Praktika Tallinna Sadamas – võimalus panustada Eesti kui mereriigi arengusse

«Mõistsin, et üksi ei tee midagi ära, kuid koos on võimalik mägesid liigutada,» kõlab ilus mõte ühest Tallinna Sadama praktika aruandest. Sarnaselt kirjeldavad kogetut veel mitmed teisedki praktikandid, kes toovad erialaste oskuste omandamise kõrval esile hooliva meeskonna, õppijasõbraliku keskkonna ning eelkõige töö tähendusrikkuse.

Lõppenud suvel oli Tallinna Sadama grupis kokku 20 praktikanti, kes said erinevaid ülesandeid tehes põneva ja väärtusliku töökogemuse. Sadamakapteni osakonna praktikantide seas olid Eesti Mereakadeemia mereveonduse ja sadamatöö korralduse eriala õpilased ning Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevade praktikantide hulgas oli valdav osa samuti Eesti Mereakadeemia ja Eesti Merekooli tüürimehe eriala õpilased. Üks Mereakadeemia tudeng sooritas geodeesia praktika Muuga sadamas. Lisaks olid praktikandid Tallinna Sadama IT-, raamatupidamise ja personaliosakonnas.

Kui siiani ongi praktikantide leidmiseks tehtud tihedamat koostööd peamiselt just Eesti Mereakadeemia ja Eesti Merekooliga, ning mõlemal pool on selleks olemas ka praktika kuraatorid, siis aina enam vaadatakse ringi laiemalt, räägib Tallinna Sadama personalijuht Kerli Leppoja, kelle sõnul püütakse leida koostöövõimalusi nii erinevate kutsekoolidega kui ka Taltechi inseneeria erialadega.

Neli tugisammast

Ehkki organisatsioon koos kõikide tütarettevõtetega on suur ning võimalused end teostada väga mitmekesised, siis pakub Tallinna Sadam praegu praktikakohti peamiselt neljas prioriteetses valdkonnas.

Esiteks oodatakse praktikante laevaliikluse juhtimise valdkonda. Praktika käigus tutvustatakse, millega sadam tegeleb, kuidas laevaliiklus toimib, kuidas seda juhitakse ning millised ettevõtted Tallinna Sadama sadamates toimetavad. Laevaliikluse juhtimise praktikale oodatakse peamiselt Eesti Mereakadeemia tudengeid, ent kuna reaalne töö eeldab pikemat väljaõpet ja erialast haridust, siis on tegu vaatluspraktikaga, selgitab Kerli Leppoja.

Teiseks prioriteetseks valdkonnaks on vahimadruse praktika. Vahimadruse praktikandid tulevad Tallinna Sadamasse tavaliselt Eesti Mereakadeemiast või Eesti Merekoolist ning praktiseerivad Tallinna Sadama tütarettevõttes TS Laevad ja parvlaevadel just täpselt seda tööd, mida vahimadrused päriselt teevadki.

Kolmandaks ootab Tallinna Sadam oma ridadesse erinevate IT-alade praktikante, sest neid oskusi on tarvis peaaegu kõikides sadama valdkondades. Mingeid konkreetseid eelistusi Tallinna Sadamal ülikoolide osas ei ole, ent oluline on see, et praktikale tulija oleks kursis kasutajatoe spetsiifikaga.

Neljandaks vajatakse praktikante sadamate ehituse ja hoolduse valdkonda. Selle alla kuuluvad nii elektri-, vee- kui ka kanalisatsioonitööd, aga ka väiksemad remonttööd ja parandused. Just sellesse valdkonda praktikantide leidmiseks ongi hakatud aina enam vaatama kutsekoolide poole.

Praktika on koostöö

Kuna esimesel aastal keskendutakse ülikoolides pigem üldainetele, siis oodatakse praktikale pigem teise kursuse tudengeid, ka ülikoolid ise nõuavad praktika sooritamist pigem alates teisest õppeaastast. Lisaks erialastele teadmistele tuleb praktikal kasuks vene keele oskus, ent väga kõrgelt hinnatakse üldist planeerimis- ja suhtlemisoskust. «Praktikant võiks tulla meie juurde kindla ootusega, mida tema praktikalt vajab,» ütleb Kerli Leppoja ning lisab, et praktika on eeskätt ikkagi koostöö – see peab vastama praktikandi ootustele, aga olema ka meile tööandjana lühemas või pikemas perspektiivis väärtust loov.

