Tallinna Sadam saab 1. aprillil 30. aastaseks. Selle perioodi jooksul on ettevõte läbinud pöördelisi sündmusi ja kasvanud Läänemere üheks olulisemaks kauba- ja reisisadamate kompleksiks, mida on tippaegadel külastanud üle 10 miljoni reisija ja läbinud üle 40 miljoni tonni kaupa. Millised sündmused on Tallinna Sadama tänasesse toonud ja mida oodata tulevikult?
Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aastal, mil ettevõtte koosseisu kuulusid Kesklinna sadam koos allüksustega saartel ja mandril, Muuga sadam ja Kopli sadam. Paldiski Lõunasadam liideti Tallinna Sadamaga 1993.
1996. aastal muudeti riigiettevõte Tallinna Sadam aktsiaseltsiks, mille ainuomanikuks sai Eesti riik. 2018. aastal sai ASist Tallinna Sadam börsiettevõte, mille aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Ettevõtte aktsionärid on Eesti Vabariik (67%) ning investeerimisfondid, pensionifondid, jaeinvestorid (33%).
Foto: D-terminal 1996
1992. aastal käitles Tallinna Sadam 11 miljonit tonni kaupa ja kesklinna sadama reisiterminali läbis 1,34 miljonit reisijat.
1990. aastatel hakkas Tallinna Sadam jõudsalt arenema ning sobilik geograafiline asukoht ja infrastruktuur meelitama siia üha rohkem kaupu ning reisijaid. A-terminalile lisaks valmis 1996. aastal reisijatele D-terminal. Spetsiaalselt kruiisilaevade vastuvõtmiseks ehitatud esimene kruiisikai avati pidulikult maikuus 2004 ning teine kruiisikai maikuus täpselt kümme aastat hiljem. Tallinna Sadama sadamate ringi laiendati 2006. aastal, mils avati Saaremaa sadam.
Erinevate terminalide arendused Muuga sadamas ning Paldiski Lõunasadamas suurendasid käideldavate kaupade arvu. 2005. aastal avati Muuga sadamas vabatsoon, mida laiendati 2013. Tänaseks kuulub suur osa Muuga sadamast vabatsooni, mille peamine eelis on lihtsam tolliformaalsuste teostamise kord.
Tallinna Sadama kaubamahu rekord 41,3 miljonit tonni saavutati transiitkauba hiilgeaastal 2006. Tallinna Sadama reisijate rekord pärineb 2019. aastast, mil sadamaid läbis 10,64 miljonit reisijat.
2013. aastal ületas Tallinna Sadama müügitulu esmakordselt 100 miljonit eurot. Tallinna Sadama senine käibe rekord 130,6 miljonit eurot saavutati 2018. aastal ning kasumi rekord 44,4 miljonit eurot 2019. aastal.
Foto: Muuga sadam 2006
Eesmärk seni kinnine sadama ala rahvale avada, tekkis juba 1995. aastal kui kinnitati Tallinna linnavolikogu kesklinna mereäärse ala arengukava, mille oli koostanud arhitektuuribüroo R-Konsult. See kava hõlmas Merepuiestee, Narva maantee, Kadrioru pargi ja Kesklinna sadama vahelise maa-ala ning sellega leidis oma sihid ja rajad ka tulevikuvaade Vanasadamale.
Parema võimaluse sadama ala avamiseks andis kaubalaevade Vanasadamast Paldiski ja Muuga sadamatesse suunamine uue sajandi alguseks ning keskendumine peamiselt reisijate teenindamisele. Turistidele ja linnakodanikele hakkas silmailu pakkuma 2010. aastal avatud Vanasadama Jahisadam.
Vanasadama kinnisvara arendus ning ühtse linnaruumi loomine sai suurema tõuke 2017 kui valiti välja Vanasadama Masterplaani ideekonkursi võitja, kelleks osutus rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects. Masterplaan 2030 dokument valmis sama aasta detsembris.
Foto: Vanasadama Masterplan – Zaha Hadid Architects
Tänaseks kaunistab Vanasadamat 2021. aasta suvel valminud uus kruiisiterminal koos avatud katusepromenaadiga ning Admiralisild, mis ühendab A-ja D-terminale üle Admiraliteedi basseini kanali. Rekonstrueeritud D-terminal avati 2020 ning D-terminali parkimismaja 2021. aasta alguses. Hetkel on käimas D-terminali esise väljaku ehitus, mis valmib käesoleval aastal.
