20. mail toimus Paldiski Lõunasadamas vastavatud multifunktsionaalsel kail juba üheksandat korda Paldiski Ettevõtjate Liidu investeerimiskonverents Teistmoodi Paldiski. Tänavu keskendus konverents energeetika ja kaitsevõime kokkupuutepunktidele ning Paldiski potentsiaalile pakkuda lahendusi mõlema valdkonna vajadustele.
Konverentsi avakõnes tunnustas peaminister Kristen Michal kohalike ettevõtjate ja avaliku sektori koostööd, rõhutades, et just ühine tegutsemine võimaldab suuri arenguhüppeid ellu viia. Merenduse ja sadamate olulisusest rääkides tõi Michal esile, et Läänemeri on piirkonnana eelkõige ühendusi loov ruum. „On vana Briti ütlus, et meri ühendab tihti rohkem, kui piirid suudavad sulgeda. Kui suudame oma merendust ja sadamaid hoida sama hästi toimimas ning sama suure entusiasmi ja hooga edasi arendada, nagu seda on tehtud Tallinna Sadama ja paljude teiste eestvedajate poolt, siis jõuame väga kaugele,“ sõnas ta.
Michali hinnangul on mereteed Eesti jaoks oluline võimalus nii majanduse kui ka uute tehnoloogiate arendamise vaates. „Mereteed toovad jõukust. Merel toimub väga palju ning Eesti jaoks on see võimalus, meie saame merd kasutada uute tehnoloogiate arendamiseks,“ ütles peaminister.
Läänemere piirkonna fookus on viimastel aastatel liikunud kaubandusruumist järjest enam julgeolekuküsimuste suunas. Kaitseminister Hanno Pevkur märkis konverentsil, et NATO laienemine Soome ja Rootsi on piirkonda märgatavalt turvalisemaks muutunud, kuid Venemaa tegevus hoiab olukorra endiselt pingelisena.
Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik lisas, et Balti riikide, Põhjamaade, Poola ja Saksamaa julgeolekukoostöö on tihedam kui kunagi varem ning Ukraina sõjakogemus peab senisest enam jõudma Euroopa kaitsekoostöösse. „Peame pidevalt õppima ja paremini valmis olema. Eesmärk on, et meie heidutusvõime oleks nii tugev, et vastane saaks aru: Eestit ei ole mõtet rünnata.“
Arutelus käsitleti ka erasektori rolli riigikaitses. Pevkuri sõnul mõistavad ettevõtted järjest paremini, et riigikaitsesse panustamine on ka nende endi huvides. Näidetena tõi ta välja reservväelaste toetamise ning kriitilise taristu toimepidevuse tagamise. „Oluline on, et kriitilise tähtsusega ettevõtted teadvustaksid oma rolli, sest kui nende teenused langevad, kannatab kogu riik,“ rõhutas ta.
Konverentsi raames avati Paldiski Lõunasadamas uus multifunktsionaalne kai, mis on Tallinna Sadama viimaste aastakümnete üks suuremaid strateegilisi investeeringuid, mida kaasrahastas Euroopa Komisjon sõjalise mobiilsuse projekti EstMilMob kaudu. Tegemist on Läänemere idakaldal ainulaadse taristuobjektiga, mis hakkab teenindama nii mere- kui maismaatuuleparkide rajamist ja hooldust ning toetab samal ajal ka Eesti kaitsevõimet.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul loob uus kai koos Paldiski Lõunasadama tööstuspargiga tervikliku logistika- ja tootmiskeskuse. „Uus kai koos tööstuspargiga võimaldab koondada tootmise, ladustamise ja logistika ühte keskusesse ning suurendab Tallinna Sadama konkurentsivõimet Läänemere piirkonnas,“ ütles Kalm. Tema sõnul teenindati esimest suuremahuliste maismaatuuleparkide komponentidega laeva juba märtsis ning kai on aktiivses kasutuses ka praegu.
Lisaks taastuvenergia projektide teenindamisele on tugevdatud konstruktsiooniga kai mõeldud ka Eesti Kaitseväe ja NATO liitlasväge
de rasketehnika vastuvõtuks. Vajadusel saab kaid kasutada ro-ro-laevade teenindamiseks ning tänu suurele kandevõimele sobib see erinevate ülegabariidiliste ja raskete projektkaupade vastuvõtmiseks.
Taristuminister Kuldar Leis rõhutas, et Paldiski tugevus peitub terviklikus taristulahenduses. „Paldiski uus multifunktsionaalne kai on hea näide taristust, mida Eesti vajab – see loob uusi võimalusi majandusele ja tugevdab samal ajal meie kaitsevõimet,“ ütles Leis. Tema sõnul annavad sadam, mereühendused, maismaataristu ja ettevõtluskeskkond kokku Paldiskile tugeva positsiooni uute investeeringute ning energeetika- ja avameretööstuse projektide Eestisse toomiseks.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt rääkis konverentsil Eesti energiamajanduse tulevikusuundadest. Tema sõnul on Eestil olemas nii võimekus kui ka potentsiaal kujundada strateegilistes valdkondades terviklikke väärtusahelaid.
Sutt rõhutas, et maismaatuuleenergia on praegu kiireim viis elektri hinda alandada ja impordisõltuvust vähendada. Ministri sõnul on taastuvenergia tootmismahud Eestis viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning hoolimata keerukatest planeerimisprotsessidest liiguvad maismaatuuleparkide arendused edasi. Samas rõhutas ta, et energiasüsteem ei saa põhineda ainult taastuvenergial, paralleelselt tuleb arendada juhitavaid võimsusi ja tugevdada kriitilise taristu kaitset. „Me ei peaks vaidlema, kas teha meretuult, tuumaenergiat, salvestust või vesinikku, need kõik mahuvad siia ära,“ ütles Sutt.
Vesiniku rolli käsitles ABB H2 Springboardi ökosüsteemi juht Simo Säynevirta, kelle sõnul aitab vesinik lahendada taastuvenergia tootmise kõikuvuse probleemi. „Tuuleenergiat ei saa paaki panna, aga vesinikku saab,“ sõnas ta. Kui ülejääv puhas elekter muudetakse vesinikuks ja salvestatakse, saab seda hiljem kasutada nii energiasüsteemi tasakaalustamiseks kui ka sünteetiliste kütuste ja kemikaalide tootmiseks. Säynevirta tõi näiteks Soome, mille eelisteks on taskukohane taastuvenergia ja metsandussektorist pärinev biogeenne CO₂. „Kui ühendame selle vesinikuga, suudaksime katta kogu Soome kütusevajaduse ja toota samaväärse koguse ka ekspordiks.“ Tema hinnangul eeldab selle potentsiaali realiseerumine kindlat investeerimiskeskkonda ja tugevat piirkondlikku koostööd. „Praegu näeme signaale, et liigume regulatsioonidega tagasi fossiilkütuste suunas. See ei anna investoritele vajalikku kindlust,“ hoiatas ta.
Ignitis Renewablesi tegevjuht Frank Oomen rääkis taastuvenergia turu arengust ja Läänemere piirkonna võimalustest. Tema sõnul on taastuvenergia muutunud lisaks kliimapoliitikale ka majandus- ja julgeolekupoliitika küsimuseks. Viimaste aastate kriisid on tema sõnul näidanud, et fossiilkütustele toetumine ei taga varustuskindlust. „Taastuvenergia ja salvestuslahendused on ainus tee energiajulgeolekuni,“ ütles Oomen. Ta rõhutas, et tuule-, päikese- ja akulahendused koos teiste kohalike energiaallikatega võimaldavad luua süsteemi, mis pakub tarbijatele taskukohasemat energiat ja aitab samal ajal piirkonda investeeringuid tuua.
Oomeni hinnangul on Balti riikidel selles üleminekus tugev stardipositsioon. Piirkonnas on olemas taastuvenergia arendamiseks vajalik ruum, võrguühendused, kvalifitseeritud tööjõud ning valitsustel võimalus kujundada investoritele pikaajaliselt kindel tegevuskeskkond. Tema sõnul tuleks Balti energiaturgu käsitleda ühtse tervikuna. „Mõelda tuleb regionaalselt, mitte ainult riigipiirides,“ ütles Oomen. Iga investeering ühes riigis mõjutab kogu piirkonda ning just piiriülene koostöö loob eelduse tugevamaks energiajulgeolekuks ja kiiremaks majandusarenguks.
Selle potentsiaali realiseerimiseks on Oomeni sõnul vaja kiiremaid otsuseid ja selget poliitilist suunda. Lisaks uute tootmisvõimsuste rajamisele tuleb tähelepanu pöörata ka taristule, eriti elektrivõrkudele ja salvestuslahendustele. Oomen lõpetas oma ettekande üleskutsega vaadata energeetikat kui piirkonna järgmise kasvufaasi alust. Tema sõnul on Balti riigid juba astunud olulisi samme energiasõltumatuse tugevdamisel, kuid järgmine eesmärk peaks olema kujuneda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks rohetööstuse piirkonnaks. „Energia on võim, võim on poliitika ja poliitika on inimesed,“ ütles ta.
Arutelus „Visioonist tegudeni“ jäi kõlama ühine arusaam, et Läänemere piirkonna energiatulevik sõltub sellest, kui hästi suudetakse ühendada selge visioon, investeerimiskindlus ja piirkondlik koostöö. Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika asepeadirektor investeeringute ja innovatsiooni alal Maive Rute rõhutas, et investorite jaoks on määrava tähtsusega regulatiivne etteaimatavus, tugev ühisturg ja konkurentsivõimeline energiahind. Euroopa tugevusena tõi ta esile taastuvenergia ressursid ja tööstusliku võimekuse, kuid juhtis tähelepanu ka vajadusele tugevdada tarneahelaid ja vähendada sõltuvust kriitilistest toorainetest. „Viimaste aastate kriisid on selgelt näidanud, kui oluline on taastada Euroopas usaldusväärsed väärtus- ja tarneahelad,“ sõnas Rute.
Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko rõhutas, et visioonist üksi ei piisa ning eesmärkide saavutamiseks peab sellele järgnema järjekindel investeerimine. „Energeetika ja tööstus peavad käima käsikäes, teisiti see ei tööta,“ ütles Durejko. Ta lisas, et Eesti Energia viimaste aastate investeeringud Eestis ja Leedus hakkavad lähiaastatel avalduma ka soodsamas elektrihinnas, kuid selle potentsiaali täielikuks kasutamiseks peab majandus suutma taskukohasema energia kasutusele võtta.
Minister Andres Sutt rõhutas arutelu lõpetuseks, et kõik algab mõtteviisist. Tema hinnangul on maailm keset suurt ümberkujundamist ning Eesti ja kogu Läänemere piirkond peavad end selles teadlikult positsioneerima. Ta kutsus üles vaatama piirkonda laiemalt kui ainult Baltikumi ning nägema võimalusi kogu Läänemere ruumis. Tema sõnul vajab piirkond järgmise kümnendi jooksul suuri investeeringuid ja julget ambitsiooni, et kasvatada nii energiajulgeolekut kui ka majanduslikku konkurentsivõimet.
Nordic Stream Groupi ja Pakrineeme Sadama juhatuse liige Angela Rannu rääkis konverentsil Eesti energiajulgeoleku kitsaskohtadest ning Pakrineeme LNG-terminali võimalikust rollist nende leevendamisel. Rannu tõi esile kaks probleemi: juhitavate võimsuste puudujäägi ning
kütusevarustuse haavatavuse. Lisaks on Eesti üks väheseid Euroopa Liidu riike, kellel puudub oma gaasivaru, mis tähendab suurt sõltuvust naaberriikide taristust. „Kui me neid gaasimolekule kätte ei saa, siis on meil probleem,“ rõhutas ta.
Ühe võimaliku lahendusena on taas päevakorras Pakrineeme LNG-terminal. Projekt hõlmab lisaks LNG-le ka roheammoniaagi, vesiniku ja e-kütuste tootmise võimalusi. „Selle mastaabi juures oleks tegemist väga olulise lisandväärtusega kogu piirkonnale,“ ütles Rannu.
Tema sõnul on riigi selge toetus hädavajalik nii investorite usalduse hoidmiseks kui ka väliskapitali kaasamiseks. Samas tõi ta välja ka Euroopa energiapoliitika laiemad riskid, sealhulgas arutelud, mis viitavad Venemaa gaasi võimalikule naasmisele Euroopa turule. „Nii suuri investeeringuid ei ole võimalik teha ilma kindluseta, et pikaajaline tarnekindlus ja turureeglid püsivad,“ sõnas Rannu.
Enefit juhatuse esimees Juhan Aguraiuja alustas oma ettekandes sellest, et energiasüsteemi keskmes peab olema tarbija – nii kodutarbija kui ka ettevõte, kelle jaoks elektri hind ja varustuskindlus mõjutavad otseselt igapäevaseid otsuseid ja konkurentsivõimet. Tema sõnul on Eestis viimasel ajal palju arutletud erinevate tootmistehnoloogiate üle, kuid vähem sellest, kuidas kogu süsteem tervikuna toimima panna. „Kogu energiasüsteemi me teeme tarbija jaoks,“ ütles Aguraiuja. Tema hinnangul vajab Eesti nii pikaajalist kui ka lühiajalist (5a) ja selget plaani, mis annaks kindlust investoritele ning aitaks teha praktilisi otsuseid taristu arendamisel. Aguraiuja sõnul puudub hetkel riiklik plaan ja konkreetne tegevuskava, mis on muuhulgas ka energiajulgeoleku seisukohast lähtuvalt väga ohtlik.
Aguraiuja tõi esile, et Eesti sõltub jätkuvalt märkimisväärselt imporditud elektrist, mis mõjutab nii hinnataset kui ka energiajulgeolekut. Kui piirkonnas on suurema tarbimisega perioodid, kerkivad hinnad kogu Baltikumis korraga ning Eesti tunneb seda eriti teravalt, sest kohalikke tootmisvõimsusi on vähe. „Baltikumi kõrgem hinnatase peegeldab tootmisdefitsiiti,“ märkis ta. Võrdlusena tõi ta Leedu, kus viimastel aastatel on järjepidevalt kasvatatud tuuleenergia tootmist ja vähendatud sõltuvust impordist.
Tema sõnul ei seisne lahendus ühe tehnoloogia eelistamises, vaid eri komponentide koosmõjus. Taastuvenergia aitab suurendada pakkumist ja mõjutab elektri hinda, juhitavad võimsused katavad vajaduse külmematel või suurema tarbimisega perioodidel, salvestus aitab süsteemi tasakaalus hoida ning tugev elektrivõrk võimaldab energiat suunata sinna, kus seda parasjagu vaja on. „Ükski tehnoloogia üksi ei lahenda seda küsimust,“ ütles Aguraiuja. Selle terviku toimimiseks on tema hinnangul vaja riigilt järjepidevat suunda ja tegevuskava, mis ei muutuks poliitiliste tsüklitega ning looks piisava kindluse vajalike investeeringute tegemiseks.
BLRT juhatuse nõunik Roman Vinartšuk rääkis oma ettekandes tööstuse rollist energeetikas ning ettevõtte panusest tuuleparkide ja energiakomponentide tootmisse. Ta rõhutas, et raske tööstus on oluline nii ekspordi, töökohtade loomise kui ka allhanke võimaluste kaudu ning tõi esile sadamate võtmerolli suurte tööstusprojektide logistikas ja transpordis.
BLRT on viimastel aastatel tugevalt panustanud taastuvenergeetikasse. Narvas valmis hiljuti rohevesiniku tehas, mille eesmärk on toota vee elektrolüüsi teel vesinikku fossiilse vesiniku asendamiseks. Tuuleenergeetikas toodab BLRT maismaatuuleparkidele vajalikke komponente Maardus ja Vilniuses, tarnib detaile praegu Soome ja Leedu projektidele ning on osalenud ka Enefit Greeni Sopi-Tootsi tuulepargi rajamisel Eestis. Ettevõte panustab aktiivselt ka meretuuleenergia arendamisse – Tallinnas valmistatakse avamere tuuleparkide aluskonstruktsioone, meretuulikute komponente ja ankruid.
Vinartšuki sõnul kasvavad iga projektiga nii ettevõtte kui ka partnerite kompetentsid ning insenerioskused võimaldavad toetada kliente erinevates taastuvenergia- ja tööstusprojektides. Lisaks näeb BLRT tulevikus võimalusi osaleda ka tuumaenergeetika valdkonnas.
Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat, Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja suurettevõtja Heiti Hääl arutlesid konverentsi lõpupaneelis Paldiski võimaluste üle kujuneda 2035. aastaks Läänemere tööstuse ja energeetika keskuseks. Esinejate hinnangul on selleks tugevad eeldused juba olemas: hea logistiline asukoht, kaks sadamat, raudtee- ja maanteeühendus ning arenev energiataristu. Oluliseks tugevuseks peeti ka aktiivselt tegutsevat Paldiski Ettevõtjate Liitu, mis ühendab poolsaarel tegutsevaid ettevõtteid, teeb tihedat koostööd vallaga ning mille liikmete järjepidevad investeeringud ja algatused aitavad kaasa piirkonna ja kogu riigi majanduse arengule, uute investeerimis- ja koostöövõimaluste tekkimisele ning Paldiski kujunemisele atraktiivseks töö- ja elukeskkonnaks.
Heiti Hääle sõnul on Paldiski Eestis ainulaadne paik, kus tugev logistika ja taastuvenergia potentsiaal loovad aluse uue tööstuskeskuse kujunemiseks. Jaanus Saat tõi esile, et omavalitsus on loonud ettevõtjatele nö rohelise koridori ehk kiirendatud menetlusprotsessi, kuid areng jääb sageli toppama otsuste puudumise taha. Tema sõnul on Paldiskis potentsiaali palju, kuid seda ei kasutata veel piisavalt ära. Väljakutsena tõi ta esile ka elamuarenduse: arendajad on piirkonnas ehitamise peamiste kitsaskohtadena välja toonud kommunikatsioonide rajamisega seotud kulud ja riskid. Saati hinnangul võiks läbimurde tuua üks edukalt ellu viidud projekt, mille järel oleks ka teistel arendajatel lihtsam piirkonda investeerida. Ta kinnitas, et turul on huvi olemas ning töös on mitu arendusprojekti, mis loodetavasti ka ellu viiakse.
Valdo Kalmu sõnul on Paldiski tugevuseks hästi toimiv ettevõtluskeskkond ning valmisolek investeerida ka enne konkreetsete lepingute sõlmimist. Ta rõhutas, et lisaks taristule on oluline kujundada Paldiskist atraktiivne elukeskkond spetsialistidele ja nende peredele. Linnas on juba olemas kool, kultuurielu ning vaja, et tuleks ka uued elamuarendused.
Samas märkis Kalm, et Eesti kui riik peab investorite nimel konkureerides muutuma kiiremaks ja paindlikumaks, kuna teised riigid pakuvad ettevõtjatele järjest enam rätseplahendusi.
Arutelus jäi kõlama, et Paldiski suurimaks takistuseks ei ole mitte võimaluste puudumine, vaid selge tegevusplaani ja otsuste nappus. Heiti Hääle sõnul vajab piirkond konkreetset kokkulepet selle kohta, kuhu ja kuidas edasi liikuda. Alles siis saavad ettevõtted ja pangad teha investeerimisotsuseid ning visioon saab hakata päriselt teoks saama. Osalejad leidsid, et järgmise aasta jooksul tuleks väärtuspakkumisest liikuda konkreetsete sammudeni, et Paldiski areng saaks uue hoo sisse.
Kui osalesid konverentsil ja soovid meile anda tagasisidet või soovitusi edaspidiseks, siis saad teha seda SIIN.
Paldiski Ettevõtjate Liit ühendab piirkonna ettevõtteid, et kujundada Pakri poolsaar Läänemere oluliseks tööstuskeskuseks. „Teistmoodi Paldiski“ konverents on ainus rahvusvaheline investeerimisüritus väljaspool Tallinna, mis toob kokku eksperdid ja arvamusliidrid tulevikku suunatud lahenduste arutamiseks. Tänavu juba üheksandat korda toimunud konverentsi korraldas Paldiski Ettevõtjate Liit koostöös liikmetega: Lääne-Harju valla, Tallinna Sadama, Alexela ja Enefit Greeniga.
Tallinna Sadam tähistab 3. juunil Saaremaa sadama 20. juubelit. Sel puhul peatub sadamas kruiisilaev…
Taristuminister Kuldar Leis osales 25-26.mail koos Eesti merendus- ja logistikasektori äridelegatsiooniga visiidil Saksamaal. Visiidi…
Vanasadama reisiterminalide juures on võimalik reisijate pealevõtmiseks ja mahapanekuks lühiajaliselt tasuta parkida – selleks on nii A- kui D-terminali juures Kiss&Sail parklad. Kiss&Sail parklad on kasutamiseks nii erasõidukitele, mittelepingulistele taksodele kui ka sõidujagamis-app’ide sõidukitele (Bolt, Uber, Yandex jne). Otse terminali uste ette pääsevad vaid lepingulised taksod (Tallink, Tulika). Terminalide ees on lubatud lühiajaliselt parkida ainult bussidel.