Admiral – kõrgeim mereväeohvitser

Admirali tund – aeg pärast söömaaega oma mõtetega üksi olemiseks või leiva luusse laskmiseks.

Admiraliteet – ehkki nii nimetatakse ka mereväe- ja merendusringkondade kõige väljapaistvamate esindajate kolleegiumi, mis tegeleb erinevate mereväe ja merendusega laiemalt seotud teemadega, on Tallinna Sadam kontekstis olulisem selle sõna teine tähendus: sõjalaevade ehitamise koht. Kunagi asus sõjalaevade ehitamise koht ka tänase Vanasadama naabruses ja selle järgi on nimetatud ka üks Vanasadama bassein Admiraliteedi basseiniks.

Agenteerimine – laeva teenindamise korraldamine sadamas: laeva sadamakülastuse vormistamine, sadamatasude tasumine, lastimise/lossimise korraldamine, laevale vajalike kaldateenuste tellimine.

Ahter – laevakere tagaosa. Naljahambad teavad rääkida, et sadamakaptenil on taskus paber, millel tekst: „Vöör on ees ja ahter on taga.”

Ajaprahing – tore maakeelne sõna, mille asemel merendusrahvas inglise keelest mugandatud versiooni taimtšarter kasutab, sisu see ei muuda – laeva rentimine kindlaks ajaperioodiks.

Ajujää – tuulte ja hoovuste mõjul liikuv jäätükkide kogum, nimetatakse ka triivjääks.

(Sadama) akvatoorium – kindlapiiriline (sadama) veeala.

Amsterdami null – Euroopa ühtne kõrgussüsteem, milleks on Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS). Eestis tähistatakse EVRSi kõrgusi lühendiga EH2000, kus EH tähendab Estonian Heights ja 2000 Fennoskandia maapinnatõusu aastal 2000. Eesti hakkas kasutama Amsterdami nulli alates 1. jaanuarist 2018, et Euroopa Liitu kuuluvate Läänemere-äärsete riikide navigatsioonikaartidele, sadamatele ja laevateede andmetele kehtiks ühtne kõrgussüsteem. Varasemalt kasutati Eestis kõrgussüsteemi BK77 (Balti normaalkõrgussüsteem 1977, mille aluseks oli Kroonlinna null).

Ankrupaik – kaldalähedane võimalikult tuulte ja lainetuse eest kaitstud veeala, kus laevad ankrus seisavad.

Ankur – enamasti sepistatud või valatud vigur (paatide puhul kasutatavat ka nööri otsa seotud maakive) aluse paigalhoidmiseks ehk ankurdamiseks. NB! Sadamas laevad silduvad, ei heida ankrusse.

Avameri – mereala, mis jääb väljapoole rannikuvööndi mõju; meie tingimustes siis Soome laht Naissaare taga.

Ballast – vajaliku püstuvuse saavutamiseks laeva paigutatav last, tänapäeval enamasti vesi, sajandeid tagasi oli ballastiks peamiselt liiv või kivid.

Baromeeter – õhurõhu mõõtmise vahend

Beauforti skaala – 12-palline skaala tuule tugevuse määramiseks, kus 0 tähistab tuulevaikust ja 12 orkaani (tuul kiirusega 32,7 m/s ja rohkem)

Booniveeskaja – alus, millelt boone paigaldatakse.

Broker – maakler nagu maakler ikka, merenduses vahendab lihtsalt laevade ostu-müüki-prahtimist.

C & F – tarneklausel – ostu-müügitehingul lisatakse kauba hinnale prahiraha.

CIF – tarneklausel, mille alusel müüja toimetab kauba omal kulul sihtsadamasse, st kauba hinnale lisatakse ka meretranspordi ja kindlustusega seonduvad kulud.

Dedveit – laeva täielik kandevõime, arvestuslik tühja laeva ja täislastis laeva kogumasside vahe.

Dokk – koht või rajatis laevade ehitamiseks ja nende veest väljatõstmiseks veealuse osa ülevaatuseks ja remondiks.

