Paldiski Lõunasadam 30: uue kai arendus tõotab veelgi suuremat olulisust kui varem

Eduka ajalooga Tallinna Sadamale kuuluv Paldiski Lõunasadam on olnud oluline Eesti kaubavahetuse tagaja viimased 30 aastat. Sadama uue suure kai valmimine tõstab selle tähtsust veelgi. Paldiski Lõunasadama sünnipäeva tähistasime 29.augustil Paldiksi Lõunasadamas Investeerimiskonverentsiga “Teistmoodi Paldiski” . Ühtlasi paigaldati nurgakivi uuele meretuuleparkide ehituseks ja hoolduseks ning Eesti militaarvõimekuse suurendamiseks mõeldud kaile.  

Paldiski Lõunasadam on Tallinna Sadama suuruselt teine kaubasadam, mille käive on umbes 4,5 miljonit tonni kaupa aastas. Suure potentsiaaliga regionaalse sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade aga ka  transiitkaupade käitlemisele. Kolmekümne tegevusaasta jooksul on sadamataristut ja ala hoolega arendatud. Kuid uue sadamakai ehitus koos tagalaga avab veelgi suurema tulevikupotentsiaali. See võimaldab olla partneriks nii Läänemere tuuleparkide ehitamisel ja hooldamisel kui kannab ka riigikaitselist aspekti.

Paldiski okupatsioonivõimude käes

Paldiskile kui laevanduspaigale pani 17. sajandil aluse Rootsi laevastik. Seda küll praegusest lõunasadama asukohast põhja pool. Kuni 20. sajandi keskpaigani oli lõunasadama piirkonnas vaid üksik muul koos paadikuuriga. Sadama arengu alguseks võib lugeda 1946. aastat, mil hakati praeguse sadama kohale ehitama 210 meetri pikkust lainemurdjat, mida sai kasutada ka sadamasillana ning valmis 1951. aastal.

1962. aastal otsustas nõukogude võim luua Paldiskisse salajase tuuma-allveelaevnike õppe-ja treeningkeskuse. Selleks rajati praeguse lõunasadama asukohta pika sadamasillaga allveelaevade sildumist võimaldav sadam. Silla kõrval süvendati akvatooriumi 12 meetrini, et õppeotstarbel sadamasse saabuvad allveelaevad saaksid koos maapealsetes simulaatorites trenni teinud kursantidega ka “pärisoludes” sukelduda. Pidevalt ühtegi allveelaeva Paldiskis ei viibinud, need sõitsid sadamasse vaid vastavalt vajadusele.

Lõunasadama pääsemine nõukogude võimust

Riigiettevõte Tallinna Sadam asutati 1991. aasta detsembris, kuid esmalt kuulusid selle omandisse üksnes Tallinna kauba- ja reisisadamad ning Lääne-Eesti väikesadamad. Omariiklusele üleminekul jõuti ka aegamööda Paldiskini. 1993. aasta 13. augustil loodi Eesti valitsuse korraldusega komisjon Paldiski Lõunasadama ülevõtmiseks Vene Föderatsiooni relvajõududelt ja algas sadama ülevõtmisprotsess. Sama aasta sügisel anti Paldiski Lõunasadam Tallinna Sadama koosseisu. Sadamaala heakord ja selle nappide varade seisukord ei olnud kiita.

Koos sadama ülevõtmisega algas koheselt ka olemasoleva ala korrastamise ja sadamarajatiste ehitamisprotsess, et Lõunasadam oleks võimalik võtta kaubasadama eesmärgil kasutusse. Nõukogude sõjavägi jättis territooriumi pinnasele ulatusliku nafta- ja pliireostuse, territooriumile ja hoonetesse tundmatud kemikaalid. Nõukogude sõjaväe keskkonnast hoolimatus suudeti likvideerida kahe aasta jooksul.

Samuti polnud sadamas praktiliselt midagi kaubasadamale vajalikku – kraanasid, tehnovõrke jm. Tallinna Sadam pidi sisuliselt kõik nullist rajama, ehkki sadamarajatise nn nähtavaim osa ehk sobiv kai oli juba olemas. Aastate vältel on sadamasse investeeritud nii rublasid, kroone kui eurosid. Tänaseks on kujunenud Paldiski Lõunasadamast  Eesti suuruselt kolmas kaubasadam ning sadam, mis on transiitkaupade kõrval suures osas suunatud Eesti enda eksport- ja importkaupade käitlemisele.

Killustiku eksport avas kaubasadama ajastu

Kaubasadama tegevuse tinglikuks alguseks saab lugeda valitsuse korraldusest neli kuud hilisemat perioodi – esimese tsiviilveosena väljus Paldiski Lõunasadamast killustikukoormaga laev 1994. aasta jaanuaris.  Samuti jätkus Paldiski kaudu ka veel sõjatehnika väljavedu, viimane Vene föderatsiooni relvajõudude alus – dessantlaev BDK-110 – lahkus siit 1994, aasta 30. augusti hommikul. Pardal tankid. Juba samal aastal töödeldi umbkaudu 100 000 tonni jagu kaupu, tooni andsid vanametall, puit ja killustik.

