaarseid ülevaateid kontserni tegevus- ja ﬁnantstulemustest. Alates Tallinna Sadama aktsiate Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 järgime börsireeglitest ja ELi turukuritarvituse määrusest tulenevaid nõudeid. Teabe avalikustamisel lähtume eelkõige investorite võrdse kohtlemise põhimõttest ning siseteabe hoidmisele ja avalikustamisele kehtivatest reeglitest. Tallinna Sadama peamised infokanalid on börsiteated, pressiteated, veebileht www.ts.ee, sotsiaalmeediakanalid (LinkedIn, Facebook). Veebilehel on muuhulgas kättesaadav ettevõtet tutvustav juhtimisalane üldinfo, strateegia, dividendipoliitika, jooksva aasta ﬁnantskalender tegevustulemuste ja ﬁnantsaruannete avaldamise kuupäevadega, tegevusmahtude statistika, vahearuanded ja majandusaasta aruanded. Tallinna Sadama juhatus tutvustab kvartaalselt (vahearuande avalikustamisel) ettevõtte majandustulemusi interaktiivsetel veebiseminaridel, mis on järele vaadatavad ja mille presentatsioonid on samuti veebilehel kättesaadavad. 2025. aastal korraldasime investoritele neli inglise ja eesti keelset vahearuandeid tutvustavat veebiseminari. Aprillis toimus aktsio- näride üldkoosolek füüsilisel kujul ning võimaldasime aktsionäridele ka kirjalikku eelhääletust. Üldkoosoleku otsused ja üldkoosolekule esitatavad nõukogu aruanded on avalikustatud Tallinna Sadama veebilehel www.ts.ee. Investorkohtumisi korraldame vastavalt vajadusele ja investorite soovidele. Investorite ja analüütikutega suheldes tugineme ainult eelnevalt avalikustatud teabele. 2025. aastal toimusid investorkohtumised Tallinnas ja Varssavis kui ka veebikanalite kaudu. Lisaks investorsuhetele on ka Tallinna Sadama turundustegevuses ja kommunikatsioonis olulisel kohal vahetu suhtlemine erinevate siht- ja huvigruppidega ning mitmesuunaline infovahetus, aga ka ettevõtte mainekujundus, mis on oluliseks teguriks ettevõtte äristrateegia elluviimisel. Vastutustundliku ettevõttena jälgime oma turundus- ja kommunikatsiooni- tegevuses ja sõnumites avatuse, aususe ja eetika põhimõtteid.

59 AASTAARUANNE 2025 6. Ühingujuhtimine 6.10 Finantsaruandlus 6.11 Hea Ühingujuhtimise Tava vastavuse deklaratsioon Finantsaruannete koostamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Konsolideeritud raamatupidamis- aruanded koostatakse kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste ﬁnantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL). Tallinna Sadama audiitor on AS PricewaterhouseCoopers (PwC) ja vandeaudiitori aruande allkirjastaja on Jüri Koltsov. Audiitorleping sõlmiti 2023. aastal kestusega kaks aastat (2023 ja 2024 majandusaastate aruannete auditeerimiseks) ning seda pikendati ka 2025. majandusaasta aruande auditeerimiseks. Lisaks auditeerimisele ei ole audiitorühing osutanud ettevõttele teenuseid, mis võiksid ohustada audiitori sõltumatust. 2025. aastal oli kõigi audiitorettevõtete poolt osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma 90 tuhat eurot (2024: 116 tuhat eurot). 2025. aastal on lepingulise

audiitori poolt osutatud auditeerimise teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma 80 tuhat eurot (2024: 76 tuhat eurot) ja muude teenuste eest (ﬁnants- alased koolitused) on kontsern PwC-le tasunud 1 tuhat eurot (2024: 1 tuhat eurot). Teised audiitorettevõtted osutasid kontsernile aruannete tõlketööde teenust ja välisrahastus- projektide auditeerimise teenust.

Tallinna Sadam järgib Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) välja arvatud HÜTi punkti 6.2.2: HÜT 6.2.2. — Juhatus esitab enne audiitoriga audiitorteenuse lepingu sõlmimist lepingu eelnõu nõukogule kinnitamiseks. /…/ Tallinna Sadama juhatus ei pea vajalikuks audiitoriga sõlmitava audiitorteenuse lepingu eelnõu kinnitamist nõukogu poolt, kuna audiitor leitakse avaliku hankemenetluse käigus. Leping sõlmitakse hanke tulemuste põhjal ning lepingu olulised tingimused (sh pakkujate kvaliﬁtseerimise ja pakkumuste hindamise tingimused, lepingu tähtaeg ja tööülesanded) on nõukogu nõuandva organi auditikomiteega kooskõlastatud enne audiitori hanke välja- kuulutamist. Vastavalt Finantsinspektsiooni juhendile „Riikliku ﬁnantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioonist“ korraldab ettevõte audiitori rotatsiooni, tagades audiitori sõltumatuse. 6.12 Juhtorganite soolise tasakaalu eesmärkide täitmine Väärtpaberituru seaduse § 135 6 kohaseid aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu eesmärke käsitletakse ettevõtte 2026. aasta aprillis toimuval üldkoosolekul. Aruande esitamise hetkel on Tallinna Sadama nõukogus alaesindatud soost liikmete osakaal 43%.

AASTAARUANNE 2025 Tasustamisaruaenne 61 Vastavalt väärtpaberituru seaduse § 135 3 on börsiettevõtted kohustatud esitama tasustamisaruande emitendi juhatuse liikmetele aruandeaastal makstud tasude ning tasustamispõhimõtete järgimise kohta. 2021. aastal asutas Tallinna Sadama nõukogu 4-liikmelise tasustamiskomitee (vt tegevusaruande punkt 6.4), mille peamisteks ülesanneteks on: • ettevõtte strateegiast lähtuvate juhatuse kompetentside vajaduse määramine; • juhatuse liikmete tasustamispõhimõtete väljatöötamine, kaasajastamine ja täitmise jälgimine ning • nõukogule ettepanekute esitamine juhatuse liikmete valimiseks ja tasustamiseks. Tasustamiskomitee töötas välja nõukogu ja juhatuse tasustamispõhimõtted, mis kinnitati 2022. aasta aktsionäride üldkoosolekul. Juhatusele makstavad tasud Juhatuse liikme tasu määramise aluseks on vastutuse tase, ametialased kohustused, isiku professionaalsed oskused, kogemused ja haridustase, mis on seotud Tallinna Sadama tegevuse ning eesmärkide saavutamisega. Juhatuse liikmete tasusid vaadatakse üle lähtuvalt palgaturu arengutest ja ettevõtte tulemustest. Fikseeritud põhitasu: • Kuutasu vastavalt juhatuse liikme lepingule • Puhkusetasu vastavalt juhatuse liikme lepingule: põhipuhkus 28 päeva ja talvepuhkus 7 päeva • Haigushüvitis vastavalt ravikindlustuse seadustele Tulemustasu: • Muutuv tasu vastavalt tulemusjuhtimissüsteemi põhimõtetele püsitatud ettevõtte iga- aastaste eesmärkide saavutamisele. Juhatusele liikmete eesmärkide täitmisele annab hinnangu tasustamiskomitee ja esitab ettepaneku nõukogule tulemustasu maksmiseks kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist. Muud hüvitised: • Koolitused • Lähetustega seotud hüvitised • Tehniline tugi (telefon, auto jm töövahendid) • Juhtkonna vastutuskindlustuse hüvitis • Lahkumishüvitis • Konkurentsikeelu tasu Lühiajalise preemiasüsteemi aluseks on strateegiliste eesmärkide saavutamise jälgimiseks nii juhatuse liikmetele kui töötajatele rakendatav tulemusjuhtimise süsteem. Tulemusjuhtimise süsteemi kohaselt püstitatakse igal aastal 3–6 kontserni peaeesmärki (müügitulu, korrigeeritud EBITDA, klientide rahulolu, aktsia aastane tulumäär ja kõige olulisemate projektide elluviimine, sh kestliku arengu projektid) ja alameesmärgid (tegevusmahud, äriprojektid, muudatused protsessides jm), mille täitmisest sõltub vastava inimese tulemustasu määr. Ettevõtte üldiste eesmärkide (peaeesmärgid) täitmisest sõltub üldjuhul 60% juhatuse liikme (või töötaja) tulemustasust ja 40% moodustab isiklikult seatud eesmärkide (alameesmärgid) täitmine. Juhatusele kinnitab eesmärgid ja nende täitmist hindab nõukogu lähtudes tasustamiskomitee ettepanekutest kord aastas, vastava majandusaasta aruande kinnitamisel. Tulenevalt riigivaraseaduses kehtestatud piirangust pikaajalised preemiasüsteemid Tallinna Sadamal puuduvad ja olemasolev lühiajaline preemiasüsteem ei ole seotud Tallinna Sadama aktsiatega.

AASTAARUANNE 2025 Tasustamisaruaenne 62 Juhatuse liikmele makstava tulemustasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud riigivaraseaduse § 86 lõigetess 2 ja 3. Sellest tulenevalt ei või Tallinna Sadama juhatuse liikmele makstava tulemustasu suurus kokku ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu ja lahkumishüvitis juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtivat kolme kuu tasu. Tulemustasu määramise alused ja tasu suurus peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama vastava perioodi eesmärkide täitmist, ettevõttele loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Seisuga 31.12.2025 on Tallinna Sadamal kehtivate teenistuslepingute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele mõjuva põhjuseta tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu juhatuse liikmetasu ulatuses. Juhatuse liikmetel on õigus saada tagasikutsumise korral hüvitist vaid juhul, kui Tallinna Sadam lõpetab teenistuslepingu mõjuva põhjuseta, st kohustuste rikkumisel juhatuse liikmele hüvitist ei maksta. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul 50% ulatuses juhatuse liikme tasust. Kontserni tütarettevõtete ja sidusettevõtete nõukogude töös osalemise eest juhatuse liikmetele tasu ei maksta. Vastavalt Tallinna Sadama nõukogu 11.02.2025 otsusele makstakse juhatuse liikmetele tulemustasu 3,53 kordse juhatuse liikme kuutasu ulatuses 2025. aastaks seatud eesmärkide täitmise eest ehk 88,25% võimalikust tulemustasu määrast (s.o neljakordne juhatuse liikme kuutasu). Kontserni peaeesmärkidest (müügitulu, korrigeeritud EBITDA, klientide rahulolu, aktsia aastane tulumäär ja olulisemate projektide elluviimine, sh kestliku arengu projektid) täideti 48,25% (max 60%) ja juhatusele seatud individuaalsetest alameesmärkidest (strateegia elluviimine, kasvuprojektide algatamine ja töötajate pühendumusindeksi taseme hoidmine) 40% (max 40%) ehk kokku täideti 88,25% seatud eesmärkidest. Tulemustasu makstakse juhatuse liikmetele välja pärast kontserni 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamist nõukogu poolt. 2025. aastal juhatuse liikmetelt muutuva iseloomuga tasusid tagasi ei nõutud ja tasustamine toimus kehtivate tasustamispõhimõtete alusel eranditeta. Ülevaade juhatuse liikmetele 2025. aasta eest arvestatud tasudest tuhandetes eurodes Volituste periood Põhitasu Tulemustasu Muud hüvitised KOKKU Püsitasu osakaal Valdo Kalm, juhatuse esimees 01.03.2016–28.02.2027 173 52 22 247 70% Margus Vihman, juhatuse liige, kommertsjuht 01.11.2016–31.10.2027 135 40 37 213 64% Andrus Ait, juhatuse liige, ﬁnantsjuht 21.02.2022–20.02.2027 121 36 16 173 70% Rene Pärt, juhatuse liige, äriarenduse juht 01.05.2024–30.04.2029 104 31 27 162 64% KOKKU 533 159 102 794 67%

AASTAARUANNE 2025 Tasustamisaruaenne 63 Aasta tasude * ja tulemuslikkuse võrdlus * Graaﬁkul on tekkepõhiste tasudena esitatud põhitasu ja tulemustasu. Täistööajaga töötaja keskmise tasu arvestus lähtub emaettevõtte töötajate tasust. Korrigeeritud EBITDA (mln EUR) Täistööajaga töötaja keskmine tasu CFO kuni 10.2021 (Marko Raid) CFO alates 02.2022 (Andrus Ait) CCO (Margus Vihman) CBDO alates 05.2024 (Rene Pärt) CEO (Valdo Kalm) 300 250 200 150 100 50 0 100 75 60 45 30 15 0 tasu, tuh EUR 2021 2022 2023 2024 2025 EBITDA, mln EUR 225 157 176 135 36 56 149 134 191 49 33 114 190 91 56 27 174 122 137 54 24 53 211 147 165 86 32

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 65 tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 7

31 993

17 213

Üle 3–kuulise tähtajaga deposiidid pankades 7

22 000

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8

8 055

12 512

Varud

552

695

Muu käibevara kokku

40 600

52 420

Müügiootel põhivara 11

212

4 190

Käibevara kokku

40 812

56 610

Põhivara Investeeringud sidusettevõttesse 9

2 638

2 664

Kinnisvarainvesteeringud 10

14 069

Materiaalne põhivara 11

562 254

554 280

Immateriaalne põhivara 12

2 290

2 238

Põhivara kokku

581 251

573 251

Varad kokku

622 063

629 861

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 01.01.2024 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlakohustised 17

73 001

12 185

Eraldised 14

1 895

1 771

Sihtﬁnantseerimine 18

19 271

22 146

Maksuvõlad 16

943

906

Võlad tarnijatele ja muud võlad 15

11 712

7 780

Lühiajalised kohustised kokku

106 822

44 788

Pikaajalised kohustised Võlakohustised 17

100 700

172 650

Sihtﬁnantseerimine 18

31 447

31 995

Muud võlad 15

2 217

2 815

Pikaajalised kohustised kokku

134 364

207 460

Kohustised kokku

241 186

252 248

OMAKAPITAL Aktsiakapital

263 000

Ülekurss

44 478

Kohustuslik reservkapital

23 848

23 304

Jaotamata kasum

49 551

46 831

Omakapital kokku 19

380 877

377 613

Kohustised ja omakapital kokku

622 063

629 861

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruanne

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 66 tuhandetes eurodes Lisa 2025 2024 Müügitulu 3, 20

118 687

119 587

Muud tulud 22

2 297

1 737

Tegevuskulud 21 –36 412–40 427Finantsvarade väärtuse langus –17–805Tööjõukulud 21 –26 555–25 722Põhivara kulum ja väärtuse langus 11 –25 008–24 833Muud kulud –288–389Ärikasum

32 704

29 148

Finantstulud ja -kulud Finantstulud

973

900

Finantskulud 23 –5 773–8 257Finantstulud ja -kulud kokku –4 800–7 357Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum(+)/kahjum(–) investeeringutelt sidusettevõttesse 9 –26

487

Kasum enne tulumaksustamist

27 878

22 278

Tulumaksukulu 19 –5 415–3 125Perioodi kasum

22 463

19 153

Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) 19

0,09

0,07

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 67 tuhandetes eurodes Lisa 2025 2024 Kaupade või teenuste müügist laekunud raha

130 750

126 612

Muude tulude eest laekunud raha

Maksed tarnijatele –46 018–50 431Maksed töötajatele ja töötajate eest –25 363–23 864Maksed muude kulude eest –328–304Makstud tulumaks dividendidelt 19 –5 415–3 325Äritegevusest laekunud raha

53 706

48 733

Materiaalse põhivara soetamine 26 –30 676–38 981Immateriaalse põhivara soetamine 26 –484–599Materiaalse põhivara müük

4 885

Saadud põhivara sihtﬁnantseerimisest

479

15 317

Saadud intressid

959

804

Üle 3–kuulise tähtajaga deposiitide netomuutus 7

22 000

–22 000Investeerimistegevuses kasutatud raha –2 837–45 442Võlakirjade lunastamine 17 –7 650–7 650Saadud laenud 17

30 000

Saadud laenude tagasimaksed 17 –3 066–10 466Makstud dividendid 19 –19 199–19 000Makstud intressid 17 –6 173–8 655Muud ﬁnantseerimistegevusest tulenevad maksed –1–40Finantseerimistegevuses kasutatud raha –36 089–15 811Rahavoog kokku

14 780

–12 520Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7

17 213

29 733

Raha ja raha ekvivalentide muutus

14 780

–12 520Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7

31 993

17 213

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 68 tuhandetes eurodes Lisa Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Emaettevõtja omanike osa omakapitalist kokku Omakapital seisuga 31.12.2023

263 000

44 478

22 858

47 323

377 659

Perioodi kasum

19 153

Perioodi koondkasum kokku

19 153

Väljakuulutatud dividendid 19

–19 199–19 199Kokku tehingud omanikega

–19 199–19 199Reservkapitali suurendamine 19

446

–446

Omakapital seisuga 31.12.2024

263 000

44 478

23 304

46 831

377 613

Perioodi kasum

22 463

Perioodi koondkasum kokku

22 463

Väljakuulutatud dividendid 19

–19 199–19 199Kokku tehingud omanikega

–19 199–19 199Reservkapitali suurendamine 19

544

–544

Omakapital seisuga 31.12.2025

263 000

44 478

23 848

49 551

380 877

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 1 69

Kontserni tütarettevõtted seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 Tütarettevõte Asukoht Osalus (%) 2025 Osalus (%) 2024 Põhitegevusala OÜ TS Shipping Eesti Vabariik 100 100 Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica OÜ TS Laevad Eesti Vabariik 100 100 Siseriikliku üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega

Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad

Lisa 1. Üldine informatsioon AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 31.12.2025 lõppenud majandusaasta konsolidee- ritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine

landlord- tüüpi sadamana, üleveoteenuse korraldamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub neli sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam ja Paldiski Lõunasadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid.

Ettevõttel on ka 51%line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik. ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Kliimaministeeriumi kaudu).

Juhatus kiitis käesoleva raamatupidamise aastaaruande avalikustamise heaks 17.03.2026. Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale äriseadustikule peab käesoleva majandusaasta aruande heaks kiitma ka nõukogu ja selle peavad kinnitama aktsionärid. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne kinnitamata jätta ning nõuda uue aruande koostamist.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 70

Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted

Arvestuse alused

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis sisaldab 31.12.2025 lõppenud majandusaasta ﬁnantsinformatsiooni, on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste ﬁnantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (EL).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist; erandiks on teatud ﬁnantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglases väärtuses.

