Tallinna Sadama tegusad teod ja olulised sündmused 2025

Tallinna Sadama aktsia aastane tulumäär oli 29%

Tallinna Sadama aktsia hind tõusis 2025. aasta 30. detsembri seisuga võrreldes aasta varasemaga 23%, suurenedes 1,056 eurolt 1,296 euroni. 2025.aastal maksis Tallinna Sadam aktsionäridele dividende 0,073 eurot aktsia kohta, kokku 19,199 miljonit eurot, mis moodustas 100% eelneva aasta kasumist. Aktsia hinnatõus ning makstud dividendid tegid aktsia aastaseks tulumääraks 29,6%.

Tallinna Sadam on positsioneerinud oma aktsia dividendiaktsiana ning ettevõtte dividendipoliitika eesmärk on maksta aktsionäridele netodividende vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, kasvuvõimalustest ja arenguplaanidest ning arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus.  Selge dividendipoliitika, stabiilne ja kasumlik ärimudel, riskide hajutatus erinevate ärivaldkondade vahel ning elluviidavad kasvuprojektid teevad Tallinna Sadamast atraktiivse investeerimisobjekti. Ettevõtte aktsiatesse on investeerinud üle 22 000 aktsionäri.

Kaubamahu taastumine ja rekordilised lastid

2025.aastal jätkus kaubamahtude taastumine ning püstitati ka mõned rekordid. Meie kaubasadamates käideldi 2025. aastal Hiinast ja Türgist saabunud rekordiline kogus ehk 300 000 tonni terast. Novembris laaditi Muuga sadamas senise ajaloo üks suurimaid viljasaadetisi – Eestis kasvatatud 75 000 tonni ehk ligi 2600 autokoormat nisu suundus Hispaaniasse. Paldiski Lõunasadamas taastusid vedellasti mahud kriisieelsele tasemele. Tegemist oli põhiliselt Euroopa suursadamatest hoiustamiseks ja blendimiseks transporditud lastiga, mis meilt suundus valmistoodanguna laevadega edasi kaugematesse sihtriikidesse. 2025. aastal läbis Tallinna Sadama sadamaid kokku 13,8 miljonit tonni kaupa, mis on võrreldes aasta varasemaga 5,1% enam.

Paldiski uue kai ehitustööd said valmis

Paldiski Lõunasadamas valmis 310 meetri pikkune ja 13,5 meetri sügavuse veealaga multifunktsionaalne kai koos 10-hektarilise tagalaalaga. Tegemist on olulise verstapostiga sadama arengus, mis loob eeldused kaubamahtude kasvuks ja uute ärisuundade käivitamiseks. Uus taristu tugevdab ühelt poolt Eesti kaitsevõimekust, teisalt võimaldab Tallinna Sadamal kujuneda oluliseks partneriks nii maismaa- kui ka meretuuleparkide ehitusprojektides. Kai läheb kasutusse pärast kasutusloa saamist.

Wallenius SOL uus ro-ro laev

Alates juunikuust külastab Paldiski Lõunasadamat Rootsi laevandusettevõtte Wallenius SOL uus  keskkonnasäästlik Ro-Ro kaubalaev ML South Enabler. Uue laeva liinile toomisega tugevdab Wallenius SOL oma kohalolekut Läänemere regioonis ja Balti riikides. Samuti toetab see kestlikuma meretranspordi arengut ja suurendab Paldiski Lõunasadama kaubavoogude mitmekesisust.

Uued võimalused ja investeeringud Muuga sadama terminalides

Muuga sadamas avanes 2025. aastal mitmeid uusi arengusuundi. Ettevõte Panamir OÜ ostis logistikaettevõtte Sankotransi varad ning plaanib rajada sadamasse kakaovõi tehase. Samuti sõlmiti leping PK Terminaliga endiste Alekoni maade kasutusse andmiseks, kuhu rajatakse uus puistlastiladu. Seoses MPG AgroProduction OÜ pankrotimenetlusega tagastati Tallinna Sadamale Muuga sadamas paiknev kinnistu, millel näeme suurt potentsiaali uute projektide arendamiseks – ala vahetus läheduses on pikad ja sügavad Panamax-tüüpi laevadele sobivad kaid. Terminali maade konkurss kuulutatakse välja 2026. aastal.

