AS Tallinna Sadam on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni asutajaliige, Euroopa prestiižika sadamatevahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni EcoPorts’i liige ning 40 maailma sadama ühise kliimadeklaratsiooni “C40 World Ports Climate Declaration“ toetajaliige.
Tallinna Sadam panustab Tallinna linna Euroopa Rohepealinn 2023 projekti. Rohetiigri projektis teeme koostööd Eesti erinevate ettevõtetega, et panustada rohepöörde läbiviimisesse, kliimamuutuste leevendamisse, suurendada ringmajanduse osa jäätmete käitlemisel ning püüelda tasakaalustatud majandusmudeli poole. Roheline ja inimsõbralik linnakeskkond toetab ka meie atraktiivse linnaruumi eesmärki ning Vanasadama kinnisvara arendusplaane.
Oleme võtnud eesmärgiks energiatõhususe suurendamise ja energiatarbimisest 90% ulatuses taastuvenergia kasutamise, hoides samal ajal silma peal loodusressursside säästval tarbimisel. Prioriteedi pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja taastuvenergia maksimaalne kasutamine. Eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame energiatõhususe ja säästva tarbimise hindamise mõõdikud.
Mida me teeme eesmärkide saavutamiseks?
Prioriteedi pikaajalisteks eesmärkideks on vähemalt 70% jäätmete suunamine ringmajandusse, merereostusohu ja -riskide mõju minimeerimine ning liigirikkuse säilitamine rannikualadel kontserni tegevusega seotud piirkondades. Nende eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame mõõdikuid.
Iga tegevusega jälgime oma mõju looduskeskkonnale, milleks teostame ehituse eelseid, -aegseid ja -järgseid merekeskkonna seireid. Seire eesmärgiks on hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju ning täite- ja süvendustööde järgset mõju põhjaloomastikule, taimestikule, kalastikule ja lähipiirkonna rannaprotsessidele.
Tallinna Sadama sadamates on tagatud piisavad võimsused sadamat külastavate laevade pilsivee ja õliste setete, reovee, prügi, skraberi jm jäätmete vastuvõtmiseks. Viimastel aastatel on ringlusesse suunatud laevajäätmete osakaal jäänud vahemikku 43-53%. Ringlusse suunatud jäätmete mahtu mõjutab vastuvõetavate jäätmete liigiline koosseis. Ladestatavate jäätmete osakaal on minimaalne ning vastuvõetud jäätmetest suunatakse taaskasutusse (põletusse) ja ringlusse kokku ca 97%. Laevajäätmete käitlusega sadamates tegeleb Tallinna Sadama sidusettevõte AS Green Marine.
Panustame Läänemere puhtuse tagamisse aidates kaasa laevadelt reovee merre laskmise vältimisele. Selleks on rajatud reovee kanalisatsiooni torustik kõikidel Vanasadama kaidel, sh mikrotunnel reovee suunamiseks linna vee ettevõtte kanalisatsioonisüsteemi vastuvõtu võimsusega kuni 1200 m3/h. Tänu püsivalt kaldaga ühendatud reovee kanalisatsioonile kaidel, saavad Vanasadamas peatuvad kruiisilaevad ja reisilaevad reovett ära anda piiramatus koguses ja lisatasuta.
Peame oluliseks sadamategevuse võimalikest mõjudest tingituna ka mere liigilise mitmekesisuse jälgimist. Pikaajaline eesmärk on, et põhjakoosluste liikide arv Vanasadama (Tallinna lahes) ja Muuga sadama lähistel ei erineks referentspiirkonna (Kakumäe laht) keskmistest väärtustest. Viimaste aastate seire andmetel on mere seisund Muuga sadama ja Vanasadama lähistel sama mis referentsjaamas. Liigirikkuse eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame mõõdikuid.
Puhta välisõhu prioriteedi pikaajaliseks eesmärgiks on kliimaneutraalsuse saavutamine ja null-emissioon sadamas seisvatel laevadel aastaks 2050. Nende eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame mõõdikuid. Meie eesmärgiks on tagada Tallinna Sadama tegevuspiirkondades puhas ja kvaliteetne välisõhk, mille saavutamiseks kasutame innovaatilisi lahendusi tihedas koostöös oma klientide ja partneritega.