Tallinna Sadam on muutnud sadama ala avatud ja atraktiivseks linnaruumiks, kuhu soovivad aega veetma tulla nii linnakodanikud kui turistid.
Foto: Vanasadama kruiisiterminal 2021 suvel
2012. aastal hakkas Tallinna Sadam tegelema laevandusega. Loodi tütarettevõte TS Shipping OÜ, mis hakkas multifunktsionaalse laevaga BOTNICA osutama jäämurdeteenust Eesti Vabariigile. Botnica teeb ka erinevaid veealuseid või -pealseid töid avamerel.
2014. aasta suvel asutati Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad OÜ, et täita pikaajalist lepingut Eesti riigiga parvlaevaliikluse korraldamiseks mandri ja suursaarte vahel. Selle tarbeks telliti neli uut parvlaeva, mis ehitati Poola Remontowa ja Türgi Sefine laevatehastes – kummaski tehases kaks laeva. Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinil alustati sõite 1. oktoobril 2016. aastal, esmalt renditud laevadega ning seejärel uute parvlaevadega Tõll, Piret, Leiger ja Tiiu. Parvlaev Regula on TS Laevade laevastikus lisalaevaks.
Foto: Parvlaevad Piret ja Tõll
Tallinna Sadama sidusettevõte AS Green Marine tegutseb keskkonnateenuste valdkonnas alates 2004. aastast. Green Marine tegevus on suunatud keskkonnaalaste laeva- ja sadamateenuste väljaarendamisele, merereostuste ennetamise-, lokaliseerimise- ja likvideerimise praktiliste küsimuste lahendamisele ja nende tegevuste vastavusse viimisele rahvusvaheliste standarditega. Samuti teostab Green Marine laevadele jäätmekäitluse teenuse osutamise- ja korraldamise koordineerimist AS Tallinna Sadam koosseisu kuuluvates sadamates.
30. aasta jooksul on Tallinna Sadam näinud nii häid kui keerulisemaid aegu.
1994. aasta 28. septembri varasel tunnil hukkus sügistormis Utö saare lähistel Tallinna-Stockholmi liini sõitev reisiparvlaev Estonia. Laeva ning paljude reisijate hukk puudutas tugevalt ka Tallinna Sadamat, kust Estonia eelmisel õhtul oma viimasele reisile läinud oli. Toona ilma digitaalsete abivahenditeta oli lähedaste teavitamine väga keeruline. Vanasadama A-terminali pandi jooksvalt päästetud ja hukkunud reisijate nimekirju, mida lähedased sadamasse uurima tulid.
2007. aasta tänavarahutused seoses pronkssõduri teisaldamisega mõjutasid ka Tallinna Sadama käekäiku. Suur osa Venemaalt tulevast transiitkaubast jäi järgnevatel aastatel poliitiliste ebasoodsate suhete tõttu ära.
2015. aastal tabas Tallinna Sadamat korruptsioonijuhtum, pärast mida muudeti ettevõtte juhtimisstruktuuri ning võimalikult palju tegevusi läbipaistvamaks. Alates 2016. aastast on ettevõtte juhtkond kolmeliikmeline.
2020. aasta märtsis alanud koroonakriis on samuti Tallinna Sadama tegevust mõjutanud, seda suures osas reisijateäri arvelt. Kui kuni 2019. aastani lõi sadama aastane reisijate arv 12 aastat järjest igal aastal taas uue rekordi ulatudes 10,64 miljoni reisijani, siis 2020 aastal vähenes läbi Tallinna Sadama sadamate liikunud reisijate arv 59% 4,3 miljoni reisijani. 2021. aastal teenindati 3,5 miljonit reisijat.
Pandeemia taandumine annab lootust, et käesoleval aastal hakkab reisijate number taas tõusma. Juba aprillis on Vanasadamasse oodata esimest kruiisilaeva külastust ning ka reisid naaberriikidesse on taas paljudel inimestel päevakorras.