Rahvusvaheliste ﬁnantsaruandluse standarditega kooskõlas oleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kasutama eeldusi, mis mõjutavad rakendatavaid arvestusmeetodeid ning kajastatud varade ja kohustiste ning tulude ja kulude bilansilisi väärtusi. Hinnangud ja nendega seotud eeldused tuginevad ajaloolisele kogemusele ning mitmetele muudele asjakohastele teguritele, mille alusel tehakse otsuseid varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste kohta, ning mis ei tulene otseselt muudest allikatest. Tegelikud tulemused võivad kujuneda hinnangutest erinevateks. Juhatus vaatab hinnanguid regulaarselt üle ja hinnangutes toimunud muutusi kajastatakse edasiulatuvalt või perioodis, mida hinnangu muutus puudutab. Olulisemad juhtkonna hinnangud on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 71

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 01.01.2025 algaval aruandeaastal, ei ole olulist mõju kontsernile.

Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2026 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt. Finantsinstrumentide klassiﬁtseerimise ja mõõtmise muudatused — IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). 30. mail 2024 andis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused, et: (a) täpsustada teatud ﬁnantsvarade ja -kohustiste kajastamise ja kajastamise lõpetamise kuupäeva, koos uue erandiga osade ﬁnantskohustiste puhul, mis arveldatakse elektroonilise rahaülekandesüsteemi kaudu; (b) täpsustada ja lisada täiendavaid juhiseid hindamaks, kas ﬁnantsvara vastab ainult põhiosa ja intresside tasumise (SPPI) kriteeriumile; (c) lisada uut avalikustatavat teavet teatavate instrumentide kohta, mille lepingulised tingimused võivad muuta rahavoogusid (näiteks mõned instrumendid, mille omadused on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise (ESG) eesmärkide saavutamisega); ja (d) ajakohastada avalikustatavat teavet omakapitaliinstrumentide kohta, mis on määratletud õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi (FVOCI). Kontserni hinnangul võivad muudatused mõjutada esmakordsel rakendamisel raamatu- pidamise aruannet täiendava avalikustatava teabe osas. IFRS–i raamatupidamisstandardite iga–aastased täiustused (rakendub 1. jaanuaril 2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Standardis IFRS 1 täpsustati, et IFRS-i raamatupidamisstandarditele üleminekul tuleb riskimaandus lõpetada, kui see ei vasta riskimaandamisarvestuse „kvaliﬁtseeruvatele kriteeriumidele“, mitte „tingimustele“, et lahendada sõnastuse vahelisest vastuolust tulenev segadus IFRS 1 ja IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõuete vahel. IFRS 7 nõuab teabe avalikustamist kasumi või kahjumi kohta selliste ﬁnantsvarade kajastamise lõpetamise puhul, millega ettevõte on jätkuv seotud, sealhulgas selle kohta, kas õiglase väärtuse mõõtmised hõlmasid „olulisi mittejälgitavaid sisendeid“. See uus fraas asendas viite „olulised sisendid, mis ei põhinenud vaadeldavatel turuandmetel“. Muudatuse järel on sõnastus kooskõlas standardiga IFRS 13. Lisaks täpsustati teatud IFRS 7 juhendi rakendamise näiteid ja lisati tekst, et näited ei pruugi illustreerida kõiki standardis IFRS 7 viidatud paragrahvides esitatud nõudeid. Standardit IFRS 16 muudeti täpsustamaks, et kui rentnik on tuvastanud, et rendikohustus on IFRS 9 kohaselt aegunud, on rentnik kohustatud rakendama IFRS 9 juhiseid sellest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamiseks kasumis või kahjumis. See täpsustus kehtib rendikohustuste kohta, mis aeguvad selle aruandeperioodi alguses või pärast seda, mil ettevõte seda muudatust esmakordselt rakendab. IFRS 9 ja IFRS 15 vahelise vastuolu lahendamiseks tuleb nüüd nõuded ostjate vastu võtta algselt arvele „IFRS 15 rakendamisega määratud summas“, mitte „tehinguhinnas (nagu on määratletud standardis IFRS 15)“. Standardit IFRS 10 muudeti, et kasutada vähem veenvat keelt, kui ettevõte on de facto agent ja täpsustamaks, et IFRS 10 paragrahvis B74 kirjeldatud suhe on vaid üks näide asjaoludest, mille puhul on vaja otsustada, kas osapool tegutseb de facto agent-ina. Standardit IAS 7 parandati, et kustutada viited soetusmaksumuse meetodile, mis eemaldati IFRS-i raamatupidamisstandarditest 2008. aasta mais, kui IASB andis välja muudatuse „Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse üksusse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu maksumus“. Kontserni hinnangul võivad muudatused mõjutada esmakordsel rakendamisel raamatu- pidamise aruannet täiendava avalikustatava teabe osas.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 72

IFRS 18 „Finantsaruannete esitamine ja neis avalikustatav teave“ (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 2024. aasta aprillis andis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja uue standardi IFRS 18 ﬁnantsaruannetes esitamise ja neis avalikustatava teabe kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud: • kasumiaruande struktuuriga; • kohustusliku avalikustamisega ﬁnantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte ﬁnantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad); ja • täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste ﬁnantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt. IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta ﬁnantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele. Kontserni hinnangul võivad muudatused mõjutada esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruannet täiendava avalikustatava teabe osas. „Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine“ — IFRS 10 ja IAS 28 muudatused (rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad. 2015. aastal otsustas IASB nende muudatuste jõustumise tähtaja määramata ajaks edasi lükata. Muudatuste vastuvõtmise kvantitatiivset mõju saab hinnata alles muudatuste esmakordse rakendamise aastal, sest see sõltub neist varade või äride üleandmistest sidus- või ühisettevõttele, mis leiavad aset sel aruandeperioodil. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontsernile.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 73

Konsolideeritud aruannete koostamine

Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab ASi Tallinna Sadam ja selle tütarettevõtete ﬁnantsnäitajaid rida-realt konsolideerituna.

Investeeringud sidusettevõtetesse on konsolideeritud ﬁnantsaruannetes kajastatud kapitali- osaluse meetodil.

Müügitulu Kontsern kajastab müügitulu hetkel, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingu- kohustuste täitmise ajal), st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. Kontsernil puuduvad kliendilepingud, kus periood klientidele lubatud teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. Kontserni kliendilepingute alusel kajastatava müügitulu peamised liigid on järgmised: • Laevatasud • Kaubatasud • Reisijatasud • Elektrienergia müük • Üleveoteenuste müük • Muude teenuste müük Müügitulu kajastamise aluseks on kliendilepingutes sätestatud tasu, millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Laevatasud Laevatasusid arvestatakse ja kogutakse kas pärast iga sadamakülastust või kaks korda kuus järgmiselt: • tonnaažitasu arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest; • jäätmetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest eraldi, reisilaevadel ühe külastuse eest ööpäevas; • sildumistasu arvestatakse iga sildumisoperatsiooni eest laeva kogumahutavuse alusel. Sadamakülastuseks loetakse laeva saabumist ükskõik millisesse kontsernile kuuluvasse sadamasse. Tasusid arvutatakse iga sadamakülastuse eest. Tonnaažitasu võetakse klientidelt, st laevaﬁrmadelt, laeva ükskõik millisesse kontsernile kuuluvasse sadamasse sisenemise ja kai kasutamise (tonnaažiteenuse) eest. Jäätmete vastuvõtu ja sildumisteenuseid osutatakse jäätme- ja sildumistasude eest. Kliendileping võib sisaldada laeva sõiduplaani, milles on sadamakülastuste arv ette kindlaks määratud, või olla ühekordne, laeva juhukülastuseks sõlmitud leping. Tonnaažiteenus ning jäätmete vastuvõtu teenus ja sildumisteenus, juhul kui need valitakse, moodustavad eraldi toimingukohustused. Lisaks teeb kontsern teatud liiki laevadele mahu- põhiseid tonnaažiteenuse allahindlusi vastavalt nende kalendriaasta vältel kogunenud sadamakülastuste arvule. Sellised mahupõhised allahindlused annavad kliendile õiguse osta tulevikus (ent mitte kauem kui kalendriaasta lõpuni) soodushinnaga täiendavaid tonnaaži- teenuseid, andes seega kliendile olulise õiguse. Seetõttu sisaldab iga sadamakülastus, mis lisandub kogunevale sadamakülastuste arvule ja võimaldab edaspidi tonnaažiteenuse allahindlust saada, kaht kuni nelja toimingukohustust: (1) tonnaažiteenus, (2) kliendile tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse andmine, (3) jäätmete vastuvõtu teenus (kui see on valitud) ja (4) sildumisteenus (kui see on valitud). Kui laev teeb juhukülastuse või külastab sadamat kokkulepitud sõiduplaani alusel, ent ilma õiguseta saada edaspidi mahupõhist tehinguhinna soodustust, põhineb tehinguhind avalikel või kokkulepitud hindadel ja tingimustel ning see jaotatakse tervikuna tonnaažiteenusele selle eraldiseisva müügihinna alusel. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada edaspidi mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaaži- teenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Hinnangut iga laeva sadama- külastuste koguarvu kohta uuendatakse igal bilansipäeval. Tonnaažiteenuse müügitulu kajastatakse selle aja jooksul, mil laevad iga sadamakülastuse ajal kaid kasutavad, kasutades ajapõhist toimingukohustuse täitmise edenemise mõõtmist, kuna klient saab tonnaažiteenusest tulenevaid hüvesid võrdses ulatuses kogu sadama- külastuse vältel. Ka jäätmete vastuvõtu teenuse ja sildumisteenuse müügitulu kajastatakse selle aja jooksul, mil vastavaid teenuseid osutatakse. Tulevaste tonnaažiteenuste soodus- hinnaga ostmise õiguse andmisest tulenevat müügitulu kajastatakse selle aja jooksul, mil õigusi kasutatakse ja kliendid soodushinnaga tonnaažiteenuseid tarbivad.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 74

sadamakülastust või kaks korda kuus. Reisijatasu tulu kajastatakse selle aja jooksul, mille vältel kliendile teenust osutatakse (kui kliendid sadamasse saabuvad või sealt lahkuvad), mis tavaliselt toimub ühe päeva jooksul. Elektrienergia müük Kontsern teenib tulu elektrienergia ja võrguteenuste müügist. Tasusid elektrienergia ja võrgu- teenuste müügi eest kogutakse kord kuus, tarbimiskuule järgneval kuul. Hind kehtestatakse tarbitava elektri mõõtühiku kohta. Kuna kliendid saavad ja tarbivad võimaldatavaid hüvesid samaaegselt, siis teenuse osutamine toimub aja jooksul. Kuna kontsern vastutab klientidele elektri tarnimiseks vajaliku elektrivõrgu hooldamise eest ja võib omal äranägemisel võrgu- teenuse hindu määrata, siis tegutseb kontsern nende teenuste osutamisel käsundiandjana. Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektri- võrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Tuludesse kandmata liitumistasude osa kajastatakse ﬁnantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Üleveoteenuste müük — piletitulu Kontsern teenib tulu enda opereeritavate siseriiklike reisiparvlaevaliinide piletimüügist. Tasu laekub piletite müümisel (nende klientide puhul, kes ei osta pileteid krediidilimiidi või ettemaksu arvelt), ettemaksu laekumisel või kord kuus (pileti alusel reisiparvlaeva teenuse kasutamisele järgneval kuul). Piletihinnad määrab Eesti riik ning need on ﬁkseeritud. Mahupõhiseid ega muid soodustusi klientidele ei pakuta. Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse kliendi- lepingutest tuleneva kohustisena ja kajastatakse lühiajaliste kohustiste all saadud ette- maksena. Tulu täiendavatest teenustest (e-pileti info saatmine SMS-iga, piletite tagastamine jms teenused) kajastatakse siis, kui teenus on osutatud. Kaubatasud Kaubatasu võetakse sadama üldinfrastruktuuri kasutamise eest. Kliendilepingud, st lepingud kaubaoperaatoritega, sõlmitakse tavaliselt 20–50 aastaks, kuid periood võib olla ka pikem. Kaubatasu arvestatakse ja kogutakse tavaliselt kord kuus kaubaoperaatori poolt aruande- perioodil ümberlaaditud kaubakoguste alusel. Kontserni toimingukohustuseks on tagada kaubaoperaatorile lepingu kehtivusaja jooksul ligipääs sadama infrastruktuurile ning võimalus seda kasutada. Toimingukohustus koosneb reast eristatavatest teenustest, mida käsitletakse lepingu kehtivusaja jooksul ühe toimingu- kohustusena. Iga kliendi kaubatasust tulenevat müügitulu arvutatakse lepingus sätestatud kauba ümberlaadimise määra(de) alusel, mis tavaliselt väheneb (vähenevad) vastavalt kaubaoperaatori poolt kalendriaasta vältel ümberlaaditud kauba mahule. Kaubaoperaatorite koostöölepingutes on üldjuhul sätestatud ka minimaalne kaubamaht aastas. Kui kauba- operaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse kaubamahu alusel arvestatud kaubatasu. Kaubatasude muutuva osa hindamiseks kasutab kontsern kõige tõenäolisema summa meetodit. Kõige tõenäolisema summa mõõtmisel lähtutakse lepingutes kokkulepitud minimaal- setest kaubamahtudest ning tegelikest ja oodatavatest kaubamahtudest, mis eeldab juhtkonnalt hinnangute ja otsuste tegemist. Hinnangud on keerulised, kuna kaubamahud on kõikuvad. Muutuvate tasude hinnanguid uuendatakse igal bilansipäeval. Kuna kaubaoperaatorid saavad ja tarbivad infrastruktuurile ligipääsu samaaegselt, kajastatakse kaubatasude pealt teenitavat tulu aja jooksul, kasutades ajapõhist toimingu- kohustuse täitmise edenemise mõõtmist, kuna kliendid saavad infrastruktuurile ligipääsust tulenevaid hüvesid kasutada võrdses ulatuses kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Reisijatasud Reisijatasu võetakse sadama kaudu laevale minevatele ja laevalt tulevatele reisijatele teenuste osutamise eest, sh reisiterminalide, ühendusgaleriide, liiklusalade jm sarnase kasutamise eest. Tasu maksab klient, st reisilaeva operaator, tegeliku reisijate arvu alusel (alla 12-aastased reisijad on reisijatasust vabastatud). Reisijatasude arvestamise aluseks on avalik hinnakiri, kus on ﬁkseeritud tasumäärad, ja tasu kogutakse kas pärast laeva iga

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 75

Finantsinstrumendid Finantsvarasid ja -kohustisi kajastatakse ﬁnantsseisundi aruandes siis, kui mõnest kontserni- üksusest saab instrumendi lepinguline osapool.

Esmasel kajastamisel mõõdetakse ﬁnantsvarasid ja -kohustisi nende õiglases väärtuses. Kui ﬁnantsvara või -kohustist ei ole liigitatud õiglases väärtuses läbi koondkasumiaruande mõõdetavaks, siis selle omandamise või emiteerimisega otseselt seotud tehingukulutused kas lisatakse selle esmasele õiglasele väärtusele (vara puhul) või arvatakse selle õiglasest väärtusest maha (kohustise puhul). Tehingukulutused, mis on otseselt seotud ﬁnantsvarade ja -kohustistega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi koondkasumiaruande, kajastatakse koheselt kasumis või kahjumis.

Tulu muudest allikatest

Renditulu Renditulu teenitakse kasutusrendilepingutest ja kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt. Rendituluna käsitletakse hoonestusõiguse tasusid ja mitteeluruumide renti.

Laevade prahitasu Prahitulu saadakse nn time charter — ehk kindla perioodiga prahilepingute alusel, milles on ﬁkseeritud prahtimise (laeva väljarentimise) periood ja selle eest saadav tasu (tavaliselt ﬁkseeritud päevamäär). Laevade väljaprahtimisest saadavat tulu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt. Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus Kontserni sihtﬁnantseerimise tulu sisaldab muuhulgas ühistranspordi toetust, mida saadakse reisiparvlaevade opereerimise eest vastavalt sõitjateveo avaliku teenindamise lepingus ﬁkseeritud tasumääradele, millest on maha arvestatud piletimüügitulu (kirje „Üleveoteenuste müük — piletitulu“). Valitsuse makstav ühistranspordi toetus koosneb ﬁkseeritud tasu komponentidest ja reisitasu komponendist, mis kokku moodustavad sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu kogutasu. Fikseeritud komponente kajastatakse sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu perioodi vältel lineaarselt ning reisitasu komponenti kajastatakse perioodi vältel tehtud tegeliku reiside arvu alusel. Arvestusperioodil reisija- ja/või sõiduki- piletite müügist teenitud tulu arvestatakse sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu kogutasust maha ning vahe makstakse välja ja kajastatakse ühistranspordi toetusena (sihtﬁnantseeringuna).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 76

Finantskohustised

Kõiki ﬁnantskohustisi (võlad tarnijatele ja muud võlad ning võlakohustised) mõõdetakse esmasel kajastamisel õiglases väärtuses ja hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, või õiglases väärtuses läbi koondkasumiaruande (intressi- vahetuslepingute negatiivne väärtus).

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on bilansipäevale järgneva 12 kuu jooksul või kontsernil puudub tingimusteta ühepoolne õigus lükata kohustise tasumist edasi hilisemaks kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse lühi- ajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval lepingutingimuste rikkumise tõttu koheselt sisse nõuda.

Varud Varusid mõõdetakse soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Soetusmaksumuse määramiseks kasutatakse FIFO-meetodit (varude realiseerimist kajastatakse nende soetamise järjekorras).

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on näidatud soetusmaksumuse meetodil, see tähendab soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest.

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatud maad ei amortiseerita.

Finantsvarad Finantsvarade väärtuse langus

Kontsern moodustab reservi korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavatesse võlainstrumentidesse tehtud investeeringute ja rendinõuete eeldatava krediidikahjumi (Expected Credit Loss) katteks. Finantsinstrumendi eeldatava krediidikahjumi summat uuendatakse igal aruandekuupäeval, et see peegeldaks pärast instrumendi esmast kajastamist toimunud krediidiriski muutusi.

Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete ja rendinõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit (vt lisa 4).

Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle ﬁnantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest sündmustest: • emitendi või deebitori olulised ﬁnantsraskused; • lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine või tähtajaks tasumata jätmine; • deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema ﬁnantsraskustega seotud majanduslikel või lepingulistel põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud; • deebitori pankrot või muu ﬁnantsalane restruktureerimine või • ﬁnantsvara aktiivse turu kadumine ﬁnantsraskuste tõttu. Eelnevast sõltumata loeb kontsern kohustuse mitte täidetuks, kui ﬁnantsvara on enam kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, miks sellest pikem maksetähtaja ületamine on põhjendatud.

Mahakandmise põhimõtted Kontsern kannab ﬁnantsvara maha, kui ilmneb teave selle kohta, et tehingu vastaspoolel on tõsiseid rahalisi raskusi või ﬁnantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke väljavaateid, nt kui tehingu vastaspoole suhtes on kuulutatud välja likvideerimismenetlus või pankrot ja kontserni juhtkonna hinnangul on summade laekumine ebatõenäoline. Kui vara on maha kantud, võib kontsern siiski jätkata võla sissenõudmist, kasutades selleks oma võlgade sissenõudmisprotseduuridest tulenevaid meetmeid ning vajadusel ka õigusnõustajate abi. Laekunud maha kantud summad kajastatakse koondkasumiaruandes.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 77

Immateriaalne põhivara

Kontsernis kasutatava immateriaalse põhivara (arvutiprogrammid) eeldatav kasulik eluiga on 5 aastat.

Mitteﬁnantsvarade väärtuse langus Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb mitteﬁnantsvarade võimalikule väärtuse langusele esinevaid asjaolusid. Võimalikule väärtuse langusele viitavate asjaolude hindamisel võetakse arvesse nii välistest kui ka sisemistest informatsiooniallikatest saadud teavet, sealhulgas olulisi muutusi maailmaturul ja nende seoseid naaberriikide, nt Venemaa ja Soome, poliitilise keskkonnaga, olulisi muutusi rahvusvahelises naﬅa ja muu vedellastiga, samuti puistlastiga, kauplemises, olulisi muutusi turismiturul ja olulisi muutusi ilmastiku tingimustes, mis võivad mõjutada kontserni multifunktsionaalse jäämurdja kasutamist. Mitteﬁnantsvarade hulka kuuluvad materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad. Hinnatakse kas üksiku vara või vararühma (raha teeniva üksuse) väärtuse langust. Raha teeniv üksus on väikseim eristatav vararühm, millest tulenevad muudest varadest või vararühmadest suhteliselt sõltumatud raha laekumised. Kui esineb vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid, hinnatakse vara kaetavat väärtust ja võrreldakse seda vara ﬁnantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise jääkmaksumusega. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse diskonteeritud rahavoogude prognoose, mis põhinevad ﬁnantshinnangutel, mida juhatus läbi vaatab ja mis tehakse perioodi kohta, mis vastab vara eeldatavale elueale, ent tavapäraselt ei ületa 50 aastat. Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tuleneva kahjumi summa jaotatakse proportsionaalselt olulisematele üksuse põhivaraobjektidele, nii et nende väärtus ei langeks allapoole nende õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused. Vara väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kuluna perioodil, mil see tekib. Igal aruandekuupäeval hinnatakse eelnevatel perioodidel kaetavale väärtusele alla hinnatud varasid, et tuvastada, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et kajastatud kahjum vara väärtuse langusest enam ei eksisteeri või on vähenenud. Vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamist kajastatakse koondkasumiaruandes põhivara väärtuse languse kulu vähendusena.

Materiaalne põhivara

Soetusmaksumus Kontserni materiaalse põhivara koosseisus olevate laevade (jäämurdja ja reisiparvlaevad) kasuliku eluea jooksul tuleb regulaarselt (tavaliselt iga 2,5–5 aasta tagant) läbi viia suure- mahulisi remonttöid (kuivdoki kulutusi). Laevade kajastamisel kasutatakse komponendi- arvestust, mille kohaselt nii algselt kui ka edaspidi (a) tuvastatakse mittefüüsiline kuivdoki kulutuste komponent (b) hinnatakse mittefüüsilise komponendi soetusmaksumust (kui võimalik, siis lähtudes jooksvatest turuhindadest), (c) amortiseeritakse mittefüüsilist komponenti selle kasuliku eluea jooksul alusvarast eraldi (s.o kuivdoki komponenti laevast kui tervikust eraldi) ja (d) uue kuivdoki toimumisel kantakse varasem mittefüüsilise komponendi bilansiline väärtus maha ja võetakse arvele uus mittefüüsiline kuivdoki komponent.

Kulum Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest on maha lahutatud lõppväärtus lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Laevade väärtuseks ekspluatatsiooniea lõppedes (lõppväärtuseks) loetakse vanametalli väärtus. Lähtudes juhtkonna hinnangust ja tuginedes laevandussektori üldisele praktikale, peetakse laevade puhul eraldi arvestust kahe olulise erineva elueaga komponendi üle: laev ise ja sellest eraldi osana kuivdoki kulutused. Kontsernis kasutatavad põhivara eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: • Kaid 10–50 aastat • Akvatooriumi süvendusalad 20 aastat • Hooned ja muud rajatised 5–50 aastat • Masinad ja seadmed 3,3–10 aastat • Laevad 10–25 aastat • Kapitaliseeritud kuivdoki kulud 2,5–5 aastat • Muu materiaalne põhivara 2–10 aastat Maad ei amortiseerita.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 78

Ettevõtte tulumaks Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär oli kuni 31.12.2024 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustas 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendus regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära rakendati dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületanud viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeeri- mistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksu- kuluta. Maksuvabastuse eelduseks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada üleminekusätet. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksu- kuluna ning bilansis edasilükkunud tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses.

Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütar- ja sidusettevõtete omandamisjärgselt jaota- mata kasumilt ja muude reservide omandamisjärgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et ajutine erinevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat ning saab vajadusel blokeerida sidusettevõtte AS Green Marine kasumi jaotamise otsuseid, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuste investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui ema- ettevõte on otsustanud tütarettevõtete või sidusettevõtte AS Green Marine kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks kogu vaba omakapital dividendidena väljamaksmisega, on esitatud aastaaruande lisas 19.

Sihtﬁnantseerimine Materiaalse põhivara sihtﬁnantseerimine

Varade soetamise sihtﬁnantseerimist kajastatakse ﬁnantsseisundi aruandes pikaajalise tulevaste perioodide ettemakstud tuluna (kohustisena), mis kantakse vara kasuliku eluea jooksul süstemaatilisel alusel tulusse. Sihtﬁnantseerimise abil soetatud varad võetakse esmalt arvele nende täielikus soetusmaksumuses (st brutomeetodil). Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtﬁnantseerimise kohustis kantakse muudesse tuludesse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Sihtﬁnantseerimise kohustised, mis tulenevad mitteamortiseeritavate varade (nt maa) soetamisest, kantakse tulusse, kui vara lõpuks kasutusest eemaldatakse või müüakse. Siseriikliku üleveoteenuse sihtﬁnantseerimine Siseriikliku üleveoteenuse osutamiseks saadavat ühistranspordi toetust ehk sihtﬁnantseeri- mist kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes real „Müügitulu“. Sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu kohaselt makstakse kontsernile välja lepingu alusel arvestatud müügitulu ja piletimüügitulu vahe. Kuna muid tingimusi peale üleveoteenuse osutamise ei ole, kajastatakse arvestatud sihtﬁnantseerimine tuluna. Siseriikliku üleveoteenuse sihtﬁnatseerimise tulu kajastamise põhimõtted on kirjutatud samas lisas alapealkirjaga „Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus“.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 79

Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse ﬁnantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes raha kassas, arvelduskontode jääke, rahalisi vahendeid, mis ei ole rahaveo või muude maksete vahendajate kaudu veel arvelduskontole jõudnud ja kuni kolmekuulisi tähtajalisi hoiuseid alates nende omandamise kuupäevast.

Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud otsemeetodit.

Tehingud seotud osapooltega Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmeid ning nende lähedasi pereliikmeid, eespoolmainitud isikute kontrolli või olulise mõju all olevaid ettevõtteid, sidusettevõtteid, valitsusasutusi ja Eesti Vabariigi valitseva, olulise või kaudse mõju all olevaid äriühinguid.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 80

Lisa 3. Tegevussegmendid

Teenused, mille müügitulu moodustab segmentide müügitulu Kontserni tegevuse korraldus ja juhtimine lähtub peamistest tegevusvaldkondadest. Ettevõtte kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja kasutab ressursside jaotamise otsuste tegemiseks ja segmentide tulemuste hindamiseks eeskätt kontserni peamiste tegevusvald- kondade teavet. Kontserni kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja on kontserni juhatus. Erinevaid segmente ei ole avalikustatavate segmentide esitamiseks summeeritud. Kontserni IFRS 8 määratlusele vastavad avalikustatavad segmendid on järgmised: • reisisadamad; • kaubasadamad; • reisiparvlaevad; • muu. Reisisadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist kontserni reisijate teeninda- misele keskendunud sadamates — Vanasadamas ja Saaremaa sadamas. Kontsern osutab sadamateenuseid landlord-tüüpi sadamana (kontsern omab maad, millel ta tegutseb). Segmendi müügitulu sisaldab märgitud sadamate kogu müügitulu, millest olulisema osa moodustavad reisi- ja kruiisilaevadelt kogutavad laevatasud ning reisijatasud, mida kogutakse reisijate ja nende sõidukite teenindamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste kasutamise eest. Segmendi müügitulu sisaldab ka peamiselt reisijate ja reisilaevade teenindamisele keskendunud sadamate muid tulusid, nagu näiteks kinnisvara (kontori- ja äripindade) väljarentimisest teenitavat renditulu, kaubatasusid ning elektrienergia ja mitmesuguste muude teenuste müügist teenitavaid tulusid. Reisisadamate segmendi kulud hõlmavad peamiselt selle segmendi sadamate eespool kirjeldatud tulu genereerivate tegevustega seotud kulusid. Kulud sisaldavad ka segmendile jaotatud osa kontserni üldkuludest, mille jaotamise aluseks on segmendi müügitulu ja sadamategevuse valdkondade kogu müügitulu (reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi müügitulu summa) suhe. Kõik kontserni üldised tegevuskulud jaotatakse täielikult reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi vahel, kuna landlord-tüüpi sadama- teenuste osutamine on kontserni peakontori (sadamapidaja) põhitegevus. Kaubasadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist kontserni kaupade käitlemisele keskendunud sadamates — Muuga sadamas, Paldiski Lõunasadamas. Kontsern osutab sadamateenuseid landlord-tüüpi sadamana (kontsern omab maad, millel ta tegutseb). Segmendi müügitulu sisaldab märgitud sadamate kogu müügitulu, millest olulisema osa moodustavad kaubalaevadelt kogutavad laevatasud, kaubaoperaatoritelt sadama infrastruktuuri kasutamise eest kogutavad kaubatasud ning kaubaoperaatoritelt ja teistelt klientidelt hoonestusõiguse lepingute ja rendilepingute alusel kogutavad renditulud. Segmendi müügitulu sisaldab ka reisijatasusid ning elektrienergia ja muude teenuste müügist teenitavaid tulusid. Kaubasadamate segmendi kulud hõlmavad peamiselt selle segmendi sadamate eespool kirjeldatud tulu genereerivate tegevustega seotud kulusid. Kulud sisaldavad ka segmendile jaotatud osa kontserni üldkuludest, mille jaotamise aluseks on segmendi müügitulu ja sadamategevuse valdkondade kogu müügitulu (reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi müügitulu summa) suhe. Kõik kontserni üldised tegevuskulud jaotatakse täielikult reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi vahel, kuna landlord-tüüpi sadama- teenuste osutamine on kontserni peakontori (sadamapidaja) põhitegevus.

Reisiparvlaevade segment hõlmab Eesti mandri ja kahe suurema saare, Saaremaa ja Hiiumaa, vahel reisiparvlaevadega osutatavat üleveoteenust, mida osutab kontserni tütarettevõte OÜ TS Laevad vastavalt riigiga sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingule (kokku teenindatakse kahte liini). Segmendi müügitulu sisaldab reisiparvlaeva teenuste lõpptarbijatele müüdavate piletite müügist teenitavat piletimüügitulu ja valitsuse toetust, mida makstakse ulatuses, milles piletimüügitulu ei kata sõitjateveo lepingus reisiparvlaevateenuste osutamise eest kokkulepitud tasu. Segmendi müügitulu sisaldab ka renditulu ja tulu muude teenuste osutamise eest, mida kogutakse rentnikelt, kes pakuvad reisiparvlaevade pardal reisijatele mõeldud äriteenuseid. Segmendi kulud hõlmavad kõiki kulusid, mis on seotud kahe liini opereerimiseks vajalike reisiparvlaevade omamise ja opereerimisega. Segmendi müügitulu ja tegevuse tulemused koosnevad teenust osutava tütarettevõte OÜ TS Laevad müügitulust ja tegevuse tulemustest. Reisiparvlaevade segmendile kontserni üldkulusid ei jaotata.

Segment muu hõlmab tütarettevõtte OÜ TS Shipping tegevusvaldkonda, mis omab ja opereerib multifunktsionaalset jäämurdjat Botnica ja kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit/kahjumit sidusettevõttesse tehtud investeeringutelt. Segmendi müügitulud ja kulud sisaldavad OÜ TS Shipping müügitulusid ja kulusid. Sellele segmendile kontserni üldkulusid ei jaotata.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 81

Segmentide müügitulu ja tegevuse tulemused

Avalikustatavad segmendid rakendavad kontserniga ühesuguseid arvestusmeetodeid. Segmentide müügitulu sisaldab ainult müügitulu. Kontserni juhatusele segmentide tegevuse tulemuste kohta esitatavad näitajad on segmendi ärikasum ja segmendi korrigeeritud EBITDA. Segmendi ärikasum on kasum enne ﬁnantstulusid ja -kulusid (kokku), sidusettevõttesse tehtud investeeringutelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja tulumaksukulu. Segmendi korrigeeritud EBITDA on segmendi ärikasum enne kulumit, väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid ja saadud sihtﬁnantseerimise amortisatsiooni ning sisaldab sidus- ettevõttesse tehtud investeeringutelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit. Perioodi kasumiga võrreldes on segmendi korrigeeritud EBITDA perioodi kasum enne kulumit, väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, saadud sihtﬁnantseerimise amortisatsiooni, ﬁnantstulusid ja -kulusid (kokku) ja tulumaksukulu.

Segmentide tegevuse tulemused esitatakse kontserni juhatusele ressursside jaotamiseks vajalike otsuste tegemiseks ja segmentide tulemuste hindamiseks kord kuus.

Geograaﬁline teave 2025. aastal teenis kontsern 2 506 tuhat eurot ehk 2% (2024: 6 700 tuhat eurot, ehk 6%) müügitulust väljaspool Eestit (Kanadas) ja Suurbritannias) ning 98% (2024: 94%) müügi- tulust Eestis. Väljaspool Eestit teenitud tulu koosnes jäämurdjaga Botnica (segment „Muu“) osutatud teenuste eest Kanadas perioodil september kuni november. Kõik kontserni põhivarad asusid Eestis, välja arvatud eeltoodud erisus. Teave olulisemate klientide kohta Kontserni müügitulu kogusummas 118 687 tuhat eurot (2024: 119 587 tuhat eurot) sisaldab suurimalt kliendilt teenitud müügitulu summas 26 856 tuhat eurot (2024: 26 814 tuhat eurot), mis on esitatud reisiparvlaevade segmendi ja muu segmendi müügituludes. 2025. aastal moodustas ka kontserni suuruselt teiselt kliendilt teenitud müügitulu 10% või enam kontserni kogu müügitulust. Sellelt kliendilt teenitud müügitulu summas 19 297 tuhat eurot (2024: 18 880 tuhat eurot) on esitatud reisisadamate ja kaubasadamate segmentide müügituludes. Üheltki muult kliendilt teenitud müügitulu ei moodustanud 10% või enam kontserni 2025. või 2024. aasta müügitulust.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 82

Segmentide müügitulu ja tegevuse tulemused tuhandetes eurodes 2025 Reisisadamad Kaubasadamad Reisiparvlaevad Muu Kokku Laevatasud 20 034 14 017 0 0 34 051 Kaubatasud 1 409 5 461 0 0 6 870 Reisijatasud 11 994 236 0 0 12 230 Elektrienergia müük 1 724 2 663 0 0 4 387 Üleveoteenuste müük — piletimüük 0 0 14 987 0 14 987 Muude teenuste müük 1 225 886 113 60 2 284 Kasutusrendi tulu 3 119 10 141 1 317 0 14 577 Laeva prahitasu 0 0 0 7 911 7 911 Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus 0 0 21 390 0 21 390 Segmendi müügitulu kokku * (lisa 20) 39 505 33 404 37 807 7 971 118 687 Segmendi korrigeeritud EBITDA 20 819 16 891 15 209 3 591 56 510 Põhivara kulum –7 524 –8 027 –6 102 –2 676 –24 329 Kahjum vara väärtuse langusest (lisad 11, 12) 0 0 –679 0 –679 Saadud sihtﬁnantseerimise amortisatsioon (lisa 18) 556 620 0 0 1 176 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse 0 0 0 26 26 Segmendi ärikasum 13 851 9 484 8 428 941 32 704 Finantstulud ja -kulud kokku –4 800 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse –26 Tulumaksukulu (lisa 19) –5 415 Perioodi kasum 22 463 * Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda reisisadamate ja kaubasadamate segmentidevahelist müügitulu vastavalt summas 317 tuhat eurot ja 2 tuhat eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 83

Segmentide müügitulu ja tegevuse tulemused tuhandetes eurodes 2024 Reisisadamad Kaubasadamad Reisiparvlaevad Muu Kokku Laevatasud 18 794 12 734 0 0 31 528 Kaubatasud 1 514 5 169 0 0 6 683 Reisijatasud 11 668 219 0 0 11 887 Elektrienergia müük 1 552 3 057 0 0 4 609 Üleveoteenuste müük — piletimüük 0 0 14 848 0 14 848 Muude teenuste müük 1 351 902 117 297 2 667 Kasutusrendi tulu 2 999 9 878 1 270 0 14 147 Laeva prahitasu 0 0 0 11 914 11 914 Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus 0 0 21 304 0 21 304 Segmendi müügitulu kokku * (lisa 20) 37 878 31 959 37 539 12 211 119 587 Segmendi korrigeeritud EBITDA 19 854 14 148 15 490 3 642 53 134 Põhivara kulum –7 663 –8 553 –5 505 –2 612 –24 333 Kahjum vara väärtuse langusest (lisad 11, 12) 0 –245 –255 0 –500 Saadud sihtﬁnantseerimise amortisatsioon (lisa 18) 581 753 0 0 1 334 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 0 0 0 –487 –487 Segmendi ärikasum 12 772 6 103 9 730 543 29 148 Finantstulud ja -kulud kokku –7 357 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 487 Tulumaksukulu (lisa 19) –3 125 Perioodi kasum 19 153 * Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda reisisadamate ja kaubasadamate segmentidevahelist müügitulu vastavalt summas 185 tuhat eurot ja 2 tuhat eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 84

Lisa 4. Finantsriskide juhtimine Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed ﬁnantsriskid: tururisk (sh rahavoogude intressi- määra risk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub ﬁnantsturu prognoosimatusele ja üritab vähendada võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni ﬁnantstegevusele. Riskijuhtimist teostavad kontserni vastavad spetsialistid juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtete alusel. Juhatus sätestab kirjalikult üldised riskijuhtimise põhimõtted ning samuti spetsiiﬁlisi riskivaldkondi puudutavad korrad.

