Tallinna Sadama operaatorid investeerivad 200 mln eurot

ASi Tallinna Sadam nõukogu kinnitas 08.03 toimunud koosolekul ettevõtte möödunud aasta majandusaruande ning Muuga sadama uued arendusprojektid, mille alusel investeerivad operaatorid konteiner-, vedelgaasi ja vedellastiterminali kokku 200 miljonit eurot.

ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe Neinar Seli kinnitusel aitavad uued projektid suurendada sadama konkurentsivõimet ja kindlustada riigi energiajulgeolekut. „Näeme nende arenduste positiivset mõju kogu Eesti majandusele nii tööhõive kui maksulaekumiste kasvatamisel,“ sõnas Seli.

„Kuna terminalide ehitamisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiad ning veoste transpordil peamiselt vaid raudteed, siis ei koorma antud projektid sisuliselt ei Eesti keskkonda ega maanteid,“ märkis Seli.

Tallinna Sadamal läbi aegade parimad majandustulemused

ASi Tallinna Sadam nõukogu kinnitas oma tänasel koosolekul ettevõtte 2010. aasta majandusaasta aruande, mille kohaselt kujunes 2010. aasta ASi Tallinna Sadam jaoks läbi aegade rekordiliseks kõigi olulisemate finantsnäitajate poolest – rekordiline müügitulu, rekordiline puhaskasum ja rekordiline EBITDA.

ASi Tallinna Sadam 2010. aasta konsolideeritud müügitulu oli auditeeritud andmetel kokku 87 miljonit eurot (1 358 miljonit krooni) kasvades eelmise aasta sama perioodi võrdluses 6 miljonit eurot (91 miljonit krooni) ehk 7% võrra. Konsolideeritud puhaskasum moodustas 42 miljonit eurot (663 miljonit krooni), kasvades eelmise aasta võrdluses 16 miljonit eurot (255 miljonit krooni) ehk 62% võrra.

2010. aasta kujunes ASi Tallinna Sadam jaoks edukaks ka tegevusmahtude osas. Kaubamahuks kujunes 36,6 miljonit tonni, mis tähendab varasema aastaga võrreldes kasvu 5 miljoni tonni ehk märkimisväärse 16% võrra. Sellega püsis Tallinna Sadam Läänemere idakalda suuremate sadamate võrdluses kaubamahu suuruselt Primorski ja St. Peterburgi sadamate järel kolmandal kohal, edestades järgnevaid Klaipeda, Riia ja Gdanski sadamaid.

Vaatamata madalseisust alles taastuvale majanduskeskkonnale läbis ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid sadamaid 2010. aastal taas läbi aegade rekordiline arv reisijaid – 7,92 miljonit. Sealjuures kruiisireisijate arv küll vähesel määral kahanes (6% võrra), kuid suurima reisijate arvuga Tallinn-Helsingi liini reisijate arv kasvas 621 tuhande reisija ehk 10% võrra.

ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul on sadama juhatus ja töötajad teinud väga head tööd ning suutnud viia ettevõtte enamuse näitajate poolest läbi aegade parimatele tulemustele. „Kunagi ei ole nii hästi, et enam paremini ei saaks, kuid sadama töötajad eesotsas juhatusega on saavutanud möödunud aastal suurepärase tulemuse,“ oli Seli rahul.

„Sadamat ootavad ees mitmed suured arendusprojektid ning tihe konkurents naabritega sunnib meid endisest enam pingutama. Olen kindel, et see meeskond suudab kõikide nende väljakutsetega ka tulevikus edukalt toime tulla,“ lisas Seli.

Muuga sadamasse plaanitakse vedelgaasi LPG terminal

Kavandatava LPG terminali põhiliseks tegevuseks on planeeritud Venemaa ja Kasahstani vedelgaasi transiit ning Baltikumi turu varustamine LPG’ga. Terminali võimsuseks I etapis võiks olla 300 000 tonni LPG’d aastas ja II etapis kuni 800 000 tonni aastas.

ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul võimaldab rajatav terminal kasutada vedelgaasi samadel parameetritel kui maagaasi. „See tähendab, et paigaldades katlamajadesse täiendavad seadmed, on võimalik üle minna kallilt ahjukütuselt või keskkonda saastavalt kivisöelt ja põlevkivilt ökonoomsele ja puhtale vedelgaasile. Tegemist on olulise sammuga lähemale Eesti energeetilisele julgeolekule,“ märkis Seli.
Terminali keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, et vedelgaasi ümberlaadimisterminali ehitamine ega hilisem ekspluateerimine kavandatud mahus ja viisil ei põhjusta olulist koormuse tõusu LPG plaanitavale terminalialale ega selle lähiümbruse keskkonnale. Terminalile valitud asukoht Muuga sadama idaosas on ohutuse tagamise aspektist sobiv, sest ettevõtte võimalikku maksimaalsesse ohualasse ei jää elamuid ega ühiskondlikke hooneid.

