Lugu ilmus Geeniuse portaalis
IT-spetsialisti, energeetiku, inseneri või kinnisvaraarendaja töö tulemus on Tallinna Sadamas alati nähtav. Loodud lahendus võib juhtida laevaliiklust ja kaubavooge, vähendada energiakulu, aidata korras hoida kaid või kujundada sadamaalast uue ettevõtlus- ja linnaruumi. Tallinna Sadamast on saanud tehnoloogiaettevõte, kus eri valdkondade teadmised jõuavad kiiresti igapäevasesse kasutusse.
Ettevõtte juht Valdo Kalm räägib, et merenduses ja logistikas toimuv areng on jätkuvalt tempokas. „Digitaliseerimine ja automatiseerimine olid megatrendid juba kümme aastat tagasi. Need teevad kliendi elu mugavamaks ja muudavad ettevõtte efektiivsemaks ning on jätkuvalt aktuaalsed,“ ütleb ta.

Tallinna Sadam seadis juba 2016. aastal eesmärgiks kuuluda Läänemere uuendusmeelsemate sadamate hulka. Üks nähtavamaid tulemusi on Tark Sadam. Süsteem tuvastab sadamasse saabuva sõiduki numbri, mõõdab sõiduki kaalu ja mõõtmed ning juhib auto õigele rajale ja laevale. Nii väheneb sadamaalal ootamise aeg, laevad saavad kiiremini laadida ja sõidukid kulutavad vähem kütust.
Vanasadamast alguse saanud platvormi kasutatakse nüüd ka Muuga ja Paldiski kaubavoogude juhtimisel. Laevade ja kaupade andmed liiguvad digitaalsete lahenduste kaudu sadama, laevafirmade ning riigiasutuste vahel.
Süsteemide taga on rohkem kui tarkvaraarendus
Tallinna Sadamas on kasutusel üle 150 IT-teenuse, mis toetavad laevakülastuste planeerimist, liiklusjuhtimist, läbipääsu, turvalisust, hooneautomaatikat ja keskkonnaseiret. Sadam töötab ööpäev läbi ja kriitiliste lahenduste puhul on oluline töökindlus ning valmisolek tõrgetele reageerida. „Ettevõte hindab kõrgelt süsteemiadministraatoreid, analüütikuid ning protsessi- ja projektijuhte, kes suudavad näha tervet logistikaahelat,“ tõdeb Kalm.
Tehnoloogiat vajavad ka energeetika ja kinnisvaraarendus
Vanasadama reisilaevad saavad pikema seisu ajal kasutada kaldaelektrit ja diiselmootorid välja lülitada. Järgmine suur ülesanne on luua kaldaelektri võimekus kruiisilaevadele. „Suur kruiisilaev on energiatarbimiselt nagu väike Eesti linn,“ selgitab Kalm. „Keerulise projekti juures kohtuvad elektrivõrk, automaatika, ohutus ja mobiilsed ühendusseadmed.“
Ka sadamahooned annavad energeetikutele, automaatikutele ja kinnisvaraspetsialistidele võimaluse katsetada lahendusi, mille mõju on vägagi oluline. Kruiisiterminali köetakse ja jahutatakse merevee abil, selle katusel asuvad päikesepaneelid ning tehnosüsteeme juhib hooneautomaatika.
Tööstusparkide ja sadamaalade arendamisel tuleb ühendada ettevõtete vajadused, taristu võimalused, energialahendused ja ruumiline planeerimine. Oma ala eksperdile võib see olla magusaks väljakutseks.

Foto: Kaupo Kalda
Merendus- ja ehitusinseneride töö ulatub automaatsildumisest vesiehituseni
Tallinna Sadama kolmel kail kasutatavad robotkäpad kinnitavad laeva umbes viie minutiga turvaliselt kai külge, vähendades nii aega manööverdamisele kui ka kütusekulu.
Kaide seisukorda jälgitakse allveerobotitega ja sadama taristust on loodud kolmemõõtmeline digikaksik. Kontserni laevandusettevõtetes lisanduvad parvlaevade, jäämurdja Botnica ja uute energialahendustega seotud ülesanded. Üks parvlaev on juba ümber ehitatud keskkonnasäästlikumaks hübriidlaevaks.
Sadama- või merenduse spetsiifiline kogemus ei ole alati eeltingimus
Tallinna Sadama grupis töötab kokku ligi 430 töötajat. Tallinna Sadam teeb näiteks koostööd TalTechi ja Eesti Mereakadeemiaga, võtab praktikante ning kasvatab nii tulevasi spetsialiste. „Sadamasse sobib inimene, kes tahab oma eriala kõrval mõista ka tehnoloogia, taristu ja äri seoseid, oskab eri osapooltega koostööd teha ning võtab vastutuse oma lahenduse toimimise eest,“ toob Kalm välja.
Sadamatöö on spetsiifiline, kuid suur osa teadmistest omandatakse praktilise töö käigus ning sadamas töötab vägagi erinevate erialade spetsialiste.
Sadamajuhi sõnul on Tallinna Sadam piisavalt suur keerukate projektide elluviimiseks ja samal ajal piisavalt kompaktne, et head ideed ei jääks aastateks menetlusse. „Meie juures saab sõna otseses mõttes asju ära teha. Viime projektid lõpuni ja need jõuavad igapäevasesse opereerimisse,“ ütleb ta.
Töö on rahvusvaheline ka Eestist lahkumata – sadama kaudu liiguvad kaubad kümnetesse riikidesse ning IT ja küberturvalisuse vallas tehakse koostööd teiste Euroopa suurte sadamatega.
Järgmine arengusuund on sadama kaughaldus
Tallinna Sadam soovib peagi ühendada sadamas kasutatavad laevaliikluse juhtimise, Targa Sadama ja opereerimise lahendused teenuseks, mida saab pakkuda ka teiste riikide sadamatele.
„Usume, et juba lähiajal on reaalsuseks muutumas kaugjuhitavad sadamad ja mehitamata laevad.“ Kalm lubab, et nende lahenduste loomisel saavad kaasa rääkida oma ala eksperdid, kellele meeldiks näha, kuidas nende erialateadmised panevad liikuma laeva, kaubavoo, energiavõrgu või terve sadama. „Kui tahad oma teadmistega midagi päriselt ära teha ja näha, kuidas sinu loodud lahendus muudab sadama töö veelgi efektiivsemaks, siis nutikad inimesed on sadamasse oodatud.“
Tule ja löö laineid Tallinna Sadamas!