Täna käideldakse ligi 120 hektarilise territooriumi ja 150 hektarilise veealaga sadamas peamiselt ro-ro kaupu (veeremit), vanametalli, puitu, turvast, puidupelleteid ja naftatooteid, keemia- ja toiduainetööstuse toodangut ning samuti autosid ja üldkaupu. Paldiski Lõunasadamas tegutsevad Tallinna Sadama olulisemateks  koostööpartneriteks on üldkaupade terminalide operaatorid Esteve AS,  Kuusakoski AS ja Autolink, vedellasti operaatorid Nord Terminals ja Baltic Oli  Service OÜ,

Lõunasadamast on tänaseks saanud oluline Läänemere kaubaveoveeremeid teenindavate laevaliinide peatuspaik, millel on otseühendus paljude Lääne-Euroopa sadamatega erinevates riikides nagu Soome, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Taani, Holland ja Suurbritannia. Lisaks regulaarsele ro-ro laevaliini ühendusele suuremate Lääne-Euroopa sadamatega on Paldiski Lõunasadamal pikaajaline kogemus nii ratastehnika kui ka projektkauba laadimisel raudtee veeremile. Tallinki laevad pakuvad autoga reisijatele Paldiski-Kappelskär liinil lühimat mereteed Eestist Rootsi.

Sadam teenindab koos kalalaevadega keskmiselt 1100 laeva aastas ning sihtkohtadest kaugemaid on India ning USAs asuv kuulus sadamalinn Baltimore, mille kaubasadam on ühendriikide suurim.

 Investeeringud sadamasse edendavad roheenergiat kui kaitsevõimet

Sadam on täitnud 30 aastat tähtsat rolli ning selle olulisus suureneb peagi. Enamus Tallinna Sadama investeeringutest suunatakse Lõunasadama ja sellega piirnevate maaüksuste arendamisesse. Ligi 55 miljoni eurose investeeringuna valmib 2025. aastal koos 310 meetri pikkune ja 13,5 meetri sügavuse veealaga kai nr 6A koos suure tagalaga, mis loob võimalused saada sadamal oluliseks partneriks Läänemere tuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldamisel. Piisavalt suur tagala võimaldab erinevaid ettevalmistustöid generaatorite ja tuulikulabade valmistamiseks ning ladustamiseks enne laevale lastimist.  Tänaseks on loonud Tallinna Sadam on sõlminud ühiste kavatsuste kokkulepped nelja meretuuleparkide arendus- või ehitusettevõttega. Piirkonda rajatavad tuulepargid planeerivad tootmist alustada 2028. aastal, millele eelneb 3-aastane tuuleparkide ehitusperiood.

Kai ümbruses on 40 hektarine maa-ala, mis on potentsiaal erinevatele tuuleparkidega seotud tööstus- ja tootmisettevõtetele. Tööstuspargi krundid sobivad suurepäraselt ettevõtetele, kellele on nende tegevuse seisukohalt oluline olla sadama vahetus läheduses.  See loob tulevastele tööstuspargi klientidele head võimalused oma toodangu või tooraine kiireks ning turvaliseks transpordiks, mis ühtlasi võimaldab ka vähendada transpordijalajälge.

Uue kai roll ei piirdu üksnes lõunasadama partnerluses jätkusuutlikku meretuuleenergia ettevõtetega, vaid kannab ka riigikaitselist aspekti. Euroopa Komisjon kaasrahastab investeeringut 20 miljoni euroga läbi projekti EstMilMob, mille eesmärk on parandada kaitseväe Tapa linnaku transpordiühendusi järgneva viie aasta jooksul. Tagala on hästi ühendatud kai kui ka sadamasisese teede võrgustikuga. Lisaks on uut kaid võimalik kasutada vajadusel ka kaubaveoveeremite (ro-ro) laevade teenindamiseks.

Paldiski Lõunasadam numbrites:

• Territoorium: 118,7 ha
• Akvatoorium: 147,0 ha
• Kaide arv: 10
• Kaide kogupikkus: 1850 m
• Suurim sügavus kai ääres: 15,5 m
• Suurim laeva pikkus: 250 m
• Suurim laeva laius: 45 m
• Laopinnad: ca 15 000 m²
• Laoplatsid: ca 540 000 m²
• Mahutipark vedellasti ladustamiseks: ca 411 350  m³
• Paldiski Lõunasadamas töötab pea 250 inimest

Olulisemad verstapostid:

• 1996. aastal valmis Lõunasadama 2. kai, mille transporditi peamiselt vanarauda
• 1997. aastal alustas Eesti ja Rootsi (Kapellskär) vahel liiklemist parvlaev Kapella
• 1999.aastal sildus Paldiski Lõunasadamas esimene suur ookeani võimekusega handymax-tüüpi laev „Bonzita“, mis viis välja vanarauda
• 2002.aastal valmis Paldiski Lõunasadama reisiterminal
• 2007. aastal valmis kai nr 6 koos reguleeritava rambiga
• 2009. aastal valmisid kaid nr 8 ja 9. Sadamaala suurenes mere arvelt 2,4 ha
• 2019. aastal laiendati sissesõidukanalit 180 meetrini ja süvendati 15,5 meetrini
• 2025. aastal valmib 310 meetri pikkune ja 13,5 meetri sügavuse veealaga kai nr 6A