Tururisk Valuutarisk Valuutarisk on risk, et ﬁnantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood on volatiilsed tulevikus valuutavahetuskursi muutuste tõttu. Kontsernil puuduvad olulised kohustised ja nõuded muudes valuutades peale oma arvestusvaluuta (euro). Kõik tasumata pikaajalised võlakohustised on samuti noteeritud eurodes. 2025. aastal toimus 95,36% laekumistest (2024: 97,11%) ja 99,33% väljaminekutest (tegevuskulud, investeeringud, ﬁnantskulud jms) (2024: 98,67%) eurodes. Kuna peaaegu kõik laekumised ja väljaminekud toimuvad eurodes ja võlakohustised on ﬁkseeritud eurodes, võib öelda, et valuutarisk ei avalda kontserni tegevusele olulist mõju. Hinnarisk Seisuga 31.12.2025 ega eelneval perioodil ei olnud kontserni ﬁnantsseisundi aruandes kajastatud ﬁnantsinvesteeringuid omakapitaliinstrumentidesse, mis põhjustaksid kontsernile ﬁnantsinstrumentidest tulenevaid turuhinnariske. Intressimäära risk Kontserni intressimäära risk tuleneb pikaajalistest ujuva intressimääraga võlakohustistest. Seisuga 31.12.2025 ega võrdlusperioodil ei ole võlakohustiste intressimäär tuletistehingute abil ﬁkseeritud. Seega on intressimäära riskile avatud 100% võlakohustistest. Kontserni juhtkonna hinnangul suudab kontserni rahavoog erakordsed intressimäära kõikumised üle elada ning kontsern suudab riski kanda ka ilma tuletistehinguteta. Kontserni intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju kontserni kasumile turuintressimäära hinnangulise kõikumise kaudu. Kui seisuga 31.12.2025 oleks turuintressimäär olnud 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra kõrgem/madalam, oleks kontserni majandusaasta kasum ja omakapital suurenenud/ vähenenud 1 187 tuhat eurot (31.12.2024: 1 834 tuhat eurot), eeldusel, et kõik teised muutujad jäävad samaks.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 85

Krediidirisk Krediidirisk tuleneb peamiselt nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest ning üle 3–kuulise tähtajaga deposiitidest. Seisuga 31.12.2025 oli kontserni maksimaalne krediidirisk summas 37 757 tuhat eurot (31.12.2024: 47 777 tuhat eurot). Aruandekuupäeva seisuga loeti raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid madala krediidiriskiga ﬁnantsvaradeks, kuna neid hoiti mainekates rahvus- vahelistes pankades. Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks nõutakse klientidelt, kelle maksevõimes on põhjust kahelda, ettemakset või pangagarantiid. Krediidiriski maandamiseks tehakse enne suuremahuliste lepingute sõlmimist kliendi taustauuring. Muud klientidega seotud krediidiriski juhtimise meetodid on klientide maksekäitumise igapäevane jälgimine ja vajalike meetmete operatiivne rakendamine. Kontserni analüüsi põhjal on kajastatud väärtuse langusest tulenev allahindlus nõuetele, mille krediidikvaliteet on langenud. Finantsvarade krediidikvaliteedist annab täpsema ülevaate käesoleva aruande lisa 6. Finantstehingutega seotud krediidiriskide maandamiseks kasutatakse ﬁnantsinvesteeringute tegemisel kõrge rahvusvahelise krediidireitinguga ﬁnantsasutusi. tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Arvelduskontod ja alla 3-kuulise algse tähtajaga hoiused pankades (lisa 7) 31 950 17 169 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid (lisa 7) 0 22 000 Ostjatelt laekumata arved * (lisa 8) 5 590 8 456 Muud nõuded (lisa 8) 217 152 Kokku 37 757 47 777 * Ostjatelt laekumata arvetest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 86

Raha arvelduskontodel ja hoiused reitingute lõikes * tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Aa3 (Moody’s P-1) 0 244 A1 (Moody’s P-1) 18 950 26 925 Baa2 13 000 12 000 Raha ja raha ekvivalentide all kajastatud summa kokku 31 950 39 169 Finantsvarade krediidikvaliteet Kui ﬁnantsvara ei ole tähtaega ületanud ja selle väärtus ei ole langenud, siis hinnatakse selle krediidikvaliteeti sõltumatute krediidireitingu agentuuride poolt kreeditoridele antud reitingute alusel (kui vastaspoolele on reiting antud). Seisuga 31.12.2025 olid kontserni rahalised vahendid paigutatud kolme panka, sh A1 ehk P-1 reitinguga pankades 59,3% ja 40,7% Baa2 reitinguga pangas. Seisuga 31.12.2024 oli riskikontsentratsioon A1 reitinguga pankades osakaaluga 68,8%, Baa2 reitinguga pangas osakaaluga 30,6% ja Aa3 reitinguga pangas osakaaluga 0,6%.

Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 89,3% (2024: 40,0%) arved, mille maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Täpsema ülevaate nõuetest ostjate vastu annab lisa 8.

Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Hindamispõhimõtteid on kirjeldatud arvestusmeetodite lõigus „Finantsvarade väärtuse langus“ (lisa 2).

* Ülejäänud osa ﬁnantsseisundi aruande kirjete „Raha ja raha ekvivalendid“ ning „Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades“ saldost, mida ei ole selles esitatud tabelis kajastatud (43 tuhat eurot seisuga 31.12.2025 ja 44 tuhat eurot seisuga 31.12.2024), koosneb rahast kassas ja rahast teel, st vahenditest, mis ei ole rahaveo või makseteenuste pakkujate vahendusel veel kontserni arvelduskontodele jõudnud.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 87

Nõuded ostjate vastu — eeldatava krediidikahjumi maatriks tuhandetes eurodes Tähtaeg saabumata Maksetähtaega ületanud päevade arv 0–30 31–60 61–90 >90 Kokku Seisuga 31.12.2025 Oodatav krediidikahjumi määr 2,7% 1,5% 3,0% 80,0% 100,0% Kokku nõuded ostjate vastu 5 635 99 8 3 560 6 305 Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum –152 –1 0 –2 –560 –715 5 590 Seisuga 31.12.2024 Oodatav krediidikahjumi määr 2,9% 3,2% 3,0% 80,0% 100,0% Kokku nõuded ostjate vastu 5 124 3 564 31 14 4 076 12 809 Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum –150 –115 –1 –11 –4 076 –4 353 8 456 2025. aastal kanti lootusetuks partneri makseraskustest tulenevalt varem allahinnatud nõuded summas 4 238 tuhat eurot.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 88

Nõuded ostjate vastu — kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum tuhandetes eurodes Kogumina hinnatud nõuded, mille krediidikvaliteet ei ole langenud Langenud krediidikvaliteediga nõuded Kokku Seisuga 31.12.2023 1 284 2 156 3 440 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine 0 1 291 1 291 Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 0 –2 –2 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 0 –278 –278 Varem allahinnatud/mahakantud nõuete tühistamine* 0 –203 –203 Muutus allahindlusest tulenevalt uutest nõuetest ostjate vastu 31 74 105 Seisuga 31.12.2024 1 315 3 038 4 353 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine 0 892 892 Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded –1 211 –3 027 –4 238 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 0 –236 –236 Muutus allahindlusest tulenevalt uutest nõuetest ostjate vastu –56 0 –56 Seisuga 31.12.2025 48 667 715 * Aruandeaastal varem allahinnatud/mahakantud nõuete tühistamisi ei tehtud. Muid nõudeid (lisa 8) hinnatakse 12-kuulise eeldatava krediidikahjumi kajastamise meetodil. Seisuga 31.12.2025 ei olnud nende ﬁnantsvarade krediidirisk oluliselt suurenenud ja seega ei olnud täiendavat allahindlust vaja kajastada. Seisuga 31.12.2025 koosnes suurem osa muude nõuete summast järelmaksu nõudest.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 89

Likviidsusrisk Kontsern kasutab likviidsusriski juhtimiseks kombinatsiooni järgmistest lahendustest: vaba raha arvelduskontodel, tähtajalised deposiidid, arvelduskrediit ja muud pankade pakutavad ﬁnantsinvesteeringute ja käibekapitali juhtimise lahendused, rahavoogude järjepidev jälgimine ning ﬁnantsvarade ja -kohustiste tähtaegade ühildamine. Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkivate kohustuste kiireks täitmiseks vajaliku likviidsusvaruna hoitakse vähemalt 5 mln eurot, mida on võimalik kasutusse võtta lühikese etteteatamisega. Likviidsusvaru koosneb rahast ja raha ekvivalentidest, tähtajalistest hoiustest, mille algne tähtaeg ei ületa 3 kuud ja vajadusel arvelduskrediidist. Juhtkond jälgib pidevalt rahavoo prognooside abil kontserni likviidsusvarus toimuvaid muutusi ning kui varu langeb allapoole nõutavat taset, kasutatakse lühiajaliseks kontserniväliseks rahastamiseks erinevaid võla- instrumente. Minimaalne likviidsusvaru peab olema igal ajahetkel vähemalt 2 mln eurot. Likviidsusanalüüs tuhandetes eurodes Laenude järelejäänud osa * Emiteeritud võlakirjad ** Võlad tarnijatele ja muud võlad Kokku Seisuga 31.12.2024 < 6 kuud 1 260 1 462 4 815 7 537 6–12 kuud 3 183 9 621 0 12 803 1–5 aastat 52 002 123 971 35 176 007 > 5 aastat 5 175 0 0 5 175 Kokku 61 619 135 054 4 850 201 523 Seisuga 31.12.2025 < 6 kuud 762 1 090 8 497 10 349 6–12 kuud 16 696 57 387 0 74 084 1–5 aastat 39 390 65 055 16 104 461 > 5 aastat 0 0 1 569 1 569 Kokku 56 848 123 532 10 082 190 462 * Sh tagastamata põhiosa jääk summas 54 000 tuhat eurot (2024: 57 066 tuhat eurot) ja hinnangulised tulevased intressimaksed summas 2 848 tuhat eurot (2024: 4 553 tuhat eurot). ** Sh tagastamata põhiosa jääk summas 118 650 tuhat eurot (2024: 126 300 tuhat eurot) ja hinnangulised tulevased intressimaksed summas 4 882 tuhat eurot (2024: 8 754 tuhat eurot). Vajadusel kasutatakse kontsernisiseseks tütarettevõtete likviidsuse juhtimiseks sisemiselt kehtestatud krediidilimiite.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 90

Seisuga 31.12.2025 ületasid lühiajalised kohustised lühiajalisi varasid 66,0 mln euro võrra (31.12.2024: lühiajalised varad ületasid lühiajalisi kohustisi 11,8 mln euro võrra). Lühiajalised kohustused on suurenenud seetõttu, et 2026. aasta teisel poolel saabuvad laenu ja võlakirjade lunastamise tähtajad. Ettevõtte kaalub uue laenu võtmist ja/või olemasolevate kohustiste lunastamise tähtaegade pikendamist. Pankade esmast indikatsiooni ja eelnevat kogemust arvestades, on juhtkond veendunud, et pangad on valmis lepinguid pikendama. Erinevad pangad on üles näidanud suurt huvi laenupakkumise tegemiseks, seega pankadevahelist konkurentsi arvestades, palume neil vastavad pakkumised teha siis, kui tähtajad hakkavad saabuma. Kontsern genereerib jätkuvalt positiivset rahavoogu ning igapäevaseks äritegevuseks täiendavat ﬁnantseeringut ei vaja. Likviidsusanalüüsis on kontserni ﬁnantskohustised lepinguliste tagasimaksetähtaegade alusel gruppidesse jaotatud. Tabelis esitatud saldod on lepingulised diskonteerimata rahavood, mis sisaldavad intressikandvate võlakohustiste põhiosa ja kogunenud intressi. Intressi kandvate võlakohustiste (laenud ja emiteeritud võlakirjad) intresside arvestamisel on euribori prognoosi aluseks võetud turuinformatsiooni pakkujate koostatud intressivahetustehingute tulevikku suunatud tulukõverad: 2025. aasta lõpu jaoks seisuga 30.01.2026 ja 2024. aasta lõpu jaoks seisuga 27.01.2025.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 5 91

Lisa 5. Olulised raamatupidamishinnangud ja otsused Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb kasutada raamatupidamishinnanguid, mis oma olemuse tõttu langevad harva kokku tegelike tulemustega. Juhtkond peab ka tegema otsuseid arvestusmeetodite rakendamise kohta. See lisa annab ülevaate valdkondadest, mille kohta tehtavad otsused on ebakindlamad või keerulisemad, ja kirjetest, mille puhul on suurem tõenäosus, et neid tuleb valeks osutunud hinnangute ja eelduste tõttu oluliselt korrigeerida. Rendile antud varade liigitamine Kontsern rendib kasutusrendi lepingute alusel kolmandatele isikutele välja maad ja hooneid, mida ta omab talle kuuluvates sadamates. Juhtkond on hinnanud, kas väljarenditud maad ja hooneid tuleks liigitada materiaalseks põhivaraks või kinnisvarainvesteeringuteks. Kontsern on liigitanud kõik sellised varad, mida hoitakse kauba- või reisijate voogude suurendamise abil sadama põhitegevuse tulu teenimiseks või kus kontsern läbi teenuslepingu ostab sisse põhitegevusega seotud teenuste vahendamist ja kannab tuluriski, materiaalseks põhivaraks. Seega ei ole kontserni juhtkonna hinnangul nende varade omamise peamine eesmärk mitte renditulude teenimine, vaid need aitavad ennekõike suurendada sadama põhitegevusest teenitavaid tulusid, mistõttu nende varadega seotud põhiline tulu ei tulene renditasudest. Kinnisvara, mis on kasutuseta ja mida hoitakse tulevikus arenduseesmärgil, ja mis ei ole otseselt seostatav kontserni põhitegevusega kauba- ja reisijatevoogude suurendamisel või seda toetavate tegevustega, kajastatakse kinnisvarainvesteeringuna. Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 oli kontsernil selliseid varasid kokku summas 14 069 tuhat eurot. Materiaalse põhivara kasulik eluiga Kontsernile kuulub suur hulk kõrge väärtusega materiaalseks põhivaraks liigitatud infra- struktuurivarasid, millel on väga pikad eeldatavad kasulikud eluead (kuni 50 aastat). Nende varade kasulikud eluead põhinevad juhtkonna parimal hinnangul perioodi kohta, mille jooksul saab vara eeldatavasti kasutada. Juhtkonna hinnangud põhinevad sarnaste varadega seotud varasematel kogemustel, sest ehkki ehitustehnoloogiad arenevad, ei pruugi uute lahenduste mõju nende materiaalsete põhivarade füüsilisele ja kasulikule elueale veel praktikas kinnitust olla leidnud. Seisuga 31.12.2025 oli kontserni materiaalse põhivara jääkmaksumus 562 254 tuhat eurot, aruandlusperioodi kulum oli 23 920 tuhat eurot; seisuga 31.12.2024 olid vastavad näitajad 554 280 tuhat eurot ja 23 914 tuhat eurot (lisa 11). Kui amortisatsioonimäärasid langetataks 10%, siis aruandeperioodi kulum väheneks ja kasum suureneks 2 393 tuhat euro võrra, 2024. aastal 2 391 tuhat euro võrra. Materiaalsete põhivarade kasulikud eluead vaadatakse üle igal aruandekuupäeval. Kui uued hinnangud erinevad oluliselt eelnevatest, siis kajastatakse muutusi raamatupidamishinnan- gute muutustena edasiulatuvalt.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 5 92

Materiaalse põhivara väärtuse langus Kontsern hindab, kas esineb materiaalse põhivara väärtuse võimalikule langusele viitavaid asjaolusid. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ja võrreldakse seda ﬁnantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise väärtusega. Vara kaetav väärtus on kas selle õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Õiglast väärtust saab tuvastada kontserni hiljutiste sarnaste varadega teostatud tehingute alusel või hinnata kutseliste hindajate kaasabil, kes lähtuvad neile saadaolevast turuinformatsioonist. Kui vara õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata või kui on tõenäoline, et see on madalam, siis koostatakse tulevaste rahavoogude mudel, et leida vara kasutusväärtus. Kasutusväärtuse arvutamiseks on vaja teha prognoose üldiste majandustingimuste, tegelike turutrendide, projektipõhiste kauba- ja/või reisijate voogude ja müüdavate teenuste hinnatasemete kohta, mida kasutatakse sisenditena selleks, et hinnata vara või raha teeniva üksuse oodatavaid tulevasi rahavoogusid ning valida kasutusväärtuse leidmiseks sobiv diskontomäär ja kasvu- määr. Kui olukord tulevikus muutub, siis kajastatakse täiendav väärtuse langus või tühista- takse eelnevalt kajastatud väärtuse langus kas osaliselt või täielikult. Kontsern viib varade väärtuse languse teste läbi iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kui asjaolud viitavad sellele, et varade väärtus võib olla langenud või et asjaolusid, mille tõttu varasid eelnevatel perioodidel alla hinnati, enam ei eksisteeri. Informatsioon materiaalse põhivara väärtuse languse kohta on avalikustatud lisas 11. Müügitulu kajastamine Selleks, et kuu- või kvartalipõhist müügitulu kajastada, peab kontsern andma olulisi hinnanguid eeldatavate aastaste laevakülastuste ja/või kaubamahtude kohta. Sellised hinnangud põhinevad uusimal klientidelt saadud teabel ja uusimal kontsernile kättesaadaval teabel turul toimuva kohta. Lisateave müügitulu kajastamise kohta on esitatud lisa 2 alalõigus „Müügitulu“. Sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu liigitamine Kontsernile kuulub neli reisiparvlaeva, mida ta kasutab võidetud avaliku konkursi tulemusena sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel Eesti riigile siseriikliku üleveo- teenuse osutamiseks. Sõlmitud lepingust tulenevalt omab Eesti riik kontrolli selle üle, mis mahus ja missuguse hinnaga üleveoteenust peab kontsern laevadega osutama. Eesti riigil oli sõlmitud lepingust tulenevalt ühe kuni nelja reisijateveoks kasutatava reisparvlaeva väljaostu optsioon, kuigi 29.09.2022. aastal teavitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et Eesti Vabariik kui veo tellija, ei soovi kasutada reisiparvlaevade väljaostu optsiooni. Tulenevalt lepingu tingimuste olemusest võib saadud sihtﬁnantseerimist pidada osaks piletitulust, mistõttu kontsern on liigitanud riigilt saadud tasu sihtﬁnantseerimisena, mis on koondkasumi- aruandes esitatud kui müügitulu.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 6 93

