Paldiskis toimus rahvusvaheline majanduskonverents „Paldiski 300“

Maikuu lõpus peeti Paldiski 300. juubeli tähistamiseks rahvusvaheline majanduskonverents, mis oli heas mõttes teistmoodi konverents. 2018. aasta kevad üllatas ettevõtjate aktiivse sekkumisega Eesti ellu (näiteks Eesti 200 asutamine). Tänu tselluloositehase võimalikule rajamisele olid sõnad „investeering", „kodukoha areng", „Eesti areng" ja „ettevõtlus"  rohkem igapäevakasutuses kui tavaliselt. Sellesse lainesse läks särava pärlina ka Pakri tuletorni jalamil peetud rahvusvaheline majanduskonverents „Paldiski 300“.​

Miks teistmoodi?

Konverentsi korraldasid ettevõtjad koos vabaühendusega ja kohaliku omavalitsusega. Põhikorraldajad olid Paldiski Ettevõtjate Liit, Team Paldiski ja Lääne Harju vald. Meeskonnas veel Tallinna Sadam, Alexela, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Traalipüügi Ühistu, Krapesk, Paldiski Linna toetusgrupp.

Teistmoodi korraldus ühendab endas nii era, avaliku sektori ja vabaühendused. Selline üksmeel on juba tavaolukorrast teistmoodi.

Konverentsi teemad on teistmoodi, sest eesmärk on leida ühistel väärtustel tuginevad sihid nii, et Paldiski oleks atraktiivne investoritele kui elanikele ja turistidele. Parafraseerides Janek Mäggi ütlust, et Ida-Virumaa on Eesti Kalamaja, siis võiksime öelda, et Paldiski on Euroopa Kalamaja.

Konverntsi koht on teistmoodi – grüünes. Pakri tuletorni jalamil.

Konverentsile sai teistmoodi, näiteks jalgrattaga.

Miks Paldiski?

Team Paldiski juhataja Peep Siitam  toob esile,  et Paldiskisse on tulus investeerida, siinsed ettevõtted loovad Eesti keskmisest 2x suuremat lisandväärtust. Paldiski üks konkurentsieelis on lokaalse taastuvenergia olemasolu, mis koos arenduses oleva Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaamaga tagavad konkurentsivõimelise hinnaga energiavarustuse. Paldiski Lõunasadama tehnilised võimalused ning geograafiline asend loovad suurepärase eelduse muuhulgas ehitusmaterjalide tööstuse arenguks Paldiskis saamaks osa Läänemerel kiiresti arenevast meretuuleparkide turust.

Mis jutuks oli?

 Majandus ja Taristuminister Kadri Simson keskendus sellele, mida vajab noor inimene, kes tuleks väljapool suuri linnu asuvatesse ettevõtetesse tööle (noored vajavad rendipindu), kui palju maksab pealinnast kaugemal elamine (maainimeste transpordikulud on suuremad), mis on meie kokurentsieelis Läänemere piirkonnas (arenenud majandus, inimeste valmisolek innovatsiooniks, hea haridus).

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester rääkis sellest, kuidas Riigikogu mõjutab ettevõtlust, mis roll üldse on parlamendil ettevõtluse  edendamisel. „Mida vähem parlament teeb seadusi, seda parem ettevõtjale". Riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtluse koostöö saab lähtuda ainult koalitsioonilepingust. Ettevõtjad peaksid oma tegevust planeerima ette, et pakkuda ideid parteide programmidesse. Ideed parteide programmidesse tulevad valijatelt. Tuleb teha tööd heade ideede korjel.

Riigikogu igal komisjonil on kokkupuude ettevõtlusega. Komisjonidel ja fraktsioonidel on võimalus algatada oluliste tähtsusega riiklike küsimuste arutelu. Alates 2012. aastast tänaseni on algatatud 51 OTRK arutelu.

EL on meie siseturg, see avardab võimalusi, teisalt EL regulatsioonid vähendab riigi võimalusi majanduspoliitikat kujundada.

Oluline on viia sisse nullbürokraatia, et teha ettevõtjatele riigiga suhtlemine lihtsamaks ja viia sisse muudatused elektrituru seadustes.

