Kuidas olla korraga majanduslikult edukas, keskkonda säästev ning ühiskondlikult vastutustundlik

Tallinna Sadama südameasjaks on hoida Läänemeri puhas

Läänemere merekeskkon­na kaitse komisjoni aru­ande kohaselt tekib lõvi­osa ehk ligi 80 prot­senti Läänemere prahist just maismaal. Olukord on tõsine ja ku­jutab ohtu tervisele, sest va­rem või hiljem jõuab kõik see meie toiduahelasse. Oma tegevusest tingituna tunneb Tallinna Sadam vastutust looduse ja eriti Läänemere eest ning on järjepidevalt oma keskkondlikku mõju vähendamas.

Ettevõtete vastutustundlikkus kliima ja keskkonna kaitsmisel ei ole enam pelgalt lubadused, vaid konkreetsed ettevõtete põhitegevust ümber mõtestavad sammud. Kui 30 aasta pärast peab kogu Eu­roopa Liit olema kliimaneut­raalne, siis see puudutab iga majandusvaldkonda ja eesmär­gi ambitsioonikust arvestades peab tegutsema kohe.

Nii on ka Tallinna Sadama eesmärk saavutada kogu oma sadamategevuses kliimaneut­raalsus hiljemalt 2050. aastaks. Keskkonnasäästlikud hooned, sadamatasude soodustused keskkonnasõbralikele laevade­le, mandri ja suursaarte vahe­lises reisiparvlaevade liikluses ökonoomsete hübriidlahendus­te kasutusele võtmine ja ette­valmistused üleminekuks taas­tuvenergiat kasutavatele täis­lahendustele on vaid mõned näited, mida Tallinna Sadama kont­sern oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ette võtnud on.

Koostöös Mereakadeemia­ga on Tallinna Sadam arvuta­nud kokku oma 2019. aasta kasvuhoonegaaside koguse. Tallinna Sadama grupi ette­võtete (Tallinna Sadam, TS Lae­vad, TS Shipping) puhul oli see 27 069 tonni CO2 ekvivalenti. Tallinna Sadama emaette­võtte koos terminalide operaato­rite, sadamat külastavate laeva­de ning neid läbiva muu liikluse­ga vastas 97426 tonni CO2 ekvi­valendile. Tervikuna Eesti kasvu­hoonegaaside 2019. aasta arvuta­tud heitkogusest moodustavad need hinnanguliselt vastavalt 0,18 protsenti ja 0,66 protsenti.

Iga ettevõte peab tegutsema kohe

Tallinna Sadama juhatuse esi­mehe Valdo Kalmu sõnul sõl­tub kliimamuutuste kiirenemi­se pidurdamine lähemate aas­takümnete jooksul iga ettevõt­te kohe ja praegu tehtust. «Olulise transpordi- ja logistika sõlmpunktina Eestis ja Lääne­mere ääres on meil selge vastu­tus, et tulevikus oleks õhk puhtam ning kasutaksime ressursse võimalikult tõhusalt. Samuti on meie eesmärk aida­ta kaasa kogu Läänemere kest­likule arengule,» ütles Kalm.

Ta lisas, et kasvuhoonegaa­side heitkoguste hindamine ai­tab Tallinna Sadamal tegeleda esmalt kõige suurema mõju­ga lahendustega. Suurema osa Tallinna Sadama alal toimuva sadamategevuse kasvuhoone­gaaside heitest moodustas 2019. andmete põhjal laevaliiklus (53 protsenti), järgnes elektritarbi­mine (23 protsenti), liikuvva­henditest tulenev emissioon (11), soojustarbimine (10) ja statsio­naarsed seadmed (3 protsenti).

Arvestades, et reisi- ja kau­balaevade ning tankerite kai ääres seismisel emiteeritavad heited moodustavad suurema osa keskkonnajäljest, on Tallinna Sadam emissioone vä­hendavaid lahendusi juba ra­kendamas. Näiteks eelmisel aastal paigaldati viiele Vana­sadama kaile kaldaelektrisead­med, millega sadamas seis­vad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mü­rareostust ja kütusekasutust. Samuti lühen­dati autode ooteaega sadamas, mis on juba vähendanud õh­ku paisatavaid heitekoguseid kesklinnas. Linnaelanikud tajuvad seda kõike puhtama õhu ja vaiksema elukeskkonna kaudu.

Tallinna Sadama tütaret­tevõte TS Laevad astus eelmi­sel aastal sammu fossiilsetest kütustest loobumise ja nulle­missioonini jõudmise suunas, kui Virtsu-Kuivastu liinil hak­kas reisijaid teenindama Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud parvlaev Tõll. Tallinna Sadam jätkab laevas­tiku üleviimisega alternatiiv­kütustele ning ei välista tule­vikus ka vesinikku. Selle arvelt oleks võimalik vä­hendada peaaegu kogu grupi ettevõtete poolt emiteeritavad heitmed.

