Eesti värav maailma – pronksiajast digiajastusse

Tallinna piirkond on olnud kaubateede otsinguil ja sõjanduslikel eesmärkidel strateegiliselt tähtis sildumispaik juba mitme aastatuhande vältel. Varaseimad teated jaleiud laevandustegevusest siinsetel aladel ulatuvad pronksiaja lõppu ehk VIII-VII sajandisse eKr.

Viikingite kaubareiside ja sõjakäikude ajal esimese aastatuhande lõpus kujunes Tallinn oluliseks hõbemüntide ja kaaluhõbeda sisseveoväravaks, järgnes Tallinna liitumine hansalinnade võrgustikuga.  

Tänaseni folklooris püsiv “vana hea Rootsi aeg” tõi kaasa senisest aktiivsema vesiteede ja sadamarajatiste ehitamise. Sellesse aega jääb ka esimene ülestähendus Tallinna sadama külastanud reisijatest Balthasar Russowi poolt.

 

Tsaaririigi provintsisadam

 

Enam kui kahe sajandi pikkuse Vene tsaaririigi perioodi algupoolel kirjeldab Tallinna ja kogu Eesti põhjaranniku rajatisi termin “sõjasadam”.

Põhilisteks kaubasadamateks Läänemerel said Peterburi ja Riia ning 19. sajandi keskel arvati Tallinn kaubaveonduses suisa II järgu sadamaks.

Aurulaevanduse võidukäiguga algas 1837. aastal ka regulaarne laevaühendus Helsingiga ning 1840 oli Tallinna ja Helsingi vahel laevaga liigelnud 5139 reisijat. Sajandi keskel pääses laevaga juba ka Stockholmi. Kaubavedu Tallinna kaudu hakkas hoogustuma 1870. aastatel Balti raudtee avamise järel.

Juba ligi nelja sajandi eest ehk 1630 pandi paberile Tallinna sadama arenguvisioon. ALLIKAS: Rahvusarhiiv 

Pöördeline 20. sajand

 

Tallinna sadama käekäiku suunasid 20. sajandil sarnaselt Eestile revolutsioonid, kaks ilmasõda, iseseisva riigi ülesehitamine ning võõrvõimude valitsemine kuni sajandi viimase kümnendini.

Tartu rahule järgnenud kümnend oli sadamatele ja Eesti riigile keeruline, väga volatiilne oli idasuunaline transiit. Küll aga võeti jõudumööda ette sadamarajatiste renoveerimine ning 1928. aastaks ühendas Tallinna välissadamatega 13 laevaliini. 1930. aastatel, pärast majanduskriisi leevenemist kiirenes väliskaubavahetus, eksporditi puitu ja saematerjali ning imporditi puuvilla ja mustmetalli. 1936 ühendas Tallinna Helsingiga juba kaks laeva ning tolle aasta suvel liikles ühes kuus kahe pealinna vahel nendel alustel kokku pisut üle 9000 reisija, neist 65 protsenti eestlased.

Nn. “baaside lepingu” tuules suleti Tallinna sadam 1939 oktoobris kauba- ja kalalaevadele ning 1. detsembril katkes ühendus Helsingiga.

Järgnenud suur sõda tõi – nii nagu kõikjal mujal Eestis ja Euroopas – kaasa suuri purustusi, sadamarajatisi õhkisid nii vene kui saksa väed ning kuue Tallinna ümbruse sadama täielikult hävitatud rajatiste taastamine võttis aega oma paarkümmend aastat.

Ühendus Helsingiga taaskäivitus 1965. aasta juulis ja esimesel hooajal sõitis liinil kokku 19 000 valdavalt soomlasest reisijat. Reisilaevanduses oli uueks tähiseks 1980. aasta, mil Moskva OM-i Tallinna purjeregati puhul hakkas Tallinna ja Helsingi vahet sõitma Poolas spetsiaalselt sellele liinile reisilaevaks ehitatud Georg Ots, mis on ajalukku läinud ka Mihhail Gorbatšovi ujuvhotellina kohtumisel Ronald Reaganiga Reykjavikis.

Seitsmekümnendate lõppu langeb ka peamiselt teravilja ja puuvilja impordiks mõeldud uue kaubaveosadama ehitamise otsus ja Muuga süvaveesadam avati 1986.