Finantsvarad tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud ﬁnantsvarad 37 797 50 543 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 31 993 17 213 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades (lisa 7) 0 22 000 Nõuded ostjate vastu (lisa 8) 5 590 8 456 Muud nõuded (lisa 8) 214 2 874 Finantsvarad kokku 37 797 50 543

Finantskohustised tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud ﬁnantskohustised 183 783 189 685 Võlad tarnijatele ja muud võlad — ﬁnantskohustised (lisa 15) 10 082 4 850 Võlakohustised (lisa 17) 173 701 184 835 Finantskohustised kokku 183 783 189 685

Lisa 6. Finantsinstrumendid Finantsinstrumentide jaotus kategooriate lõikes

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 6 94

Õiglane väärtus Kontserni hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate varade ja kohustiste õiglased väärtused oluliselt nende seisuga 31.12.2025 kontserni konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruandes kajastatud bilansilisest väärtusest, va võlakohustiste osas. Avalikustamise eesmärgil leitakse võlakohustiste õiglane väärtus diskonteerides tulevasi lepingulisi rahavooge aruande hetke turu intressimääradega, mis oleksid kontsernile kättesaadavad sarnaste ﬁnantsinstrumentide puhul. Võlakohustiste õiglase väärtuse leidmiseks diskonteeriti tulevasi lepingulisi rahavooge sarnaste instrumentide turu intressimääradega seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 vastavalt Chatham Financial poolt avalikustatud informatsioonile. Võlakohustiste bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse üksikasjalikum võrdlus on esitatud lisas 17. Hinnangute kohaselt on kirjete „Nõuded ostjate vastu“ ja „Võlad tarnijatele“ bilansiline väärtus, millest on maha arvatud allahindlused, võrdne nende õiglase väärtusega.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 7 95

tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Raha kassas 19 19 Arveldusarved pankades 115 244 Lühiajalised hoiused 31 835 16 925 Raha teel 24 25 Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisad 4 ja 6) 31 993 17 213 Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades Kõik raha ja raha ekvivalentidena esitatud saldod on eurodes (nii seisuga 31.12.2025 kui ka 31.12.2024). Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 ei ole kontserni raha ja raha ekvivalentide

kasutamisele seatud piiranguid.

Üle 3–kuulise tähtajaga deposiidid pankades Seisuga 31.12.2025 kontsernil üle 3-kuulise tähtajaga deposiite ei olnud. Võrreldaval perioodil seisuga 31.12.2024 oli kontsernil sõlmitud kuus 4-kuulise tähtajaga deposiidi- tehingut kokku summas 22 000 tuhat eurot, mille intressimäär oli vahemikus 3,35-3,46%. Aruandekuupäevaks kogunenud intressinõuet kajastatakse kirjel „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 8 96

tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Finantsvarad Nõuded ostjate vastu (lisa 4) 6 305 12 809 sh nõuded kliendilepingutest 5 652 5 644 Nõuete allahindlus (lisa 4) –715 –4 353 sh allahindlus nõuetele kliendilepingutest –407 –306 Saamata sihtﬁnantseerimine (lisa 18) 0 2 721 Nõuded sidusettevõttele (lisa 24) 11 10 Muud nõuded (lisa 4) 203 143 Finantsvarad kokku (lisa 6) 5 804 11 330 Mitteﬁnantsvarad Maksude ettemaksed (lisa 16) 1 615 492 Muud ettemaksed 622 681 Muud nõuded (lisa 4) 14 9 Mitteﬁnantsvarad kokku 2 251 1 182 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 8 055 12 512 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Kõik esitatud nõuded on lühiajalised.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 9 97

Muutused investeeringutes sidusettevõttesse tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Bilansiline väärtus perioodi algul 2 664 2 177 Kasum(+)/kahjum(-) kapitaliosaluse meetodil –26 487 Bilansiline väärtus perioodi lõpul 2 638 2 664 Lisa 9. Investeeringud sidusettevõttesse AS Green Marine Tegemist on jäätmekäitlusega tegeleva ettevõttega, mis asutati 2003. aastal. Ettevõte peamine tegevuskoht ja asukohariik on Eesti. Sidusettevõte koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga. Ehkki ASile Tallinna Sadam kuulub 51% (nii seisuga 31.12.2025 kui ka seisuga 31.12.2024) osalus ja hääleõigus ASis Green Marine ning kahele ülejäänud aktsionärile kuulub ülejäänud osalus, peaks kontsernil ASi Green Marine üle mõjuvõimu omamiseks olema sisuline hääle- või lepingulistel õigustel põhinev mõjuvõim, mille kaudu kontsern saaks ASi Green Marine tegevust suunata. ASi Green Marine põhikirja kohaselt on tegevuse kohta otsuste langetamiseks vaja vähemalt 75% hääleõigusest. Kuigi AS Tallinna Sadam võib iga otsust blokeerida, ei oma kontsern ASi Green Marine üle kontrolli, sest kontsern vajab otsuste jaoks teiste aktsionäride nõusolekut. Seega kontsern ei oma kontrolli ettevõtte üle. AS Green Marine tegeleb sadamates tekkivate jäätmete käitlusega, laevadel tekkivate ohtlike jäätmete ja heitvee käitlemiskeskuste juhtimise, halduse ja opereerimisega ning sadamate akvatooriumi ja territooriumi puhastamise ja hooldusega. Käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on osalust sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. 2025. ja 2024. aastal sidusettevõte dividende ei maksnud.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 9 98

Sidusettevõte AS Green Marine tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Käibevara 855 695 Põhivara 10 648 10 320 Lühiajalised kohustised 6 176 1 874 Pikaajalised kohustised 155 3 919 Eespool esitatud varad ja kohustised sisaldavad järgnevat: Raha ja raha ekvivalendid * 2 0 Lühiajalised võlakohustised 5 238 1 052 Pikaajalised võlakohustised 87 3 829 * Seisuga 31.12.2024 on ettevõte kasutanud arvelduskrediiti summas 157 tuhat eurot, mis on esitatud real lühiajalised võlakohustised. ASil Tallinna Sadam ei ole kohustust anda ASile Green Marine täiendavat ﬁnants- või muud toetust.

tuhandetes eurodes 2025 2024 Müügitulu 8 092 7 743 Perioodi kasum(+)/kahjum(-) jätkuvatest tegevustest –51 955 Perioodi kasum(+)/kahjum(-) –51 955 Perioodi koondkasum(+)/-kahjum(-) kokku –51 955 Eespool esitatud perioodi kasum sisaldab järgnevat: Põhivara kulum ja väärtuse langus 870 844 Intressikulud 259 293

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 10 99

tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Maa soetusmaksumuses 14 069 14 069 Kinnisvarainvesteeringute otsesed halduskulud 151 128 sh renditulu teeniva kinnisvarainvesteeringu kulud 2 1

Rendile antud kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Maa soetusmaksumuses 396 396 tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Kinnisvarainvesteeringute renditulu (lisa 20) 7 7 Järgmiste perioodide renditulu < 1 aasta 7 7 2 aastat 0 7 Kokku järgmiste perioodide renditulu 7 14

Lisa 10. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatud kinnistud on perspektiivis otsesemalt või kaudsemalt seotud sadama tegevusega (nt meretranspordiga seotud tootmine vms), mistõttu nende kinnistute väärtus avaldub pigem spetsiiﬁliste projektide realiseerumisel. Samuti asuvad kinnistud valdavalt piirkonnas, kus turuaktiivsus on suhteliselt väheefektiivne. Lisaks saab Muuga sadama piirkonnas asuvate kinnistute väärtust mõjutavaks teguriks olema Rail Baltica trassi täpne asukoht ning sellest tulenevad positiivsed ja negatiivsed mõjud üksikute kinnistute väärtustele. Arvestades eelnevat, ei ole kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtus võimalik usaldusväärselt leida. Kinnisvarainvesteeringutega seotud siduvaid kohustusi seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 ei ole.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 11 100

tuhandetes eurodes Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitus * Ettemaksed Kokku Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 642 767 261 522 8 416 10 496 2 598 925 799 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –259 955 –114 039 –6 534 0 0 –380 528 Jääkväärtus seisuga 31.12.2023 382 812 147 483 1 882 10 496 2 598 545 271 Liikumine 2024. aastal Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 26) 637 1 819 222 35 579 0 38 257 Müüdud põhivara jääkväärtuses –644 0 0 0 0 –644 Arvestatud kulum –11 993 –11 299 –622 0 0 –23 914 Väärtuse langus –245 –255 0 0 0 –500 Müügiootele viidud põhivara jääkväärtuses –3 987 –203 0 0 0 –4 190 Ümberliigitatud põhivara jääkväärtuses 3 601 2 971 13 –6 027 –558 0 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 641 820 265 314 8 503 40 048 2 040 957 725 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –271 639 –124 798 –7 008 0 0 –403 445 Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 370 181 140 516 1 495 40 048 2 040 554 280 Liikumine 2025. aastal Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 26) 622 1 909 440 29 155 673 32 799 Arvestatud kulum –11 358 –12 021 –541 0 0 –23 920 Väärtuse langus –3 –688 0 0 0 –691 Müügiootele viidud põhivara jääkväärtuses 0 –212 0 0 0 –212 Muud korrigeerimised 0 0 0 0 –2 –2 Ümberliigitatud põhivara jääkväärtuses 2 044 1 630 7 –3 681 0 0 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 644 296 267 952 8 797 65 522 2 711 989 278 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –282 810 –136 818 –7 396 0 0 –427 024 Jääkväärtus seisuga 31.12.2025 361 486 131 134 1 401 65 522 2 711 562 254 Lisa 11. Materiaalne põhivara * Seisuga 31.12.2025 sisaldas lõpetamata ehitus kogusummas 65 522 tuhat eurot (31.12.2024: 40 048 tuhat eurot) järgmisi olulisemaid objekte: • Paldiski Lõunasadama kai nr 6A ehitus summas 63 434 tuhat eurot (31.12.2024: 38 933 tuhat eurot); • A-terminali alaga seotud projekteerimised summas 721 tuhat eurot (31.12.2024: 809 tuhat eurot).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 11 101

2025. aastal põhivara ei müüdud. Seisuga 31.12.2024 oli müüdud põhivara soetusmaksu- mus 957 tuhat eurot ja akumuleeritud kulum 313 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2025 on viidud müügiootel põhivaraks reisiparvlaeva „Leiger“ 2 vahetatud mootorit summas 212 tuhat eurot, mis võõrandatakse 2026. aastal. Seisuga 31.12.2024 viidi müügiootel põhivaraks 10 kinnistut tulenevalt Rail Baltica kaubajaama ehitusega Muuga sadamas summas 3 987 tuhat eurot ja reisiparvlaeva „Piret“ 2 vahetatud mootorit summas 203 tuhat eurot. Nimetatud kinnistud ja mootorid võõrandati 2025. aastal. Kontserni varad ei ole panditud. Täielikult amortiseerunud, kuid kasutusel oleva materiaalse põhivara bilansiline väärtus (bruto) oli 31.12.2025 seisuga 48 338 tuhat eurot, 31.12.2024 seisuga 46 871 tuhat eurot. Materiaalse põhivaraga seotud siduvad kohustused on kajastatud lisas 25.

2025. aastal kajastati real „Väärtuse langus“, mida esitatakse koondkasumiaruandes akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse koosseisus, allahindlusi summas 691 tuhat eurot, mille hulka kuulusid: • reisiparvlaev „Leiger“ vahetatud mootorite allahindlus kuni müügihinnani summas 214 tuhat eurot; • reisiparvlaevade kastjahutite torupakettide allahindlus summas 465 tuhat eurot; • muude põhivarade mahakandmine summas 12 tuhat eurot. 2024. aastal kajastati real „Väärtuse langus“, mida esitatakse koondkasumiaruandes akumu- leeritud kulumi ja väärtuse languse koosseisus, allahindlusi summas 500 tuhat eurot, mille hulka kuulusid: • kinnistute allahindlus summas 245 tuhat eurot; • reisiparvlaev „Piret“ vahetatud mootorite allahindlus kuni müügihinnani summas 255 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2025 teostati kaetava väärtuse testid raha teenivate üksuste puhul, kus viimaste aastate tegevusmahtude vähenemisega seoses võis esineda võimalik väärtuse languse risk. Vastavateks raha teenivateks üksusteks olid kaubasadamate segmendiga seotud kaid, mille varade väärtus perioodi lõpu seisuga oli kokku 50 365 tuhat eurot. Kaetava väärtuse hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodil on kasutatud hetkel kehtivaid lepinguid ning mahtude hindamisel oleme tuginenud nii operaatorite prognoosidele kui ettevõte hinnangutele tuleviku arengute kohta vastavate varade kasutamisel. Seoses oodatavate arengute ja läbiräägitavate projektidega on Muuga sadama idaosa kolme kai (kaubasadamate segment) puhul eeldatud tulude suurenemist järgmise viie aasta jooksul keskmiselt 185 tuhat eurot aastas. Hindamisel on kasutatud diskontomäära 8,50% (2024: 8,72%), mille leidmisel on tuginetud muuhulgas ﬁnantsvarade hindamise mudelile, võttes sisenditena aluseks valideeritud võrdlusandmed. Tulude ja kulude kasvumäärana alates 2031. aastast on mõlema raha teeniva üksuse puhul kasutatud 2% (2024: 2%). Testide tulemusel varade väärtuse langust ei tuvastatud ja allahindlust nende osas ei tehtud. Kasutatud eeldustest omab kõige tõenäolisemat mõju tulude suurenemine Muuga sadama idaosa kolme kai (kaubasadamate segment) väärtusele. Tulude vähenemine 100 tuhat eurot aastas toob kaasa vastavate kaide väärtuse allahindluse summas 446 tuhat eurot. tuhandetes eurodes Jääkväärtus seisuga 31.12.2025 Diskontomäär (%) Kaetava väärtuse ja jääkväärtuse vahe Varade väärtuse muutus diskonto- määra muutusel +1 pp võrra Muuga sadama idaosa kolm kaid 6 833 8,50% 579 –465 Muuga saadama veerem- ja konteinerkaid 43 532 8,50% 10 437 3 531

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 12 102

tuhandetes eurodes Arvutitarkvara Lõpetamata tarkvara Kokku Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 6 369 280 6 649 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –4 566 0 –4 566 Jääkväärtus seisuga 31.12.2023 1 803 280 2 083 Liikumised 2024. aastal Soetused ja parendused (lisa 26) 0 574 574 Arvestatud kulum –419 0 –419 Ümberliigitamine lõpetamata põhivarast 124 –124 0 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 6 460 730 7 190 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –4 952 0 –4 952 Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 1 508 730 2 238 Liikumised 2025. aastal Soetused ja parendused (lisa 26) 0 449 449 Arvestatud kulum –397 0 –397 Ümberliigitamine lõpetamata põhivarast 1 089 –1 089 0 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 7 255 90 7 345 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus –5 055 0 –5 055 Jääkväärtus seisuga 31.12.2025 2 200 90 2 290 Lisa 12. Immateriaalne põhivara

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 13 103

Kasutusrendile antud materiaalsed põhivarad tuhandetes eurodes Maa sh hoonestusõigus Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Kokku Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 48 516 37 214 19 660 190 1 801 70 167 Kulum 0 0 –11 550 –95 –1 681 –13 326 Jääkväärtus seisuga 31.12.2023 48 516 37 214 8 110 95 120 56 841 Lisandumised 1 326 94 86 0 0 1 412 Lõpetamised –8 376 –1 413 –153 0 0 –8 529 Kulum 0 0 –458 –9 –32 –499 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 41 466 35 895 19 249 190 1 801 62 706 Kulum 0 0 –11 664 –104 –1 713 –13 481 Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 41 466 35 895 7 585 86 88 49 225 Lisandumised 3 167 1 315 146 0 6 3 319 Lõpetamised 0 0 –425 –10 –32 –467 Kulum –12 354 –9 820 –1 236 0 –6 –13 596 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 32 279 27 390 17 984 190 1 801 52 254 Kulum 0 0 –11 914 –114 –1 745 –13 773 Jääkväärtus seisuga 31.12.2025 32 279 27 390 6 070 76 56 38 481 Lisa 13. Rendilepingud

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 13 104

Kasutusrendile antud materiaalsetelt põhivaradelt teenitud renditulu tuhandetes eurodes 2025 2024 Maa 4 050 4 230 Ehitised 9 094 8 532 Masinad ja seadmed 1 400 1 354 Muu materiaalne põhivara 26 24 Kasutusrendile antud materiaalsetelt põhivaradelt teenitud renditulu kokku (lisa 20) 14 570 14 140 sh tulud ﬁkseeritud tasudest 19 19 Järgmiste perioodide renditulude diskonteerimata maksed tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 < 1 aasta 10 012 10 388 1–2 aastat 9 652 9 948 2–3 aastat 9 372 9 856 3–4 aastat 9 404 9 541 4–5 aastat 9 424 9 531 > 5 aastat 208 669 230 086 Järgmiste perioodide renditulude diskonteerimata maksed kokku 256 533 279 350

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 13 105

Kasutusrendi all mõistetakse kokkulepet, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule makse või rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks üle varaobjekti kasutusõiguse vastavalt sõlmitud lepingutele. Kasutusrendilepingute pikkus jääb vahemikku 2 aastast kuni 23 aastani. Kasutusrendi tasu võib üldjuhul suurendada üks kord aastas vastavalt möödunud aasta tarbijahinnaindeksi muutustele (sõltuvalt lepingust võib olla aluseks kas Eesti, euroala või Saksamaa vastav indeks). Rentniku poolt rendiobjektile tehtavad parendused ei kuulu tavaliselt rendileandja poolt rendiperioodi lõpus hüvitamisele. Hoonestusõiguse lepingute alusel lähevad paljud olulised vara valdusest tulenevad riskid ja hüved üle rentnikele. Kuna enamike hoonestusõiguse lepingute oluliseks objektis on maa, mille kasulik eluiga on piiramatu, siis on rendiperioodi lõpus maaga seotud olulisi riske ja hüvesid, mis rentnikele üle ei lähe. Seetõttu arvestatakse hoonestusõiguse lepinguid peamiselt nagu kasutusrendi lepinguid. Kontserni ja klientide vahel sõlmitud hoonestusõiguse lepingutes on ﬁkseeritud hoonestus- õiguse tasu suurused ja lepingu pikkus (jääb enamasti vahemikku 14 aastat kuni 62 aastat). Hoonestusõiguse tasu suurendatakse teatud perioodi möödumisel, enamasti, kas lähtudes maa maksustamishinna muutustest (vanemate lepingute puhul) või vastavalt tarbija- hinnaindeksi muutustele (uuemate lepingute puhul). Lepingu alusel makstav hoonestusõiguse tasu ei ole üldjuhul garantiidega kaetud. Lepingu lõppemisel on rentnikul üldjuhul võimalus hoonestusõiguse alusele maale püstitatud ehitised teisaldada, taotleda lepingu pikendamist kuni ehitiste allesjäänud eluea lõpuni või saada rendileandjalt ehitiste hariliku väärtuse ulatuses hüvitist (vt ka lisa 27).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 14 106

tuhandetes eurodes 2025 2024 Tulemustasu eraldis Aruandeperioodi alguses 1 384 986 Moodustamine 1 473 1 384 Kasutamine –1 381 –994 Korrigeerimine –3 8 Aruandeperioodi lõpus 1 473 1 384 Muud eraldised Aruandeperioodi alguses 387 325 Moodustamine 35 62 Aruandeperioodi lõpus 422 387 Eraldised kokku 1 895 1 771 Lisa 14. Eraldised Tulemustasu eraldis Tulemustasu eraldis moodustatakse tekkepõhiselt kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuse liikmetele ja töötajatele aruandeaasta tulemuste eest makstava hinnangulise tulemustasu kulu katteks. Eraldis sisaldab ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete kulu. Tulemustasu maksmine otsustatakse pärast vastavate ettevõtete 31.12.2025 lõppenud majandusaasta aruande kinnitamist.

