Tallinna Sadama dividendid ja tulumaks ulatuvad 57 miljoni euroni

ASi Tallinna Sadam nõukogu kinnitas täna toimunud koosolekul möödunud aasta majandustulemused, mis võimaldavad ettevõttel tasuda riigile läbi aegade rekordilist dividenditulu koos dividendi tulumaksuga ligi 57 miljoni euro ulatuses.

Auditeeritud andmetel ulatus ASi Tallinna Sadama käive möödunud aastal 89,2 miljoni euroni ning maksudejärgne kasum 36,4 miljoni euroni. Võrreldes 2010. aastaga kasvas ettevõte käive 2,4 miljonit eurot ehk 3%, ühelgi varasemal aastal pole Tallinna Sadam nii suurt käivet teinud.

ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul saavutas ettevõte positiivsed tulemused eelkõige sisemise töökorralduse efektiivistamisest ja kulude täiendavast kokkuhoiust. „Operaatorite teenustasude kujundamisel oleme püüdnud olla võimalikult paindlikud, arvestades üldist seisu maailmaturul, et sellest tulenevalt tagada maksimaalselt operaatorite arengu- ja investeerimisvõimekused,“ toonitas ta.

„Nõukogu tunnustas saavutatud tulemusi – Tallinna Sadam on tõusnud üheks kõige kõrgema rentaabluse ja dividendituluga riigiettevõtteks andes ligi kolmandiku riigi omanikutulust ning on endiselt üks edukaim sadam võrdluses teiste Läänemere sadamatega,“ lausus Seli.

„Sadama edasine areng sõltub mitmest tegurist. Esmalt juba käimasolevate projektide tähtajaline valmimine. Näideteks võib siinkohal tuua Muugale uue konteinerterminali superstruktuuri ehituse jätkamine firma Rail Garant poolt, mis sai alguse käesoleva aasta jaanuaris ning mis peaks valmima tuleva aasta esimeses kvartalis. Samuti sõlmis Tallinna Sadam selle aasta märtsis koostööleppe maailma ühe suurima logistikaettevõtte Katoen Natie`ga laokompleksi väljaehitamiseks Muuga Tööstusparki, mille ehitus peaks algama käesoleva aasta teises pooles. Katoen Natie maastaapi ettevõtte tulemine Muuga Tööstuspargi üheks nn „ankurkliendiks“ paneb suure tõenäosusega tulevikus ka teisi Läänemere regiooni siseneda soovivaid lao-, logistika- või tootmisfirmasid asukoha valikul mõtlema enam just Tallinna Sadama kasuks.

Tuleb siiski arvestada, et üha enam sõltub sadama areng ka välistest teguritest, näiteks kohalike omavalitsuste kaasatusest ja koostööst – ainuüksi praegu on mitu suurprojekti takerdunud kohalike omavalitsuste otsustusvõimetuse või soovimatuse taha,“ märkis Seli. „Ajaline kaotus uute arenduste elluviimisega võib aga meile hiljem valusalt kätte maksta, sest ka sadamate konkurentsis mängib projekti realiseerimise kiirus ja ajagraafikutest kinnipidamine olulist rolli ning liigse venitamise korral on potentsiaalsel investoril alati võimalik valida mõni konkurent siinses regioonis,“ rõhutas Seli.

„Loodame samuti, et positiivne trend Peterburg-Tallinn reisiliikluses jätkub ka edaspidi ning hiljuti muutunud passikontrolliprotseduuridest tulenev problemaatika laheneb lõpuks nii, et vähem kui aasta tagasi avatud liin, mis on juba toonud Tallinna sadu tuhandeid uusi turiste, on jätkusuutlik ning areneb jõudsasti edasi,“ lausus Seli.