Rail Baltica projekteerimisleping Muuga kaubajaama ühendamiseks ja maade võõrandamine

Rail Baltic Estonia sõlmis projekteerimislepingu Eesti ettevõttega AllSpark OÜ, et ühendada Muuga sadam tulevase Rail Baltica trassiga. Ligikaudu 16 kilomeetri pikkune Soodevahe–Muuga lõik kavandatakse kaubarongiliikluseks ning tähistab kogu Eesti raudtee- ja logistikasektori jaoks olulist arenguhüpet. Ühtlasi võõrandasime riigile Muuga raudteejaama rajamisega seotud maad, mille moodustas 8 eri suurusega kinnisasja, kokku ligi 165 tuhat m2. Maade võõrandamine avaldas positiivset mõju Tallinna Sadama 2025. aasta majandustulemustele. Tulevase Rail Baltica raudteeühenduse puhul on tegemist strateegilise investeeringuga, mis tugevdab Muuga sadama rolli Euroopa logistikavõrgus.

Sõlmisime kokkuleppe Kasahstani viljaveoks

Sõlmisime ühiste kavatsuste protokolli Kasahstani riikliku viljakokkuostja ja traderiga Food Contract Corporation, raudteeoperaatori Kedentransservice ning Tallinna Sadama ja Muuga sadamas paikneva viljaterminali Muuga Grain Terminaali vahel. Ühiseks huviks on leida võimalusi kuni 2 miljoni tonni Kasahhi vilja transiidiks läbi Muuga sadama 3 aasta jooksul.

Muuga sadamas toimus laiaulatuslik rahvusvaheline reostustõrje õppus „Puhas Meri“  

Juunikuus toimus Läänemerel ulatuslik reostustõrje õppus „Puhas Meri“, milles osalesid Eesti Merevägi, Riigilaevastik ja liitlasriikide Soome ja Rootsi esindajad. Tallinna Sadama vaates oli oluline roll täita Muuga sadamal, kus keskenduti koostööle ning sadama enda ja meie operaatorite reostustõrje valmisoleku testimisele.

Edukas Elektrienergia võrgutasude muudatus

Konkurentsiamet kooskõlastas novembris Tallinna Sadama elektrienergia võrgutasude hinnakirja muudatuse. Tallinna Sadam osutab elektri võrguteenust Tallinna Vanasadama, Muuga sadama ja Paldiski Lõunasadama piirkonnas. Võrgutasude muudatus avaldab positiivset mõju Tallinna Sadama majandustulemustele.

Eesti esimene BIM-ehitusluba alajaamale- aasta innovatsiooniprojekt

Tallinna linn andis esmakordselt välja ehitusloa, mille menetlemisel kasutati Ehitisregistri BIM-põhist menetlust. Eesti esimene BIM-ehitusluba anti KOKO arhitektidele koostöös Tallinna Sadamaga Vanasadama suurima alajaama rajamiseks kruiisiterminali lähedale. Projekt pälvis Aasta Innovatsiooniprojekti tiitli ning tähistab olulist sammu ehitussektori digitaliseerimisel.

Euroopa Liit kiitis heaks rahastuse kruiisilaevadele kaldaelektriühenduse rajamiseks

Euroopa Liidu toel rajatakse Tallinna Vanasadamasse aastaks 2030 kruiisilaevadele kaldaelektriühendus. Lahendus võimaldab laevadel sadamas seistes kasutada keskkonnasäästlikumat elektrienergiat, vähendades oluliselt heiteid ja müra. Investeering toetab puhtamat meretransporti ning tugevdab Tallinna positsiooni konkurentsivõimelise kruiisisadamana.

Uus kruiisifirma ja uued laevad

Tallinna Vanasadamat külastas sel aastal uus kruiisifirma – The Ritz-Carlton Yacht Collection oma laevaga Ilma. Lisaks sellele külastas esmakordselt Vanasadamat 11 kruiisilaeva.

Üheksa kalendrikuu jooksul teenindasime Tallinnas ja Saaremaal kokku 125 kruiisikülastust 50 erineva laeva poolt, mis tõid Eestisse üle 190 000 kruiisireisija.

Uued operaatorid ja laevad ning pikenenud hooaeg kinnitavad sihtkohtade atraktiivsust ning loovad tugeva aluse veelgi tihedamaks kruiisihooajaks 2026. aastal.

Talvekruiiside rekord

Talvehooajal saavutati Tallinna Sadamas kruiiside ja reisijate arvus uus rekord- novembri ja detsembrikuus toimus kokku viis külastust. Vanasadamas peatusid Aida Cruises laev AIDAprima neli korda ning Fred Olsen laev Borealis ühe korra, mis tõid kokku talvisesse pealinna üle 15 tuhande kruiisituristi. See näitab, et Tallinn on atraktiivne sihtkoht ka väljaspool traditsioonilist suvehooaega. Talvekruiiside kasv aitab hajutada turismikoormust. Samuti suurendab see sadamate aastaringset kasutust.

TUI ja Toidupanga koostöö

Alates 2025. aastast jõuab Tallinna Vanasadamas peatuvatelt TUI Cruises laevadelt abivajajateni sadu kilosid päästetud toitu. Uus algatus kruiisioperaatori TUI Cruises’e,  Tallinna Sadama ja Eesti Toidupanga vahel aitab võidelda toidu raiskamisega ning toetada kohalikke abivajajaid. Käesoleval aastal annetas TUI Cruises laev Mein Schiff 7 nelja külastuse jooksul kokku 207,1 kg toitu.

Käivitus Swed-Est rohekoostöö Stockholmi sadamaga

Tallinna Sadam ja Stockholmi Sadam sõlmisid novembrikuus Tallinnas vastastikuse mõistmise memorandumi, millega algatati kahe sadama rohekoostöö ehk  Swed-Est Green Collaboration. Selle eesmärk on edendada keskkonnasäästlikke ja fossiilkütuste vabasid sadamateenuseid Tallinna ja Stockholmi ning Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri sadamates ning pakkuda reisijatele ja kaubavedajatele tulevikukindlaid, jätkusuutlikke lahendusi. Memorandum hõlmab rea konkreetseid projekte ja tegevusi kõigis neljas sadamas, mille kaudu ellu viia ühiseid eesmärke.

Tallinn-Stockholm laevaliin 35

17. juunil möödus 35 aastat päevast, mil koos Eesti taasiseseisvuse püüdlustega sündis taas võimalus tugevdada ajaloolisi ja kultuurilisi sidemeid Lääne-Euroopaga – Vanasadamasse saabus reisilaev Nord Estonia ning taastati regulaarne reisilaevaühendus Eesti ja Rootsi vahel. Nende aastate jooksul on Tallinna ja Stockholmi vahel reisinud enam kui 20 miljonit inimest, mis kinnitab selle liini olulisust nii inimestevahelise suhtluse kui ka majanduse ja turismi arengu seisukohalt.

Tallinn-Helsingi laevaliin 60

7. juulil 2025 möödus 60 aastat päevast, mil taasavati regulaarne reisilaevaliin Tallinna ja Helsingi vahel – see oli märgiline ja sümboolne verstapost Eesti ja Soome suhetes.

Tallinn–Helsingi laevaliini ajalugu ulatub juba 19. sajandisse, kuid poliitilised olud katkestasid selle järjepidevuse Teise maailmasõja ajal. Regulaarne reisilaevaliiklus kahe linna vahel taasavati 1965. aasta suvel – hetk, mil mereteed mööda hakkasid taas liikuma inimesed, ideed ja kaubad. See oli toonasele Nõukogude Eestile ainus legaalne ja püsiv aken läände.

Tallinna Sadam tähistas koos laevafirmadega reisilaevaliini taasavamise 60. aastapäeva meeleoluka rahvaüritusega Vanasadamas, mille keskseks osaks kujunes suurejooneline vabaõhumälumäng, mis võis olla üks rahvarohkemaid omataolisi Eestis.

Kaptenite pingid ja Meremuuseumi tähis

Vanasadama avalikku ruumi lisandusid kaptenite pingid ning Eesti Meremuuseumi ajaloolise asukoha tähis, mis väärtustavad sadama ja linna merelist pärandit.

Veebruaris avati pidulikult Tallinna Sadama D-terminali sissepääsu juures Meremuuseumi maamärk, mis tähistab paika, kus 90 aastat tagasi loodi Eesti Meremuuseum. Meremuuseumi tähis on sümboolne meeldetuletus Eesti merendusajaloo algusest ja arengust ning rõhutab sadama rolli merekultuuri kujunemisel.

