Saastetaseme mõõtmisi teostatakse kolmes statsionaarses seirejaamas, kus mõõdetakse aromaatsete- ja alifaatsete süsivesinike ning vesiniksulfiidi tunni- ning ööpäevakeskmiseid kontsentratsioone välisõhus, samuti meteoparameetreid (temperatuur, tuule kiirus ja suund ning õhuniiskus).
Õhukvaliteedi kontrolli all hoidmiseks on välja töötatud Muuga sadama õhukvaliteedi keskkonnajuhtimissüsteem, mille alusel toimub laadimisprotsessi operatiivne juhtimine, tagamaks saasteainetele kehtestatud taseme piirväärtused sadama territooriumi piiril. Juhul kui mõõdetavate komponentide tunnikeskmised või ööpäevakeskmised kontsentratsioonid ületavad lubatud piirväärtust, teavitatakse sellest automaatselt e-postiga Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti, Viimsi ja Jõelähtme Vallavalitsust, Maardu linna ja ASi Tallinna Sadam vastutavaid töötajaid ning kõiki naftatooteid käitlevaid operaatoreid, kes on kohustatud rakendama vastavaid meetmeid tagamaks välisõhu kvaliteedile kehtestatud nõudeid.
Alates 2016. aasta kevadest on Muuga sadama piirkonnas paigutatud lisaks seirejaamadele ka e-Ninade võrgustik, mis koosneb 21 lõhnasensorist ja täiendab seni kasutusel olnud õhukvaliteedi seiresüsteemi. e-Ninade kasutuselevõtuga on võimalik saada lisateavet, millise ettevõtte (sh Muuga sadamast väljaspool asuvad) gaasisegudega on tegemist, et naftasaadusi käitlevad ettevõtted saaksid kiiremini kasutusele võtta omapoolsed meetmed lõhnahäiringu minimaliseerimiseks. Analoogne süsteem toimib Hollandis Rotterdami sadamas Royal Vopak ja Comon Invent koostöös juba 10 aastat ning selle aja jooksul on inimeste kaebused vähenenud 30-ne kordselt. E-Ninade projekt algatati piirkonna õhukvaliteedi parendamiseks tegutseva töögrupi raames. Tegemist on Tallinna Sadama ja Muuga sadamas tegutsevate naftaterminalide, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnameti ja Keskkonnainspektsiooni ühisprojektiga.
Muuga sadama territooriumi piiril operaatori poolt naftakeemia saaduste käitlemisest tingitud välisõhu saasteainete sisaldus lubatud piirides hoidmine ning sadama naaberkinnistute elanikele võimalike lõhnahäiringute vähendamine ja vältimiseks kehtib Muuga sadama keskkonnajuhtimissüsteemi õhukvaliteedi seire ja reageerimise kord, mis sätestab Tallinna Sadama ning Muuga sadamas naftakeemia saadusi käitlevate operaatorite tegevused ja koostöö välisõhu kvaliteedi keskkonnanõuete täitmisel.
Seirejaamade tunnikeskmised mõõtetulemused on avalikult kättesaadavad EKUK kodulehel aadressil: http://airviro.klab.ee/
Eesti Keskkonnauuringute keskus viis 2022. aasta suvel Tallinna Vanasadamas läbi välisõhu kvaliteedi mõõtmised, mis andsid kinnituse, et Tallinna Sadam on tulemuslikult maandanud sadamat külastatavate laevade ja autodega seotud õhusaaste riske ning uuringud ei tuvastanud piirnormide ületamist ühegi mõõdetud saasteaine puhul.
Perioodil 15. juuli kuni 1. august läbi viidud õhukvaliteedi pidevmõõtmisel hinnati õhusaaste olukorra muutumist sadamas laevade sisenemisel, väljumisel, sadamas seismise ajal ning laevale suunduvate autode mõju. Mõõdeti nii lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, peenosakeste kui musta süsiniku kontsentratsiooni õhus. Mõõtmiste jooksul külastas Tallinna Vanasadamat kokku 278 laeva.
Hindamaks laevade võimalikku mõju saasteainete kontsentratsioonidele valiti välja kokku 6 episoodi, mida täpsemalt analüüsiti. Sealhulgas vaadati ka samaaegseid tegevusi sadamas. Analüüsist selgus, et kuigi piirnorme üheski episoodis ei ületatud, siis saasteainete kontsentratsioonidele avaldasid mõju nii sadamas seisvad laevad kui ka sadama alal toimuv muu liiklus, näiteks laevale pääsemist ootavad sõidu- ning veoautod.
Mõõtmisi läbiviinud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi tulemusel selgus, et Vanasadama õhukvaliteeti mõjutas ka üldine õhusaaste. Seda kinnitasid olukorrad, mil saasteainete tasemed olid keskmisest kõrgemal ajal, kui sadamas samaaegset tegevust ei toimunud. Lisaks selgus töö käigus tehtud eraldi analüüside põhjal, et kruiisilaevade külastus eraldi saastetaset ei tõsta. Mõõteperioodil külastas Vanasadamat kokku 24 kruiisilaeva.
Tallinna Sadama keskkonnaalaseks põhimõtteks on kanda hoolt, et ettevõtte tegevusest tekkiv ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne ning saastamise ärahoidmiseks käituda keskkonnasõbralikult. Tallinna Sadam kuulub ka Euroopa prestiižika sadamatevahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni EcoPorts, mis näitab, et ASi Tallinna Sadam keskkonnaalane tegevus vastab rahvusvahelistele nõuetele – ettevõte hindab oma tegevusega kaasnevaid keskkonnaaspekte vähendamaks mõju looduskeskkonnale.
Tallinna Sadam on panustanud õhusaaste vähendamisse ja investeerinud Vanasadamas liinilaevade tarbeks kaldaelektriseadmetesse viiel kail, rajanud automaatsed sildumisseadmed kolmele kaile, loonud uusi kergliiklusteid ning muutnud sadama-ala järk-järgult rohelisemaks.
Vanasadama reisiterminalide juures on võimalik reisijate pealevõtmiseks ja mahapanekuks lühiajaliselt tasuta parkida – selleks on nii A- kui D-terminali juures Kiss&Sail parklad. Kiss&Sail parklad on kasutamiseks nii erasõidukitele, mittelepingulistele taksodele kui ka sõidujagamis-app’ide sõidukitele (Bolt, Uber, Yandex jne). Otse terminali uste ette pääsevad vaid lepingulised taksod (Tallink, Tulika). Terminalide ees on lubatud lühiajaliselt parkida ainult bussidel.