Nagu paljusid Euroopa ettevõtteid, puudutab Tallinna Sadama tegevust sõda Ukrainas. Venemaale kehtestatud sanktsioonid mõjutavad eelkõige kaubavahetust ning sadama kaubakliente. Nende väljakutsete ületamine ootab ettevõtet veel ees, kuid Tallinna Sadam on hästi juhitud ettevõte ja omab tugevat kogemust 2007. aastast ja hilisemate vene sõdade perioodidest, kuidas sarnaste olukordadega toime tulla.
Tallinna Sadama 30 tegevusaastat näitab, et igas elus tuleb ette nii tõuse kui mõõnu, kuid üksteist toetades ning koostöös on neid lihtsam seljatada.
Tallinna Sadam on oma äri- ja arendustegevuses järjekindlalt panustanud, et vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Aasta-aastalt on jätkusuutlikkusele suunatud tegevused läinud konkreetsemaks ning on üha enam seotud ettevõtte põhiliste tegevusvaldkondadega. 2019. aastal seoti Tallinna Sadama strateegia esmakordselt ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Tänaseks on Tallinna Sadamas loodud mitmed keskkonnasõbralikud lahendused laevadele ja reisijatele.
2018. aastal käivitus Vanasadamas kõikidele sõidukitega reisijatele automaatset numbrituvastust ja liiklusjuhtimist võimaldav Targa Sadama süsteem, mis aitab muuhulgas hoida kokku sõidukite ooteaega sadamas ning sellega ka õhku paisatava CO2 hulka.
Foto: Tark Sadam Vanasadamas
Vanasadamas peatuvad laevad saavad kasutada kaldaelektrit, mis tagab pealinnas puhtama elukeskkonna ning vähendab laeva masinate poolt tekitatavat müra. Arvestuslikult väheneb ettevõtte ühe kaldaelektrit kasutava reisilaeva CO2 heitmete maht ligikaudu 100 tonni võrra ühes kuus.
2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsinki liinil sõitvaid laevu kolmel kail teenindama automaatsed sildumisseadmed, mis aitavad hoida kokku sildumisele kuluvat aega, muuta sildumine ohutumaks ning säästa keskkonda. Kuna laev kulutab kai juures manööverdamisele vähem aega, siis kokku hoitud sõiduaeg vähendab laeva kütusekulu ning heitmekoguseid.
Foto: Automaatsildumine Vanasadamas
Alates 2021. aastast tarbib Tallinna Sadam ainult Eestis toodetud rohelist elektrit.
Vanasadama uued hooned kasutavad osaliselt taastuvenergiat – kruiisiterminali energiavajadus tagatakse Põhjamaade kliimale kohandatud päikesepaneelidega ning rajatist köetakse soojuspumba abil mereenergiaga, mis muudab selle aastaringselt kasutatavaks. Rekonstrueeritud D-terminali jahutus-ning küttesüsteemid on digitaalselt juhitud ning osaliselt saab maja energiat katusel olevatest päikesepaneelidest.
Foto: Kruiisiterminali päikesepaneelid
Tallinna Sadam liigub kliimaneutraalsuse poole tagades ettevõtte jätkusuutlikkuse järgnevateks aastateks.
_ _ _
Mis lood või märksõnad sul Tallinna Sadamaga meenuvad? Jaga neid meiega >> SIIN
Premeerime kõige erilisemate meenutuste autoreid kingitustega ning avaldame lugusid oma kanalites.
Seoses Admiralisilla hooldustöödega on 22. augustil ajavahemikus 00:30-06:30 sild laevaliiklusele suletud. Hooldustööde ajal väikelaevaga…
Seoses asfalteerimistöödega ja sellele eelneva ettevalmistusega on alates 20.08 kuni 23.08 A-terminali ette busside…
Vanasadama reisiterminalide juures on võimalik reisijate pealevõtmiseks ja mahapanekuks lühiajaliselt tasuta parkida – selleks on nii A- kui D-terminali juures Kiss&Sail parklad. Kiss&Sail parklad on kasutamiseks nii erasõidukitele, mittelepingulistele taksodele kui ka sõidujagamis-app’ide sõidukitele (Bolt, Uber, Yandex jne). Otse terminali uste ette pääsevad vaid lepingulised taksod (Tallink, Tulika). Terminalide ees on lubatud lühiajaliselt parkida ainult bussidel.