Muud eraldised Muude eraldiste hulka kuuluvad seisuga 31.12.2025: • Pooleliolevate kohtuasjade eraldis summas 62 tuhat eurot (31.12.2024: 61 tuhat eurot); • ASi Tallinna Sadam juhatuse liikmete teenistuslepingutes sisalduva konkurentsikeelu kohustuse täitmise hüvitise eraldis summas 360 tuhat eurot (31.12.2024: 326 tuhat eurot).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 15 107

tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Finantskohustised Võlad tarnijatele 5 708 4 477 Võlad sidusettevõttele (lisa 24) 183 192 Muud võlad 4 191 181 Finantskohustised kokku (lisa 6) 10 082 4 850 sh lühiajalised ﬁnantskohustised 8 497 4 815 pikaajalised ﬁnantskohustised 1 585 35 sh kohustused materiaalse põhivara eest (lisa 26) 3 421 1 163 kohustused immateriaalse põhivara eest (lisa 26) 31 66 Mitteﬁnantskohustised Võlad töövõtjatele 1 633 1 460 Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad 897 859 Kliendilepingutega seotud kohustised 700 2 836 Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 617 590 Mitteﬁnantskohustised kokku 3 847 5 745 sh lühiajalised mitteﬁnantskohustised 3 215 2 965 pikaajalised mitteﬁnantskohustised 632 2 780 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 13 929 10 595 sh lühiajalised kohustised 11 712 7 780 pikaajalised kohustised 2 217 2 815 Lisa 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 16 108

tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Üksikisiku tulumaks 332 303 Ettevõtte tulumaks * 14 14 Saaste- ja ressursitasu 2 1 Sotsiaalmaks 529 531 Töötuskindlustusmakse 32 32 Kogumispensioni kindlustusmakse 24 18 Aktsiisid 10 7 Maksuvõlad kokku 943 906 Lisa 16. Maksuvõlad * Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 edasilükkunud tulumaksu kohustust ei olnud. Seisuga 31.12.2025 oli kontsernil maksude ettemakseid summas 1 615 tuhat eurot (31.12.2024: 492 tuhat eurot). Maksude ettemaksed on esitatud lisas 8.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 17 109

tuhandetes eurodes 2024 seisuga 31.12. 2025 Lühiajaline osa Laenukohustised 16 300 3 066 Võlakirjad 55 650 7 650 Intressivõlad 1 051 1 469 Lühiajaline osa kokku 73 001 12 185 Pikaajaline osa Laenukohustised 37 700 54 000 Võlakirjad 63 000 118 650 Pikaajaline osa kokku 100 700 172 650 Võlakohustised kokku (lisa 6) 173 701 184 835 Lisa 17. Võlakohustised

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 17 110

Laenud Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu euribor). Seisuga 31.12.2025 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 3,90% (31.12.2024: 3,90%). Laenude intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud. 2025. aastal uusi laenulepinguid ei sõlmitud ja seisuga 31.12.2025 kontsernil kasutusse võtmata laene ega laenulimiite ei olnud. Laenulepingud on tagatiseta võlakohustised, st kohustiste katteks ei ole varasid panditud. Kontsern on täitnud kõik laenulepingutes sätestatud lepingulised kohustused, sh ka need, mis puudutavad eritingimuste täitmist, informeerimise kohustust ja ettevõtte ﬁnantsnäitajate suhtarvudele kehtestatud miinimumnõudeid. 2025. aastal tasuti laenude põhiosamakseid summas 3 066 tuhat eurot (2024: 10 466 tuhat eurot). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2025–2030. Võlakirjade emiteerimine ja lunastamine Seisuga 31.12.2025 oli ASil Tallinna Sadam kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastus- tähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu euribor, millele lisandub ﬁkseeritud riski- marginaal). Ükski võlakirjaemissioon ei ole börsil noteeritud. 2025. aastal ega võrdlusperioodil võlakirju ei emiteeritud. Kontsern on täitnud kõik võlakirjade tingimustes sätestatud kohustused, sh ka need, mis puudutavad eritingimuste täitmist, informeerimise kohustust ja ettevõtte ﬁnantsnäitajate suhtarvudele kehtestatud miinimumnõudeid. Maksegraaﬁkute kohaselt lunastati 2025. aastal võlakirju summas 7 650 tuhat eurot (2024. aastal 7 650 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 2,88% (31.12.2024: 3,82%). Keskmise intressimäära langus on tingitud baasintressimäära (euribor) langusest, marginaalid ei ole muutunud. Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressi- vahetuslepingutega maandatud.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 17 111

Võlakohustiste ﬁnantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse võrdlus * tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Bilansiline väärtus Võlakirjad 118 650 126 300 Laenukohustised 54 000 57 066 Bilansiline väärtus kokku 172 650 183 366 Õiglane väärtus Võlakirjad 119 901 128 422 Laenukohustised 57 231 61 577 Õiglane väärtus kokku 177 132 189 999 * Kasutatud sisenditest tulenevalt liigituvad kõik mõõtmised õiglase väärtuse hierarhias 2. tasemele.

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 < 6 kuu 1 451 2 252 6–12 kuud 71 550 9 933 1–5 aastat 100 700 167 650 > 5 aasta 0 5 000 Võlakohustised kokku (lisa 4) 173 701 184 835

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 17 112

Finantseerimistegevusest tulenevate kohustiste muutus tuhandetes eurodes 01.01.2025 Rahavood ﬁnantseerimis- tegevusest Arvestatud intress (lisa 23) 31.12.2025 Laenukohustised 57 066 –3 066 0 54 000 Võlakirjad 126 300 –7 650 0 118 650 Intressivõlad 1 469 –6 173 5 755 1 051 Kokku 184 835 –16 889 5 755 173 701 tuhandetes eurodes 01.01.2024 Rahavood ﬁnantseerimis- tegevusest Arvestatud intress (lisa 23) 31.12.2024 Laenukohustised 37 532 19 534 0 57 066 Võlakirjad 133 950 –7 650 0 126 300 Intressivõlad 1 915 –8 655 8 209 1 469 Kokku 173 397 3 229 8 209 184 835

Võlakohustiste õiglase väärtuse arvutamiseks kasutati diskonteeritud rahavoogude meetodit. Tulevasi rahavooge prognoositi tulevaste intressimäärade (tuletati aruandeperioodi lõpu jälgitavate ettevõtete võlakirjade tulukõverate ning 3 kuu ja 6 kuu euribori intressimäära vahetuslepingute määrade abil) ja lepinguliste intressimäärade alusel, mida diskonteeriti kontserni krediidiriski peegeldava diskontomääraga. Seisuga 31.12.2025 on diskonteeritud rahavoogude meetodil arvutatud ﬁnantskohustiste õiglane väärtus 2,60% suurem nende bilansilisest maksumusest (31.12.2024: 3,62% suurem). Laenulepingute ja võlakirjade tingimustega on kontserni konsolideeritud ﬁnantsnäitajatele kehtestatud teatud piirmäärad. Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 täitis kontsern kõiki ﬁnantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 113

Pikaajalised sihtﬁnantseerimise kohustised tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Ühtekuuluvusfond 18 526 18 943 TEN-T 4 751 4 973 CEF-T 8 065 7 967 Eesti Vabariigi riigieelarve 29 34 INTERREG 76 78 Pikaajalised sihtﬁnantseerimise kohustised kokku 31 447 31 995 sh mitteamortiseeriv vara 13 902 13 902 Arvestatud tuludesse tuhandetes eurodes 2025 2024 Põhivarade sihtﬁnantseerimine (lisa 3) 1 176 1 334 Tegevuskulude sihtﬁnantseerimine 21 466 21 305 Kokku arvestatud tuludesse 22 642 22 639 sh muud müügitulud (lisa 20) 21 390 21 304 muud tulud (lisa 22) 1 252 1 335 Lisa 18. Sihtﬁnantseerimine

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 114

Lühiajalised sihtﬁnantseerimise ettemaksed tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 CEF-T 19 024 21 969 Eesti Vabariigi riigieelarve 247 177 Lühiajalised sihtﬁnantseerimise ettemaksed kokku 19 271 22 146 Lühiajalised sihtﬁnantseerimise nõuded tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 CEF-T 0 2 721 Lühiajalised sihtﬁnantseerimise nõuded kokku (lisa 8) 0 2 721

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 115

Ühtekuuluvusfond Muuga sadama idaosa laiendus (2007–2011) Projekti raames toetati Muuga sadama laiendamisprojekti I etappi, sh merepõhja ja rannikuala täitmist. Projekti sihtﬁnantseerimise jäägist, mis on 15 363 tuhat eurot (31.12.2024: 15 561 tuhat eurot), on seotud mitteamortiseeruva varaga 13 902 tuhat eurot (31.12.2024: 13 902 tuhat eurot). Muuga sadama idaosa ja tööstuspargi ühendamine (2010–2014) Projekti raames rajati Muuga sadamasse viadukt tööstuspargi ühendamiseks sadamaga, laiendati Muuga sadama vabatsooni ning ehitati välja Muuga sadama tööstuspargi raudteed. Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 3 163 tuhat eurot (31.12.2024: 3 382 tuhat eurot). TEN-T Motorways of the Seas programm TWIN-PORT (2012–2015) Projekti raames arendati Euroopa Liidu põhja-lõuna suunalist transpordikoridori (TEN-T North Sea — Baltic) osana Tallinn-Helsingi mereühendust ehk Tallinna Vanasadama ja Helsinki Läänesadama infrastruktuuri. Vanasadamas olid investeeringud seotud sadamaala liikluskorralduse parandamise ning sadama ja linna ühendusteede arendamisega. Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 672 tuhat eurot (31.12.2024 714 tuhat eurot). TWIN-PORT 2 (2014–2020) TWIN-PORT 2 oli jätkuprojekt TWIN-PORT projektile. Projekti raames investeeris AS Tallinna Sadam erinevate Vanasadama infrastruktuuri objektide arendusse. Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 4 078 tuhat eurot (31.12.2024: 4 235 tuhat eurot). Connecting Europe Facility for Transport (CEF-T) programm TWIN-PORT 3 (2018–2023) TWIN-PORT 3 oli jätkuprojekt kahele eelnevale samanimelisele projektile. Projektis osalesid AS Tallinna Sadam, Helsingi sadam, Helsingi linn ning kolm laevaoperaatorit (Tallink, Viking Line ja Eckerö Line). Projekti raames ehitas AS Tallinna Sadam Vanasadamas välja kaldaelektrisüsteemid, automaatsildumissüsteemid ning uuendas turvasüsteeme. Toetust laekus 2025. aastal 722 tuhat eurot. 2024. aastal toetust ei laekunud. Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 2 786 tuhat eurot (31.12.2024: 2 955 tuhat eurot). TWIN-PORT 4 (2020–2023) Projektis osalesid AS Tallinna Sadam ja Helsingi sadam. Projekti raames tehti investeeringuid ka Muuga–Vuosaari liini arendamiseks. AS Tallinna Sadama rajas Muuga sadamas ühele kaile teise korruse rambi ja rekonstrueeris täielikult sama kai esimese korruse rambi. Lisaks rekonstrueeriti Tallinna Vanasadamas üks terminalist laeva viiv reisijate liikumisgalerii ning rekonstrueeriti reisiterminali D esine ala koos kõigi maaluste kommunikatsioonivõrkudega. Toetust laekus 2025. aastal 2 665 tuhat eurot. 2024. aastal toetust ei laekunud. Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 3 353 tuhat eurot (31.12.2024: 3 629 tuhat eurot). TWIN-PORT 5 (2021–2025) Projektis osalesid AS Tallinna Sadam ja Helsingi sadam. Projekti raames loodi laevadelt reovee vastuvõtmise võimekus Muuga sadama kaidel 13, 14 ja 15. Vanasadamas korraldati parema reisikogemuse loomiseks ning teeninduskvaliteedi tõstmiseks korraldati A-terminali kompleksi ja seda ümbritseva välisruumi arhitektuuri konkurss ning telliti terminali, parkimismaja ja uue peahoone projekteerimine. Lisaks uuendati liiklusjuhtimissüsteemi Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale juhtimine) tark- ja riistvara ning loodi ka uusi võimekusi nii Vanasadamas kui ka Muuga sadamas.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 116

2025. aastal tehti investeeringuid summas 209 tuhat eurot (2024. aastal summas 809 tuhat eurot). 2025. aastal toetust ei laekunud. 2024. aastal laekus toetust 570 tuhat eurot. Sihtﬁnantseerimise ettemaksu jääk seisuga 31.12.2025 on 406 tuhat eurot (31.12.2024: 406 tuhat eurot). Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 811 tuhat eurot (31.12.2024: 939 tuhat eurot). TWIN-PORT 6 (2024-2027) Projektis osaleb AS Tallinna Sadam koos Helsingi Sadamaga. Projekti eesmärk on luua kahe sadama vahel rohekoridor, et muuta tulevikus Tallinna ja Helsingi vaheline reisimine ning kauba vedu kliimaneutraalseks. AS Tallinna Sadam paigaldab Muuga sadamasse kaldaelektriühendused kaidele nr 13, 14, 15, 16 ja 17. Kaldaelektriühenduse paigaldamiseks kaile nr 17 tugevdatakse ka kai esiseina 358 m ulatuses. TWIN PORT 6 projekti kogumaksumus on 30,8 miljonit eurot, millest pool kaetakse EL-i rahastusega, teise poole projektist tasuvad sadamad oma vahenditest. Tallinna Sadama eelarve tervest projektist on 20 325 tuhat eurot ning Helsingi Sadamal 10 475 tuhat eurot. TWIN-PORT 6 projekti koordineeriv partner on Helsingi sadam. 2025. aastal tehti investeeringuid summas 1 451 tuhat eurot, 2024. aastal 888 tuhat eurot. 2025. aastal toetust ei laekunud. 2024. aastal laekus toetust 3 557 tuhat eurot. Sihtﬁnantseerimise ettemaksu jääk on 2 429 tuhat eurot (31.12.2024: 3 113 tuhat eurot). Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 1 115 tuhat eurot (31.12.2024: 443 tuhat eurot). CEF — Euroopa Ühendamise Rahastu projekt EstMilMob Projektis osalevad AS Tallinna Sadam, Transpordiamet, AS Eesti Raudtee ja Riigi Kaitse- investeeringute Keskus. Projekti eesmärk on tugevdada TEN-T üld- ja põhivõrku ning selle tsiviil ja sõjalist kahest kasutust Paldiski lõunasadamas, Kanama ristmikul ja Palupera-Puka- Keeni raudteelõigul. EstMilMob projekti raames ehitab Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadamasse uue kai (kai nr 6a) koos selle tagalaalaga nii tsiviil- kui militaarotstarbel kasutamiseks. Kai saab varustatud ka rambiga ro-ro kaupade laadimiseks-lossimiseks. Koos kaiga rajatakse ka kuni 10 ha suurune tagalaala nii kauba kui militaartehnika käitlemiseks ja ladustamiseks. Tsiviilkasutuse puhul saab olema võimalik käidelda kuivlasti, puistekaupu, suuregabariidilisi kaupu, ro-ro-d. Suur perspektiiv on meretuuleparkide ehituse baassadamaks olemine, et toetada tuuleparkide ehitusel vajalike kaupade (sh mastide, generaatorite, labade) transporti. Lisaks tekib võimekus olla hiljem nende meretuuleparkide hooldusel tugisadamaks. Transpordiamet rekonstrueeris E265 Tallinna ringtee ja E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kanama viadukti ja ristmiku eesmärgiga viia ristmik vastavusse EL TEN-T põhivõrgu liiklus- ohutuse, keskkonna ja militaartranspordi nõuetele. Eesti Raudtee teostab ühel olulisel rahvusvahelisel suunal Valga-Tartu raudteeliinil Palupere- Puka ja Puka-Keeni jaamavahedel rööbasteede kapitaalremonti kogupikkusega ca 21 km, mis moodustab ca 25% kogu antud liini pikkusest. 2025. aastal tehti investeeringuid 24 501 tuhat eurot, 2024. aastal 31 178 tuhat eurot. 2025. aastal toetust ei laekunud. 2024. aastal laekus toetust 11 189 tuhat eurot. Sihtﬁnantseerimise ettemaksu jääk on 16 189 tuhat eurot (31.12.2024: 16 189 tuhat eurot).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 18 117

