Tallinna Sadama projektijuhtimise osakonna juhataja Riho Joala: inseneri amet toob leiva alati lauale

Tallinna Sadama eesmärk on saada Läänemere kõige uuendusmeelsemaks sadamaks ning selle saavutamiseks hooldatakse ja arendatakse pealinna südames ca 54-hektari suurusel maa-alal paiknevat kinnisvara. Ulatusliku arendusprojekti juhtimises osaleb teiste seas inseneriharidusega projektijuhtimise osakonna juhataja Riho Joala, kelle sõnul jagub Tallinna Sadamas väljakutseid aastakümneteks.

Riho lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli 1995. aastal ehitusinsenerina, töötas seejärel projekteerimisfirmas Estkonsult, ehitusettevõttes Skanska EMV ning projekteerimisfirmas Nord Projekt, kuid 2006. aastal otsustas asutada oma ettevõtte Projektipea OÜ, mis pakub tänaseni projekteerimise, projektijuhtimise ja professionaalse ehitustellija nõustamise teenust. „Töötasin pikalt omal käel, kuni 2015. aastal võttis minuga ühendust Tallinna Sadama infrastruktuuri divisjoni juht Peeter Nõgu, kes arvas, et sadam vajaks oma ambitsioonikates projektides minu professiooniga inimese abi. Väljakutse oli tõesti põnev ning nõustusin.”

Suure kinnisvaraomanikuna kuulub Tallinna Sadamale tohutu maa-ala arendamist vajava ja võimaldava Vanasadama näol. Riho töö on esindada sadamat erinevates kinnisvaraprojektides, olgu tegemist uute või rekonstrueeritavate objektidega. Eelmisel aastal sai näiteks valmis pikalt töös olnud D-terminal, nüüd on käsil D-terminali parkimismaja ning uue kruiisiterminali ehitus. Paralleelselt toimub ka Admiraliteedibasseini ületava jalakäijate silla ehitus ning lisaks on töös D-terminali ümbritseva linnaruumi projektlahenduse koostamine, mille valmimisel 2022. aastal saab enam kui 5-hektariline maa-ala Tallinna kesklinnas olemuslikult uue näo ja hingamise.

„Minu hallatavad projektid asuvad maismaal ning nende puhul pole olnud vaja spetsiaalseid teadmisi hüdrotehnikast. Avaliku linnaruumi ning sadamasse rajatava hoonestuse projekteerimine ei erine seega eriti muudest projektidest, ent nende reaalne ehitamine võib samas siiski olla palju keerukam,” kirjeldab Riho. „Näiteks D-terminali rekonstrueerimine ja laiendaminetuli läbi viia 24/7 toimivas terminali hoones, mida läbis enne koroonaviirust kuni kuus miljonit inimest aastas. See tähendas, et 1,5 aasta jooksul läbis meie ehitusplatsi ca 10 miljonit inimest! Oli väga oluline lahendada reisijate turvaline logistika ning anda samal ajal ehitajatele võimalus ehitada. Sellega võrreldes on kruiisiterminali ehitus olnud oluliselt lihtsam, sest pandeemiast tingituna jäid mullu Eestisse tulemata umbes 300 kruiisilaeva ning 600 000 reisijat. Olime külalisteks valmistunud, kuid tuleb nentida, et kõrvaliste isikuteta ehitusplatsil on ehitamine olnud oluliselt lihtsam ja efektiivsem.”

Tallinna Sadam on Riho hinnangul väga konkurentsivõimeline ja meeldiv tööandja. „Minu subjektiive seisukoht on, et siinne töö pakub mulle kui insenerile professionaalses mõttes palju väljakutseid, arenguvõimalusi ja põnevaid projekte millega tegeleda. Kus mujal saaks sellises mahus rääkida kaasa ja suunata nii suure ja olulise piirkonna arendamist Tallinna kesklinnas? Minu jaoks on see suur motivaator edasi toimetada. Tööd jagub siin mitmekümneks aastaks.”

Ta lisab, et inseneri eriala on läbi aegade olnud selline amet, mis toob leiva lauale igasuguse riigikorra ajal ja sõltumata sellest, kas majandus on kriisis või buumis. „Kui oled omas valdkonnas tugev spetsialist ja suudad ajaga kaasas käia, siis tööta ei jää.. Inseneriharidus on väga laiapõhjaline ja garanteerib töö kuni pensionini. Ja head spetsialisti oodatakse tööle ka pärast seda. Paraku on juba pikemat aega töökätest puudus just minu erialal, milleks on olnud projekteerimise korraldamine ja juhtimine. Kuna nii projekteerimis- kui ehitusvaldkonnas töötamise üheks vältimatuks eelduseks on laiapõhjaline inseneriharidus, siis julgustan kõiki noori just seda valdkonda õppima minema. Te ei kahetse!“

Loo aitas kokku panna Gerli Ramler ja see  ilmus ka noorte karjääri- ja haridusväljaandes Intellektika 2021.