Möödunud sajandi 30. aastatel liikles Tallinna ja Helsingi vahel ühes kuus pisut üle 9000 reisija. ALLIKAS: Tallinna Linnaarhiiv

 

Vaba Eesti taassünd

 

Laulva revolutsiooniga kaasnenud uute tuultega käivitas Eesti-Soome ühisettevõte Tallink samanimelise laevaga jaanuaris 1990 parvlaevaliikluse Tallinna-Helsingi vahel ja juunis tegi esimese sõjajärgse korrapärase reisi Tallinna ja Stockholmi vahel reisilaev Nord Estonia.

Tallinna Merekaubasadamast ja Tallinna Uussadamast (Muuga) sai detsembris 1991 riigiettevõte Tallinna Sadam. Juba poolteist kuud varem asutas Tallinna Merekaubasadam koos Kopenhaageni ja Rostocki sadamatega Läänemere Sadamate Organisatsiooni (BPO), mis on täna kõigi läänemeremaade olulisimate sadamate tähtsaim koostööplatvorm.

Esimesel – küll vaid poolenisti – vabal aastal läbis Tallinna sadama reisiterminali 936 000 ja järgmisel aastal oli reisijaid esmakordselt üle miljoni, täpsemalt 1,34 miljonit.

Muuga sadamast kujunes iseseisvusjärgselt nn landlord– ehk maaomanik-sadam, kes tegeleb taristuhaldamise ja navigeerimisteenuse osutamisega, sadamateenuseid osutavad operaatorid. Kümnendi keskel lisandus Muuga sadamasse erinevaid operaatoreid, samaaegselt renoveeriti Vanasadama ala ja ehitati ka D-terminal. 1996. aastal kujundati senine riigiettevõte Tallinna Sadam ümber aktsiaseltsiks.

 

Uus aastatuhat

 

21. sajandi esimesel kümnendi märksõnadeks on Muugale logistika- ja tööstuspargi rajamise algus ja vabatsooni avamine, regulaarse kruiisiliikluse algus ning täiesti uute laevade tulek Helsingi ja Stockholmi liinidele.

Miljoni reisija tähis ületati esmakordselt 1992. aastal, täna ületab aastane reisijatearv juba 10,5 miljonit inimest. Neist üle 8,8 miljoni langeb Soome suuna arvele, mistõttu võib liialdamata kirjeldada meie äritegevuse asukohana Talsinki topeltlinna lõunakülge.

Viimaste aastatega on Tallinna Sadama muutunud traditsioonilisest sadamast nelja eri ärisuunaga arendusettevõtteks. Loomulikult jätkame reisijateveo ning Muuga sadama arendamist kõrgemat lisandväärtust pakkuvaks kompleksseks logistika- ja tööstuskeskuseks. Kuid lisandunud on väga olulise suunana parvlaevaühendus Eesti suursaartega nelja uue laevaga, samuti ka pikemaajalisem kinnisvara- ja linnaruumi arendus Vanasadama piirkonnas.

 

Digiajastu sadam

 

On märgiline, et Eesti vabariigi sajandal juubeliaastal on valminud Vanasadama ala pikaajaline arendusplaan. Maineka Zaha Hadid arhitektide koostatud Masterplaanannab visiooni, kuidas saaks sadamaalast lähima paarikümne aasta jooksul terviklik linnaruumi osa.

Sadamates rakendame erinevaid Targa Sadama IT-lahendusi sadama liiklusvoogude efektiivsemaks juhtimiseks ning tahame koos partneritega tuua kogu Eesti logistika- ja transpordisektori paberivabasse digiajastusse.

Tallinna sadam on läbi aegade olnud Eesti värav maailma ja sellena läbi teinud kõik meie rahva ja riigi olulisimad arenguetapid, nii valusad kui rõõmsad. Meil on väga suur au ja rõõm selle värava kujundamist juhtida ka Eesti juubeliaastal, et nii meie oma inimesed kui ka kõik meie riigi külalised tunnetaksid – siin on elu pidevas arengus ja kõik on meie juurde teretulnud!

Vanasadama alast kujuneb 2030. aastaks välja elav linnakeskkond. ALLIKAS: Zaha Hadid Architects