Eesti Vabariigi riigieelarve Ühistransporditoetus (2016–2026) 2014. aasta detsembris sõlmiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (praegu administreerib lepingut Transpordiamet) sõitjateveo avaliku teenindamise leping üleveo- teenuse osutamiseks Kuivastu–Virtsu ja Rohuküla–Heltermaa reisiparvlaevaliinidel perioodil 01.10.2016–30.09.2026. Lepingu alusel makstava toetuse lõplik summa sõltub lepingus ﬁkseeritud tasumäärade alusel igal aastal arvutatava tulubaasi ja samas perioodis kajastatud piletimüügi tulu vahest. 2025. aastal arvestati toetust 21 390 tuhat eurot (2024: 21 304 tuhat eurot) ja laekus 21 461 tuhat eurot (2024: 21 398 tuhat eurot). Ühistranspordi toetust loetakse kontserni tavapärase äritegevuse osaks ja kajastatakse müügituluna (üleveoteenuste müük — valitsuse toetus) (lisa 20). Sihtﬁnantseerimise ettemaksu jääk on 245 tuhat eurot (31.12.2024: 174 tuhat eurot). Nullheitega sõidukite toetus (2023–2027) 2023. aastal soetati kasutusrendi tingimustel sõiduk, mille soetamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus summas 4 tuhat eurot. Sihtﬁnantseerimise ettemaksu jääk on 2 tuhat eurot (31.12.2024: 3 tuhat eurot). Programm „Väikesadamate toetus“ (2010) Projekti raames rahastati Vanasadama Jahisadama rajamisega seotud kulusid. Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 25 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 31 tuhat eurot). Programm „Atmosfääriõhu kaitse“ (2011–2013) Projekti „Muuga sadama välisõhu seiresüsteemi laiendamine“ raames laiendati 2013. aastal Muuga sadama välisõhu seire- ja juhtimissüsteemi ühe välisõhu seirejaamaga. Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 4 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 4 tuhat eurot). Muu välisabi — INTERREG Läänemere piirkonna programm Projekt „Rohelised lahendused Läänemere kruiisisadamates — Green Cruise Port — Sustainable Development of Cruise Port Locations“ (2016–2019) Projekti eesmärgiks oli Läänemere kruiisisadamate koostöö arendamine sadamarajatiste ja -teenuste arendamisel keskkonnasäästliku ja majandusliku kasu aspektist. Projekti raames valmis Vanasadama kruiisiterminali põhiprojekt koos tehnilise lahendusega ja teostati uuringud põhjamaises kliimas asuva kruiisiterminali hoones võimalike ökoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks. Tehtud uuringud andsid olulise sisendi uue kruiisiterminali projekteerimisse ja kasutusele võetud tehnosüsteemide lahendusse. Projekti sihtﬁnantseerimise jääk on 76 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 78 tuhat eurot). Projekt „H2-Derivatives@BalticSeaPorts“ (2025–2028) Projekti eesmärk on tugevdada vesinikuderivaatide (H2-derivaatide) kui kütuste kasutusele võtuks sadamate, terminalioperaatorite, kütusemüüjate ja energiatarnijate valmisolekut ja kiirendada üleminekut kestlikule meretranspordile. Selleks on oluline, et võtmeosalised tunneksid hästi turu arengusuundi, tehnoloogilisi lahendusi, punkerdamistaristut, regulatsioone ning avaliku kommunikatsiooni strateegiaid. Projekt H2Deri@BSP toetab nende teadmiste ja oskuste arendamist, töötades välja vesinikuderivaatide kasutuselevõtu pilootlahendusi. 2025. aastal tehti projekti raames kulutusi 11 tuhat eurot. Projekt „Deploying circular economy in port environments“ (2025–2028) Projekti eesmärk on tõsta ringmajanduse sünergiat ja pakkuda lahendusi ringmajanduse juurutamiseks Läänemere sadamates. Projekti raames töötatakse välja kontseptsioonid hõlbustamaks ringmajanduse lahenduste laiemat kasutuselevõttu ja levitamist kogu Läänemere piirkonnas. Edendades koostööd erinevate sadama sidusrühmade vahel, loob projekt sünergiaid, mis aitavad suurendada ressursitõhusust, vähendada jäätmeteket ja parandada sadamate keskkonnahoidlikkust. 2025. aastal tehti projekti raames kulutusi 4 tuhat eurot.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 118

Kasum aktsia kohta 2025 2024 Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) 263 000 000 263 000 000 Aruandeperioodi konsolideeritud puhaskasum (tuhandetes eurodes) 22 463 19 153 Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) * 0,09 0,07

Lisa 19. Omakapital

Aktsiakapital Seisuga 31.12.2025 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, seisuga 31.12.2024 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimis- fondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. ASi Tallinna Sadam põhikirjas ﬁkseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (2024: 664 000 000). Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud. ASil Tallinna Sadam ei ole eri liiki aktsiaid ega neist tulenevaid erinevaid õiguseid kasumi jaotamisel.

* 3 1.12.2025 ja 31.12.2024 lõppenud aruandeperioodil lahjendava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 119

Kapitalijuhtimine tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Võlakohustised (lisa 17) 173 701 184 835 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 17) –31 993 –17 213 Netovõlg 141 708 167 622 Kapitalijuhtimine Kontserni kapitalijuhtimise eesmärgiks on tagada, et kontserni kuuluvad ettevõtted oleksid jätkuvalt tegutsevad ning et kontsern teeniks võla- ja omakapitali optimaalse tasakaalu abil maksimaalset pikaajalist kasumit. Kontserni kapitalijuhtimise strateegia ei ole 2024. aastaga võrreldes oluliselt muutunud. Kontserni kapitalistruktuuri kuulub netovõlg (lisas 17 esitatud võlakohustised, millest on maha arvatud raha ja raha ekvivalendid) ja kontserni omakapital (sisaldab aktsiakapitali, reserve ja jaotamata kasumit). Kontsernile ei kohaldu välised kapitalinõuded. Kontserni ﬁnantsjuht vaatab kontserni kapitalistruktuuri üle vähemalt kaks korda aastas. Ülevaatuse raames hindab ﬁnantsjuht kapitalikulu ja iga kapitali liigiga seotud riske. Kontserni pikaajaline eesmärk on, et omakapitali ja varade suhe oleks 60% (arvutatakse omakapitali kogusumma ja varade kogusumma suhtena).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 120

Omakapitali ja varade suhe tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Omakapital kokku 380 877 377 613 Varad kokku 622 063 629 861 Omakapitali ja varade suhe 61% 60% Omakapitali ja varade suhe Seisuga 31.12.2025 oli kontserni omakapitali ja varade suhe, st omakapitali kogusumma ja varade kogusumma suhe 61% (31.12.2024 60%). 2024. aastaga võrreldes tõusis suhe 1 protsendipunkti võrra kuna omakapitali kogusumma suurenes 0,86% ja varade kogusumma vähenes 1,24% (2023. aastaga võrreldes langes suhe 2 protsendipunkti võrra kuna omakapitali kogusumma vähenes 0,01% ja varade kogusumma suurenes 3,91%).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 121

Vaba omakapital Seisuga 31.12.2025 moodustas kontserni vaba omakapital 48 826 tuhat eurot (31.12.2024: 46 287 tuhat eurot). Eesti äriseadustiku kohaselt ei maksta aktsionäridele dividende, kui aktsiaseltsi netovara, mis on kajastatud aktsiaseltsi eelmise majandusaasta lõpus kinnitatud majandusaasta aruandes, on väiksem või oleks väiksem kui aktsiakapital ja reservid, mida seaduse või põhikirja kohaselt ei maksta aktsionäridele välja. Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 oleks emaettevõte võinud jaotada kogu vaba omakapitali, ilma et oleks läinud seadusega vastuollu.

Kohustuslik reservkapital Kohustuslik reservkapital vastas seisuga 31.12.2017 Eesti äriseadustikust tulenevale nõudele. Seoses 2018. aastal toimunud aktsiakapitali suurendamisega summas 77 796 tuhat eurot ei ole emaettevõtte reservkapital vastavuses põhikirjas ettenähtud suurusega. Äriseadustik sätestab, et igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 kasumist kuni reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, mille järel reservkapitali suurendamine kasumi arvelt lõpetatakse. Aruandeaastal suurendati reservkapitali 544 tuhat eurot (2024: 446 tuhat eurot).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 19 122

Dividendid tuhandetes eurodes 2025 2024 Aruandeperioodil väljakuulutatud dividendid 19 199 19 199 Aruandeperioodil makstud dividendid 19 199 19 000 Aruandeperioodil kinnipeetud tulumaks dividendidelt 0 199 Dividendid aktsia kohta (eurodes) 0,073 0,073

Tulumaks dividendidelt tuhandetes eurodes 2025 2024 Dividendidelt arvestatud tulumaks Eesti Vabariigis 5 415 3 125 Dividendidelt tasutud tulumaks Eesti Vabariigis –5 415 –3 325 sh kinnipeetud tulumaks dividendidelt 0 –199

Dividendid Vastavalt 24.04.2025 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2024. aasta eest dividende 0,073 eurot aktsia kohta, kokku 19 199 tuhat eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri ﬁkseeriti 09.05.2025 (ex–päev 08.05.2025) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 16.05.2025. Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 ei olnud edasilükkunud tulumaksu kohustist. Kontserni vaba omakapital moodustas 31.12.2025 seisuga 48 826 tuhat eurot (2024: 46 287 tuhat eurot). Kui kogu vaba omakapital jaotataks dividendideks, oleks maksimaalne võimalik dividendide tulumaksukohustis 10 742 tuhat eurot (2024: 10 183 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 on 2026. aasta võimaliku tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud maksumäära 22/78, seisuga 31.12.2024 samuti maksumäära 22/78.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 20 123

tuhandetes eurodes 2025 2024 Müügitulud kliendilepingutest Laevatasud 34 051 31 528 Kaubatasud 6 870 6 683 Reisijatasud 12 230 11 887 Elektrienergia müük 4 387 4 609 Üleveoteenuste müük — piletimüügitulu 14 987 14 848 Muude teenuste müük 2 284 2 667 Müügitulud kliendilepingutest kokku 74 809 72 222 Muud müügitulud Kasutusrendi tulu (lisa 10 ja 13) 14 577 14 147 Laeva prahitasu 7 911 11 914 Üleveoteenuste müük — valitsuse toetus (lisa 18 ja 24) 21 390 21 304 Muud müügitulud kokku 43 878 47 365 Müügitulu kokku (lisa 3) 118 687 119 587 Lisa 20. Müügitulu

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 20 124

Müügitulu riikide lõikes tuhandetes eurodes 2025 2024 Kanada 2 506 3 004 Suurbritannia 0 3 696 Eesti 116 181 112 887 Müügitulu kokku 118 687 119 587 sh prahitasu: Kanada 2 445 2 970 Suurbritannia 0 3 434 Eesti (lisa 24) 5 466 5 510 Kokku prahitasu 7 911 11 914 Müügitulu jaotamine Järelejäänud toimingukohustustele jaotatav tehinguhind Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kaubatasude, elektrienergia müügi ja muude teenuste müügiga seotud toimingukohustused osaliselt täitmata. Kontsern rakendab nende teenuste (üks toimingukohustus, mis koosneb sarjast eristatavatest teenustest) müügitulu suhtes IFRS 15 punktis 121(b) sätestatud praktilist abinõud ja ei avalikusta järelejäänud toimingukohustusele jaotatud tehinguhinna summat, kuna kontsernil on õigus saada klientidelt tasu summas, mis vastab otseselt kontserni seni tehtud toimingute väärtusele kliendi jaoks ja kontsern on kajastanud müügitulu summas, mille eest kontsernil on õigus arve esitada. Liitumistasudega seotud osaliselt täitmata toimingukohustus moodustas 31.12.2025 seisuga 632 tuhat eurot (31.12.2024: 673 tuhat eurot). Juhtkond hindab, et täitmata toimingukohustusele jaotatud tehinguhind kantakse järgmise 2 kuni 23 aasta jooksul (liitumise võimaldamiseks tehtud investeeringute keskmine järele- jäänud kasulik eluiga) lineaarselt tuluks.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 21 125

tuhandetes eurodes 2025 2024 Kütusekulu 6 344 6 945 Elektrienergia kulu 4 617 4 829 Soojuse-, vee- ja kanalisatsiooni kulu 652 778 Põhivarade tehniline korrashoid ja remont * 5 931 8 506 Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused 4 586 4 368 Maksukulud 1 775 1 498 sh maamaks 1 692 1 443 Konsultatsiooni- ja arenduskulud 870 760 sh uuringute- ja arengukulud 330 279 Ostetud teenused 6 344 6 348 sh sildumisteenus 730 762 laevadelt jäätmete vastuvõtmine 2 099 2 054 sadamatasud 3 456 3 479 Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid 1 025 961 Reklaamikulud 243 200 Rendikulud 490 1 185 Lühiajaliste rendilepingute kulud 13 86 Kindlustuskulud 865 856 Muud tegevuskulud 2 657 3 107 Tegevuskulud kokku 36 412 40 427

Lisa 21. Tegevuskulud

* Seoses 2024. aastal aset leidnud Azipod rikkega jäämurdjal Botnica on 2025. a laekunud kindlusmaaklerilt 900 tuhat eurot.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 21 126

Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Palgakulu 20 022 19 384 Sotsiaalmaksud 6 533 6 338 Tööjõukulud kokku 26 555 25 722

Töötajate arv 2025 2024 Töölepingu alusel töötav isik 425 438 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, va füüsilisest isikust ettevõtja 11 10 sh juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9

Tööjõukulud

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 22 ja 23 127

tuhandetes eurodes 2025 2024 Kasum põhivara müügist * 897 19 Trahvid, viivised 116 127 Tulud sihtﬁnantseerimisest (lisa 18) 1 252 1 335 Muud tulud 32 256 Muud tulud kokku 2 297 1 737 Lisa 22. Muud tulud

tuhandetes eurodes 2025 2024 Intressikulud võlakohustistelt: intressikulud laenudelt 1 784 2 083 intressikulud võlakirjadelt 3 971 6 126 Intressikulud võlakohustistelt kokku (lisa 17) 5 755 8 209 Kahjum valuutakursi muutustest 6 0 Muud ﬁnantskulud 12 48 Finantskulud kokku 5 773 8 257 Lisa 23. Finantskulud

* Aruandeaasta kasum põhivarade müügist summas 897 tuhat eurot tuleneb 10 kinnistu müügist seoses Rail Baltica kaubajaama ehitusega Muuga sadamas.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 24 128

tuhandetes eurodes 2025 2024 Tehingud sidusettevõttega Müügitulu 82 79 Tegevuskulud 2 135 2 083 Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu Müügitulu 1 1 Tegevuskulud 30 13 Muud kulud 12 10 Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev või oluline mõju Müügitulu 27 491 27 913 sh ühistransporditoetus (lisa 20) 21 390 21 304 laeva prahitasu (lisa 20) 5 466 5 510 Muud tulud 4 885 646 Tegevuskulud 8 806 7 654 sh elektrienergia ja võrguteenuse kulu 4 143 3 360 sadamatasud 3 506 3 418 Muud kulud 46 46 Materiaalse põhivara soetus 0 929 Tehingud kontserni nõukogu ja juhatuse liikmetega Lühiajalised hüvitised 1 464 1 421 Sotsiaalmaksu kulu 483 468 Lisa 24. Tehingud seotud osapooltega ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 24 129

tuhandetes eurodes seisuga 31.12. 2025 2024 Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest sidusettevõttega Nõuded (lisa 8) 11 10 Võlad (lisa 15) 183 192 Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest riigiasutustega ja ettevõtetega, milles riigil on valitsev või oluline mõju Nõuded * 2 190 2 185 Võlad 19 859 19 422 Lühiajalistest hüvitistest tulenevad kohustused kontserni nõukogu ja juhatuse liikmetele Kohustused 431 464 * 2025. ja 2024. aastal ei ole nimetatud nõuetele allahindlusi tehtud. Kontsernil puuduvad seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 nõuded ja võlad ettevõtetele, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu. Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel. Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid. Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte kohta esitatud deklaratsioonidel. Seisuga 31.12.2025 on AS-il Tallinna Sadam kehtivate lepingute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele (keda peetakse juhtkonna võtmeisikuteks) tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu juhatuse liikme tasu ulatuses (2025. aastal 135,4 tuhat eurot ja 2024. aastal 122,0 tuhat eurot). Konkurentsikeelu kohustuse täitmise eest on AS-il Tallinna Sadam kohustus maksta juhatuse liikmetele 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist igakuiselt hüvitist 50% ula- tuses juhatuse liikme tasust (2025. aastal 270,8 tuhat eurot ja 2024. aastal 244,7 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 on AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtetel kehtivate lepingute alusel kohus- tus maksta oma juhatuste liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist, mis on võrdne juhatuse liikme kolme kuu töötasuga (2025. aastal 107,1 tuhat eurot ja 2024. aastal 142,1 tuhat eurot).