Eraldatud ballastitankidega tanker – tanker, millel on eraldi tankid ainult ballastvee jaoks; nendesse tankidesse kaupa ei laadita.

ETA – ei ole merenduses teadete agentuur; ETA on lühend ingliskeelsest terminist Estimated Time of Arrival – eeldatav laeva saabumise aeg.

Faarvaater – navigatsiooniliselt ohutu, piisava laiuse ja süvisega laevasõidutee ühest punktist teise; öeldakse ka laevatee ja laevajoom.

FOB – tarneklausel, mille puhul kõik kauba sadamasse toimetamise ja laevale laadimise kulud kannab müüja.

Haalamine – laeva ümberpaigutamine piki kailiini, selleks pingutatakse laeva kinnitusotsi või tõstetakse kinnitusotsad koguni ühelt pollarilt teisele.

Haalpaat – laev haalamistööde tegemiseks.

IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

Jalg – inglise mõõdusüsteemile iseloomulik pikkuse/sügavuse mõõtühik; 1 jalg = 12 tolli = 0,3048 meetrit.

Jääklass – laeva võimet töötada jääoludes väljendav märgis:

• nõrgem klass: noores jääs/purustatud jääs
• kõrgem klass: paksemate jäätükkidega vees
• tugevam klass: lausjääs (vastavalt siis kas jääs paksusega 10/15/20 cm), st laev võib teha praktiliselt jäämurdja tööd. Selline laevad on näiteks Tallinki Romantika ja Victoria.

Jääklass sõltub laeva kere paksusest, peamasina võimsusest ning võlliliinist (võlli diameetrist).

Jäätumine = jää moodustumine merele või laeva pardale. Aga tegelikult tahtsite teada saada, et miks ka paukuva pakasega ei pruugi meri jääs olla ja sulailmaga meri ikka jääs olla võib, eks? Merevesi jäätub, kui selle temperatuur on alla 0° C (Läänemere vesi -0,2° … -0,8° C, ookeanivesi -1,5° … -2,0° C). Jää tekkimine s.o jääkristallide moodustumine algab alati mõne veesleiduva osise – kas õhumulli või prahi – ümber. Esialgu on kristallid vees vabalt, kuid veest kergematena tõusevad need pinnale, kus kogunevad ning kinnituvad üksteise külge ning veepinnale moodustub ühtlane õhuke, maksimaalselt 5 cm paksune jääkirme. Jääkirme moodustumise järel kasvavad kristallid vaid allapoole ja jääkiht pakseneb. Jääkiht pakseneb st kristallid kasvavad kõige paremini siis, kui jää pind on paljas. Jääle sadanud lumi “lahutab” jää pakasest ja jää jääb õhemaks.

Kai – sadamarajatis laevade sildumiseks ning reisijate ja/või kaupade teenindamiseks

Kaimadrus – sadama töötaja, kes võtab vastu ja kinnitab laeva kinnitusotsad ja laeva väljumisel sadamast need kinnitusotsad lahti annab.

Kapten – laevajuht, kellele allub kogu tegevus laevas; kui laeva riigiga võrdsustada, siis kapten on riigipea, selle vahega, et ka kuningas ei ole laevas kaptenist kõrgemal positsioonil.

Katamaraan – kahekereline veesõiduk, ehituse omapärast ja hüdrodünaamikast tulenevalt küllaltki stabiilne ja kiire laev.

Kiil – laeva pikitasandis paiknev laevapõhja põhitala, metall-laevadel ka keskmine põhjaleht.

Kogumahutavus – mõõtühikuta suurus, mis näitab laevaruumide mahutavust. Sadamas kasutatakse palju lühendit GT (ingl. keeles gross tonnage). Eristada tuleb seda teisest sadamakõnepruugis üsna levinud lühendist NT (net tonnage) – laeva puhasmahutavus ehk tulu andvate ruumide mahutavus.

Konteiner – Konteiner on kauba korduvvedudeks kohaldatav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta kauba saatjalt kauba saajale. Eesmärgiga vähendada kaupade käsitlemis- ja veokulusid võeti konteinerid rahvusvaheliste kaubavedudes esmakordselt kasutusele 1950. aastal. Eriti hoogne on olnud konteinervedude areng viimastel aastatel.

Kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad üksteisest mõõtmete, ehituse, kasutatud materjalide ja otstarbe poolest. Rahvusvahelise Standardiseerimisorganisatsiooni eestvõttel on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. 20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti. Erinevat mõõtu konteinerite paablis korra loomiseks kasutavad transpordisektori inimesed konteinerite mahtude võrdlemisel ühikut TEU. TEU on lühend ingliskeelsest terminist twenty-foot equivalent unit ja vastab ühele 20-jalase konteineri mahutavusele. Matemaatikat ka: kaks TEU võrduvad kokku ühe FEU-ga (forty-foot equivalent unit).

Konteinerveod on viimase kümnendi jooksul olnud transpordisektori kõige kiiremini kasvav valdkond. Meretransport sh konteinerveod on tihedalt seotud maailmamajanduse ja -kaubanduse arengutega. Pealegi soodustab Euroopa Liit merevedude ja raudteetranspordi eelisarendamist võrreldes teiste transpordiliikidega.
Tänaseks toimub konteinerisõbralike kaupade vedu juba suures osas konteineritega. Kui tarbekaupadest veeti seni konteinerites vaid kallimaid luksuskaupu, siis seoses hindade langemisega on majanduslikult efektiivne aina odavamate kaupade vedu konteineritega. Samas kasvab teiste kaubaliikide vedamine konteineriga. Trend puudutab eriti üldkaupu, aga konteinerites transporditakse ka näiteks vedelkeemiat ja vanarauda.

Konteinereid vedavate laevade suurus kasvab pidevalt. Suurimad konteinerilaevad mahutavad juba kuni 21 000 TEUd kaupu. Sellised laevad lähemas tulevikus meie sadamatesse ei jõua. Tallinna Sadam on peaasjalikult siiski feeder-sadam. Samas teenindatakse ka feeder-sadamaid aina suuremate laevadega.

Konteinerilaev – kaubalaev, mis ehitatud spetsiaalselt konteinerite vedamiseks.

Kotermann – laevahaldjas või kaitsevaim, kes laevaperet nöökida armastab (enamasti üsna sõbralikult).

Kreen – laeva külgkalle, mis võib tekkida tuulte/lainetuse mõjul, aga ka lasti/ballasti ebaühtlasel paigutamisel või navigatsioonivigade tõttu.

Kruiisilaev – organiseeritud huvireise sooritav reisijateveo sertifikaati omav laev, mis ei osale regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning huvireisi jooksul ei võta peale ega lase maale liinireisijaid. Organiseeritud huvireis peab kestma vähemalt 60 tundi ja reisi jooksul peab laev külastama lisaks reisi algus- ja lõpp-punktile veel vähemalt kahte sadamat. Mõniteist aastat tagasi soovitati eestikeelse terminina kasutada sõna “matkelaev”, see aga pole kõnekeeles käibele läinud.

Käigulaine – laine, mis tekib laeva liikumisest.

Laevaliin – kauba merevedu ametlikult väljakuulutatud regulaarse sõiduplaani alusel ühe või mitme laevaga, mis külastavad sõiduplaanis märgitud sadamaid.

Laeva mõõdukiri – pädeva organi (näit klassifikatsiooniühing) väljastatud dokument laeva mahutavuse ja mõõtmete kohta.

Laeva püstuvus – laeva mereomadus: võime vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse.

Lainemurdja – sadamat või faarvaatrit lainetuse eest kaitsev muul.

Landlord – sadamakeeles tähendab sadamatüüpi, kus sadam on maaomanik ja ise sadamateenuseid ei osuta. Maaomanik-sadam tegeleb sadama infrastruktuuri (kaid, platsid, juurdepääsuteed) haldamise, parendamise ja arendamisega ning tagab ohutu navigatsiooni sadama veealal ehk akvatooriumis.

Lastimine – laadungi paigutamine laevale.