Kui laevaliikluse juhtimise vaatluspraktika kestab kuni neli nädalat ning vahimadruse praktika tavaliselt kaks ja pool kuud ning toimub enamasti suvisel ajal, siis nii IT-tegevuste kui ka sadamate ehituse ja halduse valdkonnas on võimalik läheneda individuaalselt ning praktikante ollakse valmis vastu võtma pea kogu aasta vältel. «Kõik oleneb sellest, mida praktikant ise vajab, kuidas me saame teda rakendada ja kui pikalt juhendada,» selgitab Kerli Leppoja ning julgustab huvilisi kindlasti ühendust võtma, sest kui noor on motiveeritud, siis põnevaid ja mitmekesiseid võimalusi end Tallinna Sadamas teostada jagub hulgaliselt. Iga praktikant saab endale juhendaja, kes teda kogu praktika vältel igakülgselt toetab, kaasab ja juhendab. Ühe praktika lisaväärtusena nimetabki Kerli Leppoja võimalust töötada koos tõeliste oma ala professionaalidega.

Tallinna Sadamas lähtutakse põhimõttest, et kui praktikant saab reaalselt tööd teha ja abiks olla, siis praktika eest ka makstakse. Kerli Leppoja meenutab sel suvel Kuivastu sadamas parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust ning räägib, et Tallinna Sadama laevaliikluse juhtimise praktikandid läksid sadamasse appi liiklust korraldama. Nad said reaalse töökogemuse ning tehtud töö eest ka tasu. Kui tegu on kõigest vaatluspraktikaga, siis tasu ei maksta.

Suur ja ühine siht

Et praktika laiem eesmärk on järelkasvu tagamine logistikasektoris ning merendusvaldkonna populariseerimine, siis on Kerli Leppojal hea meel, et näiteks laevanduse valdkonnas on igal aastal olnud paar praktikanti, kes on kohe jäänud Tallinna Sadamasse või Tallinna Sadama tütarettevõttesse tööle või liitunud meeskonnaga aasta jooksul. Häid näiteid, kui praktikast on saanud pikaajaline koostöö, on teisigi.

Mõeldes põhjustele, miks on Tallinna Sadam hea koht, kuhu praktikale tulla, toob personalijuht eeskätt esile töö tähendusrikkuse. «Noorte jaoks on aina olulisem, et töö poleks lihtsalt töö, vaid muudaks maailma ja oleks oluline,» tõdeb Kerli Leppoja ning lisab, et Tallinna Sadam aitab otseselt kaasa Eesti konkurentsivõime edendamisele ja mereriigi kuvandi arendamisele.

Niisamuti on noorte aga ka kogu ühiskonna jaoks üha olulisem, kuidas ettevõtted suhtuvad ümbritsevasse keskkonda ning ka oma inimestesse. Tallinna Sadam lähtub oma tegevustes kestliku arengu strateegiast, näiteks on paika pandud selged eesmärgid kliimaneutraalsuse suunal, aga peetakse väga oluliseks olla ka toetav ja vastutustundlik tööandja.

***

Praktikandid jagavad kogemusi: mis jäi kõige rohkem meelde?

•  «Kõige rohkem jäi meelde, et kõik töötajad ja juhendajad olid väga hoolivad, jagasid praktikantidele erinevaid tegevusi, korraldasid sadamates ringkäike ning usaldasid praktikante ka dokumente täitma ja muid sadamatööga seotud tegevusi tegema.»
• «Kõige väärtuslikumad kogemused olid Muuga sadama dispetšeri töövarjuks olemine, lastioperatsioonide jälgimine ning puksiiriga sõitmine. Dispetšeri töövarjuna oli võimalik tutvuda lähemalt laevadokumentidega. Lastioperatsioonide jälgimisel sai kinnistada varem õpitut ja praktikas näha, mida see päriselt endast kujutab. Puksiirisõit oli rohkem silmaringi laiendav, aga sellegipoolest tean nüüd, kuidas puksiirid aitavad tankeri sildumisel ja pean seda kogemust väärtuslikuks.»
•  «Tallinna Sadam on praktikaks väga sobilik, kuna praktikante kaasatakse väga mitmetesse erinevatesse tegevustesse ja olukordadesse. Õppida saab ka vaadeldes. Tööõhkkond on väga sõbralik, hea huumorimeelega ja vastutulelike kolleegidega möödub iga tööpäev muhedalt.»
•  «Tallinna Sadam on suurettevõte ja tänu sellele saab praktika käigus näha suure organisatsiooni toimimist, erinevate ametite töökorraldust, kommunikatsiooni süsteeme ning nende toimimist. Tallinna Sadam sobib suurepäraselt mereveonduse ja sadamatöö korraldamise eriala praktika tegemiseks. Kindlust lisab asjaolu, et tegemist on Eesti ühe suurima ettevõttega, mis on just merendusvaldkonnas eriti hinnatud.»