Juulis avati pidulikult nimelised kaptenite pingid Tallinna Vanasadamas Admiraliteedi basseini ümbruses. Tseremooniat korraldasid Eesti Kaptenite Klubi ja Tallinna Sadam, et austada Eesti merenduse suurkujusid ning meretöö panust ajaloos ja kultuuris. Esimesena said nimelised tähised viis silmapaistvat kaptenit: Uno Laur,  Arno Kask, Roland Leit, Ülo Kollo ja Eduard Hunt. Pingid on mõeldud kui püsiv austusavaldus ning osa Vanasadama ruumilisest identiteedi ja merekultuuri väärtustamise loost.

Sadama asumi koostöö algus

Sadama asumi koostöö sai hoo sisse 2025. aasta märtsikuus, kui Tallinna Sadam korraldas esimese Vanasadama kruiisiterminalis toimuva asumi piirkonna ettevõtjatele ja elanikele suunatud kohtumise. See sündmus oli avapunktiks laiemale koostöövormi kujundamisele sadama ja kohalikku linnaosa (Sadama asum) siduvate teemade lahendamisel ning dialoogi edendamisel. Kohtumisel tutvustati sadama ajalugu, arendusplaane ja arutleti koostöövõimaluste üle, võttes arvesse nii äri- kui kogukonnavaateid. 2025. aastal toimus neli Sadama asumi üritust. Sadama asum hõlmab lisaks Vanasadama alale ka näiteks Tallinna Ülikooli linnakut, Rotermanni kvartalit ning mitmeid kultuuri- ja ettevõtluspunkte, mistõttu koostöövajadus on laiapõhjaline.

Süvendasime koostööd ülikoolidega mitmete praktiliste projektide kaudu

2025. aastal süvendas Tallinna Sadam koostööd ülikoolidega mitmete praktiliste ja rakenduslike projektide kaudu, mille fookuses olid liikuvus, linnaruumi kvaliteet ning merenduse innovatsioon. 26. juunil 2025 sõlmisid Tallinna Sadam ja Tallinna Ülikool raamlepingu, mille eesmärk on parendada liikuvuslahendusi Sadama asumis. Koostöö hõlmab linnaruumi ja liikuvuse uurimist, kus tudengid ja teadlased töötavad sadama ja linna vaheliste liikumisteekondade arendamisel. Erilist tähelepanu pööratakse jalgsi liiklejate kasutajakogemusele ning erinevate liikumisviiside paremale sidususele.

Koostöö jätkus ka Eesti Kunstiakadeemiaga (EKA) rahvusvahelise õppeprojekti „Väravast linna“ raames. EKA tudengid töötasid koos Aalto Ülikooli üliõpilastega, keskendudes Tallinna ja Helsingi sadamate rollile linnaruumis pärandi märkamisel. Projekti käigus analüüsiti sadamate ja linnaruumi vahelisi liikumisteekondi, sadamaalade kultuurilist tähendust, ligipääsetavust ja ruumilist kvaliteeti ning töötati välja ettepanekuid sadamate paremaks lõimimiseks linnakeskkonnaga. Projekt viidi ellu koostöös Tallinna Sadama, Helsingi Sadama ja ICOMOS University Forumiga.

Lisaks teeb Tallinna Sadam aktiivselt koostööd ka TalTechi ja Eesti Mereakadeemiaga merenduse innovatsiooni valdkonnas. MarineHäkk 2025 häkatonil, mida korraldasid TalTechi Eesti Mereakadeemia ja TalTechi Uusettevõtluse keskus, keskenduti laevade retrofittimise väljakutsele – olemasolevate laevade uuendamisele heite vähendamiseks ja energiatõhususe tõstmiseks. Tallinna Sadam toetas sündmust auhinnafondiga, soodustades ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd ning tehnoloogiapõhiste lahenduste arengut merendussektoris.