Eesti majanduse veduriks on innovatsioon.  AS Tallinna Sadam juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Valdo Kalm, kes osales konverentsil väga innovatiivsel moel  digimaailmast, kõneles ettevõtte, omavalitsuse ja riigi koostöös sündivast innovatsioonist. Paldiskis on loodud selline ettevõtluskogukond, kes toetab üksteise tegevust, pakkudes erinevaid innovatiivseid lahendusi. Paldiski eripära ongi, et investoritele pakutakse terviklahendust. PEL on hea näide toimivast ühisturundusest.

Paldiski on ka hea elukeskkond, vaja oleks veel kaasaegseid toimivaid transpordilahendusi arendada. Paldiski on ettevõtja jaoks pärl.

Kommunikatsiooniekspert Aune Past  on analüüsinud, miks investorid eelistavad üht või teist piirkonda ja mis on need sündmused, mis investorit oma esialgsetest plaanidest loobuma peletab. Nii arvas 62% Euroopa riikide vastanutest, et kataloonia sündmused mõjutavad Hispaania mainet. Tegelikkuses oli kõige suurem Hispaania maine langus Saksamaal ja Prantsusmaal. Reputation Institute uuringu põhjal on 2017. aasta kõige suuremad maine kaotajad USA ja Inglismaa. Samal ajal USA-s sisemine kuvand ehk eneseimago paranes. USA puhul on suur vahe avaliku kuvandi ja sisemise kuvandi vahel, see, kuidas ameeriklased ise end tajuvad, on oluliselt positiivsem. Sama tendents sisemise ja avaliku kvandi erinevuses on ka Venemaal ja Türgis.

Kuigi tänapäeval on paljud ettevõtted globaalsed ja tegutsetakse valdavalt virtuaalmaailmas, mõjutavad nendegi mainet ja valmisolekut investeerida ikka  reaalsed maad. Nii kukkus Facebooki maine seoses Venemaa tegevusega USA valimiste eel.

Investor hindab poliitilist stabiilsust, turvalisust ja seadusandluse stabiilsust kõrgemalt kui maksusüsteemi iseärasusi ja kulutusi tööjõule.  Seetõttu on Teistmoodi Paldiski oluline sõnum investorile. Stabiilne ja turvaline Eesti, stabiilses poliitilises ja seadusandluskeskkonnas asuv innovatiivne Paldiski. 

Soome suursaadik Kirsti Narinen meenutas, kuidas tema käis esimest korda Paldiskis 1995. aastal, giidiks Herman Simm. Paldiski on ikka olnud paik, kuhu suursaadik oma külalisi ekskursioonile on toonud. Teistmoodi Paldiski üheks kõnepunktiks on ka Paldiski ja Hamina koostöö. Kuigi selle teemavaldkonna pealkiri on „Õppides teistelt", võiks see tegelikult olla hoopis „Õppides koostööst".  Võõras linn peaks saama oma linnaks.

Hamina linnapea Hannu Muhonen rõhutas Hamina edulugu rääkides, kui hoolega jälgitakse ettevõtluse mõju keskkonnale ja kui oluline on panustada keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse. Vähene bürokraatia ja valmisolek investeeringute saamiseks Haminasse on loonud  olukorra, et Haminas on juba alustatud  LNG Terminali ehitusega. Samal ajal Eestis tammutakse ikka veel paigal. Lisaks sellele kasutatakse ära Hamina infrastruktuuri tuuleenergia tootmiseks.

Hamina linnapea andis Paldiski 300 puhul üle ka kingituse.

North Sea Port ärijuht Peter Geertse tutvustas Zeelandi (Holland) sadama kogemust meretuuleenergia ehitamisel ja teenindamisel.

Professor Markus Wellmann,  PM&Partner Marketing Consulting Gmbh vanemkonsultant (Saksamaa) rääkis samuti tööstusinvestori otsustuskriteeriumitest. Ilmselt on Eestisse investeerijatel samad eesmärgid ja samad hirmud, mis investoritel ikka. Suurimateks hirmudeks on kohaliku seadusandluse nõrkus, bürokraatia tugevus, äripartnerite puudus. Nende hirmude mahavõtmine on Paldiski tugevus. Markus Wellmann rääkis ka ettevõtluse arengut toetavatest organisatsioonidest, mis täidavad samu funktsioone kui Paldiski Ettevõtjate Liit. Sellised ühendused on olulised lülid välisinvestorite ja investeeringute sihtmaa vahel.

