Lõppenud Euroopa Liidu projektid

TWIN-PORT 4 (2023)

Selle projekti puhul on tegemist seeriasse kuuluva neljanda jätkuprojektiga, mille eesmärk on Tallinn-Helsingi meretee kasutusmugavuse tõstmine kummalgi pool Soome lahte asuvate sadamate infrastruktuuri arendamise kaudu. Projektis osalevad AS Tallinna Sadam ja Helsingi sadam.

Projekti eripäraks võrreldes eelmistega on investeeringud ka Muuga-Vuosaari liini arendamiseks, et viia oluline osa Eesti ja Soome vahel laevadega liikuvast raskeveokite liiklusest kesklinnadest välja vastavalt Muuga ja Vuosaari sadamasse. Mõlemasse sadamasse ehitatakse ühele kaile teise korruse ramp ro-ro laevadele nende efektiivsemaks teenindamiseks ning Muugal rekonstrueeritakse täielikult sama kai esimese korruse ramp. Lisaks rekonstrueeritakse Tallinna Vanasadamas üks terminalist laeva viiv reisijate liikumisgalerii ning rekonstrueeritakse D-terminali esine ala koos kõigi maaluste kommunikatsioonivõrkudega. Helsingi sadam rajab oma kesklinnas asuvates sadamates ühele kaile kaldaelektri võimekuse ning ühele kaile installeeritakse automaatsildumisseadmed. Sarnaselt eelmisele projektile, on ka selle projekti koordineeriv partner AS Tallinna Sadam.

TWIN-PORT 3 (2023)

 

Projekt TWIN-PORT 3 on, nagu nimigi ütleb, kolmas järjestikune projekt selles reas. Tegemist Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) kaasabiga teostatava koostööprojektiga, milles osalevad laevaoperaatorid (Tallink, Viking Line ja Eckerö Line), Tallinna ja Helsingi sadamad ning Helsingi linn.

Projekt keskendub Tallinna ja Helsingi vahel üha kasvava intensiivsusega laevaliikluse keskkonnamõjude vähendamisele ning jätkab kahe linna vahel toimuva transpordiühenduse arendamist.
 
Peamised eesmärgid on reisijatele parema reisikogemuse pakkumine, sadamate infrastruktuuri arendamine, et vähendada müra ja heitgaaside hulka sadama piirkonnas, aga ka turvasüsteemide uuendamine. Helsingi linn koostöös Helsingi sadamaga teeb investeeringuid linna tänava- ja transpordivõrku, et parandada liikluse sujuvust ning vähendada ummikuid sadamasse suunduval ning sealt väljuvatel suundadel.

Tallinna Sadam keskendub projekti raames järgmistele tegevustele:
  • Automaatsildumise süsteemide rajamine Vanasadamas kolmele kaile – automaatsildumise seadmete abil on laevade sildumine kai äärde kiirem ning ohutum. Selle süsteemi kasutamisega väheneb laeval sadamas manööverdamisele kuluv aeg ning seeläbi eraldub vähem heitgaase ja tekib vähem müra ning vibratsiooni
  • Kaldaelektri süsteemide rajamine Vanasadamas viiele kaile – kaldaelektri kasutamine võimaldab laeval pikema sadamas viibimise ajal lülitada välja diiselmootorid ning kasutada kaldalt elektrivõrgust saadavat elektrienergiat. Selle tulemusena väheneb sadamaalal heitgaaside, müra ja vibratsiooni hulk
  • Laevadelt reovee vastuvõtu kanalisatsiooni väljaehitamine Vanasadamas kolmele kaile – reovee vastuvõtu võimaluse pakkumisega saab laevadelt vastu võtta reisi ajal tekkinud reovee ning suunata selle kanalisatsiooni kaudu veepuhastusjaama.  See on mugav viis laevadele ning hoiab meid ümbritsevat keskkonda. Selle investeeringu tulemusena tekib reovee vastuvõtu võimalus kõikidel Vanasada kaidel
  • Turvasüsteemide uuendus – Vanasadama kahes reisiterminalis uuendatakse pardakaartide lugemise väravaid ja -süsteeme, läbipääsusüsteeme ning soetatakse kummasegi terminali röntgenaparaat, et vajadusel reisijate pagasit läbi valgustada

TWIN-PORT 2 (2021)

Projekti TWIN-PORT 2 eesmärk oli Euroopa ühe intensiivsema laevaliini Tallinn–Helsingi reisijatele parema teeninduse pakkumine, arendades infrastruktuuri nii Tallinna kui ka Helsingi sadamas, aga ka toetades LNG-kütusel töötava reisiparvlaeva Megastar valmimist. Tallinna Vanasadamas rekonstrueeriti täielikult D-terminal ning ehitati selle juurde uus parkimismaja. Lisaks ehitati jalakäijatele mugavamaks liikumiseks A- ja D-terminali vahel ning A-terminalist kesklinna suundumiseks uus avatav sild Admiralisild. Projekti raames rekonstrueeriti ka A-terminali esine ala, muudeti terminali piirkonnas liikluslahendust ning rajati uus LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus. Helsingi sadamasse ehitati projekti raames uus reisiterminal – Lääneterminal 2 ning selle juurde kaks uut kahetasandilist rampi reisilaevade teenindamiseks. Samuti arendati automaatset check-in süsteemi sõidukitele ning täiustati liikluslahendust terminali ja kesklinna sujuvamaks ühendamiseks.

Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali süvendus (2020)

Paldiski Lõunasadam on oluline kaubasadam Eestis ja kaubamahu suuruselt kolmas. Maailmas valitseb üldine trend, et laevad muutuvad üha suuremaks, et vähendada kauba transpordi ühikukulusid. Seetõttu on oluline teha ka sadamates infrastruktuuriinvesteeringuid, et käia ajaga kaasas ning pakkuda kaubaomanikele ning -operaatoritele sobivaid tingimusi. Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali süvis oli 14,5 meetrit ja laius 120 meetrit. Need tingimused olid sobivad laevadele, mille pikkus ei ületa 230 meetrit ja laius 35 meetrit. Sissesõidukanali ja akvatooriumi parameetrid piirasid laevade suurust ja ettevõtjate, eriti naftatoodete käitajate konkurentsivõimet ning seeläbi ka sadama enda konkurentsivõimet. Projekti peaeesmärk oli süvendada Paldiski Lõunasadama sissesõidukanal ning akvatoorium 14,5 meetri asemel 15,5 meetrini. Sissesõidukanali laius oli 120 meetrit, pärast süvendust on laius 180 meetrit. Kanali pikkus on 1800 meetrit ja see jääb samaks. Projekti elluviimise tulemusena vähenes ka navigeerimisrisk ning keskkonna jalajälg, võimaldades suuremate laevade (60 000 – 70 000 GT) kasutamist sama koguse kauba transportimiseks. Oluline osa on merekeskkonna ja lindude elu jälgimine. Seda tehti kogu projekti vältel, enne tööde teostamist, selle ajal ja ka pärast seda selleks, et olla kindel tegevuste ohutuses looduskeskkonnale. Pidev keskkonnaseire on oluline, sest soovime, et meie tegevusest tekkiv ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne ning Läänemeri oleks jätkuvalt parim elukeskkond mereloomadele- ja lindudele.

Port Integration (2012)

Port Integration

Hinterport (2011)

Hinterport