Segapakendite käitlemine peab olema tõhusam

Lisaks sellele, mida tehakse me­rel ja kaldal, soovib Tallinna Sa­dam koos teiste merendusettevõtete­ga nii laeval kui ka maismaal tek­kinud segapakendite tõhusa­mat käitlemist. Sadamad ja lae­vandusettevõtted on lõpetanud ühekordsete plastnõude kasuta­mise, koguvad juba mitu aastat jäätmeid liigiti ning on viimas­tel aastatel leidnud tõhusamaid lahendusi jäätmete ringmajan­dusse suunamiseks. Samas on sekto­ri ettevõtete pingutuste kõrval vajalikud ka süsteemsed muu­tused. Vaid 16 protsenti segapakenditest saab uue elu ning valdav osa, mis laevadel kogutakse, põletatakse või ladestatakse prügimäele. Eesti merendusettevõtted soovivad jäätmejaamadelt seetõttu suu­remat läbipaistvust ja ringlusse suunamist. Ringmajandus on Tallinna Sadama fookusteemaks ka Rohetiigri programmis.

Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas

Suurt muret tekitavad ka hooletud suitsetajad. Läänemere üks suu­rimaid reostajaid on sigaretiko­nid ehk tselluloos-atsetaatkiudu­dest sigaretifiltrid, mis lagune­vad nii ökosüsteemile kui ka inim­tervisele ohtlikuks mikroplas­tiks. Kuna sadeveesüs­teemid ei läbi veepuhastusjaa­ma, siis jõuavadki sadeveeresti visatud või sinna sademetega kandunud suitsukonid torustiku kau­du otse merre. Läänemerre jõudvast prü­gist ligi poole moodustavad just suitsukonid. Paraku võib vaid üks suitsukoni mürgita­da kuni 1000 liitrit vett.

Tallinna Sadam juhib koos Tallinna linna, laevafirmade ja teiste huvitatud pooltega sellele suitsetajate tähelepanu kaevuluukidele tehtud märgistuse abil.  Ei ole enam ilmselt inimest, kes poleks märganud kaevuluukide juures suitsukonide loodusesse viska­mise vastast märgistust «Meri algab siit».

Täiendava sammuna Läänemere kõige keskkonnasõbralikumaks sadamaks muutumisel kehtestas Tallinna Sadam rangemad keskkonnanõu­ded ka laevadele. Alates maist tohib sadamavaldustes teha lae­vakerede veealuste pindade pu­hastust ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutak­se.

Juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul ei ole Tallin­na Sadama eesmärk võtta et­te üksikuid vastutustundlik­kuse projekte, vaid juhtida kogu ettevõtet ja kõi­ki projekte kestlikest põhimõ­tetest lähtudes. Äriotsu­seid kaalutakse nii majandusli­kus, keskkonnalases kui ka sot­siaalses mõõtmes. «Eesti suurima mereväravana – võõ­rustame tavaolukorras üle kümne miljoni reisija aastas – vastutame ka Ees­ti kui mereriigi kuvandi eest. Seetõttu on meie prioriteet luua nii Ees­ti külalistele, Eestist välja sõit­vatele inimestele kui ka kõigi­le linlastele kvaliteetne avalik ruum. Sadamaalad peavad muutuma la­hutamatuks osaks inimsõbralikust ja funktsionaalsest linnaruu­mist,» ütles ta.

Selle ühe näitena valmib suvel kruiisitermi­nal, mille ehitusel on kasutatud jätkusuutlikke lahendusi (mere­vee baasil kütte- ja jahutussüs­teem, päikesepaneelid ja muu). Terminali katusele on rajatud kõigile avatud ligi kilomeetrine promenaad, kus nii linnakoda­nikud kui ka Eesti külastajad saavad jalutada, sportida ja mõ­nusalt aega veeta. Lähiajal algab veel D-terminaliga piirneva välisruu­mi rekonstrueerimine. Selle käi­gus ehitatakse jalakäijate liiku­misteed, katusealused busside ja taksode ootajatele, jalgratta­parkla ning markeeritakse aja­looline Tõrvaköögi asukoht. Lisaks ra­jatakse Kochi ja Girardi väljakud ning uue silla esine koos vajali­ke välisruumi kujunduselemen­tide ja haljastusega. Kuidas kõik täpsemalt välja nägema hakkab, saab näha tõenäoliselt järgmi­se aasta teises pooles.

 

Vaata lisaks