2019. aastal püstitas välisturism rekordi neljandat, siseturism seitsmendat aastat järjest

„Rekordilised tulemused saavutas Eesti turismisektor kõiges: välis- ja siseturistide arvus, ööbimiste arvus ja turismitulus. Turism mõjutab järjest enam oluliselt kõiki Eesti majandusnäitajaid, muu hulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. Välisturistide ööbimised jõudsid uue rekordini neljandat ja siseturistide ööbimised seitsmendat aastat järjest. Kui arvestada ka välisresidentide makseid Eesti reisitranspordifirmadele, saab prognoosida märtsis selguva turismiteenuste ekspordi jõudmist 2,06 miljardi euroni. Tallinna Sadama reisijate arv saavutas 12.aastat järjest rekordi jõudes 10,64 miljoni reisijani. 

„Tulu välisturismist on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes muljetavaldav, Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel ligi 1400 dollarit elaniku kohta, millega oleme koos Rootsiga Põhja- ja Baltimaade seas esirinnas ning ületame paljude Euroopa riikide, sh Prantsusmaa ja Itaalia taset,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. Välisturismi kasvu taga on huvi tõus peaaegu kõigilt turgudelt, kuigi 60% ööbimistest langeb nelja riigi ehk Soome, Venemaa, Läti ja Saksamaa arvele. „See näitab, et eksporditulu kasvatamiseks peame hoidma meid külastavaid riike mitmekesisena. Seal kõrval aga ka korduvkülastusi oma põhiriikidest, sest neid on absoluutarvudes sedavõrd palju, et muud külastused ei suuda neid korvata,“ selgitas Sameli.

2019. aastat võib tema sõnul turismiturunduses nimetada paljuski Soome aastaks. „EASis hakkasid tööle Soome kommunikatsioonijuht ja ärikliendisuhete juht, algatasime turismimaastiku  tipptegijaid koondava Soome-teemalise ümarlaua, tegime koos Eesti sihtkohtadega palju turundusprojekte. Tulemuseks oli, et soomlaste ööbimised, mis 2018. aasta lõpus langesid lausa kahekohaliste protsentidena, hakkasid 2019. aasta teisel poolel kasvama. Pelgalt ostuturismiga kasvu seletada ei saa, sest mühinal kasvasid ööbimised ka kallimates hotellides, mis Soome läheduse ja heade ühenduste tõttu ei ole ostuturismiks tingimata vajalikud.“

Sameli tõi peale regulaarse turunduse ja kommunikatsiooni välja kogu turismisektori panuse reisipõhjuste lisamisse: Tallinnas lisandus uusi või renoveeritud hotelle, avati soomlaste hulgas väga kõrgelt hinnatud Fotografiska, lisaks atraktsioone, suvel mõjutasid külastusi muu hulgas laulupidu ja Metallica kontsert. „Soomes kogub populaarsust siseturism ja üleüldse väiksema jalajäljega reisimine ning Eesti võidab, kui soomlased tajuvad meid nagu laiendatud võimalust siseturismiks.“

Tallinna Sadam kui Eesti suurim turismivärav panustab jätkuval sektori arengusse. “Oleme esimese ja viimase mulje loojad meie pealinnast ja riigist ning seetõttu on väga oluline, et külastajad tunneksid end meie juures hästi. Tallinna Sadam on lõetamas D-terminali renoveerimisega, alustatud on kruiisiterminali rajamisega ning planeerimise ootel uus A-terminal. Ühtlasi oleme rakendamas mitmeid keskkonnaalaseid tegevusi nagu automaatsildumine ja kaldaelektriühendus liinilaevadele, keskkonnaalased soodustused sadamatasudest, jalutusteekondade atraktiivseks muutmine sadama ja linna vahel, kõik selleks, et tagada valdkonna kestlik areng,” rääkis 10.veebruaril toimunud turismitulemusi tutvustaval  pressikonverentsil Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Tallinna Sadama reisijate arv kasvas 2019.aastal 10,64 miljoni reisijani. Tallinna Sadama sadamaid läbinud reisijatest kõige suurema osa moodustasid Soome kodakondsed, keda oli 45% kõikidest reisijatest, järgnesid Eesti, Saksa, Rootsi, Vene ja Hiina kodakondsusega reisijad.

Turismiaasta video: https://vimeo.com/389988146/a4890811de