TWIN-PORT 3
Projekt TWIN-PORT 3 on, nagu nimigi ütleb, kolmas järjestikune projekt selles reas. Tegemist Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) kaasabiga teostatava koostööprojektiga, milles osalevad laevaoperaatorid (Tallink, Viking Line ja Eckerö Line), Tallinna ja Helsingi sadamad ning Helsingi linn.
Projekt keskendub Tallinna ja Helsingi vahel üha kasvava intensiivsusega laevaliikluse keskkonnamõjude vähendamisele ning jätkab kahe linna vahel toimuva transpordiühenduse arendamist.
Peamised eesmärgid on reisijatele parema reisikogemuse pakkumine, sadamate infrastruktuuri arendamine, et vähendada müra ja heitgaaside hulka sadama piirkonnas, aga ka turvasüsteemide uuendamine. Helsingi linn koostöös Helsingi sadamaga teeb investeeringuid linna tänava- ja transpordivõrku, et parandada liikluse sujuvust ning vähendada ummikuid sadamasse suunduval ning sealt väljuvatel suundadel.
Tallinna Sadam keskendub projekti raames järgmistele tegevustele:
- Automaatsildumise süsteemide rajamine Vanasadamas kolmele kaile – automaatsildumise seadmete abil on laevade sildumine kai äärde kiirem ning ohutum. Selle süsteemi kasutamisega väheneb laeval sadamas manööverdamisele kuluv aeg ning seeläbi eraldub vähem heitgaase ja tekib vähem müra ning vibratsiooni
- Kaldaelektri süsteemide rajamine Vanasadamas viiele kaile – kaldaelektri kasutamine võimaldab laeval pikema sadamas viibimise ajal lülitada välja diiselmootorid ning kasutada kaldalt elektrivõrgust saadavat elektrienergiat. Selle tulemusena väheneb sadamaalal heitgaaside, müra ja vibratsiooni hulk
- Laevadelt reovee vastuvõtu kanalisatsiooni väljaehitamine Vanasadamas kolmele kaile – reovee vastuvõtu võimaluse pakkumisega saab laevadelt vastu võtta reisi ajal tekkinud reovee ning suunata selle kanalisatsiooni kaudu veepuhastusjaama. See on mugav viis laevadele ning hoiab meid ümbritsevat keskkonda. Selle investeeringu tulemusena tekib reovee vastuvõtu võimalus kõikidel Vanasada kaidel
- Turvasüsteemide uuendus – Vanasadama kahes reisiterminalis uuendatakse pardakaartide lugemise väravaid ja -süsteeme, läbipääsusüsteeme ning soetatakse kummasegi terminali röntgenaparaat, et vajadusel reisijate pagasit läbi valgustada
TWIN-PORT 4
Selle projekti puhul on tegemist seeriasse kuuluva neljanda jätkuprojektiga, mille eesmärk on Tallinn-Helsingi meretee kasutusmugavuse tõstmine kummalgi pool Soome lahte asuvate sadamate infrastruktuuri arendamise kaudu. Projektis osalevad AS Tallinna Sadam ja Helsingi sadam.
Projekti eripäraks võrreldes eelmistega on investeeringud ka Muuga-Vuosaari liini arendamiseks, et viia oluline osa Eesti ja Soome vahel laevadega liikuvast raskeveokite liiklusest kesklinnadest välja vastavalt Muuga ja Vuosaari sadamasse. Mõlemasse sadamasse ehitatakse ühele kaile teise korruse ramp ro-ro laevadele nende efektiivsemaks teenindamiseks ning Muugal rekonstrueeritakse täielikult sama kai esimese korruse ramp. Lisaks rekonstrueeritakse Tallinna Vanasadamas üks terminalist laeva viiv reisijate liikumisgalerii ning rekonstrueeritakse D-terminali esine ala koos kõigi maaluste kommunikatsioonivõrkudega. Helsingi sadam rajab oma kesklinnas asuvates sadamates ühele kaile kaldaelektri võimekuse ning ühele kaile installeeritakse automaatsildumisseadmed. Sarnaselt eelmisele projektile, on ka selle projekti koordineeriv partner AS Tallinna Sadam.
