Mereäärse linnana peaksime ka Tallinnas ammutama soojusenergia mereveest

Valdo Kalm, Tallinna Sadama juhatuse esimees

Tallinna avamisest merele on räägitud pikalt. Valdavalt on selle all mõeldud linnaelanike ja meie külaliste füüsilist ligipääsu merele. Merega vahetuma kontakti loomisel võib kõige suurem ja otsesem väärtus tallinlastele aga hoopis kaasneda uute energialahenduste tulemusel, millega sadamas paiknevaid, aga ka paljusid teisi linna elamuid, ärihooneid ja avalikke asutusi köetakse ja jahutatakse tulevikus mereveesoojusega.

Tallinna Sadam on viimastel aastatel astunud suuri  samme Vanasadama alal atraktiivse linnaruumi loomisel. Olulisemate objektidena valmisid eelmisel aastal D-terminali esine ühiskasutatav ala ning aasta varem seda A-terminaliga ühendav Admiraliteedi basseini sild. Rääkimata juba üle-eelmisel aastal avatud, kuid mullu kasutamisaktiivsuselt tõelise hoo sisse saanud kruiisiterminali kompleksist.

Uudiseid Vanasadama arenduste kohta on oodata aga järjest enam. Kui mullu oli üheks kaalukaimaks sammuks Vanasadama detailplaneeringute eskiislahenduste avalikustamine, siis tänavu saavad alguse ka mitmed arhitektuurikonkursid, mis hakkavad tulevikus piirkonnale uut väärikat ilmet kujundama ning inimeste liikumisteid paremini kesklinnaga ühendama.

Vanasadama piirkonna arendamisel on meie kindel soov, et see oleks laialdaselt kasutatav ning muu kesklinnaga nii visuaalselt kui ka funktsionaalselt hästi ühendatud. Selle kõrval on aga sama oluline, et seal paiknevad ehitised oleksid võimalikult keskkonda säästvad. Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas, mille olukorra parandamine on Tallinna Sadama prioriteet. Linnasüdames tegutseva sadamana on meile oluline tagada puhas õhk ning head suhted kohaliku kogukonnaga.

Suurimat keskkonnamõju tekitab hoonete puhul loomulikult aastaringne kütmine või jahutamine. Nagu meile on aga näidanud kogemus kruiisiterminali kütte- ja jahutussüsteemi ehitamisel ja kasutamisel, saab kliimaneutraalsuse poole liikumisel meri ise meile abikäe ulatada.

Peaaegu kaks aastat kasutuses olnud kruiisiterminali merekütte ja -jahutuse süsteem on tõestanud, et see vähendab oluliselt energiakasutust ja on keskkonnasõbralikum alternatiiv võrreldes tavaliste kütte- ja jahutussüsteemidega. Juba algselt kruiisiterminali süsteemi planeerides oli meile seetõttu selge, et kui esimene katsetus ennast õigustab, soovime seda laiendada kogu piirkonnale.

Tegelikult on Läänemere ümbruse suuremad linnad Stockholm ja Helsingi juba mõnda aega tagasi samuti seda teed läinud, et merevee soojuspumpade abil energiat merest ammutada. Meres on teatud sügavusel aastaläbi ühtlase temperatuuriga vesi ning suvisel ajal saab merevee soojuspumpa kasutada ka kaugjahutuseks. Oluline eelis merevee kasutamisel on veel seegi, et see on kõrge efektiivsusega ning seda on olemasoleva taristuga võrdlemisi lihtne liidestada.

Uute kinnisvaraarenduste, sealhulgas Vanasadama ala planeerimisel ootame mereveesoojuse kasutamiseks tehtavaid arendusi ja investeeringuid. Ühtlasi aga peaksime ka üldiselt liikuma selles suunas, et suurendada erinevate  energiatõhusate lahenduste ja rohetehnoloogiate kasutuselevõttu. Seetõttu on ka Tallinna linna poolt teada antud plaan asendada kaugküttes imporditav gaas lähiaastatel muuhulgas merevee energiaga vajalik ja julge samm.

Soojus on kõikjal meie ümber. Uued tehnoloogiad aitavad meil aga senisest palju efektiivsemalt kasutusele võtta. Mida kiiremini suudame energiasäästu loovatesse lahendustesse investeerida ja need kasutusele võtta, seda parem.

Artikkel ilmus ka Delfi Ärilehes.