Tallinna Sadam tõusis märkimisväärselt edukamate ettevõtet pingereas ja pälvis Rohevõsu tiitli

Äripäeva poolt kokkupandud 2025. aasta Eesti edukate ettevõtete TOP 1000 hulgas on Tallinna Sadam 35. kohal (aasta varem 259). Tallinna Sadam pälvis ka tunnustuse Rohevõsu 2025 ehk  kolmanda koha roheettevõtete edetabelis. Roheettevõtte auhinna välja pannud Eesti Pakendiringlus istutab Tallinna Sadama nimel 250 puud. Roheettevõtete edetabeli koostamisel kasutati ESG-hindamismetoodikat, mis tugines Eesti edukamate ettevõtete TOP100 aruannetes esile toodud kestlikkuse põhimõtetele. Kõik osalenud ettevõtted analüüsiti ühtse mudeli alusel ning arvutati välja nende ESG-tase.

Võõrustasime kõrgetasemelisi delegatsioone

Aprillis külastas meie kaubasadamaid Hamburgi ja Lübecki sadamate äridelegatsioon ning toimus Eesti-Saksa sadamate konverents Estonian-German Port Forum ja Eesti sadamate ja logistikavaldkonna ettevõtete kohtumine delegatsiooni liikmetega.

Juunis külastas Vietnami peaminister Pham Minh Chinh koos abikaasa Le Thi Bich Traniga Tallinna Sadamat oma ametliku visiidi raames Eestisse. Visiidi käigus allkirjastasid Vietnami Riiklik Laevandusettevõte (VIMC) ja Tallinna Sadam strateegilise koostööleppe, mille eesmärk on tugevdada kahe riigi vahelisi sidemeid merenduse ja logistikasektori arendamisel.

Novembris  võõrustasime koguni kolme kõrgetasemelist visiiti – meid külastasid  Malaisia Sarawaki piirkonna transpordiminister koos delegatsiooniga, Rootsi rahvusvahelise arengukoostöö ja kaubandusminister Benjamin Dousa ning Schleswig-Holsteini piirkonna Minister-President Daniel Günther koos äri- ja poliitilise delegatsiooniga.

Investeerimisklubi algatus

Oktoobris alustas Tallinna Sadama grupi töötajate Investeerimisklubi. Investeerimisklubis saavad investeerimishuvilised mõnusas usaldusväärses keskkonnas jagada investeerimisalaseid teadmisi ja kogemusi ning suurendada investeerimishuvi ja arendada finantsteadlikkust. Klubiliikmed hakkavad kohtuma kord kvartalis. Edaspidi on fookuses investeerimisplatvormide ja -äppide võrdlus, investeerimine välisturgudel ning erinevate fondide ja pensionilahenduste käsitlus. Samuti uuritakse start-up’idesse investeerimise võimalusi ja riske, kinnisvarasse investeerimist ning alternatiivseid varaklasse nagu kunst, veinid ja muud kogumisväärtusega varad. Kavas on töötoad ühise turuanalüüsi läbiviimiseks, aktsiate fundamentaalse analüüsi näidisjuhtumid koos miinimumkontrollküsimustega ning kogemuste jagamine ebaõnnestumistest või neist väljatulekust.

Tallinna Sadama sidusettevõte Green Marine on Aasta Ringmajanduse edendaja

Tallinna Sadama sidusettevõte ja Eesti üks juhtivatest jäätmekäitluse ettevõtetest Green Marine AS pälvis Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil Aasta Ringmajanduse edendaja 2025 tiitli.

Ettevõtet tunnustati ehitus- ja lammutusjäätmete käitustehase rajamise eest, mis on viinud ehitusjäätmete ringlussevõtu uuele tasemele. Tehase kaasaegse tehnoloogia abil saab tõhusamalt ja keskkonnasõbralikumalt ehitusjäätmeid taaskasutada ning ringlusesse suunata.

---

Tütarettevõtete tegusad teod ja olulised sündmused 2025:

TS Laevad

TS Laevade nõukogu pikendas Katrin Aroni volitusi
TS Laevad nõukogu pikendas juhatuse liikme Katrin Aroni volitusi kolmeks aastaks alates 20. märtsist 2026.
Katrin Aron liitus TS Laevadega 2023. aasta märtsis ja tema vastutusalaks on teenindus- ja kommertsvaldkond.

