Tallinna Sadam 30
Tallinna Sadam sai 1. aprillil 30. aastaseks. Selle perioodi jooksul on ettevõte läbinud pöördelisi sündmusi ja kasvanud Läänemere üheks olulisemaks kauba- ja reisisadamate kompleksiks, mida on tippaegadel külastanud üle 10 miljoni reisija ja läbinud üle 40 miljoni tonni kaupa.
Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aastal, mil ettevõtte koosseisu kuulusid Kesklinna sadam koos allüksustega saartel ja mandril, Muuga sadam ja Kopli sadam. Paldiski Lõunasadam liideti Tallinna Sadamaga 1993. 1996. aastal muudeti riigiettevõte Tallinna Sadam aktsiaseltsiks, mille ainuomanikuks sai Eesti riik. 2018. aastast on AS Tallinna Sadam börsiettevõte, mille aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.
Tallinna Sadama uuenenud strateegia ja digistrateegia väljatöötamine
Tallinna Sadama uus nõukogu kinnitas ettevõtte uuenenud strateegia. 2023-2027 strateegia tõstab võrdselt fookusesse kõik neli TS ärivaldkonda (kaup, reisijad, kinnisvara ja laevandus) ning kirjeldab ärivaldkondade pikaajalise visiooni ja olulisemad fookusprojektid.
Käesoleval aastal välja töötatud digistrateegia eesmärk on kirjeldada digitaliseerimise pikaajalisem vaade, seada fookus ärikriitilistele lahendustele ja toetada visiooni saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks. Strateegia koosneb neljast moodulist: ärikeskkonna ja valdkonna taustsüsteem, digisadama visioon, 2023-2024 arendusplaanid ja organisatsioon.
Tallinna Sadam koos tütarettevõtetega on Eesti vesinikuoru kaasasutaja
Avaliku ning erasektori partnerid panid aluse Eesti Vesinikuoru loomisele, mille eesmärgiks on järgmise kuue aasta jooksul moodustada terviklik üleriigiline vesiniku väärtusahel, kiirendamaks riigi rohepööret ja energiasõltumatust moto all „nullist roheliseks“.
Eesti Vesinikuoru asutajaliikmeteks on Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Alexela, Eesti Energia, Tartu linn, Tartu Terminal, Tartu Ülikool, Pärnu vald ja Saaremaa, kes vastutavad Eesti vesinikustrateegia ülesehitamise, juhtimise ja rahvusvahelise tunnustamise eest, et Eesti saaks osaks Põhjamere-Balti koridorist (lisaks Hollandile, Saksamaale ja Taanile).
Tallinna Sadam lõpetas tegevuse Paljassaare sadamas
Seoses piiratud äriarenduse võimalustega Paljassaares, otsustas AS Tallinna Sadam 2017. aastal loobuda Paljassaare sadama pidamisest ja haldamisest. Ühtlasi alustas Tallinna Sadam protsessi sadama pidamisest väljumiseks ning varade järk-järgulist võõrandamist. Pika menetlusprotsessi tulemusena rahuldas Transpordiamet sel aastal Tallinna Sadama ja OÜ Hundipea avalduse ning teostas sadama pidaja muutmise, mille kohaselt on alates 10.08.2022 Paljassaare sadama pidaja OÜ Hundipea.
D-terminali esine sai uue välimuse
Tallinna Sadam astus D-terminali esise väljaku ümberehitusega järjekordse sammu kesklinna avamisel merele. Senise ilmetu autoparkla asemele on rajatud nüüd jalutajasõbralik rikkaliku haljastusega linnaväljak, mis pakub linlastele täiendava ajaveetmise koha ning laevareisijatele atraktiivse ja mugava ühenduse kesklinnaga. Projekti kogumaksumus oli 6,7 miljonit eurot (toetuse osa 30%). Ehitustöid kaasrahastati Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme kaudu, projekti nr 2019-EU-TM-0192-W (TWIN-PORT IV) raames.
