Kõik aastad on erilised, aga aasta 2020 oli kahtlemata tunduvalt erilisem kui me eales oleks osanud oodata. Hoolimata ülemaailmsest pandeemiast oli aasta Tallinna Sadama grupile tegus ja toimekas. Siin on nimekiri meie olulisematest saavutustest ja erilisematest sündmustest aastal 2020.
Koroonaviirus
2020.aasta olulisemaks märksõnaks on kogu maailmas koroonaviirus. Ülemaailmne pandeemia on mõjutanud ka Tallinna Sadama grupi tegevusi igal tasandil ja igas valdkonnas. Meie töötajate töörutiin on kardinaalselt muutunud- operatiivtöötajad peavad eriti tähelepanelikult jälgima ohutusnõudeid ja kasutama enesekaitsevahendeid, kontoritöötajad jagama oma tööaega kodukontori ja töökoha vahet. Kõige rohkem on mõjutatud reisijate valdkond, kus pidime kiirelt reageerima muudatustele- igapäevaselt muutusid laevade sõiduplaanid, taastasime piirikontrolli, katsetasime termokaameraid, hajutasime inimesi, desinfitseerisime ruume jne. Ärajäänud kruiisilaevakülastuste ja märkimisväärselt vähenenud liinireisijate kõrval on olnud ka mõned positiivsemad ilmingud- selle aasta kaubamahud on suuremad kui aasta tagasi, suvel toimus rekordarv laevaühendusi Eesti ja Soome vahel, ajutiselt avati uusi laevaliine nii Vanasadamas kui Paldiski Lõunasadamast ning parvlaevaliiklus taastus peale kevadisi piiranguid üllatavalt kiiresti.
Paldiski Lõunasadama süvendustööd
17.märtsil lõppesid Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali süvendamise ja laiendamise tööd, mille tulemusel on nüüdsest deklareeritud sügavus kanalis 15,5 m EH2000 süsteemi järgi. Kanali laius on 180 meetrit endise 120 meetri asemel. Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali süvendustööde tulemusena oleme nüüd paremas konkurentsipositsioonis ja saame just naftatoodete käitlejatel võimaldada edaspidi vastu võtta suuremaid laevasid.
Kruiisiterminal sai nurgakivi ja toimus sarikapidu
Sel aastal panime mere äärde kerkivale kruiisiterminalile nurgakivi ja tähistasime sarikapidu. Multifunktsionaalne ja keskkonnasõbralik kruiisiterminal ehitatakse Vanasadamasse olemasolevate kruiisikaide vahetusse lähedusse. Mööda mereäärt ja tulevase kruiisiterminali katusetasandilt kuni muuli otsani rajatakse linnarahvale avatud jalutuspromenaad koos rohealadega.
Tallinna Vanasadama kruiisiterminali projekteerisid Salto Arhitektid koostöös Stuudio Tallinnaga. Inseneriosad projekteeris Sweco Projekt AS ja elektripaigaldised Rausi OÜ, terminali ehitab YIT Eesti AS. Uue kruiisiterminali valmimine on planeeritud juulikuusse 2021.
Valmis Muuga Sadama cargo check-in hoone
Juunis taastus laevaliiklus Muuga- Vuosaari liinil ning avasime Muuga sadamas laevafirmade ja veokijuhtide paremaks teenindamiseks uue teenindushoone koos avara parklaga. Muuga cargo check-in hoone on esimene A-energia hoone Tallinna Sadamas. Hoone katusele on paigutatud päikesepaneelid ja seda köetakse õhk-soojuspumbaga.
Mereäärne Pikksilma promenaad
Juunis valmis Vanasadamas mereäärne Pikksilma Promenaad, mis on Reidi tee pikenduseks Vanasadama kaide poole. Pikksilma promenaadi pikkuseks on 100 m ja laiuseks 15 meetrit, promenaadi rajamisega suurenes Eesti maismaaapind ligi 1000 m2 . Pikksilma promenaadil saavad nautida mõnusat mereilma ja kauneid vaated Tallinna lahele nii jalutajad, jalgratturid kui ka sportlikku eluviisi armastavad inimesed.
Pikksilma promenaadi maastikuarhitektiks oli Kersti Lootus Lootusprojekt OÜ-st ja projekteerijaks Estkonsult OÜ ning ehitustööd teostas YIT Eesti AS koostöös oma alltöövõtjatega.
Tallinna Sadama soov on tuua Tallinna kesklinn sadamasse ja kujundada ajaloolisest Vanasadama alast koosviibimiskoht, kus oleks mõnus aega veeta nii reisijatel kui ka kohalikel inimestel.