Parim regionaalne praktikakoht TOP3
TS Laevades teevad oma esimesi samme tulevased madrused, motoristid ja elektrimehaanikud. Praktikakogemuse kvaliteet sünnib praktikantide juhendajate, kogu laevapere ning ka kaldameeskondade koostöös, kes praktikante igapäevaselt toetavad.
Tänavu juba kümnendat korda toimuvale Eesti Tööandjate Keskliidu praktikakonkursile esitati rekordilised 104 avaldust. Konkursiga tunnustatakse tööandjaid ja õppureid, kes on silma paistnud praktikakorraldusega ning panustanud Eesti praktikakultuuri arendamisse.

Uued meenesarja tooted
Üle mitme aasta sai täiendust TS Laevade meenesari laevade pardapoodides. R-Kioski valikus on nüüd lisaks laeva magnetitele ja pastakatele ka TS Laevade kleepsulehed, mängukaardid ja riidest kandekotid.

Saaremaa liini uued lastetoad
Saaremaa liini parvlaevade Pireti ja Tõllu laste mängutoad on uuenenud ning neil on nüüdsest ka uus asukoht – 5. tekk. Projekt ajendiks oli vajadus anda kaubandusruumi pardapoele ning tuua muidu tühjalt seisvale 5. tekile rohkem elu. Hiiumaa liinil on lastetoad samuti 5.tekil.

Rekordiline suvehooaeg ja kogu aasta
2025. aasta suvel teenindas TS Laevad Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaliinidel kokku 1 062 168 reisijat ja 462 256 sõidukit. Rohkem ei ole reisijaid ega sõidukeid olnud ühelgi varasemal suvel. Võrreldes 2024. aasta suvega oli reisijaid 0,2% ja sõidukeid 1,8% enam. Kogu 2025. aasta jooksul teenindas TS Laevad kahel liinil kokku rekordilised 2 491 876 reisijat ja viis üle Väinamere 1 214 861 sõidukit. Reisijaid oli 1% rohkem ja sõidukeid 3% rohkem kui 2024. aastal ning tegevusajaloo jooksul.

Digitaalsed logiraamatud + elektroonilise logiraamatu MARPOL osa kasutuselevõtt

17. juulil võeti TS Laevades kasutusele elektroonilise logiraamatu MARPOL osa, mille tulemusel hakatakse edaspidi nafta- ja prügiraamatu andmeid logima digitaalselt. Tegemist on olulise sammuga, mis toetab nii tööprotsesside tõhustamist kui ka keskkonnasäästlikkust.

MARPOL (Marine Pollution) on üks olulisemaid rahvusvahelisi konventsioone, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevandusega seotud reostuse eest. Konventsiooni osad käsitlevad muuhulgas nafta ja prügiga seotud käitlemis- ja logimisnõudeid, mille täitmine on laevadele kohustuslik.

Ühisõppused ja Mereohutuspäevad parvlaevadel
Juulikuus toimusid taas mereohutuspäevad TS Laevade parvlaevadel, kus politseinikud, vabatahtlikud ja parvlaeva meeskond jagasid teadmisi mereturvalisusest. Iga-aastaste mereohutuspäevade fookus on suunatud päästevesti kandmise olulisusele.

Parvlaeva Tiiu pardal toimus Kaitseväe õppus, mis keskendus pahatahtliku isiku või isikute grupi otsimisele ja kinnipidamisele ning keelatud esemete otsingutele, mida prooviti laevale tuua (relvad, narkootilised ained). Õppuse käigus otsiti läbi reisijate alad, kontrolliti kõiki reisijaid ja peeti kinni pahatahtlikud isikud. Õppusel osalesid Sõjaväepolitsei Vahipataljon koos partneritega jõustruktuuridest ning liitlased.

Shorelinki kaldaelektri kasutusele võtmise test Virtsus
TS Laevad testis koostöös kaldaelektriseadmete tootja Shore Link OÜ-ga kahenädalase perioodi jooksul kaldaelektri võimalusi. Selle raames ühendati parvlaev Piret Virtsu sadamas kai äärde paigaldatud kaldaelektriseadmega. Testi eesmärk on hinnata tehnilisi ja operatiivseid võimalusi parvlaevade ühendamiseks maismaal paikneva elektriallikaga, mis tulevikus võimaldaks elektrilaevade akude laadimist laeva kai ääres seismise ajal.