Tallinn-Helsingi liini taastumine ja uus reisilaev MyStar Vanasadamas
Pandeemia järgselt on reisijate arv Tallinn-Helsingi liinil jõudsalt taastumas. Võrreldes eelmise aastaga on kahe pealinna vahel reisivate inimeste arv üle kahe korra suurem ja seda eelkõige soomlaste arvelt. Detsembris tõi Tallink liinile uhiuue ja keskkonnasõbralikuma laeva MyStar. Uue laeva reisijate teenindamiseks ehitati uus maabumissild ja reisijate galerii 2. korrus 5. kail. Projekti kogumaksumus oli 2,2 miljonit eurot (toetuse osa 30%). Ehitustöid kaasrahastati Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme kaudu, projekti nr 2019-EU-TM-0192-W (TWIN-PORT IV) raames.
Kruiisilaevanduse taastumine – kruiisikülastused Tallinnas ja Saaremaal
Sel hooajal peatusid kruiisilaevad Tallinnas 170 korral ja tõid meie pealinnaga tutvuma üle 170 tuhande reisija, võrreldes aasta varasemaga oli külastusi ja reisijaid märkimisväärselt rohkem. Sel hooajal jõudsid kruiisilaevad jällegi ka Saaremaa sadamasse, kus seekord oli külastusi kokku 9.
Paldiski Lõunasadama kai 6a ning tagala-ala rajamise investeerimisotsus
ASi Tallinna Sadam nõukogu otsustas investeerida Paldiski Lõunasadamasse uue 310-meetrise kai rajamiseks. Tulenevalt Paldiski Lõunasadama soodsast asukohast loob uue kai rajamine Tallinna Sadamale eeldused saada oluliseks partneriks Läänemere meretuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldusel. Uus kai koos tagalaga on lisaks vajalik ka militaarsete eesmärkide tagamiseks ning kaupade ja sõidukite meretranspordi võimekuse suurendamiseks.
Paldiski lõunasadama kai 6a ja tagala-ala investeeringut toetab Euroopa liit 20 miljoni euroga sõjalise mobiilsuse projekti nr 101078924 — 21-EE-TM-EstMilMob — CEF-T-2021-MILMOB raames.
Muuga sadamas valmis 13.kai ramp
Muuga sadama 13.kail valmis kahekordne ramp, mis tähendab, et korraga saab teenindada ro-ro laeva kahte autotekki. Planeeritavalt hakkab rampi kasutama Eckerö Line laev Finbo Cargo, mis teenindab Muuga-Vuosaari liini. Projekti kogumaksumus oli 5 miljonit eurot (toetuse osa 30%). Ehitustöid kaasrahastati Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme kaudu, projekti nr 2019-EU-TM-0192-W (TWIN-PORT IV) raames.
Muuga sadama kai 15 parendustöid toetab Euroopa liit 50% ulatuses projekti nr 101079738 — 21-EU-TG-TWIN-PORT V — CEF-T-2021-SUSTMOBGEN raames.
Eesti suurimad konteinerkraanad hakkasid tööle Muuga sadamas
Muuga sadamas tegutsev terminalioperaator HHLA TK Estonia pani tööle Eesti suurimad konteinerkraanad, mis hakkavad teenindama Läänemere suurimaid kaubalaevu ja võimaldavad senist kaubavahetuse mahtu mitmekordistada. Lisandunud konteinerite käitlemise võimekus kasvatab kahtlemata Muuga sadama atraktiivsust regiooni kaubavahetuse multimodaalse logistika sõlmpunktina.
Merevaigurong tegi esimese sõidu
Septembris väljus Muuga sadama raudteejaamast esimene Merevaigurong ehk Amber Train, mis loob läbi Baltimaade raudteekoridori kaubaveoks Põhja- ja Lääne-Euroopa vahel. Merevaigurongi potentsiaalsed kliendid ongi ettevõtted, kes soovivad eksportida Põhjamaadest või Eestist kaupa Lääne-Euroopasse ja vastupidi. Raudteetransport kulutab 4 korda vähem kütust, emiteerib 6 korda vähem CO2-te ja on 28 korda ohutum kui maanteetransport.
Avalikustati Vanasadama detailplaneeringute eskiisid
Kesklinna valitsus ning Linnaplaneerimise amet panid detsembris avalikule väljapanekule nelja Vanasadama ala detailplaneeringu lähteseisukohad ning eskiislahendused. Avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu, detailplaneeringute koostamine ja kehtestamine. Vanasadama kinnisvaraarendustel on oluline mõju nii Tallinna Sadama tulevikus oodatavatele tuludele kui ka kasutajasõbraliku ja atraktiivse linnaruumi loomisele piirkonnas.