Elektrooniline aktsionäride üldkoosolek ja investorpäevad
Üldkoosoleku läbiviimiseks kasutasime sel aastal uuenduslikku elektroonilise hääletamise võimalust.
Hääletada sai elektrooniliselt perioodil 22.-29. juuni, mis oli Eesti börsiettevõtete ajaloos teadaolevalt esmakordne võimalus aktsionäridele väljendada oma seisukohta ainult elektroonilisel teel. Tallinna Sadama aktsionärid võtsid nii vastu otsused 2019. aasta majandusaasta aruande kinnitamiseks, kasumi jaotamiseks ja dividendi maksmiseks kokku 30,245 miljonit eurot ning valisid uue nõukogu.
Septembris toimusid populaarsed Investorpäevad, kus andsime ülevaate majandustulemustest, rääkisime koroonakriisi mõjudest, käimasolevatest arendustest ja tulevikuplaanidest.
Jäämurdja Botnica murdis jääd Kanada Arktikas
Tallinna Sadama tütarettevõttele TS Shipping kuuluv multifunktsionaalne jäämurdja Botnica osutas juba kolmandat aastat jääseirelaevana eskortteenust Panamax tüüpi kaubalaevadele Kanada Arktikas. Seekordset tööd Kanadas varjutas koroonaviiruse levik ka sealpool ookeani, mistõttu kujunes laeva planeeritud tööaeg mõnevõrra lühemaks ning ka meeskonnavahetus toimus erilistel tingimustel ehk Kanada asemel hoopiski Gröönimaal. Talveperioodil ehk 20. detsembrist kuni 20. aprillini on OÜ-l TS Shipping leping Eesti Veeteede Ametiga jäämurdeteenuse osutamiseks Eesti rannikuvetes.
Keskkonnakampaaniad – Läänemerepäev, Seabin, suitsukonid, Meri algab siit
Tallinna Sadama üheks kestliku arengu prioriteediks on puhas Läänemeri. Suvehooajal aitas Vanasadama Jahisadamasse paigaldatud mereprügipüüdur Seabin korjata veest sinna sattunud olmeprügi. Kogutud andmed edastati Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudengite poolt keskkonnahariduslikul eesmärgil ülemaailmse projekti andmebaasi. Läänemere puhtuse nimel on oluline võidelda suitsukonide reostuse vastu, kuna maha visatud ja pahatihti merre sattunud suitsukoni võib reostada kuni 100 liitrit vett. Suvel alanud konireostuse vastase kampaania raames on Vanasadama sadeveeluukidele lisatud märgistus „Meri algab siit“ ning Tallinna Sadama sadamate aladele ja TS Laevad parvlaevadele paigutatud spetsiaalsed hääletamisvõimalusega suitsukonide prügikastid ehk Ballot Bin’id. Tallinna Sadama grupi töötajad korjasid maailmakoristuskampaania raames Vanasadama alalt ja selle lähiümbrusest ligi 10 000 suitsukoni, mis leiavad taaskasutust kunstiprojekti raames. Augustis tähistasime koos Soome Instituudi, Soome saatkonna ja Tallinna linnaga Läänemerepäeva.
PK Terminali II etapi avamine Muuga sadamas
Juulis 2020 valmis Muuga sadamas Virna 1 kinnistul 16 000 m2 suurune PVC ladu ning Koorma 2 kinnistul veel 2 x 4000 m2 PVC laohoonet. Laod lähevad erinevate puistekaupade ladustamiseks ning klientidega on sõlmitud pikaajalised kokkulepped.
Ainuke kruiisilaevakülastus Saaremaa sadamas
2020.aasta Tallinna Sadama ainuke kruiisilaevakülastus toimus 28.juulil Saaremaa sadamasse. Helsingist alguse saanud kruiisireis Tallinki laeval Victoria I tõi Eesti suurimale saarele 1023 reisijat. Sadamas ja bussituuridel jälgiti kehtivaid ohutusnõudeid ja inimeste hajutamist.
D-terminal sai valmis
31.juulil 2020 avasime Vanasadamas D-terminali uuenenud hoone. Tavapäraselt aastas ligi kuut miljonit reisijat teenindav Eesti suurim merevärav sai ümberehituse tulemusel uue, 21. sajandile sobiva välimuse. Mitmeid keskkonnasõbralikke energialahendusi kasutava hoone kogupind suurenes ligi kaks korda, 14 000 ruutmeetrini.