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 25 ja 26 130

Lisa 25. Siduvad tulevikukohustused

Immateriaalse põhivara soetamine tuhandetes eurodes 2025 2024 Immateriaalse põhivara soetamine –484 –599 Tasutud eelmise aasta eest 66 91 Tasumata võlad tarnijatele perioodi lõpul (lisa 15) –31 –66 Kokku korrigeerimised 35 25 Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 11) 449 574 Materiaalse põhivara soetamine tuhandetes eurodes 2025 2024 Materiaalse põhivara soetamine –30 676 –38 981 Tasaarvestused 0 –471 Tasutud eelmise aasta eest 1 163 2 358 Tasumata võlad tarnijatele perioodi lõpul (lisa 15) –3 421 –1 163 Muu korrigeerimine 135 0 Kokku korrigeerimised –2 123 724 Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 11) 32 799 38 257 Lisa 26. Investeerimistegevused rahavoogude aruandes

Seisuga 31.12.2025 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetami- seks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 12 738 tuhat eurot (31.12.2024: 38 075 tuhat eurot, sh 9 044 tuhat eurot Paldiski Lõunasadama 6A kai ehituslepingust tulenev kohustis). Seisuga 31.12.2025 oli Paldiski Lõunasadama 6A kai ehituslepingust tulenevad kohustised täidetud.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 27 131

Lisa 27. Tingimuslikud kohustised ja kohtuvaidlused Vastavalt mitmetele rendi- ja hoonestusõiguse lepingutele on ASil Tallinna Sadam kohustus kompenseerida lepingu lõppemisel rentniku püstitatud ehitiste või ASi Tallinna Sadam varale tehtud parenduste harilik väärtus. Arvestades nimetatud lepingute (iseäranis hoonestusõiguse lepingute) pikaealisust ja et enamasti on tegemist eriotstarbeliste rajatistega (sadama- terminalid), siis puudub seni arvestatav praktika selle kohta, kuidas lepingu lõppedes taolise vara harilikku väärtust leida. Eelnevast tulenevalt ei olnud majandusaasta aruande koostamise hetkeks võimalik selliste kohustiste suurust usaldusväärselt hinnata. 29.11.2024 esitas AS Tallinna Sadam hagi ASi Tallinna Vesi vastu kahju hüvitamise nõudes summas 605 110,26 eurot, millele lisanduvad hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised. ASi Tallinna Sadam ja ASi Tallinna Vesi vahel on sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügileping, mille alusel on AS Tallinna Sadam tasunud perioodil 01.07.2011–30.11.2019 ASile Tallinna Vesi põhjendamatult kõrget veeteenuse hinda. Nimelt jõustusid 01.11.2010 ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) muudatused, millega kehtestati vee-ettevõtjale (sh ASile Tallinna Vesi) kohustus kehtestada Konkurentsiametiga kooskõlastatuna selline veeteenuse hind, mis vastab ÜVVKS § 14 lõikes 2 toodud kriteeriumidele. Riigikohtu lahendiga haldusasjas 3-11-1355 on tuvastatud, et ASi Tallinna Vesi poolt 09.11.2010 esitatud hinnataotlus ei vastanud ÜVVKS § 14 lg 2 kriteeriumidele. AS Tallinna Vesi esitas Konkurentsiametile ÜVVKS § 14 lg 2 kriteeriumidele vastava veeteenuse hinnataotluse alles 01.12.2019. AS Tallinna Sadam kahjunõue tuleneb enammakstud veeteenuse hinnas, s.o ASi Tallinna Vesi poolt kohaldatud põhjendamatult kõrge ja ÜVVKS § 14 lg 2 kriteeriumidele vastava veeteenuse hinnavahe vastavalt ASi Tallinna Sadam poolt perioodil 01.07.2011–30.11.2019 tarbitud veeteenuse mahule. Harju Maakohtu 11.12.2024 määrusega võeti ASi Tallinna Sadam hagi menetlusse. AS Saarte Liinid esitas 16.04.2025 hagi TS Laevad OÜ vastu. AS Saarte Liinid hagi põhineb väitel, et poolte vahel sõlmitud sadamateenuste osutamise leping ei kohaldu OÜ TS Laevad poolt teostatud sõidugraaﬁkuvälistele ohtlike veoste reisidele, mistõttu on AS Saarte Liinid õigus nõuda sadamatasu hageja hinnakirja alusel 18 reisi eest summas 276 857,59 eurot. AS Saarte Liinid esitas 16.04.2025 OÜ TS Laevad vastu ka teise hagi põhivõla summas 48 348,6 eurot. Hagi on esitatud tulenevalt OÜ TS Laevad poolt tehtud tasaarveldusest seoses Virtsu kai nr 1 kasutamise võimaluse puudumisega kokku 45 päeva jooksul 2024. aasta teises pooles teostatud remontide tõttu. Kontserni hinnangul esitatud hagid ei ole õigustatud ja seetõttu on seisuga 31.12.2025 moodustamata reserv kulude katteks. Kontsern on sõlminud pangaga garantiilepingu, mille alusel on pank väljastanud garantii summas 5 mln eurot OÜ TS Laevad poolt sõitjate üleveoteenuse lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Juhatuse hinnangul on garantiikohustuse realiseerimine ebatõenäoline. Kontsern on sõlminud pangaga 2-aastase garantiilepingu, mille alusel väljastas pank garantii summas 6 mln eurot OÜ TS Laevad poolt 10.09.2024 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Juhatuse hinnangul on garantii- kohustuse realiseerumine ebatõenäoline.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 28 132 Lisa 28. Kontserniga seotud uurimised 26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäe- maksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. 27.06.2024 Harju Maakohus mõistis ASi Tallinna Sadam endise juhatuse liikme Ain Kaljuranna ja teised kriminaalmenetluses süüdistuse saanud isikud õigeks süütegude aegumise tõttu, vabastas arestitud varad ning mõistis osaliselt välja menetluskulud. AS Tallinna Sadam, OÜ TS Laevad ja teised kohtumenetluse pooled esitasid kassatsioon- kaebuse Riigikohtule. 02.02.2026 2026 otsustas Riigikohus jätta AS Tallinna Sadam ja OÜ TS Laevad kassatsioon- kaebuse menetlusse võtmata. Kokkuvõttes jõustusid Harju Maakohtu 27. juuni 2024 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2025 otsus. Kohtud tõid välja, et kannatanutel on õigus esitada endiste juhatuse liikmete ja kahju tekitajate vastu uuesti kahjunõue tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 02.02.2026. a AS Tallinna Sadam ja OÜ TS Laevad esitasid endistele juhatuse liikmetele ja kahju tekitajatele hagiavaldused kahju hüvitamiseks summas 4 724 147 eurot, viivised summas 3 710 698 eurot ja edasiulatuvad viiviste nõuded. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega ﬁnantsseisundile olulist negatiivset mõju.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 29 133

Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 9 718 11 774 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 0 17 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 12 753 14 123 Varud 0 10 Muu käibevara kokku 22 471 42 907 Müügiootel põhivara 0 3 988 Käibevara kokku 22 471 46 895 Põhivara Investeeringud tütarettevõtetesse 5 774 5 774 Investeeringud sidusettevõttesse 132 132 Muud pikaajalised nõuded 38 939 44 114 Kinnisvarainvesteeringud 14 069 14 069 Materiaalne põhivara 461 237 447 686 Immateriaalne põhivara 2 071 2 053 Põhivara kokku 522 222 513 828 Varad kokku 544 693 560 723 Lisa 29. Lisainformatsioon emaettevõtte kohta Emaettevõtte kohta esitatav ﬁnantsinformatsioon koosneb emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetest, mis tuleb avalikustada kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega, kuid mis ei moodusta konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet IAS 27 mõistes. Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel selle erandiga, et emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes on investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse kajastatud soetusmaksumuses. Tabel jätkub lk 134

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 29 134

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlakohustised 73 020 12 191 Eraldised 1 577 1 436 Sihtﬁnantseerimine 19 024 21 969 Maksuvõlad 528 475 Võlad tarnijatele ja muud võlad 8 419 4 740 Lühiajalised kohustised kokku 102 568 40 811 Pikaajalised kohustised Võlakohustised 100 700 172 650 Sihtﬁnantseerimine 31 447 31 995 Muud võlad 2 217 2 815 Pikaajalised kohustised kokku 134 364 207 460 Kohustised kokku 236 932 248 271 OMAKAPITAL Aktsiakapital 263 000 263 000 Ülekurss 44 478 44 478 Kohustuslik reservkapital 23 848 23 304 Jaotamata kahjum –23 565 –18 330 Omakapital kokku 307 761 312 452 Kohustised ja omakapital kokku 544 693 560 723

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 29 135

Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes 2025 2024 Müügitulu 73 945 70 690 Muud tulud 2 248 1 482 Tegevuskulud –22 932 –22 295 Finantsvarade väärtuse langus –34 –815 Tööjõukulud –14 137 –13 374 Põhivara kulum ja väärtuse langus –15 551 –16 461 Muud kulud –205 –352 Ärikasum 23 334 18 875 Finantstulud ja -kulud Finantstulud 2 344 3 363 Finantskulud –5 755 –8 229 Finantstulud ja -kulud kokku –3 411 -4 866 Kasum enne tulumaksustamist 19 923 14 009 Tulumaksukulu –5 415 –3 125 Perioodi kasum 14 508 10 884

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 29 136

Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes 2025 2024 Kaupade või teenuste müügist laekunud raha 78 751 76 257 Muude tulude eest laekunud raha 80 45 Maksed tarnijatele –28 668 –28 650 Maksed töötajatele ja töötajate eest –13 352 –11 884 Maksed muude kulude eest –168 –173 Makstud tulumaks dividendidelt –5 415 –3 325 Äritegevusest laekunud raha 31 228 32 270 Materiaalse põhivara soetamine –26 881 –36 870 Immateriaalse põhivara soetamine –399 –459 Materiaalse põhivara müük 4 885 17 Saadud põhivara sihtﬁnantseerimisest 479 15 317 Antud laenude laekumised 5 175 14 175 Saadud intressid 2 546 3 309 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiitide netomuutus 17 000 –17 000 Investeerimistegevuses(t) kasutatud/laekunud raha 2 805 –21 511 Võlakirjade lunastamine –7 650 –7 650 Saadud laenud 0 30 000 Saadud laenude tagasimaksed –3 066 –10 466 Makstud dividendid –19 199 –19 000 Makstud intressid –6 173 –8 654 Muud ﬁnantseerimistegevusest tulenevad maksed –1 –19 Finantseerimistegevuses kasutatud raha –36 089 –15 789 Rahavoog kokku –2 056 –5 030 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 11 774 16 804 Raha ja raha ekvivalentide muutus –2 056 –5 030 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 718 11 774

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 29 137

Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Omakapital seisuga 31.12.2024 263 000 44 478 23 304 –18 330 312 452 Perioodi kasum 0 0 0 14 508 14 508 Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 14 508 14 508 Väljakuulutatud dividendid 0 0 0 –19 199 –19 199 Tehingud omanikega kokku 0 0 0 –19 199 –19 199 Reservkapitali suurendamine 0 0 544 –544 0 Omakapital seisuga 31.12.2025 263 000 44 478 23 848 –23 565 307 761 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 –5 774 –5 774 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 0 78 890 78 890 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2025 263 000 44 478 23 848 49 551 380 877 tuhandetes eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Omakapital seisuga 31.12.2023 263 000 44 478 22 858 –9 569 320 767 Perioodi kasum 0 0 0 10 884 10 884 Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 10 884 10 884 Väljakuulutatud dividendid 0 0 0 –19 199 –19 199 Tehingud omanikega kokku 0 0 0 –19 199 –19 199 Reservkapitali suurendamine 0 0 446 –446 0 Omakapital seisuga 31.12.2024 263 000 44 478 23 304 –18 330 312 452 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 –5 774 –5 774 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 0 70 935 70 935 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2024 263 000 44 478 23 304 46 831 377 613 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti Vabariigi raamatu- pidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionärile väljamakseid.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 30 138 Lisa 30. Tegevuste eristamine lähtudes elektrituru seadusest Arvestusmeetodid Käesolev aruanne on koostatud vastavalt Elektrituruseaduse § 17 lõikele 3, mille kohaselt peab elektriettevõte esitama majandusaasta aruande lisadena ﬁnantsseisundi aruande ja kasumiaruande tegevusalade lõikes. Aruandes on esitatud ﬁnantsseisundi aruanne ja kasumiaruanne järgmiste tegevusalade lõikes: • võrguteenuse osutamine; • elektrienergia müük; • muud tegevusalad. Majandusaasta jooksul peetakse raamatupidamisarvestust eraldi tegevusvaldkondade lõikes nendega otseselt seotud tulude, kulude ja põhivarade osas. Kaudsete ja üldhalduskulude jaotamisel lähtutakse tööjõukulu puhul töötajate arvestuslikust jagunemisest tegevusalade vahel ning muude kulude osas tegevusalade käivete proportsioonist. Finantsseisundi aruande kirjed jagatakse majandusaasta lõpul alljärgnevalt esitatud kirjelduse alusel. Nõuded ostjate vastu Liitumistasude, hooldusteenuste, elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise müügiarved. Varud Võrguteenusega seotud varud. Põhivarad Võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müügiga otseselt seotud põhivarad. Võlad tarnijatele Võlad tarnijatele on jaotatud vastavalt tegelikkusele, analüüs on tehtud tarnijate poolt esitatud arvete alusel. Maksuvõlad, lühiajalised eraldised, muud võlad Seotud töötasudega (palk, preemia, maksud) ning on jagatud tegevusalade lõikes vastavalt personalikulude jagunemisele. Sihtﬁnantseerimine Võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müügiga otseselt seotud põhivarade sihtﬁnantseerimisest tekkinud kohustis. Kliendilepingutega seotud kohustised Kliendilepingutega seotud kohustised on tulenevalt liitumistasude iseloomust jaotatud võrguteenuse ja muu äritegevuse vahel.

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 30 139 Konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused seisuga 31.12. 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 31 993 17 213 0 0 0 0 31 993 17 213 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 0 22 000 0 0 0 0 0 22 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 055 12 512 192 212 281 273 7 582 12 027 Varud 552 695 0 10 0 0 552 685 Müügiootel põhivara 212 4 190 0 0 0 0 212 4 190 Käibevara kokku 40 812 56 610 192 222 281 273 40 339 56 115 Põhivara Investeeringud sidusettevõttesse 2 638 2 664 0 0 0 0 2 638 2 664 Kinnisvarainvesteeringud 14 069 14 069 0 0 0 0 14 069 14 069 Materiaalne põhivara 562 254 554 280 0 0 10 291 11 021 551 963 543 259 Immateriaalne põhivara 2 290 2 238 0 0 0 0 2 290 2 238 Põhivara kokku 581 251 573 251 0 0 10 291 11 021 570 960 562 230 Varad kokku 622 063 629 861 192 222 10 572 11 294 611 299 618 345 Tabel jätkub lk 140

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 30 140 tuhandetes eurodes Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused seisuga 31.12. 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlakohustised 73 001 12 185 0 0 0 0 73 001 12 185 Eraldised 1 895 1 771 0 0 53 61 1 842 1 710 Sihtﬁnantseerimine 19 271 22 146 0 0 0 0 19 271 22 146 Maksuvõlad 943 906 0 0 36 37 907 869 Võlad tarnijatele ja muud võlad 11 712 7 780 164 186 192 183 11 356 7 411 Lühiajalised kohustised kokku 106 822 44 788 164 186 281 281 106 377 44 321 Pikaajalised kohustised Võlakohustised 100 700 172 650 0 0 0 0 100 700 172 650 Sihtﬁnantseerimine 31 447 31 995 0 0 1 028 1 079 30 419 30 916 Muud võlad 2 217 2 815 0 0 626 667 1 591 2 148 Pikaajalised kohustised kokku 134 364 207 460 0 0 1 654 1 746 132 710 205 714 Kohustised kokku 241 186 252 248 164 186 1 935 2 027 239 087 250 035 OMAKAPITAL Aktsiakapital 263 000 263 000 0 0 0 0 0 0 Ülekurss 44 478 44 478 0 0 0 0 0 0 Kohustuslik reservkapital 23 848 23 304 0 0 0 0 0 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 27 088 27 678 0 0 0 0 0 0 Perioodi kasum/kahjum 22 463 19 153 -69 -84 -407 -368 22 939 19 605 Jaotamata omakapitali kirjete balansseerimine 0 0 97 120 9 044 9 635 349 273 348 705 Omakapital kokku 380 877 377 613 28 36 8 637 9 267 372 212 368 310 Kohustised ja omakapital kokku 622 063 629 861 192 222 10 572 11 294 611 299 618 345

AASTAARUANNE 2025 Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISAD 30 141 Konsolideeritud koondkasumiaruanne Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused tuhandetes eurodes 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 Müügitulu 118 687 119 587 1 489 1 793 2 342 2 327 114 856 115 467 Muud tulud 2 297 1 737 0 0 40 41 2 257 1 696 Tegevuskulud -36 412 -40 427 -1 471 -1 775 -1 617 -1 568 -33 324 -37 084 Finantsvarade väärtuse langus -17 -805 0 0 0 0 -17 -805 Tööjõukulud -26 555 -25 722 -85 -100 -513 -505 -25 957 -25 117 Põhivara kulum ja väärtuse langus -25 008 -24 833 -2 -2 -659 -663 -24 347 -24 168 Muud kulud -288 -389 0 0 0 0 -288 -389 Ärikasum/-kahjum 32 704 29 148 -69 -84 -407 -368 33 180 29 600 Finantstulud ja -kulud Finantstulud 973 900 0 0 0 0 973 900 Finantskulud -5 773 -8 257 0 0 0 0 -5 773 -8 257 Finantstulud ja -kulud kokku -4 800 -7 357 0 0 0 0 -4 800 -7 357 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/ kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse -26 487 0 0 0 0 -26 487 Kasum/kahjum enne tulumaksustamist 27 878 22 278 -69 -84 -407 -368 28 354 22 730 Tulumaksukulu -5 415 -3 125 0 0 0 0 -5 415 -3 125 Perioodi kasum/kahjum 22 463 19 153 -69 -84 -407 -368 22 939 19 605

AASTAARUANNE 2025 Juhatuse kinnitus 142 Juhatus on koostanud ASi Tallinna Sadam tegevusaruande, tasustamisaruande ja konsoli- deeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta kohta. Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 5 kuni 63 esitatud kontserni tegevusaruanne ning ema- ettevõtte tasustamisaruanne annavad õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevusest, tulemustest ja aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest. Juhatus kinnitab lehekülgedel 64 kuni 141 esitatud kontserni konsolideeritud raamatu- pidamise aastaaruande õigsust ja täielikkust, sh: 1. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatu- pidamise seadusega ja rahvusvaheliste ﬁnantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus; 2. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kontserni ﬁnantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemust õigesti ja õiglaselt; 3. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande kinnitamise kuupäevani (17.03.2026), on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

4. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.

/ Allkirjastatud digitaalselt / VALDO KALM Juhatuse esimees / Allkirjastatud digitaalselt / ANDRUS AIT Juhatuse liige / Allkirjastatud digitaalselt / MARGUS VIHMAN Juhatuse liige / Allkirjastatud digitaalselt / RENE PÄRT Juhatuse liige Juhatuse kinnitus 17.03.2026