Laeva 5 kinnistule hoonestusõigus seatud
U.S. Invest AS-i tütarettevõte La Marina OÜ ja Tallinna Sadam sõlmisid Admiraliteedi basseini ääres asuva Laeva 5 kinnistu hoonestamiseks 50 aastase hoonestusõiguse lepingu. Kinnistule rajatakse kolmekorruseline restoranimaja, mis saab nimeks La Marina ning lähiümbrus muudetakse atraktiivseks linnaruumiks.
Kruiisiterminal sai mitmeid tunnustusi
Eelmisel aastal valminud Kruiisiterminal sai sel aastal mitmeid hinnalisi tunnustusi:
Eesti kultuurkapitali peapreemia arhitektuuri valdkonnas – kategooria “Uus ruum”, lisaks Arhitekti aastapreemia.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Betooniühingu Aasta Betoonehitis.
Kruiisiterminal koos avatud promenaadiga nomineeriti ka ESPO ( European SeaPorts Organization) 2022.aasta auhinnale. Tegemist on auhinnaga, mis tunnustab sadamate rolli linna ühenduvuse parandamisel ja kohalikule kogukonnale lisandväärtuse pakkumisel.
Tallinna linn tunnustas kruiisiterminali rajamist ettevõtlusauhinnaga “Arendusprojekt 2021”.
Aprillis 2022 maineka rahvusvahelise elustiili ajakirja Monocle disainipreemia parima avaliku ruumi kategoorias.
Kruiisiterminali arhitektuur, sisearhitektuur, maastik: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm (Salto), Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), Maarja Gustavson (Polka).
Lisaks tunnustas Eesti Arhitektide Liidu eestseisus EALi teenetemedaliga „Tellija 2021“ Tallinna Sadama arendusosakonna juhatajat Hele-Mai Metsali ja teenetemedaliga „Projektijuht 2021“ Tallinna Sadama projektijuhtimise osakonna juhatajat Riho Joalat.
Jäämurdja Botnica suvetöö lepingu pikendamine
ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Shipping ja Baffinland Iron Mines Corporation pikendasid 2018. aastal sõlmitud 5-aastast raamlepingut jäämurdja Botnica prahtimiseks 2023. aasta suveperioodil. Baffinlandil on call optsioon jätkata Botnica prahtimist samadel tingimustel juuni lõpust kuni novembri lõpuni. Täpsemad otsused prahiperioodi pikkuse osas teeb Baffinland veebruaris optsiooni kasutamisest teavitamise tähtajal.
Reisiparvlaev Tõll taastati hübriidlaevaks
Reisiparvlaeval Tõll taastati hübriidsüsteem, mis eelmisel aastal toimunud õnnetuse tõttu vahepeal ei toiminud. Parvlaev Tõll on TS Laevade esimene laev, mis sõidab keskkonnasõbraliku hübriidlaevana. Hübriidina sõitmiseks kasutatakse laevale paigaldatud akupankasid, mis võimaldavad osaliselt sõita elektrienergial vähendades oluliselt diislikütuse hulka, müra ja õhusaastet.
Tallinna Sadam tähistab 3. juunil Saaremaa sadama 20. juubelit. Sel puhul peatub sadamas kruiisilaev…
20. mail toimus Paldiski Lõunasadamas vastavatud multifunktsionaalsel kail juba üheksandat korda Paldiski Ettevõtjate Liidu…
Vanasadama reisiterminalide juures on võimalik reisijate pealevõtmiseks ja mahapanekuks lühiajaliselt tasuta parkida – selleks on nii A- kui D-terminali juures Kiss&Sail parklad. Kiss&Sail parklad on kasutamiseks nii erasõidukitele, mittelepingulistele taksodele kui ka sõidujagamis-app’ide sõidukitele (Bolt, Uber, Yandex jne). Otse terminali uste ette pääsevad vaid lepingulised taksod (Tallink, Tulika). Terminalide ees on lubatud lühiajaliselt parkida ainult bussidel.