Liinilaev – regulaarselt kindla sõiduplaani alusel kindlate sihtkohtade vahel kurseeriv reisi- või kaubalaev.

Logi – laeva navigatsiooniseade läbitud tee ja kiiruse mõõtmiseks.

Logiraamat

– laevapäevik, millesse kantakse kronoloogilises järjekorras navigatsiooniandmed, ilmaolud, asukohamäärangud, aga ka olulised sündmused laevapere elus.

Lood – laeva navigatsiooniseade mere sügavuse mõõtmiseks.

Loots – kohalikku veeala hästi tundev sertifitseeritud laevajuht; ei kuulu laevapere koosseisu, on nõuandjaks kaptenile ohtlikus navigatsioonipiirkonnas. Tallinna Sadama sadamatesse sisenemisel ja sealt väljumisel on lootsimine kohustuslik kõikidele laevadele, välja arvatud Eesti lipu all sõitvad (kogumahutavusega alla 300 GT) ning sadama tehnilise ja süvenduslaevastiku laevad. Eestis osutab lootsimisteenust Eesti Loots. Kohustuslikest lootsimispiirkondadest leiate täpse ülevaate veebiaadressilt www.loots.ee.

Lossimine – lasti mahalaadimine laevast

Meremaanteed – eestikeelne nimi Euroopa Liidu prioriteedile Motorways of the Sea – algatus suunata logistikasektor maanteetranspordi asemel enam meretransporti kasutama.

Meremehe pass – Rahvusvahelisel meremeeste isikutunnistuste konventsioonil põhinev meremehe isikutunnistus, mis annab munsterrolli kantud meremehele tingimusliku õiguse siseneda teiste riikide sadamatesse ilma viisata.

Munsterdamine – laevapere liikmete laevale vormistamine.

Munsterroll – laevapere liikmete nimekiri.

Navigatsioon – meresõit üldisemalt. Navigatsiooniperiood tähendab aga ajavahemikku, mille kestel mingis piirkonnas kliimaolud meresõitu võimaldavad.

Pakpoord – laeva vasakpoolne parras (laeva ahtrist vaadatuna J)

Parvlaev – autotekiga reisilaev.

Pilsivesi – pilssi või pilsikaevudesse kogunenud vesi. Masinaruumi ja tankerite pilsivesi sisaldab naftaprodukte.

Pollar – terasest või malmist vigur kail, selle külge kinnitatakse laeva kinnitusotsad, et sildunud laev kai ääres püsiks.

Poom – ujuvtõke veepinnal reostuse levimise tõkestamiseks; vanasti kasutati poome ka kaitseks vaenlase ujuvmiinide ja allveelaevade vastu.

Praam – pukseeritav madala süvisega laev, millega veetakse kaupa peamiselt siseveekogudel, aga ka varjulisel rannikumerel. Kui sõber ütleb, et läheb praamiga Saaremaale, võib teda esiotsa sõbralikult puidulastiks tögada ja siis talle lahkesti seletada, mis vahe on praamil ja parvlaeval.

Prahtimine – laeva rentimine pikemaks või lühemaks ajaks.

Puistlast – Puistlastiks nimetatakse igasugust tahketest osadest koosnevat ja lahtiselt laeva lastiruumis veetavat lasti. Veetakse selliseid kaupu puistlastilaevadega ehk balkeritega (ingl. keeles bulker). Puistlastilaevad on enamasti ehitatud kindla kauba (kivisöe, vilja, tsemendi, puiduhakke, suhkru vms) veoks ja sellest tulenevalt on laevade maht, laadruumide ehitus, ballastitankide asetus jms vägagi varieeruv.

Puistlastilaev – puistlasti vedamiseks ehitatud laev.

Puksiir – öeldakse ka vedurlaev või pukser; abilaev laeva(de) edasitõukamiseks või vedamiseks so pukseerimiseks. Natuke lasteraamatust tuttava Aatomiku moodi laev – ise väike, aga jõud on suur.

Punkerdamine – laeva varustamine kütusega.

