Ringmajanduse suurendamine vajab süsteemset muutust

Väljavõte  Eesti Päevalehe artiklist: Rohetiiger: ettevõtete tegelik jalajälg ei peitu rohelises kontoris, vaid mujal.  Autor: Anette Parksepp

Eestis keskkonnarevolutsiooni plaanitsev Rohetiiger on astunud sammu edasi ja kavatseb koondada sadu ettevõtteid, et kärpida majanduse keskkonnamõju.
Augustis tegevust alustanud Rohetiigri algatus koondab praegu ligi 50 ettevõtet, kes soovivad tagant lükata Eesti majanduse rohehüpet. Aasta lõpuks plaanitakse enda tiiva alla koondada vähemalt 250 ettevõtet, et vähendada koos majanduse keskkonnamõju. Nende ettevõtete hulgas on ka Tallinna Sadam. Ettevõtetega koos soovib Rohetiiger välja selgitada ka peamised Eesti seaduste kitsaskohad, mis takistavad organisatsioone praegu jätkusuutlikumalt käitumast.
„Oleme harjunud mõtlema, et teeme rohelise kontori, sorteerime prügi ja vaatame, millistest nõudest me sööme ja joome – siis olemegi juba jalajälge vähendanud ja tublid. Tegelikult asub enamiku organisatsioonide ja ettevõtete mõju hoopis kuskil mujal,” rääkis Rohetiigri asutaja Eva Truuverk.

Rohetiigri eesmärk on juhtida süsteemset muutust.

„Tallinna Sadam tegeleb Rohetiigi programmis jäätmete ringlusse suunamise probleemiga. Börsiettevõttel on aktsionäre nii Eestis kui ka välismaal ja nende surve kestlike lahenduste kasutuselevõtuks on selgelt tunda. „Investorid, eriti rahvusvahelised investeerimisfondid, küsivad meilt täiesti otse ja konkreetselt: milline on teie panus kestlikku arengusse ja milliseid tegevusi olete teinud, et vähendada ettevõtte ökoloogilist jalajälge? Mõnele investorile tuleb lausa kvartaalselt ülevaateid teha,” nentis Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro. Ka ristlusfirmad soovivad pidevalt näha reaalseid tulemusi, näiteks mida nende jäätmetega tehakse.
Kuivõrd surve on suur, on ettevõte sidunud oma strateegia ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Muu hulgas soovivad nad saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, saavutada sadamas seisvatel laevadel nullemissiooni, suunata 70% laevajäätmeid ringmajandusse, panustada nii puhtamasse Läänemerre kui ka õhku jne.
Rohetiigri programmis tegeleb ettevõte just jäätmetega, sest ringmajandusest on Eestis palju räägitud, aga olulist arengut pole toimunud, nentis Arro. Tallinna Sadama tütarettevõte Green Marine tegeleb sadamas silduvatelt  laevadelt jäätmete vastuvõtmisega. Sadamast käib läbi ühe Eesti keskmise linna jagu jäätmeid ja on oluline, et need ei läheks prügimäkke või põletusse. Ent ühel ettevõttel on keeruline lahendada nõnda süsteemset probleemi, sest olmejäätmete käitlus on tervik, mis haarab kogu riiki ja sõltub nii seadustest kui ka olemasolevast jäätmete ringlussevõtmise võimest.

Vaja riiklikku muutust

Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik märkis, et Euroopa Liidu direktiivi järgi pidi Eesti möödunud aastaks ringlusse võtma 50% olmejäätmeid, 2025. aastaks 55% ja 2030. aastaks peab osakaal olema juba 60%. Tegelikult oleme me sellest kaugel – praegu on Eestis ringlussevõtu sihtarv alla 30% ja põhjused on osaliselt ka seadusandlikud.
Arro lisas, et reaalse ringmajanduse tekkimiseks on tarvis teadmisi, riigi finantstoetusi, et tekiks vajalik taristu, et tekiks ettevõtteid, kes oskaksid ja tahaksid kokkukorjatud jäätmeid millegi uue tootmisel kasutada. Sadam ise on kehtestanud erisuse: kui laevad annavad ära sorteeritud jäätmed, on jäätmetasu väiksem kui sorteerimata jäätmete eest.
Selliste süsteemsete probleemide välja selgitamiseks koostabki Rohetiiger uut kestlikkuse esindusorganisatsiooni, kuhu loodetakse aasta lõpuks koondada kuni 250 ettevõtet. Truuverk selgitas, et kui mõni takistus on ühe ettevõtte asemel kümnel või mitmekümnel, saab Rohetiiger nende nimel seadusandjate seas selgitustööd teha. Üksikul ettevõttel on see märksa raskem.
Peale probleemide tuvastamise aitavad esindusorganisatsiooniga liitunud ettevõtted oma töötajate ja klientide seas keskkonnateadlikkust suurendada. Rohetiiger pakub vastu esindatust keskkonnateemades, ligipääsu teadlaste teadmistele ja konsultatsioonidele selle kohta, kuidas rohelist juhtimist päriselt ettevõttesse integreerida.
Esindusorganisatsioonil hakkab olema 25 asutajaliiget. Ülejäänud 250 ettevõtet peab liitumiseks kirjutama motivatsioonikirja ja neil peab olema vähemalt üks kestlikkuse eesmärk, mille nimel nad töötavad.

KULUD JA TULUD

„Me ei ela ühes päevas”
Tallinna Sadam määras mullu kindlaks kõigi sadama territooriumil ja akvatooriumis olevate ettevõtete ja tegevuste kasvuhoonegaaside heitkoguse. Suurim osa sellest tuleb laevaliiklusest, seejärel energia- ja soojatarbimisest ning kolmandana muust transpordist. Ellen Kaasiku sõnul näeb sadam tulevikus peamise süsinikuvaba alternatiivkütusena rohevesinikku, mille arendamine alles käib. Kuigi reaalset tehnoloogiat veel pole, tellib Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad järgmise parvlaeva vesinikuvalmidusega.
Ta tunnistas, et paljud keskkonnasäästule suunatud kulutused on praegu suuremad kui oleks harjumuspäraste tehnoloogiate puhul. „Aga me ei ela ühes päevas. Kui me teame, et 2050. aastaks peab olema saavutatud kliimaneutraalsus, siis pole mõtet teha uusi investeeringuid, mis hõlmavad odavamaid, aga keskkonnahoidu mittearvestavaid tehnoloogiaid,” arvas Kaasik. „Kui kasutada Euroopa Liidu roheleppega seonduvaid toetusi ja teha õigeid otsuseid, siis isegi kui miski tundub praegu liiga kallis, annab see pikas perspektiivis kokkuhoiu.”

Loe pikemalt Rohetiigri projektis kaasalöövate ettevõtete tegemistest:

https://epl.delfi.ee/artikkel/92168433/rohetiiger-ettevotete-tegelik-jalajalg-ei-peitu-rohelises-kontoris-vaid-mujal

https://rohetiiger.ee/