Tallinna Sadama südameasjaks on hoida Läänemeri puhas
Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni aruande kohaselt tekib lõviosa ehk ligi 80 protsenti Läänemere prahist just maismaal. Olukord on tõsine ja kujutab ohtu tervisele, sest varem või hiljem jõuab kõik see meie toiduahelasse. Oma tegevusest tingituna tunneb Tallinna Sadam vastutust looduse ja eriti Läänemere eest ning on järjepidevalt oma keskkondlikku mõju vähendamas.
Ettevõtete vastutustundlikkus kliima ja keskkonna kaitsmisel ei ole enam pelgalt lubadused, vaid konkreetsed ettevõtete põhitegevust ümber mõtestavad sammud. Kui 30 aasta pärast peab kogu Euroopa Liit olema kliimaneutraalne, siis see puudutab iga majandusvaldkonda ja eesmärgi ambitsioonikust arvestades peab tegutsema kohe.
Nii on ka Tallinna Sadama eesmärk saavutada kogu oma sadamategevuses kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks. Keskkonnasäästlikud hooned, sadamatasude soodustused keskkonnasõbralikele laevadele, mandri ja suursaarte vahelises reisiparvlaevade liikluses ökonoomsete hübriidlahenduste kasutusele võtmine ja ettevalmistused üleminekuks taastuvenergiat kasutavatele täislahendustele on vaid mõned näited, mida Tallinna Sadama kontsern oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ette võtnud on.
Koostöös Mereakadeemiaga on Tallinna Sadam arvutanud kokku oma 2019. aasta kasvuhoonegaaside koguse. Tallinna Sadama grupi ettevõtete (Tallinna Sadam, TS Laevad, TS Shipping) puhul oli see 27 069 tonni CO2 ekvivalenti. Tallinna Sadama emaettevõtte koos terminalide operaatorite, sadamat külastavate laevade ning neid läbiva muu liiklusega vastas 97426 tonni CO2 ekvivalendile. Tervikuna Eesti kasvuhoonegaaside 2019. aasta arvutatud heitkogusest moodustavad need hinnanguliselt vastavalt 0,18 protsenti ja 0,66 protsenti.
Iga ettevõte peab tegutsema kohe
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul sõltub kliimamuutuste kiirenemise pidurdamine lähemate aastakümnete jooksul iga ettevõtte kohe ja praegu tehtust. «Olulise transpordi- ja logistika sõlmpunktina Eestis ja Läänemere ääres on meil selge vastutus, et tulevikus oleks õhk puhtam ning kasutaksime ressursse võimalikult tõhusalt. Samuti on meie eesmärk aidata kaasa kogu Läänemere kestlikule arengule,» ütles Kalm.
Ta lisas, et kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamine aitab Tallinna Sadamal tegeleda esmalt kõige suurema mõjuga lahendustega. Suurema osa Tallinna Sadama alal toimuva sadamategevuse kasvuhoonegaaside heitest moodustas 2019. andmete põhjal laevaliiklus (53 protsenti), järgnes elektritarbimine (23 protsenti), liikuvvahenditest tulenev emissioon (11), soojustarbimine (10) ja statsionaarsed seadmed (3 protsenti).
Arvestades, et reisi- ja kaubalaevade ning tankerite kai ääres seismisel emiteeritavad heited moodustavad suurema osa keskkonnajäljest, on Tallinna Sadam emissioone vähendavaid lahendusi juba rakendamas. Näiteks eelmisel aastal paigaldati viiele Vanasadama kaile kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. Samuti lühendati autode ooteaega sadamas, mis on juba vähendanud õhku paisatavaid heitekoguseid kesklinnas. Linnaelanikud tajuvad seda kõike puhtama õhu ja vaiksema elukeskkonna kaudu.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad astus eelmisel aastal sammu fossiilsetest kütustest loobumise ja nullemissioonini jõudmise suunas, kui Virtsu-Kuivastu liinil hakkas reisijaid teenindama Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud parvlaev Tõll. Tallinna Sadam jätkab laevastiku üleviimisega alternatiivkütustele ning ei välista tulevikus ka vesinikku. Selle arvelt oleks võimalik vähendada peaaegu kogu grupi ettevõtete poolt emiteeritavad heitmed.