Ettevõtja ja majandusekspert Raivo Vare  tutvustas Paldiski tugevusi. Paldiski kui logistika ja tööstuse kasvukeskus Eestis.

Investeeringud Paldiskisse algasid 300 aastat tagasi. Investeeringute eesmärgid olid sõjalised ja navigatsioonilased. Paldiski tugevus on terviklik lähenemine piirkonnale, hea ühendus. Tänase Paldiski tugevus on , et arenenud ja toimivasse piirkonda on veel võimalik tuua oma ettevõtlus, kuna kaide läheduses on veel vaba ruumi, olemas on logistikalahendused, tööstuslik tootmine on olemas, energeetiline võimekus on Paldiskis olemas. Raivo Vare rääkis ka muutustest logistikamaailmas. Uute tuulte valguses on Paldiski samuti tugev ja potentsiaalne tegija. Paldiski eelised on 2 sadamat, jäävabadus, suure tagamaa olemasolu, tööstuslikud ekspordiobjektid, paindlikkuse võimalused, ro-ro liin, autode veo sissetöötatud sektor, gaasiprojektid, naftakeemia võimsused, metalliga töötamise traditsioon, poolsaare ja saarte tervikliku käsitlemise ja arendamise võimalused. Arengu ühtedeks takistusteks on LNG terminali epopöa ja raudteeühenduste piirangud Tallinna sõlmes.

Ettevõtlus ja tehnoloogiaminister Urve Palo  keskendus Eesti tööstuspoliitika lähtealustele. Urve Palo rõhutas, et majanduse areng ei ole mõne üksiku ministeeriumi teema, see on laiem teema, kus on oluline koostöö. Urve Palo tõi välja Eesti tööstuse kasutamata potentsiaali: madal innovatsioonivõimekus, vähene digilahenduste rakendamine. Lahenduseks on, et tööstussektor kasutab rahvusvaheist teadmist ning Eesti T&A tegevus arvestab tööstuse vajadustega, taristu vastab tööstuse vajadustele ning tööstus loob siinsetest maavaradest uut väärtust, poliitika kujundamisel lähtutakse meetmete mõjususest ja võimalikult väikesest halduskoormusest ettevõtetele.

Pakri Teadus- ja Tööstuspargi nõukogu esimees ja Callisto partner Sandor Liive  tõi välja need hetked majanduse arengu ristteel, kus riik oleks saanud investeeringute tulekuks kaasa aidata.  Ettevõtjad üksi ei saa  suurinvesteeriguid riiki tuua, kehv kaotus on Google datakeskuse kaotus.

Nelja Energia AS ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus tõi välja, et Eesti tööstus on juba tegev taastuvenergeetikas. Läänemere idaosas puuduv infrastruktuur, mis loob soodsad võimalused Paldiskile arenguks.

Tanel Rebane   EASist visioneeris Eesti ettevõtlusmaastiku järgmise 100 aasta teemadel. 2015 aasta perspektiiv on 3D prinditud autod, 5% kõigist tarbekaupadest on 3D prinditud. 10% rõivastest ja prillidest on ühendatud internetti.

Alexela Grupi omanik Heiti Hääl kutsub üles: „Arendame Paldiskist Läänemere tööstuskeskuse!". Võimalused on olemas, ettevõtjad ja nende teadmine on olemas. Ainult pisike aga on. Paldiski LNG terminali ehituse alustamiseks on kulunud 10 aastat ja 3 miljonit eurot, koppa ei ole veel võimalik masse lüüa. Paldiski ettevõtjad on aga Hankos LNG terminali ehituse alustamiseks kulutanud 3 aastat ja alla miljoni euro, ehitus juba käib.

No ja mis siis?

Erinevad seisukohad ei tõstnud telgil katust pealt. Vähemalt Paldiskis on  võimalik  riigi, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Sihiks on bürokraatlike takistuste vähendamine innovatsiooni arenguteelt. Paldiskist võib saada Läänemere tööstuskeskus.

---

Ettekanded www.investinpaldiski.ee

Kokkuvõtte koostas Aune Past