Muudatused praamid.ee e-pileti broneerimissüsteemi märgistuses
Klientide ja valdade tagasisidet arvesse võttes viidi 20. maist e-pileti broneerimise süsteemis sisse oluline muudatus ning nüüd kuvatakse väljumisele väljamüüdud e-pileteid punase numbri 0 asemel pileti ikooniga.
See toob selgemini välja võimaluse soetada reisile pilet üldjärjekorda sadamakassast, kuna tagasiside põhjal tekitas varasem kuvamine tunde, justkui ei oleks pileteid enam üldse saada.

Desünkroneerimise projekt
08.02 ühendasid Eesti, Läti ja Leedu end lahti Venemaa elektrivõrgust ja liitusid Mandri-Euroopa sagedusalaga. Ettevalmistuse raames said kaardistatud ja läbi mõeldud kõik TS Laevade tegevused võimalike pikemaajaliste elektri- ja sidekatkestuste korral.

---

TS Shipping

Kaubalaev Thamesborg edukas päästeoperatsioon
6. septembril 2025 sõitis Hollandi lipu all olev kaubalaev Thamesborg Põhja-Kanadas, Franklin Strait’is (Põhja-Nunavut) madalikule, olles teel Aasiast Kanadasse. Laeva ballast-tankid said kahjustusi, kuid kütuse- ja kaubaruumid jäid terveks ning keskkonnareostust ei tekkinud. Laeva päästeoperatsioonis osales jäämurdja Botnica. Hoolimata keerulistest oludest viidi Thamesborgi päästeoperatsioon edukalt lõpule ning töö pälvis ka prahtija selge tunnustuse Botnica meeskond tõestas, et meie inimesed suudavad pakkuda usaldusväärseid ja kõrgetasemelisi lahendusi ka kõige keerulisemates rahvusvahelistes operatsioonides.

Digiuuendused ja tehnoloogiline areng laeval
TS Shipping jaoks kujunes 2025. aasta selgelt digitaalse arengu ja tehnilise küpsuse aastaks. Alates 2025. aastast on tegemist esimese Eesti lipu all sõitva laevaga, millel on magnetkompassi vabastus – see on oluline pretsedent ning tugev usaldusnäitaja lipuriigiga tehtavas koostöös. Lisaks alustati üleminekut elektroonilistele logiraamatutele ning uuendati navigatsiooni-, DP- ja tehnosüsteeme. Meeskonna arengu toetamiseks käivitati ka online-treeningud.

Tehnilised tööd, hooldus ja laeva seisukorra parandamine
Tehnilise töö ja laeva seisukorra vaates oli aasta töine ja sisukas. Teostati päästeparvede taavetite overhaul ning värskendati basseini, eemaldades rooste ja teostades värvitööd. Ulatuslik roostetõrje ja värvimine toimus suuresti tekimeeskonna enda jõududega, eraldi etapina alustati ka ahtri puitteki taastamist. Elamistingimuste parandamiseks renoveeriti kajutite duširuumid, alustades töödega täielikust lammutamisest, ning edasi liikus ka külmkambri taguse ala projekt.

Meeskond, väljaõpe ja operatiivne valmisolek
Meeskonna, väljaõppe ja operatiivse valmisoleku hoidmine oli jätkuvalt fookuses. Merel toimusid regulaarsed treeningpäevad, et tagada operational excellence, ning viidi läbi helikopteriõppus Botnical. Süsteemselt panustati madruste ja praktikantide väljaõppesse. Igapäevatöö lihtsustamiseks lisandusid meeskonna kasutusse elektrilised jalgrattad ja sülearvutid, loodi otsene ligipääs TS Shippingu serveritele laeva WiFi kaudu ning selle tulemusena lihtustusid oluliselt töövood ja infovahetus.

Nähtavus, koostöö ja avalikud tegevused
Lisaks sisemistele arengutele oldi nähtavad ka väljaspool organisatsiooni. Osaleti operatsioonis „Poi“ ning Tallinna Merepäevadel, mis aitasid suurendada nii ettevõtte nähtavust kui ka koostööd avalikkusega.

Tõhusus ja kulude juhtimine
Tõhususe ja kulude juhtimise vaates rakendati mitmeid kokkuhoiu meetmeid. Vahetati varustajaid, optimeeriti protsesse ja lahendusi ning pöörati senisest enam tähelepanu nutikale ja sihipärasele ressursside kasutamisele.