Tallinna Sadam ja Vopak E.O.S laiendavad viimase vedellastiterminali

ASi Tallinna Sadam nõukogu nõustus ka ettevõtte juhatuse ettepanekuga rajada Muuga sadamasse AS Vopak EOS tarbeks täiendav vedellasti mahutipark kogumahutavusega 400 000 m3, mis võimaldaks täiendavalt käidelda kuni 5 000 000 tonni naftasaadusi aastas.

ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe Neinar Seli tähendusel on AS Vopak E.O.S. viimaste aastate jooksul teostanud käideldavate kaubamahtude säilitamiseks ja kasvatamiseks suuremahulisi arenguinvesteeringuid. „Treideritele ja kaubaomanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks vajab terminal täna eelkõige täiendavat mahutiparki produktide hoiustamiseks ja blendinguks ning täiendavat kairessursi VLCC tankerite laadimiseks/lossimiseks,“ lausus Seli.

AS Vopak E.O.S. on suurim iseseisev terminalide operaator Baltimaades ja suurim ASi Tallinna Sadam kaubaoperaator. Vopak E.O.S. on 80 terminaliga 31 riigis iseseisev ülemaailmne liider vedelate ja gaasiliste kemikaalide ja naftasaaduste töötlemise ja hoiustamise valdkonnas. AS-i Vopak E.O.S. omanikud on Royal Vopak ja Global Ports. Global Ports on juhtiv konteinerterminalide ning naftasaaduste terminalide operaator Venemaal ja Balti riikides, võttes arvesse terminalide läbilaskevõimet. Eestis opereerib AS Vopak E.O.S. täna kolme kaasaegse terminaliga, mille mahutite kogumaht on 951 000 m3. Terminalid asuvad Muuga sadamas (Pakterminal), Irus (Trendgate) ja Maardus (Termoil) ning on ühendatud Muuga sadamaga kaide torujuhtmetega.

2010 aastal käitles Vopak E.O.S. üle 19 mln tonni kaupa, mis moodustab ca 52% kogu Tallinna Sadama poolt eelmisel aastal käideldud kauba mahust ja ca 75% kogu käideldud vedellasti mahust. Vopaki kauba ümberlaadimiseks oli eelmisel aastal vastu võetud 364 laeva.

Muuga sadamas ja ümbruses on tänaseks jäänud ainukeseks vedellasti terminali rajamiseks sobivaks alaks nn Lonessa territoorium sadama lääneosas. Nimetatud alal on kehtestatud vedellasti rajamist võimaldav detailplaneering ning väljastatud vastav ehitusluba. Rajatava terminali pindala oleks 20 ha.

Konteinerterminali operaatori konkursi võitis Rail Garant

Tallinna Sadama poolt väljakuulutatud konkursile uue konteinerterminali ala operaatori leidmiseks laekunud pakkumiste seast tunnistas ettevõtte nõukogu parimaks firma Rail Garant pakkumise.
Rail Garant on üks suurimaid transpordifirmasid Venemaal, mis ühendab 11 raudtee- ja konteineriveo ning ekspedeerimisfirmat. Rail Garanti teenindavate kaupade põhiliigid on söe- ja metallurgiatööstuse tooraine ja toodang, nafta- ja keemiatööstuse tooraine ja toodang, vedelgaas, puistlast ja muu tööstuslik kaup nagu näiteks suure diameetriga torud, autod, mineraalväetised ja teravili.
Kontserni vagunipark ületab 17 tuhat vagunit, firma arengustrateegia järgi ulatub 2013. aastal kontserni konsolideeritud vagunipark 50 tuhandeni, mis tagab Rail Garantile positsiooni Venemaa viie suurima transpordifirma seas. Rail Garanti omanikud on Venemaa suurärimehed Sergei Guštšin, Nikolai Falin ja Sergei Smõslov.
Tallinna Sadam pidas viimase aasta jooksul läbirääkimisi kümnekonna potentsiaalse terminalioperaatoriga, kellest kaks esitasid ka konkreetse pakkumise uue ala opereerimiseks.

Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul kujunes otsuse langetamisel määravaks Rail Garanti uudne äriplaan kasutada terminali ennekõike just Venemaa ekspordi tarbeks, mis omakorda tähendab uusi avanevaid võimalusi ka Venemaale importijatele, kuna nii on laevaliinidel võimalus vedada täis konteinereid mõlemas suunas.

„Rail Garanti äriplaan suurendab Tallinna Sadama potentsiaali regioonis, toob siia senisest enam laevaliine ning tõstab riigi atraktiivsust välisinvestorite ees,“ ütles Seli.

„Lisaks tekitab nõukogu otsus konkurentsi praeguseni sisuliselt monopoolsel seisus püsinud konteinerturul, samuti aitab see oluliselt kasvatada ka ühe teise, samuti riigi omanduses oleva ettevõtte – Eesti Raudtee – kaubakäivet,“ tõdes Seli.

Seli pidas oluliseks ka Rail Garanti pikaajalist koostöökogemust Euroopa tuntud kaubavedajaga, Saksa firmaga Hoyer, mis toob terminali opereerimisse kaasa olulist rahvusvahelist kogemust ja sidemeid.

Vaata lisaks