2020. aastal lõime koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemiaga metoodika Tallinna Sadama tegevusega seotud kasvuhoonegaaside (KHG – CO2, N2O ja CH4 taandatud CO2 ekvivalendina) emissiooni mõõtmiseks meie sadamates ja laevadel, mille alusel mõõdame oma tegevusega kaasnevat KHG emissiooni alates aastast 2019. KHG heite uuringus töötati välja ka tegevuskava ehk olulisema mõjuga meetmed, mille rakendamise kaudu on võimalik Tallinna Sadama KHG heidet vähendada.
Vaata ka:
Tallinna Sadama emissiooni kaardistamise lõpparuanne (2020, Mereakadeemia)
KHG heite arvutused ja tulemused (29.02.2024)
2023. a aastal sõlmiti koostöölepe Eesti-Soome rohekoridori (FIN-EST Green Corridor) loomiseks. Projekti osalised on Tallinna linn, Helsingi linn, kliimaministeerium, Tallinna Sadam, Helsingi Sadam ja reislaevaoperaatorid – Tallink, Viking Line ja Eckerö Line. Projekti eesmärk on tagada, et tulevikus on nii reisija- ja kaubavedu Eesti ja Soome vahelisel mereteel kui ka Tallinna ja Helsingi linnade sadamaühendused ja -teenused keskkonnasäästlikud ja kliimaneutraalsed. Koostöölepe on märgiline samm näitamaks, et rohekoridor on oluline nii sadamate, laevafirmade, linnade kui ka riigi tasandil ning osalised on valmis solidaarselt panustama Euroopa ühe tihedamalt kasutatava meretee keskkonnajalajälje vähendamiseks.
Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale juhtimine) lihtsustab ja kiirendab veokite ja autoga reisijate sadamaalal liiklemist ja reisile registreerumist, misläbi vähenevad ka õhku paisatavad heitekogused sadamaalal. Targa Sadama süsteemi rakendamine käivitus 2021. aastal ka Muuga sadamas ja Paldiski Lõunasadamas.
Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks suunatakse üha enam raskeveokeid ja muid sõidukeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse.
Naftaterminalide kaupadest pärinevate lõhnaprobleemide leevendamiseks on Muuga sadama piirkonnas e-ninade võrgustik, mille abil on võimalik kiirelt tuvastada lõhna ja tekitaja asukoht ning asuda probleemi koheselt lahendama.
Alates 2021. aastast on nii Tallinna-Helsingi kui ka Tallinna-Stockholmi liini reisilaevadel võimalus Vanasadamas kai ääres seistes kasutada kaldaelektrit. Sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades seisata laevamootorid ning seeläbi vähendada õhku paisatavaid heitgaase ja tahkeid osakesi, mis aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada vibratsiooni ning müra nii sadamas kui ka linnaruumis.
Alates 2021. aastast teenindavad Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu automaatsed sildumisseadmed kolmel enimkasutataval kail, mis aitavad kokku hoida sildumisele kuluvat aega, muuta sildumine ohutumaks ning säästa keskkonda. Seadmed aitavad kaasa laevadest tekkiva õhusaaste vähendamisele sadamas manööverdamis- ja sildumisaja lühendamise kaudu.
Anname keskkonnasõbralikumatele laevadele sadamatasude soodustust ESI indeksi (Environmental Ship Index) alusel. Viimastel aastatel oleme andnud ESI indeksi alusel soodustust iga aasta kokku üle 2400 laevakülastuse eest, mis moodustab ligi 35% kogu aastasest laevakülastuste arvust.
TS Laevad panustab KHG emissiooni vähendamisesse reisiparvlaevadel BlueFlow kütusekulu jälgimise süsteemi ja reisiparvlaeval Tõll keskkonnasõbraliku hübriidtehnoloogia kasutamise.
Kaldaelekter kruiisilaevadele ja konteinerlaevadele.
Laevadele alternatiivkütuste punkerdamisvõimaluste loomine.
Grupi laevastiku viimine keskkonnasäästliku kütuse tarbimisele ja elektrifitseerimine.
Vanasadama reisiterminalide juures on võimalik reisijate pealevõtmiseks ja mahapanekuks lühiajaliselt tasuta parkida – selleks on nii A- kui D-terminali juures Kiss&Sail parklad. Kiss&Sail parklad on kasutamiseks nii erasõidukitele, mittelepingulistele taksodele kui ka sõidujagamis-app’ide sõidukitele (Bolt, Uber, Yandex jne). Otse terminali uste ette pääsevad vaid lepingulised taksod (Tallink, Tulika). Terminalide ees on lubatud lühiajaliselt parkida ainult bussidel.