Terminalihoones võtavad reisijaid vastu avar aatrium, kauplused, kohvikud, uuenenud piletikassad ja check-in, uudistada saab interaktiivset Eesti turismiatraktsioone tutvustavat seina. Terminali kolmandal korrusel loob meeleolu avaliku ruumi kunstiteosena Eveli Variku taies “Päikese all”.
D-terminali katusel on päikesepaneelid, mis võimaldavad kasutada osaliselt taastuvenergiat. Vähendamaks jahutusvajadust on hoonel topeltfassaad. Sisearhitektuuris oleme kasutanud ehtsat puitu ja elusloodust – rohkelt taimi ning dekoratiivpuid. D-terminali ehitus oli Tallinna Sadama esimene projekt, kus nõudsime teadlikult BIM (ehitise infomudel) tehnoloogia rakendamist ja kasutasime saadud teavet projekteerimise ja ehituse kvaliteedi tagamiseks ning hilisemate haldamiskulude vähendamiseks.
D-terminali rekonstrueerimistööd algasid 2018. aasta suvel, hoone arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekti koostasid osaühingu R-Konsult arhitektid Irina Raud juhtimisel. Ehituse konstruktsiooni ja eriosad projekteeris SWECO Projekt AS ning elektri, nõrkvoolu ja automaatika Rausi OÜ.
Alustasime Vanasadama silla ehitusega
Alustasime Vanasadamas Admiraliteedi kanalit ületava silla ehitusega ja paigaldasime augustis sillale nurgakivi. Eestis ainulaadse pöörd-avatava silla projektlahenduse aluseks on Tallinna Sadama poolt 2017.aastal korraldatud ideekonkursi võidutöö „ New Balance 100“ kavand, mille esitasid Witteveen + BOS ja arhitekt Robert-Jan van der Veen arhitektuuribüroost Plein06. Silla ehitab KMG Inseneriehituse AS.
Sild on osa Vanasadama arendusplaanist „Masterplaan 2030+“, mis aitab muuta meie vabariigi ja pealinna esindusvärava kasutajasõbralikumaks ning kogu sadama-ala atraktiivsemaks.
Eesti esimene hübriidreisilaev Tõll asus reisijaid teenindama
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad astus 2020. aastal olulise sammu puhtama Väinamere, fossiilsetest kütustest loobumise ja nullemissioonini jõudmise suunas. 2. septembrist 2020 asus Virtsu-Kuivastu liini reisijaid teenindama Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud Tõll. Tema akupangad võimaldavad sõita osaliselt elektril, vähendades sellega diislikütuse hulka, õhusaastet ja müra. TS Laevadel on plaanis võtta hübriidtehnoloogia kasutusele ka teistel ettevõtte laevastikku kuuluvatel uuematel parvlaevadel.
Kaldaelektriga ühendati reisilaevad
Tallinna Sadama eesmärk on tagada oma tegevuspiirkondades puhas ja kvaliteetne välisõhk. Vanasadamas oleme viiele kaile paigaldatud kaldaelektriseadmed, mida saavad kasutada nii Tallinna-Helsingi kui ka Tallinna-Stockholmi liini laevad. Esimestena on kaldaelektriga ühendunud Tallinki Victoria I ja Eckerö Line Finlandia. Katsetused käivad ka Baltic Queeni, Silja Euroopa ja Viking XPRS-i ühendamiseks.
Tallinna Sadama kaldaelektrisüsteem on projekteeritud vastavalt kaldaelektri viimasele rahvusvahelisele standardile. Laeva personal loob kaugjuhtimispuldi abil ühenduse laeva ja kalda elektrisüsteemide vahel. Kõik edasised protsessid laeva kaldaelektrile ümber lülitamiseks toimuvad ilma inimese sekkumiseta automaatselt ja katkestusteta.
Kaldaelektrilahendus aitab meil parandada õhukvaliteeti ja vähendada vibratsiooni ning müra nii sadamas kui ka linnaruumis. Kaldaelektrilahenduse ehitas välja AS Elero. Terviklahenduse arendamisel lõid kaasa Scaleup (Shore-Link) insenerid. Alajaama seadmed ja automaatika tarnis ABB ASi elektrivõrkude üksus ehk ABB Power Grids Estonia AS.
Valmis Vanasadama 12. kai uus tuubus
Peale uue tuubuse valmimist on Eckerö Line laeval Finlandia võimalik reisijate laevale peale ja maha tulek kahe laeva ukse kaudu, mis muudab mugavamaks reisijate liikumise. Analoogsed võimalused on juba varasemalt kasutusel Tallinki ja Viking Line laevu teenindavatel kaidel nr 5 ja nr 13.
Muuga sadama 13. kai rekonstrueerimine ja uus reguleeritav ramp
Valminud on Muuga sadamas kail nr 13 reguleeritav ramp. Ramp koos kai uue venderdusega loovad paremad võimalused kail 13 teenindada RO-RO laevu. Rambi kandevõime on 100 tonni. Kaid kasutab Eckerö Line laev Finbo Cargo mis teenindab Muuga – Vuosaari laevaliini.
Alustati Rail Baltica kaubajaama projekteerimisega Muuga sadamasse
Rail Baltica suurima ja ainsa sadamaga ühendatud kaubajaama projekteerimise raames planeeritakse Muuga sadamasse ligikaudu 35 km uut 1435mm rööpmelaiusega raudteed, lisaks tõstetakse ümber ja ehitatakse ligikaudu 11 km 1520mm rööpmelaiusega raudteed. Muuga kaubajaama projekteerija SWECO Projekt AS ülesandeks saab olema ka terminalide ühendusteede ja seotud taristu (raudteetunneli, kontaktvõrgu, liiklusjuhtimissüsteemide, juhtimiskeskuse, veeremi hooldusdepoo) projekteerimine.
Muuga kaubajaam saab olema üks Rail Baltica olulisemaid objekte, kus tekib unikaalne taristukooslus, mis võimaldab Kesk- ja Lõuna-Euroopa vahelise kaubavahetuse teenindamisel operatiivselt ümber laadida kaupa meretranspordilt ja maanteetranspordilt erineva laiusega raudteetranspordile ja vastupidi. Projekteerimine kestab 2020. aasta septembrist kuni 2022. aasta II kvartalini, ehitamise esimese etapiga alustatakse plaanide kohaselt juba 2022. aasta alguses. Lõplikult peaks RB Muuga kaubajaama ehitustööd valmima 2025. aasta lõpuks. Hinnanguliselt hakkab Rail Baltica valmimise järgsetel aastatel Muuga multimodaalset kaubaterminali läbima 4-5 miljonit tonni kaupu aastas.
Nõukogu pikendas juhatuse liikmete lepinguid
ASi Tallinna Sadam nõukogu otsustas oma 29.09.2020 koosolekul pikendada juhatuse esimehe Valdo Kalmu ja juhatuse liikme-finantsjuhi Marko Raidi volitusi uueks 3-aastaseks ametiajaks alates eelneva ametiaja lõppemisest ehk Valdo Kalmul perioodiks 01.03.2021-28.02.2024 ja Marko Raidil perioodiks 18.04.2021-17.04.2024. Tallinna Sadama juhatus on kolmeliikmeline ja sinna kuulub lisaks eelmainitutele juhatuse liige-kommertsjuht Margus Vihman, kelle volituste pikendamist veel ei arutatud, kuna tema olemasolev leping kehtib kuni 31.10.2021.
Valmis D terminali parkimismaja
2020.aasta lõpuks valmis ühe maa-aluse ja nelja maapealse korrusega parkimishoone D-terminali vahetus läheduses. Parkimishoonest pääseb otse D-terminali ja sealt mugavalt laeva. Parkimismaja mahutab ligi nelisada sõidukit ja sinna on planeeritud kuni 40 elektriautode laadimise kohta. Parkimismaja ehitas AS Merko Ehitus Eesti. Hoone võetakse kasutusele alates veebuarist 2021. Tallinna Sadama eesmärgiks on vähendada parkimisalasid avalikus ruumis ning luua rohkem võimalusi atraktiivse linnaruumi kujundamiseks.
Automaatsildumisseadmete katsetused Vanasadama 5. ja 12. kail
Efektiivsuse tõstmiseks ning kulude vähendamiseks otsivad sadamad kogu maailmas võimalusi, kuidas oma tööd üha rohkem automatiseerida. Vanasadamasse rajatavad automaatsed vaakumsildumisseadmed aitavad kiirendada sildumisoperatsioone ning hoida kokku inimressurssi ja säästa keskkonda. Vaakumsildumisseadmed töötavad selliselt, et kai peale on paigaldatud vaakumseade, mille küljes olevad suured iminappadega „käpad“ haaravad laeva pardast ning laeva hoitakse kai ääres vaakumi imemisjõuga. Automaatsildumisseadmed paigaldavad Vanasadamasse kaidele 5, 12 ja 13 Trelleborg ja Cavotec ja neid hakkavad kasutama Tallinn-Helsingi liinil sõitvad laevad. 2020.aasta lõpuks on läbitud seadmete katsetused kaidel 5 ja 12.