Punkrilaev – laev, mis tegeleb teiste laevade varustamisega kütuse ja määrdeõlidega nende laevade omavajadusteks.

Ramp – autode liikumist kaldalt laevale või vastupidi hõlbustav platvorm või sild; ramp võib olla nii laeval kui kail.

Reeder – laevaomanik.

Reisilaev – laev reisijate (vähemalt 12) ja nende pagasi veoks regulaarliinil või puhkereisil.

Ro-ro – ka

Veerem – Veerem (ehk ro-ro-last) võib tähendada väga erinevat tehnikat – näiteks nagu sõiduautod, veoautod, järelhaagised, põllumajandustehnika, metsa töötlemise veokid, ehitustehnika, bussid, aga ka kõiksugust muud registreeritud massiga üle 3500 kg ratastehnikat.

Ratastel on selle kaubagrupi juures määrav roll – kui muid kaupu tõstetakse laadimistehnikaga laeva ja laevalt maha, siis veeremkaubad veerevad. Võivad nad seda tema nii omal jõul – autod jm ratastega liikurmasinad – kui laadimistehnika abil – treilereid näiteks veetakse eriliste vedukitega, sadulauto ootab järgmises sadamas ees.

Veeremilaev – ühe või mitme autotekiga kaubalaev

Sadamakapten – sadama valdajaga töö- või teenistussuhetes olev isik, kelle ülesandeks on korraldada ohutut laevaliiklust sadamas

Segalast – selle mõiste alla käivad kaubad, mis on pakitud kottidesse (näiteks kakao-oad, suhkur, jahu), mahutitesse, laotatud alustele või pakitud mõnel muul viisil, aga ka lahtiselt veetavad kaubad – metall, sõidukid, konstruktsioonid jne.

Siht – üksteise taga asetsevad navigatsioonimärgid (näiteks majakas, tulepaak vms kaldamärk), mis näitavad laevatee sihti näiteks sadamasse sissesõidul. Sellised on kasutusel näiteks Paldiski lõunasadamas ja Muuga sadamas.

Skimmer – vahend merepinnalt reostuse likvideerimiseks.

Stividor – laevade lastimis-lossimisega tegelev ettevõtja. Tallinna Sadamas pakuvad stividorteenuseid terminalide operaatorid.

Süvis – veeliini tasandi kaugus laeva kiilujoonest. Praktikas määratakse süvis laeva ahtris ja vööris.

Tanker – vedellasti vedamiseks ehitatud kaubalaev.

Tekk – korrus laevas.

Tender – väike veesõiduk, mis teenindab ja varustab reidil seisvat laeva. Saaremaa sadam on näinud tendritena laeva päästeparvi ja nii toodi reisijad maale ning viidi pärast laeva tagasi ka.

Tiibur – laev, mille kere all on tiivad, mis liikumisel tekkiva hüdrodünaamilise jõu abil laeva veepinna kohale tõstavad ja seeläbi väheneva takistuse tõttu laevale suure liikumiskiiruse tagavad. Tiiburid on ilmatundlikumad laevad kui teised kiirlaevad.

Tramplaev – juhureise tegev kaubalaev.

Transiitkaup – teel ostjalt müüjale läbi mitme riigi transporditav kaup.

Trimmer – aiatööriist ja aurulaevaajastul nimetati nii masinakütja abi. Aga kõigi eelduste kohaselt tahtsite lugeda hoopis sellest harjadega reostustõrjevahendist, mille nimi siiski skimmer on.

Tüürpoord – laeva paremparras.

Vedellast – kaubagrupp, mille alla kuuluvad toornafta ja naftasaadused, vedelkeemia ja –gaas, alkohoolsed joogid ja toidukaubad (taimeõli, mahlakontsentraat jne). Peamiselt veetakse vedellasti tankeritega, aga üha rohkem on vedellasti leidnud tee ka konteineritesse.

Vender – kai veepoolsel küljel paiknev põrkeseade, mis kaitseb kaid ja laeva võimalike vigastuste eest sildumisel.

Vöör – laeva nina.