Paldiski valmistub kolmandaks investeerimiskonverentsiks. See on ainus rahvusvaheline investeerimiskonverents väljapool pealinna. Kas midagi on muutunud võrreldes esimese konverentsiga, kus püstitati siht: Paldiski Läänemere tööstuskeskuseks. Selle sihi teeb võimalikuks koostöö seniste investorite vahel ja Paldiskisse tehtud investeeringute kasumlikkus.

Eriolukord tingis muutusi

Kui Tallinna Sadama poolt opereeritavas Vanasadamas valitses kriisiajal vaikus, siis ettevõtte teises sadamas – Paldiski Lõunasadamas oli pilt sootuks vastupidine. Lisandusid mitmed uued laevad ning laaditi rekordkoguseid kaupa.

Tallinna Sadama juhatuse liikme- kommertsjuhi Margus Vihmani sõnul on Paldiski atraktiivne piirkond  ja sealne toimiv ärikeskkond tõestas enda tugevust  kriisis hästi.  Tallinna Sadam tegeleb pidavalt Paldiski Lõunasadama arendamisega ning sinna tehtud investeeringud on olnud vajalikud. Investeerimisega plaanitakse jätkata ka tulevikus.

Märtsikuus  lõppesid Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali süvendamise ja laiendamise tööd, mille tulemusel  on nüüdsest deklareeritud sügavus kanalis 15,5 m uue ehk EH2000 süsteemi järgi. See tähendab, et näiteks Alexela saab kasutada hoopis teist klassi tankereid, kui seni.

„Maailmas valitseb üldine trend, et laevad muutuvad  üha suuremaks, sest nii saab vähendada kauba transpordi ühikukulusid. Sadamatel tuleb käia ajaga kaasas  ja pakkuda kaubaoperaatoritele ning kaubavedajatele sobivaid tingimusi ja  teha vastavaid investeeringuid ka sadamate infrastruktuuris. Paldiski Lõunasadama kanali süvendustööde tulemusena oleme nüüd paremas positsioonis ja saame just naftatoodete käitlejatel võimaldada edaspidi vastu võtta suuremaid laevasid, “ rääkis Vihman.

Paldiski Lõunasadama deklareeritud süvis kanalis, sadama akvatooriumis ja tankerite kai ääres  suurenes  pärast süvendustööde tegemist 14,5 meetri asemel  15,5 meetrini. Kanali laius on edaspidi  180 meetrit endise 120 meetri asemel. Teostatud sissesõidukanali süvendus ja laiendus on kaasa aidanud suurte tankerite laevakülastustele.

„29. märtsil sildus meie sadamas  256 meetri pikkune naftatanker STI CONDOTTI, mis on seni pikim Paldiski Lõunasadamat külastanud alus. Tänu avaramale ja sügavamale kanalile väheneb suurte laevade vastuvõtmisel navigeerimisrisk, aga ka keskkonna jalajälg võimaldades sama kaubakoguse transportimist teostada ühe laevakülastusega,“ märkis Margus Vihman.

Juunis  sildus Paldiski Lõunasadamast tanker STELLATA, mis  laadis 90 178,48 tonni bensiini ning suundus Austraaliasse. See kogus bensiini on suurim, mis läbi aegade on Paldiski Lõunasadamas ühele laevale laaditud. Juuliski laadis Alexela Logistics  250 – meetrisele  LR2 klassi tankerile „SUVRETTA“  suure koguse Austraaliasse viidavat bensiini.

Süvendustöid kaasfinantseeris Euroopa Liit infrastruktuuri investeeringute meetme CEF raames ellu viidud projekti kaudu. Toetuse maht on 0,7 mln eurot. Kuigi süvendustöö on lõpetatud, kestab projekt käesoleva aasta lõpuni. Projekti tegevustest jätkub merekeskkonna ning lindude elu seire.

Paldiski on hästi ühendatud maailmaga

Siit toimivad regulaarsed kaubaveoliinid Rootsi,  Soome, Saksamaa, Poola, Hollandi, Venemaa ja Suurbritannia vahel.  Laevakülastusi ja laevaliine on isegi lisandunud.

Eriolukorra alguses avati kuuks ajaks uus laevaliin Eesti ja Saksamaa vahel. Tallink Grupi laev Star seilas Paldiski ja Sassnitzi vahel kolm korda nädalas  võimaldades nii jätkata kaubavedu Eesti ja Euroopa vahel ning pakkus võimalust kriisivangi jäänud eestlastele kodumaale naasta.

Juunis lisandus Regal Stari kõrvale  teine laev Isabelle Paldiski Lõunasadama ja Kappelskäri liinile  tagamaks kaubavedude jätkumise kahe riigi vahel ning pakkumaks hädavajalikku transpordiühendust neile, kellel on ka pandeemiaolukorras olnud vaja vältimatutel põhjustel kahe riigi vahel reisida.

Viimaste nädalate jooksul on kaubaveo nõudlus suurenenud ning  juulikuu algusest väljub Paldiski Lõunasadamast Rootsi poole  kolm laeva: Regal Star, Sailor ja Isabelle-  kaks esimest neist Kappelskäri ja viimane Stockholmi.  Nii pakuvad Paldiski ühendused kaubavedajatele rohkem paindlikkust ja suuremat valikut sihtpunkte.

Sellised arengud panevad Tallinna Sadama juhte mõtteid mõlgutama, kas sadamas hakkab kitsaks jääma ja võib olla on vaja täiendavaid investeeringuid, et  sadama võimekust ja piirkonna atraktiivsust veelgi suurendada. Tänavuse investeerimiskonverentsi  „Teistmoodi Paldiski“  põhiküsimus on, kuidas teha tarku otsuseid koroonaviiruse esimese laine järgses maailmas.  Selge on, et me ei saa minna tagasi ja tundub ka, et vanaviisi edasi minna pole võimalik. Targad investeeringud, koostöö, keskkonnasäästlikkus, digilahendused ja  taastuvenergia on need võtmesõnad, mis  aitasid kriisiajal mitte üksnes ellu jääda, vaid seada sihte ka muutunud maailmas.

Neil ja teistelgi teemadel arutlevad Paldiski piirkonnaga seotud äriliidrid ning valdkonna arvamusliidrid augusti lõpus toimuval investeerimiskonverentsil „Teistmoodi Paldiski.“