7. mail toimuv transpordisektori Rohefoorum toob fookusesse kestlikkuse

Eesti transpordisektori ettevõtted on otsustanud seljad kokku panna ning üheskoos anda oma panus nii süsiniku- kui ka kliimaneutraalsuse saavutamisse. Tänavuse Rohefoorumi fookusteemaks on kestlikkus transpordisektoris keskkonna, inimeste ja majanduse vaatest.

Foorumi avab Kliimaministeerumi kantsler Keit Kasemets värskemate arengutega kliimaseaduses. Päeva jooksul annavad erinevate Eesti transpordisektori ettevõtete esindajad ülevaate nende senisest panusest, aga ka tuleviku väljavaadetest kestlike praktikate rakendamisesse ja lahenduste leidmisesse, et vähendada keskkonna jalajälge ja edendada kestlikku transpordisüsteemi.

Keskkonna teemadel toimub aruteluring ringmajandusest ehituses ja teenustes, milles osalevad Kadi Kenk Tallinna Linnast ja Kaur Sarv Scania Eestist.

Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš esitleb Tapa jaama keskkonnasõbraliku ehituse edulugu, mis näitas, kuivõrd saab taaskasutusega ühendada kestlikkust ja ajaloolist väärtust.

Iga muutus mõjutab lisaks keskkonnale ka inimest. Sellel tasandil analüüsib Rail Baltic Estonia esindaja Heigo Saare kohalike peatuste mõju kogukondadele ning toimub riigikogu liikme Hanah Lahe ja DHL Eesti juhatuse liikme Kristina Laaneotsa kahekõne rohelise põlvkonna ootustest.

Tänapäeva maailmas üha olulisemast ühendustesse kuuluvusest ja kogukonna kaudu kestlikkuse toetamisest räägivad Anneli Turkin Tallinna Lennujaamast ja VEF juhatuse liige Katrin Bats.

Majanduse vaatevinklist arutlevad Eesti Panga ja Kliimanõukogu esindaja Kaspar Oja ja Rene Pärt Tallinna Sadamast, kuidas saavad ja peavad kliimaeesmärkidega kooskõlas olema nii ettevõtlus kui ka majandus.

Milline on investorite vaade jätkusuutlikkusele nii transpordi, kinnisvara, kütuste ja energia vaatevinklist, saab kuulda Eften Capitali tegevjuhi Viljar Arakase ja Alexela juhi Marti Hääle aruteluringis.

Konverentsi juhib Urmas Vaino.

Tallinna Sadam on äri- ja arendustegevuses järjekindlalt panustanud, et vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on oluline rõhk keskkonnaga seotud prioriteetidel ja kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel hiljemalt aastaks 2050. Lähtume teadmisest, et meie kodumeri – Läänemeri – on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas ning puhas õhk oluline elukvaliteedi näitaja tagamaks meie äri- ja arendustegevuse jätkumine elamispiirkondade läheduses. Samavõrra keskkondlike prioriteetidega jälgib ettevõte oma tegevuses ka majandusliku ja sotsiaalse mõjuga seotud eesmärke. Eesti suurima mereväravana vastutame Eesti kui mereriigi kuvandi eest. Seetõttu on meie prioriteediks luua nii Eesti külalistele ja kõigile linlastele kvaliteetne avalik ruum. Vähemoluline pole panustada piirkondlikusse arengusse ka läbi parvlaevaliikluse osutades elutähtsat ja kvaliteetset teenust suursaarte elanikele ja külastajatele. Uuendusmeelse ettevõttena kasutame teaduspõhiseid ja digitaalseid lahendusi konkurentsivõime suurendamiseks. Tagame ettevõtte kasumlikkuse ja oma aktsionäridele stabiilse omanikutulu täites dividendipoliitikat ning järgime kaasaegseid juhtimispõhimõtteid läbi ettevõtte põhiväärtuste.