Personalijuhtimise tegevuste digitaliseerimine
2020.aastal juurutasime kogu Tallinna Sadama grupile uue tööajaarvestuse tarkvara Stafflogic. Uus tarkvara võimaldab juhtidel ja spetsialistidel lihtsalt ja kiiresti planeerida ja muuta oma meeskonna tööpäevi või -vahetusi ning jälgida üle- ja alatundide tekkimist. Samuti sai loodud uus Sadama e-õppe keskkond, mis koondab kõik e-õpped, videomaterjalid ja koolituste salvestised ühte kohta. E-õppe portaali eesmärk on võimaldada õppimist ja uute teadmiste omandamist igaühele sobival ajal, kohas ja tempoga. Mugavamate ja efektiivsemate lahenduste otsimine ja juurutamine jätkub ka algaval aastal.
Tallinna Sadam kaardistas oma ökoloogilise jalajälje
Kliimamuutuste kiirenemine on tänapäeva maailma üheks olulisemaks keskkonnaalaseks probleemiks ja väljakutseks. Euroopa Roheleppes on kokku lepitud, et 2050. aastaks tuleb saavutada kliimaneutraalsus. Selleks, et teada kuidas kliimaneutraalsust saavutada peame me aru saama milline on meie tänane süsiniku jalajälg, millised on peamised süsiniku allikad ja alles seejärel saame mõelda kuidas seda samm-sammult vähendada. Koostöös Mereakadeemiaga arvutasime kasvuhoonegaaside (KHG) heite Tallinna Sadama sadamates ja grupi ettevõtetes 2019. aasta andmete põhjal. Tallinna Sadama KHG emissiooni hindamiseks koondati kokku olemasolev andmestik sadama otseste ja kaudsete saasteallikate kohta, viidi läbi TS operaatorite ja üürnike seas küsitlus, tehti päring liikuvvahendite osas Maanteeametile, koguti infot rongiliikluse kohta ning lisaks kasutati andmeid erinevatest merendusalastest andmebaasidest, et määratleda TS külastavate laevade emissioon sadama akvatooriumis. Tallinna Sadama grupis (TS, TS Laevad, TS Shipping) ehk oma tegevusega seotud KHG heide oli kokku 27 069 tonni CO2 ekvivalendina. Tallinna Sadama sadamategevusega laiemalt seotud KHG oli kokku 97 426 tonni CO2 ekvivalendina. Suurema osa Tallinna Sadama sadamategevuse KHG heitest moodustas laevaliiklus (53%), millele järgnes elektritarbimine (23%), liikuvvahenditest tulenev emissioon (11%), soojustarbimine (10%) ja statsionaarsed seadmed (3%). Tallinna sadama strateegiliste plaanide ja suurte keskkonnaalaste projektide käivitamise kõrval on vajalik, et iga töötaja panustaks igapäevaselt puhtasse keskkonda, energia ja ressursside säästule.
Viimase viie aasta suurim kaubamaht
Koroonapandeemia on mõjutanud maailma ja ka Eesti elu ning majandust. Hoolimata keerulisest olukorrast on Tallinna Sadamal ühest vähestest Läänemereäärsetest sadamatest õnnestunud sel aastal kasvatada sadamaid läbivat kaubamahtu. 2020.aasta üheksa kuu kokkuvõttes suurenes kaubamaht võrreldes eelmise aastaga ligi 9% ja kasvu jätkudes ületame aasta lõpuks 21 miljonit tonni. See oleks viimase viie aasta parim tulemus. Suurima osa Tallinna Sadama kaubamahust moodustab vedellast, mis on sel aastal teinud sadamates teenindatud lastiliikidest ka suurima kasvu.
Uuenenud strateegia 2021-2025
Tallinna Sadama nõukogu kinnitas ettevõtte uuenenud strateegia aastateks 2021-2025. Strateegia põhifookuses on ettevõtte visiooni – saada Läänemere uuendusmeelseimaiks sadamaks, elluviimine; omanike ootuste ja dividendilubaduse täitmine ning kõrge ärikultuuri ja kestliku arengu tagamine.
Tallinna Sadamal on aastaks 2025 mõõdukaid kasvuvõimalusi kõikides oma ärivaldkondades: nii kauba-, reisijate- kui ka kinnisvara ja laevandusäris. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on oluline rõhk keskkonnaga seotud prioriteetidel ja kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel aastaks 2050.
Teguderohket Uut Aastat!