TWIN-PORT 5
TWIN-PORT 5 projekti puhul on tegemist seeriasse kuuluva viienda jätkuprojektiga. Jätkatakse investeeringutega Muuga-Vuosaari liini arendamiseks, millega tehti algust eelmises, TWIN-PORT 4 projektis. Tegemist on Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF-Connecting Europe Facility, CEF-T-2021-SUSTMOBGEN-MOS-WORKS) kaasabil teostatava koostööprojektiga. Projektis osalevad nii AS Tallinna Sadam kui ka Helsingi Sadam, koordineeriv partner on selles projektis Helsingi Sadam. Projekti periood on 2021-2025 ning kogu eelarve 13,6 mln eurot, toetusmääraga 50%. Tallinna Sadam osa on 5,6 mln eurot, sh EL kaasrahastus 2,8 mln eurot.
Projekti üheks eesmärgiks on uute investeeringute abil viia osa Eesti ja Soome vahel liikuvast rasketehnikast (veokid) Tallinna Vanasadamast Muuga sadamasse, Muuga-Vuosaari liinile. Selleks rekonstrueeritakse Muuga sadama ühe kai ramp ning luuakse laevadelt reovee vastuvõtmise võimekus Muuga sadama kolmel kail.
Parema reisikogemuse loomiseks ning teeninduskvaliteedi tõstmiseks on lähitulevikus plaanis ehitada olemasoleva A-terminali asemele uus energiasäästlik terminal koos parkimismajaga ning uue välisruumi lahendusega. Kompleksis saab olema ka Sadama uus peahoone. Antud projekti raames on plaanis korraldada A-terminali ja selle välisruumi arhitektuurikonkurss ning terminali, parkimismaja ja uue peahoone projekteerimine.
Tallinna Sadama sadamates on juba mitmeid aastaid kasutusel nn targa sadama lahendused, mis võimaldavad sõidukite kiiremat ja sujuvamat liikumist sadama territooriumil nii suundudes laevale kui ka laevalt tulles suundudes linnaliiklusesse. Et pakkuda jätkuvalt head ja kvaliteetset teenust oma klientidele, on planeeritava projekti raames plaanis uuendada targa sadama lahenduse süsteemi tark- ja riistvara ning luua uusi võimekusi.
EstMilMob
EstMilMob projekt (nr 101078924 — 21-EE-TM-EstMilMob — CEF-T-2021-MILMOB) on koostöö Tallinna Sadama, Eesti Raudtee, Transpordiameti ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vahel. Tegemist on Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF-Connecting Europe Facility, CEF-T-2021-MILMOB) kaasabil teostatava koostööprojektiga. Projekti periood on 2022-2026, projekti eelarve on kokku 62,3 mln EUR.
Projekti raames on plaanis ehitada Paldiski Lõunasadamasse uus 310 m pikkune kai koos ca 10 ha suuruse tagalaalaga, rekonstrueerida üle 20 km raudteed Tartu─Valga lõigul ning täielikult rekonstrueerida Kanama maanteeviadukt Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (E67) ja Tallinna Ringtee ristumiskohas.
Tallinna Sadam ehitab projekti raames Paldiski Lõunasadamasse uue kai (kai nr 6a) pikkusega 310 m ja minimaalse sügavusega -13,5 m koos selle tagalaalaga nii tsiviil- kui militaarotstarbel kasutamiseks. Kai saab varustatud ka 30 m laiuse ja 120 t kandevõimega rambiga ro-ro kaupade laadimiseks-lossimiseks. Koos kaiga rajatakse ka kuni 10 ha suurune tagalaala nii kauba kui militaartehnika käitlemiseks ja ladustamiseks. Tsiviilkasutuse puhul saab olema võimalik käidelda kuivlasti, puistekaupu, suuregabariidilisi kaupu, ro-ro-d, aga suure perspektiiviga saab olema meretuuleparkide ehituse baassadamaks olemine, et toetada tuuleparkide ehitusel vajalike kaupade (sh mastide, generaatorite, labade) transporti. Lisaks tekib võimekus olla hiljem nende meretuuleparkide hooldusel tugisadamaks. Lepingu maksumus on 53,2 miljonit eurot, millest 20 miljonit eurot on Euroopa Komisjoni toetus EstMilMob projekti raames.