Segapakendite käitlemine peab olema tõhusam
Lisaks sellele, mida tehakse merel ja kaldal, soovib Tallinna Sadam koos teiste merendusettevõtetega nii laeval kui ka maismaal tekkinud segapakendite tõhusamat käitlemist. Sadamad ja laevandusettevõtted on lõpetanud ühekordsete plastnõude kasutamise, koguvad juba mitu aastat jäätmeid liigiti ning on viimastel aastatel leidnud tõhusamaid lahendusi jäätmete ringmajandusse suunamiseks. Samas on sektori ettevõtete pingutuste kõrval vajalikud ka süsteemsed muutused. Vaid 16 protsenti segapakenditest saab uue elu ning valdav osa, mis laevadel kogutakse, põletatakse või ladestatakse prügimäele. Eesti merendusettevõtted soovivad jäätmejaamadelt seetõttu suuremat läbipaistvust ja ringlusse suunamist. Ringmajandus on Tallinna Sadama fookusteemaks ka Rohetiigri programmis.
Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas
Suurt muret tekitavad ka hooletud suitsetajad. Läänemere üks suurimaid reostajaid on sigaretikonid ehk tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifiltrid, mis lagunevad nii ökosüsteemile kui ka inimtervisele ohtlikuks mikroplastiks. Kuna sadeveesüsteemid ei läbi veepuhastusjaama, siis jõuavadki sadeveeresti visatud või sinna sademetega kandunud suitsukonid torustiku kaudu otse merre. Läänemerre jõudvast prügist ligi poole moodustavad just suitsukonid. Paraku võib vaid üks suitsukoni mürgitada kuni 1000 liitrit vett.
Tallinna Sadam juhib koos Tallinna linna, laevafirmade ja teiste huvitatud pooltega sellele suitsetajate tähelepanu kaevuluukidele tehtud märgistuse abil. Ei ole enam ilmselt inimest, kes poleks märganud kaevuluukide juures suitsukonide loodusesse viskamise vastast märgistust «Meri algab siit».
Täiendava sammuna Läänemere kõige keskkonnasõbralikumaks sadamaks muutumisel kehtestas Tallinna Sadam rangemad keskkonnanõuded ka laevadele. Alates maist tohib sadamavaldustes teha laevakerede veealuste pindade puhastust ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutakse.
Juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul ei ole Tallinna Sadama eesmärk võtta ette üksikuid vastutustundlikkuse projekte, vaid juhtida kogu ettevõtet ja kõiki projekte kestlikest põhimõtetest lähtudes. Äriotsuseid kaalutakse nii majanduslikus, keskkonnalases kui ka sotsiaalses mõõtmes. «Eesti suurima mereväravana – võõrustame tavaolukorras üle kümne miljoni reisija aastas – vastutame ka Eesti kui mereriigi kuvandi eest. Seetõttu on meie prioriteet luua nii Eesti külalistele, Eestist välja sõitvatele inimestele kui ka kõigile linlastele kvaliteetne avalik ruum. Sadamaalad peavad muutuma lahutamatuks osaks inimsõbralikust ja funktsionaalsest linnaruumist,» ütles ta.
Selle ühe näitena valmib suvel kruiisiterminal, mille ehitusel on kasutatud jätkusuutlikke lahendusi (merevee baasil kütte- ja jahutussüsteem, päikesepaneelid ja muu). Terminali katusele on rajatud kõigile avatud ligi kilomeetrine promenaad, kus nii linnakodanikud kui ka Eesti külastajad saavad jalutada, sportida ja mõnusalt aega veeta. Lähiajal algab veel D-terminaliga piirneva välisruumi rekonstrueerimine. Selle käigus ehitatakse jalakäijate liikumisteed, katusealused busside ja taksode ootajatele, jalgrattaparkla ning markeeritakse ajalooline Tõrvaköögi asukoht. Lisaks rajatakse Kochi ja Girardi väljakud ning uue silla esine koos vajalike välisruumi kujunduselementide ja haljastusega. Kuidas kõik täpsemalt välja nägema hakkab, saab näha tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles.