Muuga sadama tegevusmõju piirkonnas elavatest inimestest peab äsja valminud Faktum & Ariko uuringu kohaselt oma kodukoha elukeskkonda heaks või väga heaks 65 protsenti. Ühtlasi leiab ligi pool Muuga sadama lähipiirkonna inimestest, et nende elukeskkond on viimastel aastatel oluliselt või mõnevõrra paranenud.
“Tallinna Sadam on mitmeid aastaid tõsiselt panustanud ohutus- ja keskkonnaalastesse tegevustesse ja kohalike kogukondade vastavasse teavitamisse,” lausus uuringu tellinud AS-i Tallinna Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik.
“Hindamaks meie senise tegevuse tõhusust ja kogumaks elanikelt täiendavat sellealast tagasisidet, küsisime koos uuringufirmaga Faktum & Ariko inimeste hinnangut oma kodukoha elutingimustele,” sõnas Kaasik. “Samuti soovisime teada, milliseks hindavad inimesed Muuga sadama mõju kodukoha elukeskkonnale.”
Faktum & Ariko küsitles 9.-29. novembrini Maardu linnas ning Jõelähtme ja Viimsi valdades telefoni vahendusel 300 inimest, kes elavad Muuga sadamat ümbritseva kuni viiekilomeetrise perimeetri seas.
Kõigist küsitletutest leidis 49 protsenti, et viimase viie aasta jooksul on nende elukeskkond oluliselt või mõnevõrra paranenud. 34 protsendi hinnangul on elutingimused jäänud samaks. Mõnevõrra halvenenuks või oluliselt halvenenuks pidas elukeskkonda 17 protsenti inimestest.
“Vastustest joonistub välja selgelt positiivne tendents – elukeskkonna paranemist märgib kokku pool küsitletutest ning ligi kolmandiku hinnangul on see jäänud samaks,” kommenteeris Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti.
Inimestel paluti anda ka üldine hinnang oma kodukoha elukeskkonnale ja sellest ilmneb, et antud piirkonna inimesed on ümbruskonnaga rahul. “Väga heaks või pigem heaks hindab oma elukeskkonda 65 protsenti küsitletutest, samas kui pigem või väga halvaks pidanute osakaal ulatub üheksa protsendini,” lausus Petti. Positiivse ja negatiivse vahele paigutas oma arvamuse 26 protsenti küsitletutest.
Inimestel paluti küsitluses omaltpoolt vabas vormis välja tuua positiivseid ja negatiivseid aspekte, mis nende hinnangul kodukoha elukeskkonda mõjutavad.
“Positiivse poole pealt tõid inimesed mõnevõrra oodatult esile looduslähedust ja puhast õhku ning piirkonna rahulikku iseloomu ja hõredat asustust,” kirjeldas Petti. Negatiivsetest aspektidest saab kolme peamisena eristada halba ja hõredat ühistransporti, ebameeldivat lõhna ja halbu teid. Neljandana nimetati Muuga sadama söeterminali lähedust.
Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasiku sõnul küsiti kohalike inimestelt arvamust ka selle kohta, milliseks hinnatakse Muuga sadama ja sealsete ettevõtete tegevuse mõju oma igapäevaelule.
“Pisut enam kui kaks kolmandikku ehk 69 protsenti vastasid, et sadam ja sealsed ettevõtted nende igapäevaelu mõjutanud pole,” kirjeldas Kaasik küsitletute vastuseid. “Samas on mõju tunnetanud 31 protsenti kohalikest inimestest.”
Kui inimestelt küsiti, kas neil on etteheiteid Muuga sadama tegevusele ohutus- või keskkonnanõuete täitmise alal, siis 66 protsendil vastanutest neid polnud. Etteheiteid oli 34 protsendil inimestest.
Inimestel, kes tunnetasid sadama ja sealsete ettevõtete tegevuse mõju oma igapäevaelule, paluti seda mõju kirjeldada. Samuti paluti vastanutel kirjeldada etteheiteid sadamale ohutus- ja keskkonnanõuete täitmise alal. Mõlemas kategoorias tõid inimesed Ellen Kaasiku sõnul negatiivse poole pealt välja lõhna, söetolmu ja müra.
“Uuringu tulemused kinnitavad, et meie aastatepikkuse keskkonnaalase tegevuse põhisuund Muugal – investeeringud õhuseiresse – on olnud õigustatud,” lausus Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja.
Juba järgmise aasta esimeses pooles paigaldatakse valda Randvere külla kolmas Muuga sadama välisõhu seirejaam. Seirejaamade eesmärk on pidevalt monitoorida Muuga sadama operaatorite tegevuse mõju õhukvaliteedile ja olla vajadusel valmis operatiivselt reageerima.
Juhul kui seirejaamad näitavad mõne keemilise ühendi piirväärtuse ületamist Muuga sadamas, teavitatakse sellest koheselt kõiki operaatoreid, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni. Samuti läheb info Tallinna Sadama vastutavatele töötajatele ja kohalikesse omavalitsustesse.
“Juba kehtestatud normidest madalamate tasemete korral võtab sadama dispetšer ühendust laadimistöid tegevate operaatoritega, kes võivad vähendada laadimiskiirust või vajadusel ka laadimise katkestada ja soodsamaid ilmastikuolusid oodata,” kirjeldas Kaasik Tallinna Sadama käitumist seirejaamadest laekuva info põhjal.
“Küsitlustulemused on abiks meie edasise keskkonnaohutuse alase tegevuse planeerimisel,” ütles Kaasik. Lisaks annavad tulemused Kaasiku hinnangul nii Tallinna Sadamale kui ka kohalikele omavalitsustele hea indikatsiooni sellest, millised on Muuga sadama tegevusmõju piirkonnas elavate inimeste hinnangud nende elukeskkonda mõjutavate positiivsete ja negatiivsete aspektide osas. “Ühtlasi näeme vastuste baasilt, kuivõrd tähtis on keskkonnaohutuse alastes tegevustes teavitus ja koostöö kohalike kogukondadega,” märkis Kaasik. Ta lisas, et Tallinna Sadam kavatseb Faktum & Ariko küsitluse tulemusi ja ülevaadet kohalike inimeste arvamustest tutvustada ka Maardu linnavalitsusele ning Jõelähtme ja Viimsi vallavalitsustele.
Kokku on Tallinna Sadam alates 2007.aastast investeerinud keskkonnakaitsesse 7,3 miljonit eurot. 2012. aastal ulatuvad Tallinna Sadama keskkonnakaitsealased kulud 1,2 miljoni euroni, sellele lisanduvad erinevad ohutuse ja turvalisuse alased investeeringud ligikaudselt samas suurusjärgus.
Tänavu kevadel valmis Tallinna Sadamal buklett ohutusalase teabega Muugal tegutsevate operaatorite käideldavatest ainetest ja võimalikest õnnetustest. Ohutusbuklett on kättesaadaval Tallinna Sadama kodulehel ohutuse ja turvalisuse alajaotuses (veebiaadress https://www.ts.ee/ohutus-turvalisus). Septembris tutvustas Tallinna Sadam oma ohutus- ja keskkonnaalaseid tegevusi Viimsi valla turvalisuspäeval. Lisaks on Tallinna Sadam korraldanud Muuga sadamas kohalike kogukondade informeerimise eesmärgil avatud uste päevi.
Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles ajavahemikul 9.-29. novembrini telefoni teel 300 Maardu linna ning Jõelähtme ja Viimsi valla elanikku vanuses 18-74. Uuringu eesmärk oli selgitada välja Muuga sadama mõjualas elavate inimeste hinnang oma kodukohale ja sadama tegevusele, samuti inimeste teadlikkust seoses Tallinna Sadama ja Muuga sadama omandisuhtega.